Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Rapa, bʋt-y vʋʋsem sõng yĩnga, n paam tigingã tʋʋma!

Rapa, bʋt-y vʋʋsem sõng yĩnga, n paam tigingã tʋʋma!

 Rapa, bʋt-y vʋʋsem sõng yĩnga, n paam tigingã tʋʋma!

“Ned ning sẽn bʋt sɩɩg sõng yĩnga, a na n wʋka . . . yaood sẽn yaa vɩɩm sẽn-ka-sɛta.”—GAL. 6:8.

1, 2. Wãn to la Matɩe 9:37, 38 wã pidsd rũndã-rũndã, la rẽ kɩtame tɩ b rat bõe?

RŨNDÃ-RŨNDÃ, y tʋmda tʋmd b sẽn pa na n tol n yĩm a yell abada! A Zezi ra goma tʋʋm kãng sẽn be a zug tẽn-sʋk rũndã-rũndã wã yelle. A ra yeela woto: “Tigisgã yaa wʋsgo, la tigisdbã yaa bilfu. Dẽ yĩnga, bɩ y kos tigisgã soab tɩ b tʋm tigisdb tɩ b kẽng bãmb tigisgã.” (Mat. 9:37, 38) A Zeova leokda kos-kãensã buudã rũndã n yɩɩd pĩndã. Yʋʋmd 2009 soabã pʋgẽ, dũniyã gill zugu, a Zeova Kaset rãmbã paama tigims tus a yi la pis-tã la a yembre n paase, tɩ kɩt tɩ b tigimsã sõor lebg bãmb tus koabg la a nu la kobs-yi la pis-wae la a nii. B sã n pʋɩ tɩ zemse, yaa neb kobs-yopoe la pis-nu la a yopoe n deegd lisg daar fãa!

2 Wẽnnaam nin-buiidã sõor sẽn paasd woto wã kɩtame tɩ tigingã pʋgẽ, b rat rap sẽn tõe n lʋɩ taoor n zãms Wẽnnaam nebã, la b ges b yelle. (Ef. 4:11) Yaoolem wakat kãensã pʋgẽ, a Zeova yãkda rap sẽn tar zʋg-sõma la minim tɩ b get a nin-buiidã yelle, la d kɩsa sɩd t’a na n ket n maanda woto. Bãngr-gomd ning sẽn be Miise 5:4 pʋgẽ wã wilgdame tɩ yaoolem dayã sasa, a Zeova nin-buiidã na n talla “nanambs a yopoe” la “nin-kãsems a nii.” Nin-kãensã makda rap sẽn tar zʋg-sõma la minim, sẽn get a Zeova nin-buiidã yelle, tɩ b sõorã na n yɩ wʋsgo.

3. ‘Bʋd vʋʋsem sõng yĩngã’ baooda bõe maanego?

3 Yãmb sã n yaa rao sẽn deeg lisgu, bõe n tõe n sõng-y tɩ y wa paam tɩ b bobl-y tʋʋmde? Sẽn yɩɩd fãa, yaa y ‘sẽn na n bʋt vʋʋsem sõng yĩnga.’ (Gal. 6:8) Rẽ baoodame tɩ y zãad y meng sõma, tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tõogd n sõngd-y. Yãk-y yam n da tol n ‘bʋd yĩngã ratem yĩng ye.’ Ra n bas-y tɩ naarã baoobo, yõ-noogrã la reem buud toor-toorã kɩt tɩ y pa tʋlg n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã wʋsg ye. Kiris-nebã fãa segd n ‘bʋta vʋʋsem sõngã yĩnga.’ Rap nins sẽn maand woto wã wat n paama zʋg-sõma la minim, tɩ kɩt tɩ b bobl-b tʋʋm tigingã pʋgẽ. Rũndã-rũndã, b rata kãsemb sõngdb la kãsem dãmb wʋsgo. Dẽnd sõs-kãngã paka kiris-neb nins sẽn yaa rapã n yɩɩda. Woto yĩnga, d sagenda saam-biisã tɩ b tags a saglsã zugu, la b pʋʋs a Zeova rẽ wɛɛngẽ.

Bao-y tʋʋmd sẽn yaa neere

4, 5. a) Tʋʋm-bʋs la b sagend rap nins sẽn deeg lisgã tɩ b bao? b) Bõe la ned sẽn baood tʋʋm-kãensã segd n maane?

4 Saam-biig pa wat n lebg kãsem soab woto bal ye. A sã n dat ‘tʋʋm-kãngã sẽn yaa neerã,’ a segd n maana modgre. (1 Tɩm. 3:1) Tʋmdã pidsg baoodame tɩ y sõng y tẽed-n-taasã, n pelg y pʋg n ges b yell neere. (Karm-y Ezai 32:1, 2.) Saam-biig sã n dat tʋʋm-kãngã, n baood-a ne yam-sõngo, pa a sẽn dat n lʋɩ a taabã taoor ye. Yaa a sẽn dat ne a sũurã fãa n sõng-bã yĩnga.

5 Biiblã wilga yɛl saam-biig sẽn dat n wa lebg kãsemb sõngd wall kãsem soab sẽn segd n pidsi, tɩ sẽn dat-b tʋʋm-kãensã segd n modg n pids rẽ. (1 Tɩm. 3:1-10, 12, 13; Tɩt 1:5-9) Y  sã n yaa rao sẽn deeg lisgu, bɩ y sok y meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam moonda koɛɛgã wʋsgo, la m sõngd m taabã tɩ b maand woto bɩ? Mam wilgdame tɩ m tẽed-n-taasã yell sɩd pak-m lame, tɩ kengd b pels bɩ? Nebã miime tɩ mam zãmsda Wẽnnaam Gomdã sõma bɩ? Rẽ yĩnga tigissã wakate, mam modgdame n leokd sogsgã sõma bɩ? Kãsem dãmbã sã n bobl-m tʋʋmde, m tʋmd-a-la ne m sũur fãa bɩ?’ (2 Tɩm. 4:5) Segdame tɩ y maag y yĩns n tags sogs-kãensã zug neere.

6. Saam-biig sã n dat n paam tɩ b bobl-a tʋʋmd tigingã pʋgẽ, yaa tɩlae t’a maan bõe?

6 Bũmb a to me la y segd n maan n wa paam tɩ b bobl-y tʋʋmd tigingã pʋgẽ. Yaa tɩlae tɩ y bas tɩ vʋʋsem sõngã kɩt tɩ y ‘paam pãng y sũurã pʋgẽ.’ (Ef. 3:16) Pa tigingã neb n tigimd taab n yãk kãsem dãmbã ne kãsemb sõngdbã ye. Yaa saam-biig sã n paasd zood ning a sẽn tar ne Wẽnnaamã bala, la b wat n bobl-a tʋʋm-kãensã. Bõe n tõe n sõng ned t’a paas a zoodã ne Wẽnnaam? Bũmb a ye sẽn tõe n sõng-y-yã, yaa y sẽn na n ‘kẽnd ne sɩɩg sõngã,’ la y modgd n paamd zʋg-sõma nins a sẽn kõtã. (Gal. 5:16, 22, 23) Y sã n wilgdẽ tɩ y tara zʋg-sõma nins sẽn baood-b tʋʋm-kãensã buudã sẽn segd n tallã, la y modgd n tũud sagls nins sẽn na n sõng-y tɩ y paas zood ning y sẽn tar ne a Zeova wã, ‘nebã fãa na n yãame tɩ y bɩtame.’—1 Tɩm. 4:15.

Y segd n talla mong-m-meng yam

7. Tigingã neb sõngr baooda bõe?

7 Neb a taabã sõngr baoodame me tɩ d tʋm wʋsgo, la d sak n mong d mens rẽ yĩnga. Kãsem dãmbã sẽn get tigingã yell wa pe-kɩɩmb sẽn get piis yell to-to wã yĩnga, a nebã zu-loees pak-b-la wʋsgo. Da yaa woto me ne tʋm-tʋmd a Polle. A sẽn da yeel Korẽnt tigingã neb bũmb ningã sɩd wilgda rẽ. A yeel-b-la woto: “Yaa ne to-kãseng ne sũ-sãoong la nintãm wʋsg la mam da gʋls yãmba. A ka tɩ sãam yãmb sũy ye, la yaa tɩ yãmb na bãng tɩ mam nonga yãmb wʋsgo.” (2 Kor. 2:4) Woto  wilgda vẽeneg t’a Poll ra tʋmda a tʋʋmdã ne a sũur fãa.

8, 9. Sõdg-y kibay sẽn be Biiblã pʋgẽ n gomd neb sẽn tʋm b taab neer yĩng yelle.

8 Hal pĩnd wẽndẽ n tãag masã, a Zeova nin-buiidã yaa neb sẽn mongd b mens n tʋmd b taabã neer yĩngã. Wala makre, yaa vẽeneg t’a Nowe pa bas koglgã kaab ne a zakã rãmba, n yeel-b tɩ b sã n sa bɩ b wa togs-a ye. Israɛll kambã sẽn wa n na n yi Eziptã, a Moiiz me pa yeel-b t’a na n yek-b-la mog-miuugẽ wã, la tɩ b ned fãa maan a sẽn tõe tɩ b seg taab be ye. A Zozue me pa yeel nin-buiidã tɩ b modg n tɩ lub Zeriko lalgã la b wa togs-a ye. Wẽnnaam sẽn wa n dat ned n na n tʋmã, a Ezai pa leok tɩ ‘ad neda, bɩ y tʋm-a ye.’—Ezai 6:8.

9 Bas tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kɩt tɩ f tʋm f taabã neer yĩngã wɛɛngẽ, yaa a Zezi Kirist n kõ mak-sõng sẽn ka to. A saka ne yamleoog n ki ninsaalbã fãagr yĩnga. (Zã 3:16) Rẽ yĩnga a sẽn sak n maan woto n wilg t’a nonga tõndã pa segd n kɩt tɩ d rɩk a togs-n-taar sɩda? Saam-biig a ye sẽn yaa kãsem soab hal sẽn kaoos wilga a tagsg tigingã neb yell gesgã wɛɛngẽ, n yeel woto: “A Zezi ra yeela a Pɩɛɛr t’a gʋʋl yẽ piisã. Yaa gom-kãngã n kɩt tɩ mam tʋlg n na n sõng saam-biisã. Mam bãngame tɩ f sã n yeel ned bũmb sẽn wilgd tɩ f nong-a lame, wall f maan bũmb baa yaa bilf sẽn wilgd rẽ, tõe n sɩd kenga a raood wʋsgo. Tigingã neb yell gesg kõta maam sũ-noogo.”—Zã 21:16.

10. Bõe n tõe n kɩt tɩ tigingã rap rɩk a Zezi togs-n-taar n sõng b taabã?

10 Wẽnnaam nin-buiidã yell gesg wɛɛngẽ, rap nins sẽn deeg lisgã sɩd baood n na n dɩka a Zezi togs-n-taare. A ra yeela a kɛlgdbã woto: ‘Mam na n kõo yãmb vʋʋsgo.’ (Mat. 11:28) Yaa b sẽn teeg Wẽnnaam, la b nong b saam-biisã yĩng n kɩt tɩ b baood tʋʋm-kãngã sẽn yaa neerã, n pa getẽ t’a yaa tʋʋm toog ye. La saam-biig yam sã n pa be tʋʋmdã baoobo, bõe n tõe n sõng-a t’a toeem yam?

Tʋlg-y n sõng-y y tẽed-n-taasã

11. Bõe la ned segd n maan sẽn na yɩl tɩ neb a taabã sõngr yamleoog kẽ-a?

11 Sã n mik tɩ yaa y sẽn tagsd tɩ y pa tõe yĩng la y sẽn pa baood tʋʋm-kãensã sẽn yaa neerã, yɩta sõma tɩ y pʋʋs a Zeova n kos-a a vʋʋsem sõngã. (Luk 11:13) A Zeova vʋʋsem sõngã na n sõng-y lame tɩ y tõog zu-loe-kãensã buudã fãa. Yaa Wẽnnaam n kɩtd tɩ kiris-ned tʋlg n sõng a taabã, bala yaa a vʋʋsem sõngã n sõngd saam-biig t’a tʋlg n bao tʋʋm-kãensã la a kɩt me t’a tõog n tʋme. (Fil. 2:13; Yɩɩl 121:1, 2) Woto yĩnga, y tõe n kosa a Zeova t’a sõng-y tɩ tʋʋm-kãensã yamleoog kẽ-yã.—Karm-y Yɩɩl Sõamyã 25:4, 5.

12. Wãn to la ned tõe n paam yam n tõog n pids tʋʋmd b sẽn bobl-a tigingã pʋgẽ?

12 Kiris-ned tõe n wa getame t’a taabã yell gesg sẽn baood modgr ningã pa nana, tɩ kɩt t’a pa baood tʋʋmd tigingã pʋgẽ ye. Nina me tõe n tagsdame t’a yamã pa sek a na tõog n tʋm tʋʋm-kãensã ye. Ned sã n tagsd woto, bɩ a wɩsg a meng n zãmsd Biiblã la siglgã sɛb a taabã tɩ na n sõng-a lame. A sok a meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam yãka wakat n zãmsd Wẽnnaam Gomdã la m pʋʋsd n kot yam bɩ?’ Karen-biig a Zak yeela woto: “Ned sã n be yãmb sʋk t’a yam paoodẽ, bɩ a kos Wẽnnaam sẽn kõt nebã fãa ne yamleoog n ka lengdẽ wã, la a na paame.” (Zak 1:5) Yãmb tẽeda gom-kãngã Wẽnnaam sẽn kɩt tɩ b gʋlsã bɩ? A Salomo ra pʋʋsa Wẽnnaam n kos “yam ne bãngr” sẽn na yɩl n t’a sã n wa kaood bʋʋd fãa bɩ a bãng sẽn yaa sõma ne wẽng n bake, la a Zeova reega a kosgã. (1 Rĩm 3:7-14) Yaa sɩd t’a Salomo nengẽ wã yaa toore. La yaa vẽeneg tɩ Wẽnnaam na n kõo rap nins a sẽn bobl tʋʋm tigingã pʋgẽ wã yam, tɩ b tõog n ges a nin-buiidã yell wa sẽn segdã.—Yel. 2:6.

13, 14. a) Wilg-y “Kirist nonglmã” sẽn kɩt t’a Poll maan bũmb ninsã. b) Bõe la “Kirist nonglmã” segd n kɩt tɩ tõnd me maane?

13 Y sã n bʋgsd a Zeova ne a Bi-riblã sẽn maan bũmb nins tõnd yĩngã zugu, rẽ me na n kɩtame tɩ neb a taabã sõngr yamleoog  kẽ-yã. Wala makre, tags-y 2 Korẽnt dãmb 5:14, 15 sẽn yetã zugu. (Karem-yã.) Wãn-wãn la “Kirist nonglmã so tõndo”? A Zezi sẽn sak kũum Wẽnnaam daabã yĩnga, n wilg t’a nonga tõndã yaa bũmb sẽn ka to, tɩ kɩt tɩ d sã n wʋmd a võorã sõma n paasdẽ, bɩ d pa tõe n pa bao n na n maan bũmb ye. Yaa Kirist nonglmã n da so a Polle. Nonglem kãng kɩtame t’a ra pa baood a meng nafr bal ye. Sẽn da pak-a n yɩɩd yaa Wẽnnaam daabã maanego, tigingã neb sõngre, la baa yɩng nebã sõngre.

14 D sã n tags Kiristã sẽn maan bũmb ning n wilg t’a nonga ãdem-biisã yelle, kɩtdame tɩ d tʋll n wilg-a d mi-beoogo. D bãngdame tɩ pa tol n segd tɩ d ‘bʋt yĩngã ratem yĩnga,’ rat n yeel tɩ d vɩ tɩ yaa tõnd mengã yell n pak-do, wall d noogd d yõor bal ye. Wall tɩ d maan woto wã, d na n gesa d sẽn tõe n maan to-to n tõog n lʋɩɩs tʋʋmd ning Wẽnnaam sẽn bobl-dã taoore. Sẽn paase, d na n sõngda d saam-biisã d sẽn nong-bã yĩnga. (Karm-y Galat dãmb 5:13.) D sã n ning d yamẽ tɩ d yaa tʋm-tʋmdb sẽn segd n sikd b mens n tʋmd neb nins sẽn dɩk b mens n kõ a Zeova wã neer yĩnga, na n kɩtame tɩ bũmb fãa pʋgẽ bɩ d waoogd-ba. D pa na n yɩ wa a Sʋɩtãana, n kaood nebã bʋʋd la d rõt-b ye.—Wil. 12:10.

Zakã neb fãa tara b sẽn segd n maanega

15, 16. Saam-biig sã n dat n wa yɩ kãsemb sõngd bɩ kãsem soaba, bõe la a zakã rãmb segd n maane?

15 Saam-biig sã n kẽe kãadem n tar kamba, nand tɩ b yãk-a t’a yɩ kãsemb sõngd wall kãsem soaba, b geta a pagã ne a kambã yel-manesem sã n yaa sõma. Sɩd me, a zakã rãmb sã n pa moond koɛɛgã sõma, n pa wat tigimsã la b pa zãad b mens sõma, b pa tõe n bobl-a tʋʋm-kãensã buudã ye. Woto wilgda vẽeneg tɩ zak soab sã n dat n yɩ kãsemb sõngd wall kãsem soaba, a pagã ne a kambã me tara b sẽn segd n maan n sõng-a.—Karm-y 1 Tɩmote 3:4, 5, 12.

16 Kiris-ned zak rãmb sã n noom ne taab la b sõngd taaba, nooma a Zeova. (Ef. 3:14, 15, NW ) Zak soab sã n dat n tõog n ges tigingã tʋʋm yelle, la a ges a yirã rãmb yell “neere,” tɩ tʋʋmd baa a ye ra tiis a to, baooda modgre. Rẽnd saam-biig sẽn yaa kãsemb sõngd wall kãsem soab sã n tar zak rãmba, yaa tɩlae tɩ semen fãa bɩ b zãmsd Biiblã ne taaba, tɩ b fãa tõogd n dɩt zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã yõodo. A segd n modgdame tɩ yẽ ne a zakã rãmb yit koɛɛgã mooneg n pa vaandẽ ye. La zakã rãmb me segd n sõnga zakã soab sẽn na yɩl t’a tõog n maan woto fãa.

La y sã n da paama tʋʋmdã pĩndã?

17, 18. a) Saam-biig sã n wa pa le yaa kãsemb sõngd wall kãsem soaba, bõe la a segd n maane? b) B sã n deeg tʋʋmd b sẽn da bobl saam-biig n bas-a, yam bʋg la a segd n tall tɩ sõng-a?

17 Tõe tɩ yãmb ra zoe n yɩɩ kãsem soab wall kãsemb sõngda, tɩ bũmb wa kɩt tɩ y pa le yaa rẽ rũndã-rũndã ye. La y ket n nonga a Zeova, n kɩs sɩd me t’a geta y yelle. (1 Pɩɛ. 5:6, 7) Tõe tɩ b wilg-y-la yɛl kẽer y sẽn segd n dems n yaool n le rɩk tʋʋmdã. Sã n yaa rẽ, bɩ y sak n deeg saglgã, la y kos Wẽnnaam t’a sõng-y tɩ y tõog n dems yɛlã. Modg-y n da lebg-y sũ-to-ned ye. Wilg-y tɩ y tara yam-sõngo. Saam-biig a ye sẽn yɩ kãsem soab yʋʋm wʋsgo, n da wa pa le yaa kãsem soab yeela woto: “B sẽn wa n deeg  tʋʋmdã n bas maamã, m yãka yam n na n ket n kẽnd tigissã, n moond koɛɛgã, la m karemd Biiblã wa m sẽn da wa n yaa kãsem soabã. M sɩd tõog n maana woto. La yɩɩ tɩlae tɩ m tall sũ-mare. Bala mam da tẽedame tɩ ka la yʋʋmd wall yʋʋm a yiib poore, b ra na n lebsa maam tʋʋmdã. La maana sẽn na ta yʋʋm a yopoe tɩ m yaool n na n le lebg kãsem soaba. Yʋʋm kãensã fãa pʋgẽ, saglg ning sẽn yet tɩ d wɩng ne baoob la d ra ya wã sõnga maam wʋsgo.”

18 Yãmb me nengẽ sã n yaa woto, bɩ y ra koms raood ye. Tags-y-yã a Zeova sẽn ningd y koe-moonegã la y zakã rãmb bark to-to wã yelle. Sõngd-y y zakã rãmb tɩ b paasd b zoodã ne a Zeova. Kaagd-y bãad rãmbã, la y sõngd sẽn ka-b pãngã. Sẽn yɩɩd fãa, wilg-y tɩ y sũur yaa noog y sẽn paam n yaa a Zeova Kaset soaba, n pẽgd-a la y moond a Rĩungã koe-noogã. *Yɩɩl 145:1, 2; Ezai 43:10-12.

Tags-y y yɛlã zug neere

19, 20. a) B sagenda rap nins sẽn deeg lisgã tɩ b maan bõe? b) Bõe yell la d na n gom sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?

19 Rũndã-rũndã, b rata kãsemb sõngdb la kãsem dãmb wʋsg n yɩɩda. Woto yĩnga, d sagenda rap nins sẽn deeg lisgu, n yaool n nan pa kãsemb sõngdb wall kãsem dãmbã tɩ b tags b yɛlã zug neere, la b sok b mens woto: ‘Bõe n kɩt tɩ mam nan pa kãsemb sõngd wall kãsem soaba?’ Pʋʋs-y Wẽnnaam n kos t’a sõng-y ne a vʋʋsem sõngã tɩ y tags yel-kãngã zug neere.

20 Bãng-y tɩ saam-biis nins sẽn mongd b mens n tʋmd b taabã neer yĩngã modgr nafda tigingã neb fãa. D sã n sakd n tʋmd d taabã neer yĩnga, kõta sũ-noogo. Sẽn paase, d bʋta vʋʋsem sõngã yĩnga, la rẽ me kõta sũ-noogo. La wa sõsg ning sẽn pʋgdã sẽn na n wilgã, d segd n gũusame n da wa beeg Wẽnnaam vʋʋsem sõngã ye. Wãn to la d tõe n gũusi?

[Tẽngr note]

^ sull 18 Ges-y yʋʋmd 2009 sa-sik kiuug rasem 15 Gũusg Gasgã, a neng 30-32 wã.

Y na n leokame tɩ bõe?

Miise 5:4 ra pĩnd n wilgame tɩ yaoolem dayã sasa, bõe n da na n wa maan Wẽnnaam nin-buiidã sʋka?

• Wãn-wãn la ned wilgd t’a tara mong-n-meng yam?

• Bõe la ned tõe n maan tɩ kɩt t’a taabã sõngr yamleoog kẽ-a?

• Bõe yĩng tɩ zak soab sã n dat n wa yɩ kãsemb sõngd bɩ kãsem soaba, bɩ a zakã rãmb me tar b sẽn segd n maanega?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 25]

Bõe la y tõe n maan n wa paam n yɩ kãsemb sõngd bɩ kãsem soaba?