Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Zãmsd-y Biiblã, n paasd y pʋʋsgã sõmblem

Zãmsd-y Biiblã, n paasd y pʋʋsgã sõmblem

 Zãmsd-y Biiblã, n paasd y pʋʋsgã sõmblem

‘Zeova, bɩ y kelg y tʋm-tʋmdã pʋʋsgo.’—NEH. 1:11.

1, 2. Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d lebs n vaees pʋʋsg kẽer sẽn be Biiblã pʋgẽ?

PƲƲSGÃ la Biiblã zãmsg yaa tɩlae tũudum hakɩkã pʋgẽ. (1 Tes. 5:17; 2 Tɩm. 3:16, 17) Yaa sɩd tɩ Biiblã pa pʋʋsg sebr ye. La a pʋgẽ wã d yãta pʋʋsg toor-toore, tɩ wʋsg be Yɩɩl Sõamyã sebrã pʋgẽ.

2 Y sã n karemd Biiblã la y zãmsd-a, y na n yãa pʋʋsg toɛy-toɛy neb sẽn pʋʋs b zu-loees sasa, tɩ tõe n kell n zems ne yãmb me zu-loeese. Y sã n pʋʋsd n naagd goam takɩ nin-kãens sẽn togse, paasda y pʋʋsgã sõmblem. Wala makre, neb kẽer n da pʋʋs Wẽnnaam n kos a sõngr t’a leoke. Bõe la pʋʋs-kãens la goam nins b sẽn togsã tõe n wilg-yã?

Kos-y Wẽnnaam sor-wilgri, la y tũ

3, 4. Bõe la a Abrahaam sõgenã ra segd n maane, la a Zeova sẽn kɩt tɩ baas to-to wã wilgda tõnd bõe?

3 Y sẽn zãms Biiblã, y bãnga vẽeneg tɩ y segd n pʋʋsd n kota Wẽnnaam t’a wilgd-y sore. Wala makre, a Abrahaam da wa n tʋma a sõgen-kãsengã t’a kẽng Mezopotami soolmẽ wã, n tɩ bao pag sẽn yaa wẽn-zoɛt n wa kõ a biig a Izaake. Tog n yaa sõgen-kãng la b sẽn da boond t’a Eliezɛɛrã. La ges-y bũmb ning a sẽn maane. A yãa pagb sẽn toogd  koom bulgẽ, t’a pʋʋs woto: “[Zeova] . . . , Pʋg-sad ninga mam sẽn na n yeel t’a sik a yʋʋrã tɩ m yũ; t’a yeele: Bɩ y yũ, mam na n yũnuga yãmb yʋgma wã me; bɩ y kɩt tɩ yɩ yẽ la yãmb dat n kõ y tʋm-tʋmd a Izaak. Yaa woto la mam na n bãng tɩ yãmb maana m zu-soabã neere.”—Sɩng. 24:12-14.

4 A Rebeka sẽn sak n yũnug yʋgma wã, sõgenã bãngame tɩ Wẽnnaam deega a pʋʋsgã. Rẽ poor bilfu, a Rebeka sak n tũ-a lame n kẽng Kanaã n tɩ lebg a Izaak paga. Yaa sɩd tɩ y pa tõe n kos Wẽnnaam bãnd n bãng y sẽn segd n maaneg ye. La y sã n pʋʋs-a n kos t’a wilg-y sore, la y yãk yam n na n tũ a vʋʋsem sõngã raabo, a na n sõng-y lame.—Gal. 5:18.

Pʋʋsg boogda yɩɩre

5, 6. Pʋʋsg ning a Zakoob sẽn pʋʋs n yaool n seg a Ezayu wã pʋgẽ, a wilga bõe tɩ tar yõod wʋsgo?

5 Pʋʋsg tõe n kɩtame tɩ yɩɩr booge. A Zakoob sẽn da wa n yɛɛsdẽ t’a kĩn-kir-taag a Ezayu na n maan-a-la wẽngã, a pʋʋsa woto: “[Zeova,] . . . mam ka zems ne barka, la sɩd ninga yãmb sẽn da wilg maamã ye. . . . Mam kota yãmb tɩ y fãag maam m kẽem a Ezayu nugẽ, tɩ mam zoetame t’a na n wa kʋ maam ne m pagbã la m kambã. Yaa yãmb n yeel maam tɩ y na n maana maam neer n kɩt tɩ m yagens yɩ wʋsg wa ko-kãsengã bĩisr sẽn yaa wʋsg tɩ ned ka tõe n sõd n sɛ wã.”—Sɩng. 32:10-13.

6 Yaa sɩd t’a Zakoob pʋʋsgã poore, a maana bũmb sẽn na yɩl n sigs a Ezayu sũuri. La yaa a Zeova sẽn leok a pʋʋsgã yĩng n kɩt tɩ yẽ ne a Ezayu lebs n zems taaba. (Sɩng. 33:1-4) Y sã n maag y yĩng n karem a Zakoob pʋʋsgã, y na n mikame tɩ pa sõngr bal la a sẽn kosã ye. A wilga Wẽnnaam a pʋʋsgã pʋgẽ me t’a tẽeda yageng ning a sẽn pʋlmã, la a pʋʋs bark a sẽn maan yẽ neer to-to wã yĩnga. Bũmb “rabeem n tar” yãmb bɩ? (2 Kor. 7:5) Bɩ y tẽeg t’a Zakoob pʋʋsgã wilgdame tɩ pʋʋsg tõe n booga yɩɩre. La yãmb me pʋʋsgã pa segd n yɩ kosg bal ye. A segd n wilgame tɩ y sɩd tara tẽebo.

Pʋʋs-y n kos-y yam

7. Bõe yĩng t’a Moiiz kos a Zeova t’a kɩt t’a bãng a soayã?

7 Y sẽn tʋll n noog a Zeova sũurã yĩng kɩtame tɩ y segd n pʋʋsd-a n kot yam. A Moiiz ra pʋʋsa Wẽnnaam n kos t’a sõng-a t’a bãng a soayã. A pʋʋsa woto: “Ges-y-yã, yãmb [a Zeova] yeela maam tɩ m tall nin-bãmbã [n yi Ezipti], . . . La masã, mam sẽn paam bark yãmb nifẽ wã, bɩ y kɩt tɩ mam bãng yãmb soayã, . . . n kell n paam bark yãmb nifẽ.” (Yik. 33:12, 13) Wẽnnaam leoka a Moiiz pʋʋsgã n kɩt t’a bãng a soayã hal sõma. Sẽn na yɩl n tõog n zã a Zeova nin-buiidã, bãngr a woto paoong sɩd ra yaa tɩlae ne a Moiizi.

8. Y sã n bʋgs 1 Rĩm dãmb 3:7-14 pʋgẽ pʋʋsã zugu, wãn to la tõe n naf-yã?

8 A Davɩɩd me ra pʋʋsa woto: “[Zeova,] kɩt-y tɩ mam bãng yãmb soayã.” (Yɩɩl 25:4) A biig a Salomo sẽn da wa n lebg Israɛll dĩmã, a kosa Wẽnnaam t’a kõ-a yam sẽn na yɩl n tõog  n zã nin-buiidã. A Salomo pʋʋsgã taa a Zeova yam t’a kõ-a bũmb ning a sẽn kosã, la a paas-a arzɛk la ziiri. (Karm-y 1 Rĩm dãmb 3:7-14.) B sã n wa bobl-y tʋʋmd sẽn wõnd yɩɩda y pãnga, bɩ y pʋʋs a Zeova n kos yam la y tall sik-m-menga. Woto, a na n kõ-y-la yam la bãngr ning y sẽn dat sẽn na yɩl n tõog n tʋm a tʋʋmdã sõma la ne nonglmã.

Togsd-y sẽn be y sũurẽ wã fãa

9, 10. Wẽnd-doogã pakr daare, a Salomo sẽn gom sũurã yell n yɩlem a pʋʋsgã pʋgẽ wã wilgda bõe?

9 Sẽn na yɩl tɩ Wẽnnaam deegd d pʋʋsgã, d segd n togsd-a-la sẽn be d sũurẽ wã fãa. A Salomo pʋʋsg ning sẽn be 1 Rĩm dãmb sak a 8 wã pʋgẽ, a togsa a Zeova sẽn be a sũurẽ wã fãa. Yɩɩ Zerizalɛm, la ra yaa zãma taoore, wẽnd-doogã pakr daare, yʋʋmd 1026 sẽn deng a Zezi rogmã. B reng n talla kãabg koglgã n kẽes zĩ-sõng sẽn yɩɩdã pʋgẽ, t’a Zeova sawadgã pid wẽnd-doogã, t’a Salomo na n pẽg Wẽnnaam.

10 Maag-y y meng n karem a Salomo pʋʋsgã, la y gũus n ges t’a goma sũurã yell naoor wʋsgo. A Salomo sak n deegame tɩ yaa a Zeova a ye bal n mi ninsaal sũuri. (1 Rĩm 8:38, 39) A pʋʋsgã wilgdame me tɩ ned sã n maan yel-wẽnd n tek yam n kos Wẽnnaam sugr ne a sũur fãa, a na n paama sugri. A leb n kosa a Zeova tɩ baa a nin-buiidã bɛɛb sã n tõog-b n tall-b n kẽng yembdo, b sã n lebs n tũ-a ne b sũur fãa la ne b yam fãa, bɩ a kelg b pʋʋsgã n fãag-ba. (1 Rĩm 8:48, 58, 61) Woto fãa wilgdame tɩ segdame tɩ y pʋʋsg fãa sɩd yit y sũurẽ.

Yɩɩl Sõamyã paasda pʋʋsg sõmblem

11, 12. Levi buudã ned sẽn yeel a pʋʋsgã pʋgẽ tɩ “ges Wẽnnaamã” wilgda tõnd bõe?

11 Yɩɩl Sõamyã sebrã tõe n sõng-y lame tɩ y paas y pʋʋsgã sõmblem, la y gũ tɩ Wẽnnaam wa leok-yã. Wala makre, kelg-y Levi buudã ned a ye sẽn yeel bũmb ning n wilg a sũ-mare, a sẽn da wa n tɩ be yembdo. Baa a sẽn da pa le tõe n kẽng a Zeova roogẽ wã, a yɩɩla woto: “Mam sũuri, yaa bõe tɩ mam gɩmbe, la m sidgdẽ? Ges Wẽnnaam; tɩ bõe, mam na n leb n pʋʋsa bãmb barka. Bãmb yaa mam Wẽnnaam sẽn yaa mam fãagda, sẽn get mam nenga.”—Yɩɩl 42:6, 12; 43:5.

12 Yam bʋg la d tõe n dɩk a pʋʋsgã pʋgẽ? B sã n pag-y roog y tũudmã yĩng sẽn na yɩl tɩ y ra le tõog n tigim ne y taabã, bɩ y tall sũ-mare, ‘n get Wẽnnaam,’ dat n yeel tɩ n gũudẽ t’a wa sõng-yã. (Yɩɩl 37:5) Y sã n gũudẽ t’a wa kɩt tɩ y paam n leb y taabã sʋka, bɩ y bʋgsd sũ-noog ning y sẽn da paamd Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ wã zugu, la y pʋʋs-a n kos t’a sõng-y tɩ y tõog toogo.

Pʋʋsd-y ne tẽebo

13. Sẽn zems ne Zak 1:5-8 sẽn yetã, bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋs ne tẽebo?

13 Baa y yɛlã sẽn wa n yaa to-to fãa bɩ y pʋʋsd ne tẽebo. Bũmb sã n wa rat n kɩt tɩ y kɩɩs Wẽnnaam, bɩ y maan wa karen-biig a Zak sẽn saglã. Pʋʋs-y-yã a Zeova la y kɩs sɩd t’a tõe n kõ-y-la yam ning y sẽn dat yellã pʋgẽ wã. (Karm-y Zak 1:5-8.) Wẽnnaam mii sũ-sãang ning fãa sẽn be ne yãmba, la ne a vʋʋsem sõngã maasem, a tõe n bels-y lame la a wilg-y y sẽn segd n maanega. Pelg-y n pʋg n togs-a sẽn be y sũurẽ wã fãa, la y ra tol n “sãmb ye.” Sẽn paase, sak-y t’a vʋʋsem sõngã wilg-y sore, la y sak a Gomdã saglse.

14, 15. Bõe n kɩt tɩ d tõe n yeel t’a Ana pʋʋsame la a wilg t’a tara tẽebo?

14 Ges-y-yã a Ana makrã. A ra yaa a Ɛlkana sẽn yaa Levi buudã nedã paga. A pʋg-to wã yʋʋr sẽn da boond t’a Penina wã ra yaand-a lame, a sẽn da pa tar biig tɩ yẽ yaool n tar kambã yĩnga. A Ana pʋʋsame la a wilg t’a tara tẽebo. B wa n kẽnga wẽnd-doogẽ wã, t’a Ana pʋʋs la a pʋlem t’a sã n dog bi-ribla, a na n dɩk-a lame n kõ a Zeova. Maan-kʋʋdbã kãsem a Eli sẽn da ne a no-bɩmsã sẽn yaagd bal la a pa wʋmd a goamã, a tagsame tɩ rãam n tar-a. La a sẽn wa n bãng tɩ pa rãamã, a yeela  woto: ‘Bɩ Israɛll Wẽnnaamã kõ foom f sẽn kot bãmb bũmb ningã.’ Baa a Ana sẽn da pa mi yellã sẽn na n baas to-to wã, a ra kɩsa sɩd t’a pʋʋsgã na n deegame. Woto kɩtame t’a “ka le gãnem a neng ye.” A sũ-sãangã saame.—1 Sãm. 1:9-18.

15 A Sãmwɛll rogmã poore, a Ana basame t’a sigi, t’a tall-a n tɩ kõ a Zeova t’a na n tʋmd wẽnd-doogẽ wã. (1 Sãm. 1:19-28) Y sã n maag y yĩng n bʋgs a Ana pʋʋsgã zugu, tõe n paasa y pʋʋsgã sõmblem, la kɩt tɩ y bãng tɩ baa zu-loɛɛg sẽn sãamd y sũur to-to fãa, y sã n pʋʋs a Zeova la y kɩs sɩd t’a na n leok-y lame, y sũ-sãangã satame.—1 Sãm. 2:1-10.

16, 17. A Nehemi sẽn pʋʋs la a wilg t’a tara tẽebã, baasa wãna?

16 Pĩnd wẽndẽ nin-tɩrg a Nehemi ra pʋʋsame la a wilg t’a tara tẽebo. A pʋʋsa woto: “M Zusoaba, bɩ y kelg y tʋm-tʋmdã pʋʋsgo, la y kelg y tʋm-tʋmdb nins sẽn nong n zoe yãmb yʋʋrã me pʋʋsgo. Rũndã, kõ-y y tʋm-tʋmdã tõogre, n kɩt t’a paam bark rĩma nengẽ.” Yaa rĩm bʋg yell la a sẽn gomdã? Yaa Pɛrs rĩm a Artazɛgzɛse, la a Nehemi ra yaa a rã-kɩta.—Neh. 1:11.

17 A Nehemi sẽn wʋm tɩ zʋɩf rãmbã sẽn da yi yembd Babilon n leb Zida wã ‘paamda toog wʋsg la yãnde,’ la tɩ “Zerizalɛm lalsã sãamame” wã, a rɩka rasem n pʋʋs ne tẽebo. (Neh. 1:3, 4) Rĩm a Artazɛgzɛs kõo a Nehemi sor t’a tɩ lebs n me Zerizalɛm lalgã. Wẽnnaam leoka a pʋʋsgã tɩ yɩɩg a sẽn da tẽedã menga. (Neh. 2:1-8) Pa yã n kaoos la b lebs n me lalgã ye. Wẽnnaam deega a Nehemi kosgã, bala ra yaa tũudum hakɩkã teelg yĩnga, la sẽn paase, a pʋʋsa ne tẽeb me. Yãmb pʋʋsda pʋʋs-kãensã buud bɩ?

Tẽegd-y n pẽgd a Zeova la y pʋʋsd-a barka

18, 19. Bõe n kɩt tɩ tõnd ned kam fãa segd n pẽg a Zeova la d pʋʋs-a barka?

18 Y pʋʋsgã pʋgẽ, segdame tɩ y tẽegd n pẽgd a Zeova la y pʋʋsd-a barka. Y tara bʋʋm wʋsg n na n maan rẽ! Wala makre, a Davɩɩd ra nong n pẽgda a Zeova naamã sẽn ka to wã. (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 145:10-13.) Rẽ yĩnga yãmb wilgda y pʋʋsgã pʋgẽ tɩ y sũur nooma y sẽn paam n moond a Zeova Rĩungã bɩ? Goam kẽer yɩɩl-gʋlsdbã sẽn togs b pʋʋsg pʋsẽ tõe n sõng-y lame me tɩ y bãng n pʋʋs Wẽnnaam bark tigissã la tigis-kãsemsã yĩnga.—Yɩɩl 27:4; 122:1.

19 D sẽn paam n yaa Wẽnnaam zo-rãmb n tar mi-beoog wʋsg rẽ yĩngã tõe n kɩtame tɩ d pʋʋs-a n togs goam sẽn wõnd woto: “Mam Zusoaba, mam na n pʋʋsa yãmb bark nebã sʋka. Mam na n yɩɩl n pẽga yãmb buud a taab sʋka. La yãmb nonglem yaa kãseng hal tɩ ta saasẽ, la yãmb sɩdã tata sawato. Mam Wẽnnaam, zẽk-y y meng n yɩɩg saase. Yãmb ziirã na n zĩnda dũniyã fãa zugu.” (Yɩɩl 57:10-12) Ad woto sɩd yaa pẽgr goam tɛkẽ! Hakɩka, yɩɩl-gʋlsdbã gom-kãensã buudã tõe n paasa y pʋʋsgã sõmblem.

Pʋʋsd-y Wẽnnaam ne waoogre

20. Bõe la a Maari yeel tɩ wilg t’a yaa wẽn-zoɛta?

20 Segdame tɩ d pʋʋsgã wilgdẽ tɩ d yaa wẽn-zoɛta. B sẽn wa n togs a Maari t’a na n doga Mesi wã t’a yeel bũmb ningã wõnda goam nins  a Ana sẽn yeel a sẽn wa n tall a Sãmwɛll t’a na n tɩ pa wẽnd-doogẽ wã. A Maari goamã wilgame t’a sɩd ra yaa wẽn-zoɛta. A yeela woto: “Mam pẽgda Zusoabã ne m sũur fãa. La mam sɩɩgã paama sũ-noog Wẽnnaam mam Fãagdã yĩnga.” (Luk 1:46, 47) Rẽ yĩnga yãmb me pʋʋsg sasa, y pa tõe n togsd goam a woto n paasd y pʋʋsgã sõmblem sɩda? Sɩd pa zaalem la b sẽn yãk a Maari sẽn da yaa wẽn-zoɛtã t’a na n dog a Zezi sẽn yaa Mesi wã ye!

21. Bõe la a Zezi yeel a pʋʋsg kẽer pʋsẽ tɩ wilgd t’a ra tara tẽebo, la t’a yaa wẽn-zoɛta?

21 A Zezi me ra pʋʋsda ne wẽn-zoeer la ne tẽebo. Wala makre, a sẽn na n vʋʋg a Lazaarã, a “nakame n yeel yaa: ‘M Ba, mam pʋʋsda yãmb barka, yãmb sẽn leok maamã yĩnga. Mam yẽ miime tɩ yãmb leokda maam daar fãa.’ ” (Zã 11:41, 42) Rẽ yĩnga yãmb me pʋʋsgã wilgda wẽn-zoeer la tẽeb bɩ? Y sã n karem a Zezi sẽn yeel bũmb ning n wilg a karem-biisã b sẽn tõe n pʋʋs to-to wã, y mikdame tɩ yaa a Zeova yʋʋrã na paam pẽgre, a Rĩungã na wa, la a raabã na maanã la a lʋɩɩs taoore. (Mat. 6:9, 10) La yãmb yẽ? Bõe la y lʋɩɩsd taoor y pʋʋsgã pʋgẽ? Rẽ yĩnga b wilgdame tɩ y tʋlla ne y sũurã fãa n teel a Zeova Rĩungã, la y rat t’a raabã maane, la t’a yʋʋrã paam pẽgr bɩ? Segdame tɩ yɩ woto.

22. Bõe yĩng tɩ y tõe n kɩs sɩd t’a Zeova na n kõ-y-la raood tɩ y moon koe-noogã?

22 B sã n wa namsd Wẽnnaam nin-buiidã b tũudmã yĩnga, wall b sã n tar zu-loees a taaba, b pʋʋsdame n kot a Zeova t’a kõ-b raood tɩ b tõog n kell n sak-a. Zʋɩf rãmbã bʋ-kaoodbã sull sẽn da wa n yeel a Pɩɛɛr ne a Zã tɩ b “ra le gom la zãms nebã ne a Zezi yʋʋr baa bilfã,” b talla raood n tõdge. (Tʋʋ. 4:18-20) B sẽn bas-bã poore, b tɩ togsa b tẽed-n-taasã bũmb ning sẽn maanã. La b fãa naaga taab n pʋʋs Wẽnnaam n kos t’a sõng-b tɩ b kell n togs a koɛɛgã ne raoodo. Ad b sũy sɩd segd n yɩɩ noog wʋsgo, b pʋʋsgã sẽn paam leokrã. Bala kibarã wilgame tɩ b fãa “pida ne Sɩɩg Sõngo. La bãmb togsa Wẽnnaam koɛɛgã ne raoodo”! (Karm-y Tʋʋm 4:24-31.) Woto kɩtame tɩ neb wʋsg sak n lebg kiris-neba. Pʋʋsgã tõe n kenga y pels tɩ y moon koe-noogã ne raoodo.

Ket-y n paasd-y y pʋʋsgã sõmblem

23, 24. a) Sõdg-y kibay a taab sẽn wilgd tɩ Biiblã zãmsg tõe n paasa y pʋʋsgã sõmblem. b) Bõe la y na n maan n paas y pʋʋsgã sõmblem?

23 Kibay a taab n be Biiblã pʋgẽ n tõe n sõng-y tɩ y paas y pʋʋsgã sõmblem. Wala makre, y pʋʋsg pʋgẽ, y tõe n yeela wa a Zonas tɩ y miime tɩ ‘yaa a Zeova n so fãagre.’ (Zon. 2:2-11) Y sã n maan yel-wẽn-kãseng tɩ sãamd y sũur tɩ y kos kãsem dãmbã sõngre, bũmb ning a Davɩɩd sẽn da yeel a pʋʋsg pʋgẽ wã tõe n sõng-y lame tɩ y bãng y sẽn tõe n pʋʋs to-to n wilg tɩ y sɩd teka yam n kot sugri. (Yɩɩl 51:3-14) Y pʋʋsg kẽer pʋsẽ me, y tõe n pẽga a Zeova wa a Zeremi. (Zer. 32:16-19) Y sã n wa baood ned n na n kẽ kãadem, y sã n bʋgs pʋʋsg ning sẽn be Ɛsdras sak a 9 wã zug n yaool n pʋʋse, tõe n sõng-y lame tɩ yãk yam n kell n sak Wẽnnaam, n bao “ned sẽn tũud Zusoabã bala.”—1 Kor. 7:39; Ɛs. 9:6, 10-15.

24 Ket-y n karemd-y Biiblã la y bʋgsd a goamã zugu, n baood goam y sẽn tõe n togs tɩ paas y pʋʋsgã sõmblem. Woto, kosg bɩ pẽgr wall bark pʋʋsg sasa, y na n tõogd n togsda gom-kãens buudu. Y sã n zãmsd Biiblã n paasd y pʋʋsgã sõmblem, yaa vẽeneg tɩ yãmb ne Wẽnnaam zoodã pãng na n paasame.

Y na n leokame tɩ bõe?

• Bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋs n kos Wẽnnaam sor-wilgri, la d tũ?

• Bõe n segd n kɩt tɩ d pʋʋsd n kot yam?

• Wãn to la Yɩɩl Sõamyã sebrã tõe n paas d pʋʋsgã sõmblem?

• Bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋsd ne tẽeb la wẽn-zoeere?

[Study Questions]

[Foto, seb-neng 15]

A Abrahaam sõgenã pʋʋsa Wẽnnaam n kos sor-wilgri. La yãmb yẽ?

[Foto, seb-neng 17]

Y zakã rãmb sã n naagd taab n zãmsd Biiblã, na n paasa y pʋʋsgã sõmblem