Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Biiblã sẽn ket n tar yõod rũndã-rũndã wã võore

Biiblã sẽn ket n tar yõod rũndã-rũndã wã võore

 Biiblã sẽn ket n tar yõod rũndã-rũndã wã võore

‘Gʋlsg Sõamyã zãng yaa Wẽnnaam n kõ tõndo: La a bee saglg yĩnga, la tɩ zãms tɩrlem.’​—2 TƖMOTE 3:16.

HAL pĩnd wẽndẽ n tãag rũndã-rũndã, Biiblã sõnga buud toɛy-toɛy neb tɩ b tõog n toeem b vɩɩmã n lebg sõma. Verse ning d sẽn sõdg yĩngrã wilgda bũmb ning sẽn kɩt tɩ Biiblã tõe n sõng nebã woto wã. Verse wã sẽn yeelã wilgdame tɩ yam ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã yita Wẽnnaam nengẽ. Yaa sɩd tɩ yaa ninsaalb n gʋls Biiblã, la yaa Wẽnnaam tagsa la b sẽn gʋlsã. Biiblã meng sɩd yetame t’a goamã “yaa sɩɩg sõng sẽn tʋm neb nins pʋsẽ wã n togs Wẽnnaam yĩnga.”—2 Pɩɛɛr 1:21.

Biiblã sɩd tõe n nafa ned wʋsgo. Wala makre, a wilgda ned sẽn tõe n vɩɩmd to-to t’a vɩɩmã tall barka. A goamã tara pãng me n tõe n sõng ned t’a modg n toeem a vɩɩm. D na n goma yel-kãensã b yiibã yelle.

A kõta ned yam t’a bãng sẽn tar yõodo

Biiblã pʋgẽ, Wẽnnaam yeela woto: “Mam na n zãmsa foom n wilg foom sor ninga fo sẽn tog n tũ. Mam nif geta foom, la mam yaa fo sagenda.” (Yɩɩl Sõamyã 32:8) Ges-y tɩ Wẽnnaam pʋlmame t’a na n zãmsa tõnd n wilg-d sore. Woto rat n yeelame t’a na n sõng-d lame tɩ d wʋm yɛlã võor sõma. Rẽ na n kɩtame tɩ d bãng bũmb ning sẽn tar yõod n yɩɩd ninsaal vɩɩmã pʋgẽ. D sã n bãng rẽnda, na n kogl-d lame tɩ d ra pʋg yɛl sẽn ka yõod n sãam d vɩɩmã ye.

Wala makre, neb wʋsg sẽn baood b vɩɩmã pʋgẽ yaa ziir la paoongo. Sɛb wʋsg sagendbã sẽn yiisd wilgda ned sẽn tõe n maan to-to n paam dẽ n yɩɩg a taaba. La Biiblã yẽ yeta woto: “Sũ-kiir n tar ned kam fãa ne a yaka. Yãoã me yaa zaalem la a wẽnda ned sẽn digd sobgo.” La a paas tɩ “ned sã n nong ligdi, ligd ka sekd-a ye.” (Koɛɛg Soaba 4:4; 5:10) Rẽ yĩnga sagl-kãensã tõe n nafa ned rũndã-rũndã bɩ?

Sẽn na yɩl tɩ y bãng tɩ Biiblã sagls sɩd tõe n naf-d lame, d na n dɩka a Akinori sẽn yit Zapõ wã makre. A Akinori wɩsga a meng n karem inivɛrsite kãseng a ye pʋgẽ hali n paam dipolom ning a sẽn da ratã, la a paam tʋʋmd ãnterpiriiz kãseng pʋgẽ. Rẽ poore, a Akinori ra getame tɩ wõnda a yɛlã fãa yaa sõma. La baasgo, a pa tõog n paam sũ-noog buud ning a sẽn da ratã ye. A tʋʋmdã  yaamsã wa n kɩtame t’a laafɩ wã booge. Sẽn paase, zo-rãmb nins a Akinori sẽn da tar a tʋʋmã zĩigẽ wã pa tõog n sõng-a ye. A zu-loeesã fãa wa n kɩtame t’a lebg rã-yũuda, hal n wa mak n na n kʋ a menga. La a wa n sɩnga Biiblã zãmsg ne a Zeova Kaset rãmbã. Biiblã zãmsg sõng-a lame t’a bãng bũmb ning sẽn tar yõod n yɩɩd ninsaal vɩɩmã pʋgẽ. Sẽn pa yã n kaoose, a Akinori zu-loeesã sɩngã boogre. A sẽn bas ziirã baoobã, kɩtame t’a bãng tɩ Biiblã sẽn yet bũmb ningã yaa sɩda. Yelbũn sebrã verse a ye yeta woto: “Ned sũur sã n noomẽ, kõta a yĩns laafɩ. La sũ-kiir sãamda neda.”—Yelbũna 14:30.

Yãmb yẽ tagsdame tɩ bõe n tar yõod n yɩɩd vɩɩmã pʋgẽ? Bõe la y tõe n paam tɩ kõ-y sũ-noog hakɩka? Rẽ yĩnga, yãmb tagsdame tɩ yaa y sã n paam n kẽ kãadem tɩ yãmb ne y pagã wall y sɩdã noom ne taab bɩ? Yaa y sẽn na n tõog n sõng y kambã tɩ b wa yɩ neb beoog bɩ? Yaa y sẽn na n tar zo-rãmb wʋsg bɩ? Yaa y sẽn na n wa tõog tɩ y sũur noom ne y vɩɩmã bɩ? Vẽenega, bõn-kãensã fãa sɩd tara yõodo. La baa Biiblã sẽn wilgd tɩ woto fãa yaa sõma wã, a pa yet tɩ bõn-kãens baoob n segd n pak ninsaal a vɩɩmã pʋgẽ n yɩɩd ye. Biiblã wilgda tõnd ninsaal sẽn segd n maan bũmb ning takɩ n tõog n paam sũ-noog hakɩkã, n yet woto: “Zoe Wẽnnaam la f sak bãmb tõodo. Tɩ bõe, ninsaal fãa tog n maana woto.” (Koɛɛg Soaba 12:13) Ned sã n pa tũud sagl-kãngã, a vɩɩmã pa na n tall võor ye. A na n paama zu-loeese, n wa baas ne sũ-sãamse. La Biiblã paasa woto: “Sẽn teegd-a [a Zeova] tara sũ-noogo.”—Yelbũna 16:20.

Biiblã sẽn sõng neb to-to tɩ b toeeme

Tʋm-tʋmd a Poll yeelame tɩ “Wẽnnaam goamã vɩɩme, la a tara pãnga.” Wala sʋʋg sẽn tar noy a yiibu, a tõe n kẽe ned sũuri, n kɩt t’a tõog n bãng a sũurã tagsg la ratem sẽn yaa a soaba. (Hebre dãmba 4:12) Biiblã tõe n kɩtame tɩ ned toeem a vɩɩmã, bala a sõngda a soabã t’a bãng a sẽn sɩd yaa ned ning buudã takɩ. Pʋ-peelem soab sã n zãmsd Biiblã, a wat n mikame tɩ yaa tɩlae ne-a t’a toeem yɛl kẽer a vɩɩmã pʋgẽ. Wala makre, tʋm-tʋmd a Poll tẽega Korẽnt kiris-nebã tɩ nand tɩ b lebg tẽedba, b ra yaa wagda, rã-yũudba, nin-yoaadba, la tʋʋm-wẽns a taab maandba. Rẽ poore, a paasa woto: “Yãmb kẽer da yaa woto, la yãmb paama pekre, . . . ne tõnd Wẽnnaam sɩɩgã pãnga.” (1 Korẽnt dãmba 6:9-11) Rũndã-rũndã me, a Zeova vʋʋsem sõngã ket n tõe n sõnga ned t’a toeem a vɩɩmã wa sẽn segdã.

Rao a ye kibar sɩd wilgda woto. A yita Erop soolmẽ wã, t’a yʋʋr boondẽ t’a Mario. A ra nonga zaba, n da yũud la a koosd marijuana. Daar a yembre, polɩɩs n yõk-a n deeg a dorgã, t’a sũur yik hal t’a pãb polɩɩsã la a sãam a mobillã. Sẽn paase, a Mario ra pa tʋmde, la a leb n da tar sam wʋsg me. A sẽn wa n bãng t’a pa tõe n welg a zu-loeesã a toorã, a sakame tɩ b na n zãms-a Biiblã. A sẽn kell n wɩng ne zãmsgã, a wa n tõog n toeemame. A sɩnga a mengã manegr sõma, la a bas zabã ne dorgã yũubu, hal tɩ ling neb wʋsg sẽn da mi-a. Kẽer sẽn seg-a sok-a-la woto: “Mario, sɩd yaa foo la woto bɩ?”

Bõe n sõng neb wa a Akinori la a Mario tɩ b toeem b vɩɩmã la b paam sũ-noog hakɩka? Vẽenega, yaa b sẽn zãms Biiblã n bãng Wẽnnaam daabã. Yaa Wẽnnaam bal n tõe n wilg tõnd d sẽn tõe n maan to-to tɩ d vɩɩmã yɩ sõma rũndã-rũndã, la d wa paam vɩɩm sẽn pa satã. Wala ba sẽn nong a kamba, a Zeova tũnugda ne Biiblã n yet tõnd woto: “M biiga, kelge. Reeg m goama n paam yõ-woko . . . Bũmb kõn gɩdg f kẽn ye; fo sã n zoetẽ, f naoor ka na n lak ye. Bɩ f tall zãmsgã n da bas-a ye. Sak-a t’a yaa f vɩɩm.” (Yelbũna 4:10-13) Rẽ yĩnga ned beeme n tõe n sagl tõnd sõma n yɩɩg d naandã sɩda?

 [Zĩ-gũbri/Foto, seb-​neng a 7]

Sagls sẽn yaa sõma ne-d rũndã-rũndã

Biiblã tara sagls toor-toor sẽn yaa sõma d sẽn tõe n tũ rũndã-rũndã. Ad sagl-kãens kẽere:

D sã n dat zems-n-taar ne nebã

“Yãmb sẽn dat tɩ nebã maan yãmb bũmb ningã, bɩ yãmb me maan bãmb boto.”—Matɩe 7:12.

“Bɩ ned kam fãa tẽ ne sik-m-meng yam tɩ nebã fãa yɩɩda yẽnda.”—Filip rãmba 2:3.

“Bɩ y maan sãambã sãando.”—Rom dãmba 12:13.

D sã n dat n bas minim-wẽnse

“Ned sã n tũud yam dãmba, a na n lebga yam soaba. La ned sã n tũud yalma, a na n paama toogo.”—Yelbũna 13:20.

“Ra tũ rã-yũudb la yão-beed rãmb ye.”—Yelbũna 23:20.

“Ra tũ sũ-tʋʋlem soab ye.”—Yelbũna 22:24.

D sã n dat tɩ d kãadem yɩ sõma

“Bɩ yãmb ned kam fãa nong a pag wa a menga, la bɩ pag waoog a sɩda.”—Efɛɛz rãmba 5:33.

“Bɩ y paas nimbãan-zoeer wʋsgo, la neerlem ne sik-m-menga, la sũ-bʋgsem ne sũ-mare. Bɩ y maan sũ-mar ne taaba la y kõ taab sugri.”—Kolos dãmba 3:12, 13.

Kambã wubr wɛɛngẽ

“Zãms biig a manesem sẽn tog n yɩ to-to. La a sã n lebg nin-kẽema, a ka na n bas-b ye.”—Yelbũna 22:6.

“Ba rãmba, bɩ y ra maan bũmb sẽn yikd yãmb kamba sũy ye, la bɩ y wub bãmb ne Zusoabã saglg la a zãmsgo.”—Efɛɛz rãmba 6:4.

D sã n dat n gil mo-yõsã

“Ned sã n leok ne gom-noodo, a sigsda sũuri. La zabr goam yikda ned sũuri.”—Yelbũna 15:1.

“Bɩ y waoog taaba.”—Rom dãmba 12:10.

Sasa ninga d sã n wa na n da wall d koos bũmbu, pa rẽ bɩ d peng ligdi, baa yaa ne d zoa, sẽn na yɩl tɩ mo-yõsr da wa zĩndi, d segd n gʋlsa kaset sebr tɩ d tik d nusi. Wẽnnaam no-rɛɛs a Zeremi ra maana a buudu. A yeela woto: “Mam gʋlsa sebr n tik m nugu la m bao kaset dãmb tɩ b sõd ligdã.”—Zeremi 32:10.

D sẽn tõe n paam tags-sõma to-to

“Bũmb nins fãa sẽn yaa sɩda, . . . la bũmb nins fãa sẽn zems nonglem, . . . la bũmb nins sẽn tar kaset sõma, la bũmb nins sẽn yaa neer zãng n zems pẽgre, bɩ y tags bãmb yelle.”—Filip rãmba 4:8.

Biiblã sagend-d lame tɩ d ra tall tags-wẽnse, la d ra yɩ ned sẽn yẽgemd a yɛl yĩng wakat fãa me ye. A pʋd n sagend-d lame tɩ d ‘maan sũ-noog d sẽn gũud d tẽebã pidsgã’ yĩnga.—Ziid 4, 16; Rom dãmba 12:12.

Rũndã-rũndã, sagl-sõma kãensã tũub na n kõ-d-la bãan la sũ-noogo, la sõng-d me tɩ d tõog n maan bũmb nins Wẽnnaam sẽn datã, la d paam a barkã me. Biiblã yeela woto: “Nin-tɩrs na n sooga dũniyã la bãmb na n zĩnda a zug wakat sẽn ka sɛta.”—Yɩɩl Sõamyã 37:29.

[Foto rãmba, seb-​neng a 5]

Foto bilã yaa a Akinori sẽn da wa n yaa omdafɛɛrã, la yẽ ne a pagã moonda koɛɛgã masã tɩ b sũy yaa noogo