Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Ra sak-y tɩ rãamã soog-y ye

Ra sak-y tɩ rãamã soog-y ye

 Ra sak-y tɩ rãamã soog-y ye

TẼEG-Y-YÃ a Tony, rao ning yell d sẽn gom pipi sõsgã pʋgẽ wã yelle. A sã n da sakẽ n deeg t’a rãamã yũub looga nugu, a vɩɩmã ra pa na n baasẽ woto ye. La sẽn da wõnd a tõee rãamã yĩnga, a ra tẽedame tɩ pa tõe n maan-a bũmb ye. Bõe n kɩt t’a belg a meng woto?

A sẽn da yũud wʋsgã kɩtame t’a ra pa le tõe n tags tɩrg ye. A ra mi t’a pa mi me, rãamã sẽn da loogd-a wã yĩnga, a kalkõtã ra pa le tʋmd sõma ye. Yaool n yaa kalkõtã n kɩtd tɩ ninsaal tõe n tags sõma. Yẽ n so yĩngã wil a taabã fãa. A Tony sẽn da yũud n paasdẽ wã, a yamã ra tara meneng me n paasdẽ, tɩ kɩt t’a pa mi t’a sẽn maandã loogda nug ye.

Bũmb a to me sẽn kɩt t’a Tony belg a mengã yaa t’a pa tol n kelg a nebã sẽn da sagend-a t’a boog a yũubã ye. A Allen me ra kɩɩsa sɩngrẽ wã t’a pa tar zu-loɛɛg rãamã yũub wɛɛngẽ ye. A wa n yeela woto: “Mam da pa rat tɩ ned bãng baa bilf tɩ m yũuda wʋsg ye. Mam da pademdame, la m tẽed tɩ pa tolg n yaa wẽng ye. Mam da rat n ket n paamd n yũuda rãamã bala.” Baa nebã sẽn da ne t’a Tony ne a Allen fãa yũuda rãamã wʋsgã, b ra yetame tɩ yell kae ye. B fãa ra segd n maana bũmb sẽn na yɩl n tõog n mao ne b zu-loɛɛgã. La bõe la b ra segd n maane?

Bao-y y yellã tɩɩm tao-tao!

Neb wʋsg sẽn tõog n bas rã-yũurã tũu saglg a Zezi sẽn kõ. A ra yeela woto: “Fo rɩtg nif sã n dat n maan foom tɩ f lʋɩ, bɩ f feoog-a n lob yɩɩga; tɩ bõe, yaa neer fo yĩng  tɩ fo yĩngã will a yembr sãame, n yɩɩd tɩ b lob fo yĩngã tõr [Zeɛn, NW ].”—Matɩe 5:29.

Yaa vẽeneg t’a Zezi ra pa rat n yeel tɩ d sɩd fiuug d yĩngã will n lob ye. Yaa makr sẽn wilgd tɩ bũmb maaneg sã n sãamd tõnd ne Wẽnnaam zoodã, d segd n sak n maana modgr ning fãa sẽn yaa tɩlae, n tõog n bas-a. Yaa sɩd tɩ bũmb ning d sẽn segd n maanã tõe n yɩɩ toogo. La na n kɩtame tɩ d zãag d mens ne tagsa la yɛl sẽn tõe n kɩt tɩ d lebg rã-yũud-kãaga. Woto yĩnga, y taabã sã n wa yet-y tɩ y rãamã yũub rat n looga nugu, bɩ y maan bũmb tao-tao. * Sã n mik tɩ y sɩd pa tõe n yũ n zemse, bɩ y yãk yam n mao n tolg n bas yũub fasɩ. Baa woto maaneg sẽn na n yɩ toog ne-y to-to fãa, a sãoã y vɩɩmã tõr sẽn na n sãame.

Baa yãmb sã n pa rã-yũud-kãaga, y mi n yũume tɩ loog bɩ? Sã n yaa woto, bõe la y tõe n maan tɩ rãamã ra wa soog-yã?

Y sẽn tõe n paam sõngr zĩig ninga

1. Kɩs-y sɩd tɩ pʋʋsgã na n sõng-y lame. Biiblã kõta neb nins fãa sẽn dat n ta Wẽnnaam a Zeova yamã sagl-kãngã: “Da maan-y yɩɩr ne bũmb baa a yembr ye, la ne pʋʋsgo, la ne bark pʋʋsgo, bɩ y wilg Wẽnnaam yãmb sẽn dat bũmb ninsi. La Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd nebã bãngr fãa na gũ yãmb sũyã la yãmb tagsgo, Kirist Zezi maasem yĩnga.” (Filip rãmba 4:6, 7) Bõe la y segd n yeel pʋʋsg pʋgẽ, n paam tɩ Wẽnnaam laafɩ wã gũ y sũurã?

Reng-y n sak-y tɩ y tara zu-loɛɛg rãamã yũub wɛɛngẽ, la t’a welgrã bee ne yãmba. Rẽ poore, pʋʋs-y Wẽnnaam n togs-a y sẽn magd n na n welg yellã to-to wã. Woto, a na n ninga y modgrã barka, tɩ y tõog n paam y meng ne rãamã la y gil zu-loe-kãsems nins a sẽn da na n wa ne wã. Biiblã wilgame tɩ “sẽn solgd-a a yel-wẽn ka na n tõog ye. La sẽn sak n vẽneg-a a yell la a bas-a na n paama nimbãan-zoeere.” (Yelbũna 28:13) A Zezi me yeelame tɩ d tõe n pʋʋsa woto: “Bɩ y ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ ye, la bɩ y fãag tõnd wẽng soabã nugẽ.” (Matɩe 6:13) La wãn to la y tõe n tʋm tɩ zems ne y sẽn pʋʋs n kos bũmb ninsã, la yɛ la y tõe n paam sagls sẽn na n sõng-y rẽ wɛɛngẽ?

2. Wẽnnaam Gomdã na n kõ-y-la pãnga. Biiblã yeta woto: “Wẽnnaam goamã vɩɩme la a tara pãnga, . . . a yaa sũur tagsg la ratem bʋ-kaooda.” (Hebre dãmba 4:12) Neb wʋsg sẽn da yɩ rã-yũud-kãas yãka yam n karemd Biiblã daar fãa la b bʋgsd a goamã zugu, tɩ sõng-b wʋsgo. Yɩɩl-gʋlsd a ye yeela woto: “Bark bee ned ninga zug sẽn ka reegd nin-wẽns saglg ye. . . . Yẽ nonga Zusoabã tõogo, n tagsd a yell wĩntoog ne yʋngo. . . . Bũmb nins fãa yẽ sẽn maandã na n zĩnda barka.”—Yɩɩl Sõamyã 1:1-3.

A Allen zãmsa Biiblã ne a Zeova Kaset rãmbã tɩ sõng-a t’a tõog n bas rã-yũurã. A yeela woto: “Mam kɩsa sɩd tɩ sã n pa Biiblã saglsã sẽn sõng maam tɩ m bas rãamã yũubã, woto tɩ m kiẽ lame.”

3. Modg-y n tall-y yõk-m-menga. Biiblã wilgame tɩ pipi kiris-nebã wakate, rã-yũud-kãas n paam pekr ne “Wẽnnaam sɩɩgã pãnga,” n lebg kiris-neba. (1 Korẽnt dãmba 6:9-11) Wãn to la a pek-ba? Wala makre, Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõng-b lame tɩ b paam yõk-m-menga, tɩ kɩt tɩ b tõog n bas rã-yũur la yão-beedo. Sɩd me, Biiblã yeta woto: “Da yũ-y rãam n tɩg ye, yãoã sãamda neda. La bɩ y tɩg ne sɩɩg sõngo.” (Efɛɛz rãmba 5:18; Galat dãmba 5:21-23) A Zezi Kirist yeelame tɩ d saasẽ Ba wã na n ‘kõo neb nins sẽn kot-a wã sɩɩg sõngo.’ Woto yĩnga, ‘bɩ y ket n kotẽ tɩ b na kõ-yã.’—Luk 11:9, 13.

Ned ning fãa sẽn dat n tũ a Zeova tõe n paama yõk-m-mengã. A soab segdame  n karemd Biiblã la a zãmsd-a sõma, n nong pʋʋsgã la a pʋʋsd ne a sũur fãa. Ra tol-y n koms-y raood ye. Kɩs-y sɩd tɩ gom-kãensã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã yaa sɩda. B yeta woto: “Ned ning sẽn bʋt sɩɩg sõng yĩnga, a na n wʋka sɩɩg sõng yaoodo, sẽn yaa vɩɩm sẽn-ka-sɛta. Bɩ tõnd da yɛ ne tʋʋm sõma maaneg ye, tɩ bõe, wakat sã n ta, tõnd na wʋk yaoodo tõnd sã n ka yɛ.”—Galat dãmba 6:8, 9.

4. Bao-y tũud-n-ta-sõmse. Wẽnnaam Gomdã yeta woto: “Ned sã n tũud yam dãmba, a na n lebga yam soaba. La ned sã n tũud yalma, a na n paama toogo.” (Yelbũna 13:20) Togs-y y zo-rãmbã tɩ y yãka yam n pa na n le yũ rãam wʋsg ye. Wẽnnaam Gomdã pĩnd n yeelame tɩ y sã n modgd n dat n bas rã-tɩgr la yão-beedo, na n linga y tũud-n-taas kẽere, tɩ b “gomd yãmb wẽnga.” (1 Pɩɛɛr 4:3, 4) Sak-y n lak y meng ne y zo-rãmb nins fãa sẽn dat n gɩdg-y tɩ y ra tõog n bas rã-tɩgrã.

5. Bãng-y y sẽn tõe n yũ tɛka. Biiblã yeta woto: “Bɩ y ra yɩ wa dũniyã rãmb ye, bɩ y bas tɩ Wẽnnaam tek yãmb yamã n maneg-y zãnga, tɩ y bãng Wẽnnaam daab sẽn yaa sõma, la sẽn tat bãmb yam, la sẽn zems zãnga.” (Rom dãmba 12:2) Y sã n sak n tũ Wẽnnaam Gomdã saglsã n bao n bãng y sẽn tõe n yũ tɛka, n pa kelgd y zo-rãmbã wall dũni-kãngã nebã, Wẽnnaam sũur na n yɩɩ noog ne y vɩɩmã. La wãn to la y tõe n bãng y sẽn tõe n yũ tɛka?

Rãam sã n wa sek na kɩt tɩ y pa le ne sõma wall y pa le tõe n tags neere, looga nugu. Woto yĩnga, ra basd-y tɩ y nengã wa sɩng yiling ye. Ra belg-y y meng n tẽ tɩ y tõe n yũume tɩ yɩɩg y sẽn sɩd tõeyã ye. Y segd n bãng n yãka y sẽn tõe n yũ n tekẽ tɩ pa maan-y bũmbã takɩ.

6. Zãms-y tõdgre. Wẽnnaam Gomdã  yeta woto: ‘Bɩ yãmb n-ye yɩ n-ye, tɩ y ayo yɩ ayo.’ (Matɩe 5:37, Kãab-paalgã Koe-noogo) Baa sã n yaa ned sẽn nong-y n dat n pẽdg-y tɩ y yũ rãam, bɩ y tõdg ne waoogre. Tũ-y sagl-kãngã: “Bɩ y kɩt tɩ yãmb goamã zĩnd bark wakat fãa n paam yamsem noom, la y bãng sẽn zems n leok ned kam fãa.”—Kolos rãmba 4:6.

7. Bao-y neb a taab sõngre. Kos-y y zo-rãmb nins sẽn tõe n kõ-y sagls sẽn tik Biiblã zugu, la sẽn sɩd tõe n sõng-y tɩ y bas rã-yũurã sõngre. Biiblã yeta woto: “Neb a yiib n são nin-yende. Tɩ bõe, bãmb paamda b tʋʋmda yõod sõma. Bãmb ned a ye sã n lʋɩ, ned a to wã yikda yẽ.” (Koɛɛg Soaba 4:9, 10; Zak 5:14, 16) Siglg a ye me (Institut américain d’études sur l’abus d’alcool et l’alcoolisme) yeela woto: “Wakat ninga, rã-yũurã basg tõe n yɩɩ toog ne-yã. Kos-y y zakã neb la y zo-rãmbã tɩ b sõng-yã.”

8. Kell-y n yals-y y yam-yãkrã zugu. Biiblã yeta woto: “Bɩ yãmb yɩ koe-sakdba, la y ra yɩ koe-kɛlgdb bala, sẽn belgd yãmb mens ne tagsg sẽn ka sɩd ye. La ned ninga sẽn get tõog sẽn zems zãngã sẽn yaa lohorem tõogã, la sẽn ket n get daar fãa, la sẽn kelgd-a n ka yĩmdẽ, la sẽn sakd-a, bark na n zĩnda yẽ zugu, a sẽn maand woto wã yĩnga.”—Zak 1:22, 25.

Y sẽn tõe n bas rã-yũurã to-to

Yaa sɩd tɩ pa sẽn yũud-a rãam wʋsg bal n lebgd rãamã yamb ye. La kẽer sɩnga yũubã wʋsg-wʋsgo, pa rẽ bɩ n yũud wakat fãa, tɩ wa kɩt tɩ b lebg a yembse. Rãamã yembd kɩtdame tɩ f sã n wa pa paam-a bɩ f pa so f meng ye. Woto yĩnga, f sã n yãk yam n na n bas-a, Biiblã sagls tũub toor sẽn ka be, rẽndame tɩ f bao logtoɛɛmb sõngr me. A Allen yeela woto: “Mam sẽn wa n dat n bas rãamã, m sã n da vẽeg beoog n pa fʋrg fãa, yaa toog wʋsg ne-ma. Yaa wakat kãng la m bãng tɩ rẽnda m bao logtor sõngr me n paas sõngr ning m sẽn da paamd Biiblã zãmsg pʋgẽ wã.”

 Rã-yũud-kãas wʋsg sã n bãng Wẽnnaam daabã tɩ kɩt tɩ b rat n modg n bas rã-yũurã, rẽndame tɩ b paam logtor sõngre. * Yaa tɩlae tɩ b gãneg kẽer logtor yir n kõ-b tɩt sẽn na n sõng-b tɩ rãamã kaalem da nams-b wʋsgo, wall boog rãamã raab sẽn namsd-b to-to wã. Baa Wẽnnaam bi-riblã sẽn da tõe n maan yel-soalmã meng yeelame tɩ ‘bãad rãmb baooda tɩpa.’—Mark 2:17.

Wẽnnaam saglsã tũub sẽn wat ne bark ninsã

Biiblã sẽn kõt sagls nins rã-yũurã wɛɛngẽ wã fãa yita Wẽnnaam nengẽ. Wẽnnaam data d neere. A ratame tɩ d vɩɩmã yɩ noog rũndã, la beoog daar me. A Allen sẽn bas rãamã yʋʋm pisi la a naas loogr poore, a yeela woto: “Mam sũur yɩɩ noog hal wʋsgo, m sẽn wa n bãng tɩ m tõe n basa rã-yũurã, la t’a Zeova rat n sõng-m lame tɩ m tõoge, la t’a mii m yellã sẽn namsd-m to-to wã, n dat m neere, tɩ kɩt t’a kõt-m sagls sẽn na n sõng-mã. M da pa tẽed woto fãa ye.” A Allen sẽn wa n gomdã, a tagsa a vɩɩmã sẽn da yaa to-to wã yell n bas n wẽ siri, hal t’a nintãmã yɩlsdẽ.

Woto yĩnga, y sã n yũuda rãamã wʋsgo, wall y zoe n lebga a yamba, bɩ y ra tags tɩ y pa na n tol n tõog n bas ye. A Allen ne neb a taab ra yɩɩ wa yãmba, la rũndã-rũndã, b tõog n booga yũubu, tɩ kẽer meng tolg n bas fasɩ. B pa maand b bãngẽ, la yãmb me sã n modge, y pa na n wa maan y bãngẽ ye.

Y sã n yãka yam n na n yũud rãamã n zemsdẽ, wall y na n tolg n bas-a-la fasɩ me, bɩ y tẽegd Wẽnnaam gom-kãensã wakat fãa. A yeela woto: “Yãmb sã n da sak mam tõodã, yãmb laafɩ wã ra na n yɩɩ wa kʋɩls koom la yãmb tɩrlmã ra na n yɩɩ wa ko-kãsengã ko-wiisi.”—Ezai 48:18.

[Tẽngr not rãmbã]

^ sull 7 Ges-y zĩ-gũbrã sẽn be seb-neng a 8 wã. A gom-zugã la woto:  “Mam pa lebg rãamã yamb sɩda?”

^ sull 24 Logtor yiy wʋsg n be n sõngd nebã tɩ b basd rã-yũurã. Gũusg Gasgã pa wilgd-y tɩpg ning y sẽn segd n yãk ye. Yaa ned kam fãa n segd n bao n bãng tɩpg ning sẽn yaa sõma, sẽn zems ne-a la sẽn pa kɩɩsd Biiblã noyã.

[Zĩ-gũbri/Foto, seb-​neng a 8]

 Mam pa lebg rãamã yamb sɩda?

Y tõe n soka y meng woto:

• Mam yũuda wʋsg n yɩɩd pĩndã bɩ?

• Mam yũubã lebga pẽdem-pẽdem bɩ?

• Mam yũuda rã-toos masã bɩ?

• Mam yũuda sẽn na yɩl n mao ne yɛlã bɩ?

• Mam zoa wall m doagd zoe n yeela maam tɩ m yũuda wʋsg bɩ?

• Rãam zoe n kɩtame tɩ m paam zu-loɛɛg m zakẽ wã, m tʋʋmã zĩigẽ bɩ sasa a to bɩ?

• Yaa toog ne-m tɩ m maan semen n pa yũ bɩ?

• Neb a taab sã n tõdg tɩ b pa na n yũ, mam sũur-kasetã ningd-m-la taal bɩ?

• Mam solgdame n pa rat tɩ nebã bãng m yũubã sẽn ta zĩig ningã bɩ?

Y sã n leok sogs-kãensã baa yaa a ye tɩ n-ye fãa, bɩ y bãng tɩ y segd n maana bũmb tao-tao tɩ rãamã ra wa soog-y ye.

[Zĩ-gũbri/Foto, seb-​neng a 9]

Reng-y n tags-y neere

Nand tɩ y yũ, bɩ y sok y meng woto:

Rẽ yĩnga m tõe n yũume bɩ, bɩ m pa segd n yũ?

Saglga: Ned sã n pa tõe n yũ n zemse, a pa segd n yũ ye.

M segd n yũ n teka zĩ-bʋgo?

Saglga: Reng-y n bãng-y y sẽn tõe n yũ wã tɛk tɩ y yamã nan ket n vẽenẽ.

Wakat bʋg la m pa segd n yũ?

Saglse: Ra yũ-y rãam n yaool n zomb montɛɛr bɩ n wẽn mobill ye. Ra yũ-y n tʋm tʋʋmd sẽn baood gũusg wʋsg ye. Ra yũ-y n tʋm Wẽnnaam tũudmã tʋʋm ye. Y sã n tar pʋg bɩ y ra yũ rãam ye. Y sã n vond tɩt kẽer bɩ y ra yũ rãam ye.

la m na n tɩ yũ?

Saglse: Bao-y zĩig ning sẽn sakde. Y pa segd n solg n yũ ye. Ra yũ-y neb sẽn kis rãam sʋk ye.

M na n yũu ne ãnd dãmba?

Saglse: Ne y zakã neba, wall y zo-rãmb sẽn pa na n sak tɩ y yũ tɩ looge. Modg-y tɩ ra yɩ ne rã-yũud-kãas ye.

[Zĩ-gũbri/Foto, seb-​neng 10]

Wẽnnaam Gomdã sõnga rã-yũud-kãaga

A Supot sẽn yit Taylãndã ra yɩɩ rã-yũud-kãaga. Sɩngrẽ wã, a ra yũuda zaabr fãa. La bilf-bilfã, a wa n yũuda yibeoog fãa la wĩndg rɩɩbã wakat me. Naoor wʋsgo, a yũudame n dat bal n su. Yaa wakat kãng la a Supot sɩng Biiblã zãmsg ne a Zeova Kaset rãmbã. A sẽn wa n bãng tɩ Wẽnnaam a Zeova pa nong rã-yũurã, a basa yũubu. La pa yã n kaoos la a kong pãng n lebs n sɩng rãamã yũub wʋsg-wʋsg ye. Woto sãama a zakã neb sũy hal wʋsgo.

La a Supot ra ket n nonga a Zeova, n dat n tũ-a ne a sũur fãa. A zo-rãmbã kell n sõng-a lame la b sagl a zakã neb tɩ bãmb me sõng-a la b ra bas-a ye. Wakat kãnga, gomd ning sẽn be 1 Korẽnt dãmb 6:10 n wilgd vẽeneg tɩ ‘sẽn yũud-b rãam n tuumdẽ wã baa a ye kõn paam Wẽnnaam soolmã’ sõnga a Supot t’a bãng t’a zu-loɛɛgã pa reem bũmb ye. A bãngame t’a segd n maana a sẽn tõe fãa n bas rã-yũurã.

Rẽ tɛka, a Supot yãka yam n na n bas rãamã fasɩ. Ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã la a Gomdã sõngre, n paas a zakã rãmb la tigingã neb sõngr maasem, a wa n paama pãng ning sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã n tõog n base. A Supot sẽn wa n tõog n dɩk a meng n kõ a Zeova n deeg lisgã, a zakã rãmb sũy yɩɩ noog wʋsgo. Rũndã-rũndã, a tara zood sõma ne Wẽnnaam wa a sẽn da sɩng n datã, tɩ kɩt t’a sõngd nebã sẽn na yɩl tɩ bãmb me bãng Wẽnnaam.