Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Moon-y “Wẽnnaam koɛɛgã ne raoodo”

Moon-y “Wẽnnaam koɛɛgã ne raoodo”

 Moon-y “Wẽnnaam koɛɛgã ne raoodo”

“Bãmb fãa pida ne sɩɩg sõngo. La bãmb togsa Wẽnnaam koɛɛgã ne raoodo.”—TƲƲ. 4:31.

1, 2. Bõe yĩng tɩ d segd n mao n yɩ koe-moondb sẽn mi b tʋʋmd sõma?

A ZEZI kũumã sẽn da wa n ket rasem a tãabo, a yeela a karen-biisã woto: “Wẽnnaam soolem koe-no-kãngã na n moona dũniyã tɛk fãa tɩ yɩ kaset buud fãa yĩnga. Dẽ, dũniyã sɛɛb na yaool n ta.” A vʋʋgrã poore, nand t’a leb saasẽ, a tʋm-b lame tɩ b kẽng n tɩ ‘maan nebã buud fãa tɩ b yɩ yẽ karen-biisi, la b zãms-b tɩ b sak bũmb nins fãa yẽ sẽn da togs-bã.’ Rẽ poore, a pʋlmame t’a na n zĩnda ne-b “wakat fãa hal tɩ ta wakatã [bɩ dũniyã, NW ] sɛɛbo.”—Mat. 24:14; 26:1, 2; 28:19, 20.

2 Rũndã-rũndã, tõnd a Zeova Kaset rãmbã tʋmda tʋʋm-kãng sẽn sɩng hal pipi kiris-nebã wakatã ne d sũy fãa. Tʋʋmd kae t’a yõodã ta Wẽnnaam Rĩungã koɛɛgã mooneg la karen-biisã maaneg sẽn fãagd nebã ye. Ad woto kɩtame tɩ d segd n mao n yɩ koe-moondb sẽn sɩd mi koɛɛgã mooneg hal sõma! Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n goma vʋʋsem sõngã sẽn tõe n sõng tõnd to-to tɩ d moon koɛɛgã ne raoodã yelle. La sõss a yiib nins sẽn na n pʋglã na n wilga vʋʋsem sõngã sẽn tõe n sõng tõnd to-to tɩ d paam minim koɛɛgã mooneg pʋgẽ, la d moond n pa vaandẽ ye.

Yaa tɩlae tɩ d tall raoodo

3. Bõe yĩng tɩ koɛɛgã mooneg baood raoodo?

3 Wẽnnaam sẽn bobl tõnd a Rĩungã koe-moonegã yaa zu-zẽkr tɛkẽ. La wakat ninga, tʋʋm-kãngã pa nana ne-d ye. Bala baa neb kẽer sã n sakda koe-noogã me, sãnda maanda wa a Nowe zãmaanẽ nebã. A Zezi yeelame tɩ nin-kãens “ra pa tẽed tɩ bũmb na maan ye, n tãag sa-kẽengã sẽn wa n loog ne b fãa gilli.” (Mat. 24:38, 39, Sebr Sõngo) Kẽer yaanda tõnd wall b gɩdgd d tʋʋmdã. (2 Pɩɛ. 3:3) Wakat ninga yaa pãn-soaadba, d karen-bi-taase, d tʋmd-n-taase, bɩ d roagdb menga. Rẽ toor sẽn ka be, tõnd mensã pãn-komsem kɩtame tɩ pa nana ye. Wala makre, yãn-zoeerã wall d sẽn zoet b na n wa paoog-do, pa rẽ bɩ b rig-dã. Dẽnd yɛl toor-toor sɩd tõe n kɩtame tɩ yɩ toog ne-d tɩ d “gom ne raood” koɛɛgã mooneg sasa. (Ef. 6:19, 20) Woto fãa kɩtame tɩ yɩl n tõog n ket n wɩngd ne koɛɛgã moonego, rẽndame tɩ d tall raoodo. La bõe n tõe n sõng-d tɩ d paam daoodã?

4. a) Raoodã võor yaa bõe? b) Tʋm-tʋmd a Poll maana wãn n paam daood n moon koɛɛgã Tesaloniki?

4 Gɛrk gom-bil ning b sẽn lebg tɩ “raoodã” võor yaa “togs sɩd ne yẽesem la ne f sũur fãa.” Sẽn gomd-a ne raood gomda ne kɩs-sɩda, n pa yɛɛsdẽ ye. La baasgo, a pa gomd yaar n pa gũusdẽ tɩ paoogd a taabã la sãamd b sũy ye. (Kol. 4:6) Yaa sɩd tɩ d segd n gomda ne raoodo, la d ratame me tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne nebã fãa sʋka. (Rom 12:18) Sẽn paase, sẽn yaa Wẽnnaam Rĩungã koe-noog la d moondã yĩnga, segdame tɩ d moond ne raoodo,  la d gũusdẽ me n da gomd n paoogd d kɛlgdbã ye. Sɩd me, raood buud ning d sẽn segd n tallã paoong baoodame tɩ d paam zʋg-sõma a taaba, la bãmb me paoong baooda modgre. D bãng tɩ d pa tõe n teeg d meng n paam daood kãngã buudã ye. Wala makre, b sẽn da wa n nams tʋm-tʋmd a Poll ne a tũud-n-taasã Filip tẽngã, b maana wãn n paam daood n kell n tɩ moon koɛɛgã Tesaloniki? A Poll yeelame tɩ yaa ‘Wẽnnaam n kõ bãmba.’ (Karm-y 1 Tesalonik rãmb 2:2.) Wẽnnaam a Zeova tõe n kɩtame tɩ d rabeemã sa la a kõ-d raood woto.

5. Wãn to la a Zeova sõng a Pɩɛɛr ne a Zã la karen-biis a taabã tɩ b paam daoodo?

5 Zʋɩf rãmbã “nanambs ne b kãsem dãmbã la gʋlsdbã” sẽn da wa n zab tʋm-tʋmdbã tɩ b ra le moon koɛɛgã, tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr ne a Zã yeel-b-la woto: “Yaa tɩrg Wẽnnaam nifẽ tɩ tõnd sak yãmb n yɩɩd Wẽnnaam bɩ? Bɩ yãmb mens togse. Tɩ bõe, tõnd ka tõe n ka togs bũmb nins tõnd sẽn yã la d wʋmã ye.” Wall tɩ b pʋʋs Wẽnnaam n kos t’a kɩt tɩ bɛɛbã bas b namsgã, bãmb ne b tẽed-n-taasã naaga taab n pʋʋs woto: “Masã, Zusoaba, kelg-y bãmb zabr goamã, la y kõ yãmb tʋm-tʋmdbã raood kãseng tɩ b togs yãmb koɛɛgã.” (Tʋʋ. 4:5, 19, 20, 29) Wãn to la a Zeova leok b kosgã? (Karm-y Tʋʋm 4:31.) A kõ-b-la a vʋʋsem sõngã, tɩ kɩt tɩ b paam daoodo. Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tõe n sõnga tõnd me woto. La d maanda wãn n paam tɩ Wẽnnaam kõ-d a vʋʋsem sõngã tɩ sõng-d koe-moonegã pʋgẽ?

Y sẽn tõe n paam daoodã to-to

6, 7. D sã n dat vʋʋsem sõngã, pipi bũmb d sẽn tõe n maan la bʋgo? Rɩk-y makre.

6 Bũmb ning d sẽn tõe n maan pipi n paam vʋʋsem sõngã, yaa d sẽn na n pʋʋs Wẽnnaam n kose. A Zezi ra yeela a kɛlgdbã woto: “A sã n yaa woto tɩ yãmb a nin-wẽnsã bãng tɩ kõ yãmb kambã kũun sẽn yaa sõma, dẽ, sẽn yɩɩda, yãmb [saasẽ] Ba kõn kõ neb nins sẽn kot bãmbã sɩɩg sõng bɩ?” (Luk 11:13) D segd n sɩd pʋʋsda Wẽnnaam wakat fãa n kot a vʋʋsem sõngã. Sã n mik tɩ soayã noy moonegã, koe-mooneg sẽn pa yãk sasa wã wall koosmã zĩisẽ mooneg rabeem tar-y lame, bɩ y pʋʋs a Zeova n kos t’a kõ-y a vʋʋsem sõngã la a sõng-y tɩ y tall raoodo.—1 Tes. 5:17.

7 Saam-bi-poak a ye yʋʋr sẽn boond t’a Rosa sɩd maana woto. * A tʋmda ne karen-saam-poaka. La daar a ye, karen-saam-poakã wa n karemda sebr lekoll a ye sẽn gʋls n gomd kambã namsg yelle. A sẽn karem bũmb ningã sãama a sũur hal wʋsgo, tɩ kɩt t’a sok woto: “Dũniyã ya n debda yɛ?” A Rosa ra pa tõe n bas n pa tũnug ne segb kãngã n moon koɛɛgã ye. A maana wãn n paam daood n sɩng sõsga. A yeela woto: “Mam pʋʋsa a Zeova n kos t’a kõ-m a vʋʋsem sõngã tɩ sõng-ma.” A sɩd tõogame n moon koɛɛgã hal sõma, la a paam tɩ b yãk wakat n na n le wa sõs n paase. Kelg-y yʋʋm a nu bi-pugl a Milɛn sẽn yit Etazĩni wã me kibarã. A yeela woto: “Wakat fãa, nand tɩ m loog lekolle, maam ne m ma pʋʋsda a Zeova.” Bõe la b pʋʋsd n kotẽ? B kota a Zeova t’a kõ a Milɛn daood t’a kell n sak-a la a tõog n gom a yelle! A ma wã yeela woto: “Sõnga a Milɛn t’a tõog n wilg lekollẽ wã t’a pa maand rogem daar tẽegr kibs wall tig a taaba, la a tõog n sɩd pa naag n maan-b ye.” Rẽ yĩnga kiba-kãensã pa wilgd tɩ pʋʋsgã sɩd tõe n sõng-d lame tɩ d paam daood sɩda?

8. Wãn to la a Zeremi kibarã sõngd tõnd tɩ d bãng bũmb ning sẽn tõe n kõ-d raoodo?

8 Tẽeg-y bũmb ning sẽn da sõng no-rɛɛs  a Zeremi me t’a paam daoodã. A Zeova sẽn da wa n yãk-a t’a na n yɩ a no-rɛɛs buudã fãa yĩngã, a leoka woto: “Zusoab a Wẽnnaam, mam ka mi goam ye, mam nan yaa biig bala.” (Zer. 1:4-6) La kaoosg zugẽ, a Zeremi wa n talla raood wʋsg a tʋʋmdã pʋgẽ hal tɩ kɩt tɩ nin-buiidã fãa la bal wa yetẽ t’a yaa no-rɛɛs sẽn moond toog la yel-beed koeese. (Zer. 38:4) A moona a Zeova bʋ-kaoorã koees ne raood n kaoos hal sẽn yɩɩd yʋʋm 65. Israɛlle, a Zeremi yʋʋrã yii zĩig zãng a yẽesmã la a raoodã yĩnga. Woto kɩtame tɩ yʋʋm 600 poore, kẽer sẽn wa n yã a Zezi sẽn moond ne raood to-to wã, b tags tɩ yaa a Zeremi n vʋʋge. (Mat. 16:13, 14) La maana wãn t’a Zeremi sẽn da zoet rabeem sɩngrẽ wã wa yik n tar daood woto? Ad a meng sẽn yeele: “[Wẽnnaam koɛɛgã] lebgda wa bugum m sũurã pʋgẽ, a bee m kõab pʋsẽ. M maoodame n dat n sĩndi, la m ka tõe ye.” (Zer. 20:9) Vẽenega, yaa a Zeova goamã sẽn da be a Zeremi sũurẽ wã n kɩt t’a ra pa tõe n sĩndã.

9. Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam goamã tõe n kɩt tɩ d tall raood wa a Zeremi?

9 Tʋm-tʋmd a Poll lɛtr ning a sẽn gʋls hebre kiris-nebã pʋgẽ, a yeela woto: “Wẽnnaam goamã vɩɩme la a tara pãnga, la a rɩtame n yɩɩd sʋʋg sẽn tar noy a yiibu, la a kẽeda hali n welgd vɩɩm ne sɩɩga la kõb-sugds ne b sɩɩlem, la a yaa sũur tagsg la ratem bʋ-kaooda.” (Heb. 4:12) Wẽnnaam goamã bɩ a koɛɛgã tõe n kɩtame tɩ tõnd me maan wa a Zeremi. Tẽeg-y tɩ baa sẽn yaa ninsaalb n gʋls Biiblã, sẽn yaa Wẽnnaam n vẽneg-b tɩ b gʋls-a wã yĩnga, pa ninsaalb tagsa la b yam n be a pʋgẽ ye. Sɩd me, 2 Pɩɛɛr 1:21 wã yeta woto: “Bãngr-goamã ka yɩ ne ned yam ye. La yaa sɩɩg sõng sẽn tʋm neb nins pʋsẽ wã n togs Wẽnnaam yĩnga.” D sã n dɩkd sẽk n zãmsd Biiblã sõma, d yamã pita ne a koɛɛgã b sẽn gʋls ne vʋʋsem sõngã maasmã. (Karm-y 1 Korẽnt dãmb 2:10.) Koe-kãng tõe n yɩɩ “wa bugum” d sũurẽ wã hal tɩ kɩt tɩ d pa tõe n sĩnd n pa togs-a nebã ye.

10, 11. a) D sã n dat n paam daoodo, wãn-wãn la d segd n zãmsd Biiblã? b) Wilg-y bũmb a ye y sẽn tʋll n maan tɩ paas y sẽn zãmsd Biiblã to-to wã sõmblem.

10 Sẽn na yɩl tɩ d Biiblã zãmsg kõ-d raoodo, rẽndame tɩ d sẽn zãmsd-a to-to wã sõngdẽ t’a koɛɛgã kẽed d sũyã hal sõma, n kɩtdẽ tɩ d toeemdẽ. Wala makre, Wẽnnaam da vẽnega no-rɛɛs a Ezekɩɛll t’a yã yel-soalma. Vẽnegrã pʋgẽ, b yeela no-rɛɛsã t’a wãb sebre. Koɛɛg ning sẽn da be a pʋgẽ wã togsg pa nana ye. Yaa koɛɛg  a sẽn da segd n taas nin-buiid sẽn yaa tõtba. A ra segd n wãba sebrã tɩ koɛɛg ning sẽn be a pʋgẽ wã kẽ-a sõma. Rẽ ra na n kɩtame tɩ koɛɛgã mooneg tall yamleoog ne-a, n yɩ-a noog wa sɩɩdo.—Karm-y Ezekɩɛll 2:8–3:4, 7-9.

11 Rũndã-rũndã, neb nins tõnd sẽn segd n moon koɛɛgã yaa wa a Ezekɩɛll wakatẽ nebã. Wʋsg pʋd n pa rat n wʋm Biiblã koɛɛg ye. D sã n dat n ket n wɩngd ne Wẽnnaam koɛɛgã moonego, yaa tɩlae tɩ d zãmsd Biiblã neer n wʋmd a võorã hal sõma, la d tẽed a sẽn yetã. D pa segd n zãmsd-a n vaandẽ ye. Segd n yɩɩ wakat fãa. Tõnd me segd n tʋlga bũmb ning yɩɩl-gʋlsdã sẽn da kosã. A kosa woto: “Zusoabã sẽn yaa mam pĩig la mam fãagdã, bɩ y kɩt tɩ mam noor goamã ne m sũurã tagsg zems yãmb nin gesgo.” (Yɩɩl 19:15) Woto wilgdame tɩ d sɩd segd n dɩkda sẽk n bʋgsd bũmb ning d sẽn karemd Biiblã pʋgẽ wã zug neere, sẽn na yɩl t’a goamã kẽ d sũyã sõma. D segd n sɩd modgame tɩ d sẽn zãmsd Biiblã to-to wã sõmblem paase. *

12. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ tigissã kɩtdame tɩ d paamd vʋʋsem sõngã sõngre?

12 Bũmb a to me d sẽn tõe n maan n paam a Zeova vʋʋsem sõngã, yaa d sẽn na n ‘tẽeg taab yell la d yik taab ratem tɩ maan nonglem la tʋʋm-sõma, la d ra bas taab tiging ye.’ (Heb. 10:24, 25) D sã n modgd n pa vaand tigissã, tɩ d sã n kẽng me bɩ d kelgd neere, la d tũud d sẽn wʋmdã, d paamda vʋʋsem sõngã sõngre. Sɩd me, tigissã sasa, a Zeova wilgda a nin-buiidã a raabã ne a vʋʋsem sõngã maasem.—Karm-y Wilgr 3:6.

Raoodã tallg yõodo?

13. Pipi kiris-nebã sẽn tõog n moon koɛɛgã to-to wã wilgda tõnd bõe?

13 Yaa vʋʋsem sõngã la pãng ning sẽn yaa-a kãseng n yɩɩd ãndũniyã fãa pʋgẽ wã. A tõe n kõo ned pãng t’a maan a Zeova raabã. A kɩtame tɩ pipi kiris-nebã tõog n moon koe-noogã n zãag zĩiga, hal tɩ b yeel tɩ b moon-a-la “dũniyã fãa.” (Kol. 1:23) D sã n tẽeg tɩ b sʋkã, wʋsg ra yaa “nin-tals sẽn ka paam zãmsgo,” d bãngdame tɩ sɩd yɩɩ pãng sẽn ka to n sõng-b tɩ b tõog n tʋm b tʋʋmdã.—Tʋʋ. 4:13.

14. Bõe me la d tõe n maan n paam n yɩ ned sẽn pid ne vʋʋsem sõngã?

14 D sẽn vɩ to-to wã sã n kɩtdẽ tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tõe n sõng-do, d paamda raood me n moond koɛɛgã ne  yẽesem. D sã n pʋʋsd n kot Wẽnnaam a vʋʋsem sõngã, n zãmsd a Gomdã ne d sũur fãa, n bʋgsd d sẽn zãmsdã zugu, la d pa vaand tigissã, d na n yɩɩ ned sẽn pid ne vʋʋsem sõngo, n tar yẽesem la raoodo. (Rom 12:11) Tʋʋm sebrã pʋgẽ, b goma zʋɩf a ye yʋʋr sẽn boond t’a Apolos sẽn da yaa gom-minim soab yelle, n yeel woto: “Yẽ sẽn da pid ne vʋʋsem sõng yĩnga, a mooname la a zãms nebã bũmb nins sẽn wilgd a Zezi kibarã tɩrg ne a sũur fãa.” (Tʋʋ. 18:24, 25, NW ) Tõnd me sã n “pid ne vʋʋsem sõngã,” d na n talla raood zak-zak moonegã sasa, la segb buud d sẽn paam fãa sasa.—Rom 12:11.

15. D sã n moond ne raoodo, wãn to la nafd-do?

15 D sã n paamd raood n paasd d koe-mooneg pʋgẽ, nafd-d-la wʋsgo. Na n kɩtame tɩ d bãng n paas tɩ d tʋʋmdã sɩd tara yõod wʋsgo. D sã n neẽ tɩ d sẽn moond to-to wã sɩd sõngda nebã me, d sũ-noogã paasdame. D yẽesmã me na n paasdame, bala d sɩd na n neeme tɩ d segd n tʋma ne yãgbo.

16. D yẽesmã sã n boogame bõe la d segd n maane?

16 La sã n mik tɩ d pa le yẽese, wall d basame tɩ d yẽesmã booge, bõe la d segd n maane? Sã n yaa woto, d segd n feesa d meng ne pʋ-peelem. A Poll da yeela woto: “Bɩ y fees yãmb mens n ges yãmb sã n bee tẽeb pʋgẽ.” (2 Kor. 13:5) Sok-y y meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam pida ne vʋʋsem sõngã tɩ kɩt tɩ m wɩngdẽ bɩ? M ket n pʋʋsda a Zeova n kot-a vʋʋsem sõngã bɩ? Mam wilgda m pʋʋsgã pʋgẽ tɩ m teeg-a lame n na n maan a raabã bɩ? M pʋʋsgã pʋgẽ, m wae n wilgdame tɩ m nanda koe-moonegã a sẽn bobl tõndã bɩ? Rẽ yĩnga mam zãmsda Biiblã sõma bɩ? M dɩkda sẽk sõma n bʋgsd m sẽn wʋmd bũmb ninsã zug bɩ? M wilgdame tɩ m nonga tigissã bɩ?’ D sã n bʋgs sogs-kãensã zug neere, na n sõng-d lame tɩ d bãng zĩis nins d sẽn segd n demsã, la d sẽn na n dems-b to-to.

Sak-y tɩ vʋʋsem sõngã pids-y ne raoodo

17, 18. a) Rũndã-rũndã koe-moonegã paama pãng n ta zĩ-bʋgo? b) Bõe n tõe n sõng-d tɩ d tõogd n moond koɛɛgã ne raoodo?

17 A Zezi vʋʋgrã poore, a yeela a karen-biisã woto: “Sɩɩg sõng sã n wa yãmb zutu, yãmb na reeg pãnga. La yãmb na n yɩɩ mam kaset dãmb Zerizalɛm, ne Zide la Samari ne dũniyã tɛk fãa.” (Tʋʋ. 1:8) Tʋʋmd ning b sẽn sɩng wakat kãngã paama pãng hal wʋsg rũndã-rũndã. A Zeova Kaset rãmb milyõ a yopoe n moond Rĩungã koe-noog sẽn yɩɩd tẽns 230 pʋsẽ. Yʋʋmd fãa, b rɩkda sẽn kolg lɛɛr milyaar a ye la pʋɩ-sʋk n moond koɛɛgã. Ad d sũy sɩd yaa noogo, d sẽn paam n naagd n sõngd ne yẽesem n tʋmd tʋʋm-kãngã b sẽn pa na n tol n le wa tʋmã!

18 Wala sẽn da yaa to-to pipi kiris-nebã wakatã, rũndã-rũndã me, yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã n sõngd tɩ b tʋmd tʋʋm kãngã dũniyã gill zugu. D sã n sakd vʋʋsem sõngã sõngre, d na n tõog n moonda koɛɛgã la ne raoodo. (Tʋʋ. 28:31) Woto yĩnga, bɩ d fãa ket n sakd vʋʋsem sõngã sõngre, n moond Wẽnnaam Rĩungã koe-noogã!

[Tẽngr not rãmbã]

^ sull 7 D toeema nebã yʋyã.

^ sull 11 Y sã n dat tɩ Biiblã kareng la a zãmsg naf-y sõma, bɩ y karem Tirez profit de l’École du ministère théocratique sebrã neng 21-32.

Bõe la yãmb bãng-yã?

• Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam koɛɛgã mooneg baood raoodo?

• Bõe n sõng pipi kiris-nebã tɩ b moon koɛɛgã ne raoodo?

• Bõe la d tõe n maan n paam daoodo?

• Wãn to la raoodã tallg nafd tõndo?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 16]

Wãn to la roagdbã tõe n sõng b kambã tɩ b tall raoodo?

[Foto rãmba, seb-neng 17]

Koɛɛgã mooneg sasa, y sã n pʋʋs koɛɛg-koɛɛga, y paamda raoodo