Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D tũudmã yɛl maaneg kõta yolsg la sũ-noogo

D tũudmã yɛl maaneg kõta yolsg la sũ-noogo

 D tũudmã yɛl maaneg kõta yolsg la sũ-noogo

“Bɩ y rɩk mam naoã, . . . la yãmb na paam vʋʋsgo.”—MAT. 11:29.

1. Noor a ye Wẽnnaam sẽn kõ Israɛll nebã Sinayi tãngẽ wã ra yetame tɩ bõe, la rẽ wilgda bõe?

NOY nins Wẽnnaam sẽn kõ Israɛll nin-buiidã Sinayi tãngẽ wã sʋka, noor a ye n da yet tɩ rasem a yopoe fãa pʋgẽ, b segd n vʋʋsa rasem a yopoe soabã raare. A Zeova kɩtame t’a Moiiz yeel nin-buiidã woto: “Maan f tʋʋmdã rasem a yoobe, la rasem a yopoe raare, bɩ f bas tʋʋmde, tɩ f loalgã ne f bõang me vʋʋse, la tɩ f yemb-poakã biig ne f sãana me paam n vʋʋse.” (Yik. 23:12) A Zeova sẽn nand a nin-buiidã la a nong-bã yĩnga, a kõ-b-la no-kãngã sẽn na yɩl tɩ b ‘paamd n vʋʋsdẽ.’

2. Nafa bʋs la Israɛll nebã ra paamd vʋʋsg daarã sakr pʋgẽ?

2 La vʋʋsg daarã ra yaa vʋʋsg yĩng bal bɩ? Ayo, vʋʋsg daarã sakr da naaga bũmb nins b sẽn da segd n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ wã. Woto ra kɩtdame tɩ zak-soben-dãmbã tõe n paam n zãms b zagsã rãmb ‘tɩ b tũ a Zeova sorã, n maan tɩrga, la sẽn zemse.’ (Sɩng. 18:19) Vʋʋsg daarã leb n da yaa sasa zagsã rãmb la zo-rãmb sẽn da tõe n naag taab n zĩnd n tags a Zeova tʋʋm kãsemsã yelle, la b maan sũ-noogo. (Ezai 58:13, 14) Sẽn yɩɩd fãa, vʋʋsg daarã ra makda a Zezi naama sẽn na n kaoos yʋʋm tusrã, bala yaa ne rẽ maasem la Wẽnnaam na n kɩt tɩ ãdem-biisã fãa paam yolsg la sũ-noog hakɩka. (Rom 8:21) La rũndã-rũndã yẽ? Wãn-wãna, la yɛɛnẽ la kiris-neb hakɩkã sẽn nong a Zeova noyã ne b sũy fãa wã tõe n paam yolsg la sũ-noogo?

Tigissã kõta belsgo, raood la sũ-noogo

3. Wãn-wãn la pipi kiris-nebã ra teend taaba, la rẽ waa ne nafa bʋse?

3 Tʋm-tʋmd a Poll ra yeelame tɩ kiris-neb tigingã yaa “sɩdã ra-luka, la a yẽbgr sẽn tebended-a.” (1 Tɩm. 3:15, Kãab-paalgã Koe-noogo) Pipi kiris-nebã sɩd ra teenda taab hal wʋsgo, bala b ra kengda taab tẽebo, la b sõngd taab ne nonglem. (Ef. 4:11, 12, 16)  Tʋm-tʋmd a Poll sẽn da wa n be Efɛɛzã, Korẽnt tigingã neb n tɩ kaag-a, tɩ keng a raoodo. Kelg-y rẽ sẽn naf a Poll to-to wã. A yeela woto: “Mam paama sũ-noogo, a Stefanas la a Fortunatus la a Akayikus waoongã yĩnga. . . . Tɩ bõe, bãmb belsa mam sũuri.” (1 Kor. 16:17, 18) A Tɩt me sẽn da wa n kẽng Korẽnt n tɩ sõng saam-biisã n lebgã, a Poll tool-b-la lɛtr n yeel-b t’a Tɩt ‘paama sũ-noog b fãa nengẽ.’ (2 Kor. 7:13) Rũndã-rũndã, a Zeova Kaset rãmbã me paamda sũ-noog la belsg b tẽed-n-taasã sẽn mi neb raood kengrã nengẽ.

4. Bõe yĩng tɩ d yetẽ tɩ d tigissã kõt-d-la sũ-noogo?

4 Y sẽn kẽnd tigissã yĩnga, y mii vẽeneg tɩ b sɩd kõta ned sũ-noogo. Tigissã sasa, d fãa ‘lagemda taab n paamd raoodo,’ ned kam fãa sẽn ne a taabã tẽebã yĩnga. (Rom 1:12) Tõnd tẽed-n-taasã pa neb d sẽn mi woto bal ye. Yaa d zo-rãmb d sẽn waoogde, la d sẽn nong ne d sũy fãa. D sẽn be ne nin-kãensã d tigissã sasa wã, d paamda belsg la sũ-noog wʋsgo.—File. 7.

5. Bõe la d tõe n maan d tigis-kãsemsã sasa, tɩ kɩt tɩ d fãa paam sũ-noog la raood kengre?

5 D tigis-kãsemsã sasa me d paamda sũ-noog la raood kengre. Tigis-kãensã sasa, b kõt-d-la vɩɩm kooma, sẽn dat n yeel tɩ b sõng-d lame tɩ d wʋmd Wẽnnaam gomdã goam võor sõma. D tigis-kãsemsã leb n kɩtdame me tɩ d paamd weer n wilgd d saam-biis wʋsg d nonglem. (2 Kor. 6:12, 13) La sã n mik tɩ y zoeta yãnde, tɩ yaa toog ne-y tɩ y sõs ne nebã, bõe la y tõe n maane? Bũmb a ye sẽn tõe n sõng-y tɩ y minim n sõsd ne y tẽed-n-taasã, yaa y sẽn na n lagemd n tʋʋmd tʋʋm nins sẽn be tigis-kãensã sasa wã. Tigis-kãseng a ye sẽn tigim tẽns toɛy-toɛy neb sasa, saam-bi-poak sẽn sõng ne pɩɩsgã la zĩigã manegr yeela woto: “Yaa m zakã rãmb la neb karkar bal la mam da mi, la m sẽn sõng ne tʋʋma, kɩtame tɩ m bãng neb wʋsg n paase. Woto yɩɩ maam noog hal wʋsgo!”

6. Bõe la d tõe n bao wakat n maan tɩ kõ-d sũ-noogo?

6 Wẽnnaam ra kɩtame tɩ Israɛll nebã ra kẽnd Zerizalɛm naoor a tãab yʋʋmd fãa, n maand kibs n waoogd-a. (Yik. 34:23) Naoor wʋsgo, woto ra baoodame tɩ b bas b pʋt la b koosem, n tog sor ne nao n maan rasma, soay sẽn yaa wubsg zugu. La baa ne rẽ, b sã n ta wẽnd-doogẽ wã, n yã nebã ‘sẽn pẽgd a Zeova, n yɩɩnd ne b pãng tɛkã,’ b paamda “sũ-noog” wʋsgo. (2 Kib. 30:21) Rũndã-rũndã me, a Zeova Kaset rãmb wʋsg togda soay ne b zags rãmba, n tʋgd n get Betɛll rãmb la siglgã biru rãmb a taab sẽn be b tẽngẽ wã, hal tɩ kõt-b sũ-noog wʋsgo. Tags-y n ges-y yãmb me sã n pa tõe n bao wakat n maan woto.

7. a) Bõe yĩng tɩ d yetẽ tɩ d sã n mi n seg taab n sõs la d reeme, naf-d lame? b) La bõe n na n sõng tɩ segb a woto buud yɩ sõma?

7 Zagsã rãmb ne b zo-rãmb sã n mi n tigim taab n dɩ, n sõs la b reeme, rẽ me tõe n kenga b raoodo. Rĩm a Salomo sẽn yɩ yam kãseng soabã ra yeela woto: “Bũmb ka be sẽn yaa noog ne ninsaal n yɩɩd a sẽn na n paam n dɩ la a yũ, n maan sũ-noog ne a tʋʋmd ye.” (Koɛ. 2:24) D sã n tigimd taab n sõsd la d reemdẽ, kengda d raood la kõt-d sũ-noogo, la kɩtdame me tɩ d bãngd d tẽed-n-taasã sõma, tɩ d nonglmã ne taabã paasdẽ. La sẽn na yɩl tɩ segb a woto buudã yɩ sõma, n yɩ d noog la keng d raoodo, segdame tɩ nebã sõor zemse, la rẽndame me tɩ d modg n ges tɩ bũmba fãa maan tɩ zemse, sẽn yɩɩd fãa rãam sã n na n zĩndame.

Koɛɛgã mooneg kõta sũ-noogo

8, 9. a) Welg-bʋg n be a Zezi sẽn da zãmsd nebã bũmb ninsã ne fariziẽ rãmbã la gʋlsdbã sẽn da kõt noy ninsã sʋka? b) D sã n moond koɛɛgã, nafa bʋg la d paamda?

8 A Zezi talla yẽesem koɛɛgã mooneg pʋgẽ, la a yeel a karen-biisã me tɩ b rɩk yẽ togs-n-taare. Sɩd me a sagl-b-la woto: “Tigisg yaa  wʋsgo, la tigisdbã yaa bilfu. Dẽ yĩnga, bɩ y kos tigisgã soaba, tɩ b tʋm tigisdb tɩ b kẽng bãmb tigisgã.” (Mat. 9:37, 38) Koɛɛg ning a Zezi sẽn da taasd nebã sɩd ra kengda b raood la belsd-ba, bala ra yaa “koe-noogo.” (Mat. 4:23; 24:14) A Zezi sẽn da zãmsd nebã bũmb ninsã ra yaa toor fasɩ ne fariziẽ rãmbã noy tũub sẽn da yaa toog wʋsgã.—Karm-y Matɩe 23:4, 23, 24.

9 D sã n taasd nebã Wẽnnaam Rĩungã koe-noogo, d sõngd-b-la sẽn na yɩl tɩ b paam Wẽnnaam zoodã sẽn kõt sũ-noogã, la kɩtdame me tɩ Biiblã goam paad d yamẽ wã la d sũurẽ wã. Yɩɩl gʋlsdã sɩd ra yeela woto: “Pẽg-y Zusoabã. Tɩ bõe, yaa neer tɩ yɩɩl n pẽg tõnd Wẽnnaam; tɩ bõe, bãmb yaa sõma la a zemsame tɩ d waoog bãmba.” (Yɩɩl 147:1) La rẽ yĩnga bũmb beeme n tõe n sõng-y tɩ y paas sũ-noog ning y sẽn paamde, y sẽn pẽgd a Zeova ne koɛɛgã mooneg maasma bɩ?

10. Rẽ yĩnga yaa nebã sẽn na n sakd koɛɛgã la wilgd tɩ d tʋmda d tʋʋmdã sõma bɩ? Wilg-y-yã a võore.

10 Yaa sɩd tɩ pa zĩig fãa la nebã sakd n kelgd koɛɛgã d sẽn taasdã ye. (Karm-y Tʋʋm 18:1, 5-8.) Sã n mik tɩ neb wʋsg pa sakd n kelgd koɛɛgã yãmb babgẽ wã, bɩ y ra bas tɩ rẽ sãam y sũy ye. Yãmb we n tagsd bõn-sõma nins y sẽn maand ne koɛɛgã mooneg maasma yelle. Tẽeg-y tɩ y sẽn ket n modgd n sõngd nebã tɩ b bãngd a Zeova yʋʋrã la a raabã pa na n yɩ zaalem ye. (1 Kor. 15:58) Sẽn paase, pa nebã sẽn na n sakd koɛɛgã la wilgd tɩ d tʋmda d tʋʋmdã sõma ye. D kɩsa sɩd me tɩ yaa a Zeova n boond nin-tɩrsã tɩ b wat a nengẽ, la tɩ nin-kãensã pa tõe n pa wa paam segb n wʋm koɛɛgã ye.—Zã 6:44.

Zak pʋgẽ Biibl zãmsgã kõta sũ-noogo

11. Bõe la a Zeova yeel roagdbã tɩ b maane, la bõe n tõe n sõng-b tɩ b maan dẽ?

11 A Zeova yeelame tɩ roagdbã segd n zãmsa b kambã yẽ noyã la a raabã. (Tõo. 11:18, 19) Y sã n tara kamba, rẽ yĩnga y yãka wakat n zãmsd-b sẽn na yɩl tɩ b bãng d saasẽ ba wã sẽn nong-dã bɩ? A Zeova kɩtame t’a siglgã yiis sɛba, filim dãmb la kasɛt rãmb buud toor-toor sẽn sõngd roagdbã hal sõma, tɩ b tõe n bãng n zãms b kambã la b ges b yell wa a sẽn datã.

12, 13. a) Bõe la zagsã rãmb tõe n maan tɩ b Biiblã zãmsg naf-ba? b) Wãn to la roagdbã tõe n maan tɩ zãmsgã tall yamleoogo?

12 Sẽn paase, tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã kɩtame tɩ d tigimd taab naoor a yiib rasem a yopoe, sẽn na yɩl tɩ kiris-nebã yãk zaabr a ye n zãmsd Biiblã b zagsã pʋsẽ. Segd n yɩɩ zaabr b sẽn yãke, tɩ rasem a yopoe fãa, bɩ zakã rãmb naagd taab zaab-kãng n zãmsd Biiblã. Neb wʋsg yeelame tɩ woto paasa bãmb ne b zakã rãmb nonglmã, la tɩ kɩtame tɩ zood ning b sẽn tar ne a Zeova wã me pãng paase. La wãn to la roagdbã tõe n maane, tɩ zakã pʋgẽ Biibl zãmsgã kõt zakã rãmb sũ-noogo, la kengd b raoodo?

13 Roagdbã segd n modgame tɩ zakã pʋgẽ Biibl zãmsgã tall yamleoogo, tɩ ra wa lebg yam-yiisg ye. D tẽeg tɩ Wẽnnaam ning tõnd sẽn tũudã yaa sũ-noog soaba, la t’a ratame tɩ d tũ-a ne sũ-noogo. (1 Tɩm. 1:11, NW; Fil. 4:4) Y sẽn paam n tõe n naag taab zaabr a ye n sõs Wẽnnaam saglsã zugã yaa bark tɛkẽ. Roagdbã segd n toeemda b sẽn zãmsd b kambã to-to wã, n baood b sẽn na n maaneg tɩ zãmsgã tall yamleoogo. Wala makre, yʋʋm piig bi-ribl yʋʋr sẽn boond t’a Brandon ra kosa a roagdbã sor n na n segl a meng n sõs zakã Biibl zãmsgã sasa, n wilg b sẽn boond a Sʋɩtãan Biiblã pʋgẽ tɩ waafã võore. Bala a nonga wiisi, tɩ b sẽn mak a Sʋɩtãan ne waafã ra pa noom-a ye. Wakat ninga, zags kẽer dãmb naagda taab n maan darm dãmb sẽn tẽegd Biiblã kibaya. Wala makre, b yãkda Biiblã kibar ninga, tɩ zakã ned kam fãa yɩ kibarã pʋgẽ ned a ye, tɩ karengã sasa bɩ ned kam fãa karem a sẽn  makd ned ningã goama. Zags a taab neb me mi n tolg n lebs n maka yɛlã sẽn yɩ to-to kibarã pʋgẽ wã n deeme. Woto nooma kambã. La kɩtdame me tɩ b kẽesd b toog zãmsgã pʋgẽ, tɩ Biiblã noy paamd n kẽed b sũyã la b yamã sõma. *

Gil-y yɛl nins sẽn komsd tẽebã

14, 15. a) Bõe yĩng tɩ d yetẽ tɩ zu-loeesã la wẽnema paasda yaoolem dayã pʋsẽ? b) Zu-loe-bʋs me la d paamda?

14 Dũni kãngã sẽn be a yaoolem dayã sasa wã yĩnga, zu-loeesã la wẽnema tara paasgo. Tʋʋmã kaalem la laogã zu-loees namsda neb milyõ rãmba. Wakat ninga, baa sẽn tar-b tʋʋmã mi n getame tɩ yaa wa b suiida b ligdã loaab sẽn poog pʋgẽ, bala pa sekd b zagsã rãmb yɛl welgr ye. (Ges-y Aze 1:4-6.) Sẽn paase, politikã taoor dãmb la nin-kãsems a taab sẽn zabd ne teerorisma la wẽnema buud toor-toorã modgr pa yãkd neng ye. Neb wʋsg me zĩi ne sũ-sãamse, yɛl b sẽn tudg n maan tɩ namsd-b yĩnga.—Yɩɩl 38:5.

15 A Sʋɩtãan dũniyã sẽn wat ne zu-loees ninsã namsda kiris-neb hakɩkã me. (1 Zã 5:19) La sasa ninga, b paamda zu-loees a taaba, b sẽn tʋll n kell n sak a Zeova wã yĩnga. Sɩd me, a Zezi yeela woto: “Bãmb sã n nams maam, b na n namsa yãmb me. “ (Zã 15:20) La baasgo, baa nebã sã n ‘namsd tõndo, Wẽnnaam ka basd tõnd ye.’ (2 Kor. 4:9) Bõe yĩng tɩ d yet woto?

16. Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d kell n tall d sũ-noogã?

16 A Zezi ra yeelame yaa: “Bɩ y wa mam nengẽ, yãmb fãa sẽn yɛ la sẽn tʋkd zɩɩb sẽn yaa zɩsgo, la mam na kõ yãmb vʋʋsgo.” (Mat. 11:28) D sẽn tẽed Kiristã maoong sẽn yɩ rondã ne d sũur fãa wã, yaa wa d sẽn dɩk d yɛlã fãa n ning a Zeova nugẽ. Rẽ kɩtame tɩ d paamd “pãn-kãseng” sẽn yit Wẽnnaam nengẽ. (2 Kor. 4:7) Vʋʋsem sõngã a Zezi sẽn bool tɩ “sõngdã” tõe n kõo tõnd pãng la a paas d tẽebã, tɩ d tõog toog buud fãa, n kell n tall d sũ-noogã.—Zã 14:26; Zak 1:2-4.

17, 18. a) D segd n gũusa d mens ne bõe? b) D sã n bas tɩ yõ-noogrã yell pak-do, tõe n waa ne bõe?

17 Rũndã-rũndã, kiris-neb hakɩkã segd n gũusame, n da wa yɩ wa dũniyã nebã sẽn bas tɩ yaa yõ-noogrã yell n pak-b n yɩɩdã ye. (Karm-y Efɛɛz rãmb 2:2-5.) Sã n pa rẽ, d wat n lʋɩɩ “yĩngã ratem wẽngã la nin datem wẽngã ne tɩtaama” sẽn yaa bẽdgã pʋgẽ. (1 Zã 2:16) Leb n tõe n wa kɩtame tɩ d belg d meng n tẽed tɩ yĩngã ratem sakr kõta ned sũ-noogo. (Rom 8:6) Wala makre, neb kẽer kẽe dorgã la rãamã yũubu, yoobã yɛl gesg la reem-wẽns buud toor-toor deem, n tẽed tɩ rẽ la b na n paam sũ-noogo. A Sʋɩtãan maanda sɩlem n dat tɩ d tẽ tɩ yel-yood a woto maaneg sɩd kõta ned sũ-noogo.—Ef. 6:11.

18 Yaa sɩd tɩ ned sã n dɩtẽ la a yũud wall a maand yɛl a taab sẽn pa gɩdg n noogd a yõore, sã n mik t’a maand n zemsdame, pa wẽng ye. La d pa segd n bas tɩ wa lebg yõ-noogrã yell n pak tõnd n yɩɩd ye. Segdame tɩ d maand n zemsdẽ la d yõkd d menga, d sẽn vɩ wẽng wakatã yĩnga. D sã n bas tɩ d mengã yell pak-do, tõe n wa kɩtame tɩ baa d ‘sẽn bãng tõnd Zusoab a Zezi Kiristã, d baas n yɩ kʋɩɩmba, wall neb sẽn ka womd biisi.’—2 Pɩɛ. 1:8.

19, 20. Yolsg la sũ-noog hakɩkã paamda wãn to?

 19 D sã n tẽegd a Zeova noyã yelle, d na n sak n deegame tɩ sũ-noog ning dũni kãngã sẽn kõt nebã pa kaoosd ye. A Moiiz ra bãnga rẽ vẽenega, la tõnd me mii rẽ. (Heb. 11:25) Sɩda, yaa d saasẽ Ba wã raab maaneg bal n kõt ãdem-biig bark bɩ sũ-noog hakɩkã sẽn kaoosd wakat fãa wã.—Mat. 5:6.

20 Bɩ d fãa ket n wɩngd ne d tũudmã yɛl maanego, n paamd yolsg la sũ-noogo. D sã n maand woto, d basda Wẽnnaam kɩɩsg la dũniyã ratem sẽn yaa wẽnsã, la d gũud d tẽebã pidsg ne sũ-noogo, la d gũud Wẽnnaam sẽn yaa kãsengã ne tõnd Fãagd a Kirist Zezi naamã me pukri. (Tɩt 2:12, 13) Woto yĩnga, bɩ d fãa yãk yam n ket n sakd a Zezi zu-sobendã la a sor-wilgrã n wilgdẽ tɩ d rɩkda a naoã. D sã n maand woto, d na n paama yolsg la sũ-noog hakɩka!

[Tẽngr note]

^ sull 13 Ges-y yʋʋmd 2009 yʋʋm-vẽkr kiuug pipi daar Gũusg Gasgã neng a 1-2 wã, tɩ y paamda kibay a taab sẽn wilgd zagsã rãmb sẽn tõe n maan to-to tɩ zak pʋgẽ Biibl zãmsgã tall yamleoogo.

Y na n leokame tɩ bõe?

• Bõe n kõt a Zeova rũndã-rũndã nin-buiidã sũ-noog la yolsgo?

• Bõe yĩng tɩ d yetẽ tɩ koɛɛgã mooneg kõta tõnd ne d kɛlgdbã fãa sũ-noogo?

• Bõe la roagdbã tõe n maan n kɩt tɩ Biiblã zãmsg zak pʋgẽ wã tall yamleoogo?

• Yel-bʋs n komsd tẽebo?

[Zãmsgã sogsgã]