Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Kom-bɩɩse, kɩt-y tɩ nebã bãng tɩ y bɩtame

Kom-bɩɩse, kɩt-y tɩ nebã bãng tɩ y bɩtame

 Kom-bɩɩse, kɩt-y tɩ nebã bãng tɩ y bɩtame

“Wɩng ne bõn-kãens la f maan ne f sũur fãa, tɩ nebã fãa yã tɩ fo bɩtame.”—1 TƖM. 4:15.

1. Bõe la Wẽnnaam dat tɩ kom-bɩɩsã paame?

PĨND wẽndẽ, Israɛll rĩm a Salomo sẽn yɩ yam-soabã ra yeela woto: “Bɩ-bɩɩga, maan sũ-noog f bi-bɩɩlmã wakate. La f noog f sũur f bɩʋʋngã wakate.” (Koɛ. 11:9) Vẽenega, Wẽnnaam a Zeova sẽn vẽneg a Salomo t’a yeel woto wã ratame tɩ yãmb a kom-bɩɩsã paam sũ-noogo. A pʋd n datame meng tɩ y tall sũ-noog y vɩɩmã tõre. La kom-bɩɩs wʋsg bi-bɩɩlem wakate, b mi n tudg n maana yɛl sẽn tõe n wa nams-b b vɩɩmã pʋgẽ. Baa nin-tɩrg a Zoob meng sũur wa n sãama a ‘yãadem wakatẽ yɛl yĩnga.’ (Zoob 13:26) Naoor wʋsgo, kiris-ned bi-bɩɩlem wakat la sasa kãens poor bilfu, a segd n yãka yam n maan yɛl sẽn tar yõod ne-a a vɩɩmã pʋgẽ. B sã n pa tall yam n maan yɛl kẽere, tõe n waa ne zu-loees tɩ nams-b b vɩɩmã tõre.—Koɛ. 11:10.

2. Biiblã saglg bʋg tũub n tõe n sõng kom-bɩɩsã tɩ b gil yɛla?

 2 La baasgo, segdame tɩ b tall yam tɩ sõng-b tɩ b sã n wa na n maan bũmb bɩ zemse. Wala makre, kelg-y tʋm-tʋmd a Poll sẽn da kõ Korẽnt kiris-nebã saglg ningã. A yeel-b-la woto: “M ba-biisi, ne yam-vẽnegre, bɩ y ra yɩ wa kom-bõoneg ye . . . La ne yam-vẽnegre, bɩ y yɩ wa neb sẽn bɩ.” (1 Kor. 14:20) Kom-bɩɩsã sã n tũ saglg kãngã, na n sõng-b lame tɩ b paam yam-vẽenem n tõogd n tagsd wa neb sẽn bɩ. Woto na n sõng-b lame tɩ b tõog n gil yɛla.

3. Bõe la y tõe n maan n wa tõogd n tagsd wa ned sẽn bɩ?

3 Y sã n yaa bi-bɩɩga, bɩ y bãng vẽeneg tɩ y sã n dat n tõogd n tagsd wa ned sẽn bɩ, y segd n maoa wʋsgo. Wala makre, a Poll yeela a Tɩmote woto: ‘Da sak tɩ ned paoog foom f yãadem yĩng ye. La bɩ f yɩ mamsg Wẽnnaam tẽedbã yĩnga, ne goama la yel-manesem ne nonglem la tẽebo, la ne pʋ-peelem. Ges sɛbã kareng ne koe-moonegã la zãmsgã yell neer . . . Wɩng ne bõn-kãense, la f maan ne f sũur fãa, tɩ nebã fãa yã tɩ fo bɩtame.(1 Tɩm. 4:12-15) Kom-bɩɩsã segd n kɩtame tɩ nebã fãa bãng tɩ b bɩtame.

Bɩʋʋngã yaa bõe?

4. B sã n yeel tɩ kiris-ned bɩtame, rat n yeelame tɩ bõe?

4 B sã n yeel tɩ “kiris-ned bɩtame,” rat n yeelame t’a yel-manesmã la a tagsgã fãa toeemdame n lebgd sõma. A Poll da sagenda a Tɩmote t’a ket n bɩt yɛl toɛy-toɛy wɛɛngẽ. Wala makre, a no-goamã, a yel-manesmã, a nonglmã, a tẽebã, pʋ-peelmã wɛɛngẽ, la a sẽn tʋmd a tʋʋmdã to-to wã pʋgẽ. A ra segd n modg n yɩɩ mak-sõng a vɩɩmã nens fãa pʋsẽ. Dẽnd a Tɩmote ra segd n ket n bɩta a yel-manesmã la a sẽn zãmsd nebã Wẽnnaam Gomdã to-to wã wɛɛngẽ.

5, 6. a) Yɩɩ wakat bʋg la a Tɩmote sɩng bɩʋʋng tẽebã wɛɛngẽ? b) Wãn to la tigingã kom-bɩɩsã tõe n dɩk a Tɩmote togs-n-taare?

5 A Poll sẽn wa n toond a Tɩmote sagl-kãensã yʋʋmd 61 ne 64 soabã sʋkã t’a Tɩmote ra zoe n yaa kãsem soab sẽn tar minim. Rẽnd pa a tẽebã bɩʋʋng sɩngrẽ ye. Yʋʋmd 49 bɩ 50 soabã sẽnes t’a Tɩmote yʋʋmã tog n da zemsa 20. Wakat kãng t’a ra “tara yʋ-noog ba-biis nins sẽn be Listr ne Ikoniyommã sʋka,” bala, b ra yãame t’a bɩtame. (Tʋʋ. 16:1-5) Yaa sasa kãng la a Poll sẽn kos-a t’a yãag-a tɩ b gilg n moon koɛɛgã pipi wã. Kiis a wãn zugẽ, a Poll sẽn yã t’a Tɩmote ket n bɩtame wã, a tʋm-a-la Tesalonik t’a tɩ bels saam-biisã, la a sõng-b tɩ b tẽebã kɩ yẽga. (Karm-y 1 Tesalonik rãmb 3:1-3, 6.) Dẽnd yaa vẽeneg t’a Tɩmote sẽn wa n sɩng bɩʋʋng tẽebã wɛɛngẽ wã t’a ra nan yaa bi-bɩɩga.

6 Kom-bɩɩsã, bɩ yãmb me mao masã tɛk n bao zʋg-sõma sẽn na n kɩt tɩ y yel-manesmã la y sẽn zãmsd nebã Biiblã to-to wã wilg vẽeneg tɩ y bɩtame. A Zezi yʋʋm 12 tɛk t’a ra zoe n ‘bɩtame, t’a yamã paasdẽ.’ (Luk 2:52) Masã, bɩ d ges y sẽn tõe n wilg zĩis a tãab pʋgẽ  to-to tɩ y bɩtame. 1) Y sã n wa maood ne zu-loeese, 2) Y sã n wa segend n na n kẽ kãadem, la, 3) Y sã n wa modgd n dat n bãng koɛɛgã mooneg sõma.—1 Tɩm. 4:6.

Tall-y “yam” n mao ne y zu-loeesã

7. Bõe la zu-loe-kɛgems tõe n maan kom-bɩɩsã?

7 Saam-bi-poak sẽn tar yʋʋm 17 t’a yʋʋr boondẽ t’a Carol yeela woto: “Wakat ning yibeoogo, mam da mi n yaame tɩ m sũurã me sãam wʋsgo, hal tɩ m gãe n pa rat n yik ye.” * Bõe n kɩt t’a Carol sũur da mi n sãamd woto? A sẽn da wa n tar yʋʋm piiga, a roagdbã kaoa b kãadmã, t’a ra tɩ vɩ ne a ma wã. La a ma wã vɩɩm manesem da pa lebd be ye. Y me tõe n wa tara zu-loe-kɛgems wa a Carol n pa tar-b tɩɩm ye.

8. A Tɩmote maoa ne zu-loe-bʋse?

8 A Tɩmote tẽebã sẽn wa n sɩng bɩʋʋngã sasa, a me maoa ne zu-loeese. Wala makre, a ra “ka laafɩ naoor wʋsgo,” bala a pʋgã ra mi n zabdame. (1 Tɩm. 5:23) Korẽnt tigingã neb kẽer sẽn da wa n yik n kɩɩsdẽ t’a Poll pa tʋm-tʋmd tɩ wa ne yɛlã, a tʋma a Tɩmote t’a tɩ welg yel-kãense. La a sagla tigingã neb tɩ b gũus tɩ “bũmb da yɛɛs” a Tɩmote b sʋk ye. (1 Kor. 4:17; 16:10, 11, Sebr Sõngo) Vẽenega, woto wilgdame tɩ tõe t’a Tɩmote ra yaa yãn-zoeta tɩ rẽ me ra yaa a zu-loɛɛga.

9. Yamã yaa bõe, la bõe n welg-a ne rabeemã?

9 Sẽn na yɩl n sõng a Tɩmote, kaoosg poore, a Poll tẽeg-a-la woto: ‘Wẽnnaam ka kõ tõnd dabeem sɩɩg ye, yaa sɩɩg sẽn wat ne pãnga la nonglem la yam bɩ yam-vẽenem.’ (2 Tɩm. 1:7) “Yam-vẽenem” kãng sõngda ned t’a tõe n tags n wʋm yɛl võor sõma. A leb n sõngd-a lame t’a sakd n maood ne zu-loees buud fãa, baa b sẽn yaa to-to. Kom-bɩɩs kẽer sẽn ka yam wilgdame tɩ b yaa rabɛɛmba, n tẽedame tɩ zu-loeesã tɩɩm yaa b sẽn na n gõe wʋsgo, pa rẽ bɩ b get televiziõ wã wʋsgo, wall b rɩkd dorge, bɩ b yũud rãam tɩ loogdẽ. Kẽer me tagsdame tɩ yaa reemd n pa satẽ wã la yoobã n na n sõng-ba. La kiris-ned pa segd n maan woto ye. B sagla kiris-nebã tɩ b ‘bas Wẽnnaam kɩɩsgo la dũniyã ratem sẽn yaa wẽnsã, la b gũus b mens dũniyã ka masã n maan tɩrga, la b sak Wẽnnaam.’—Tɩt 2:12.

10, 11. Wãn to la yam-vẽenemã sõngd kiris-ned t’a paam daoodo?

10 Biiblã sagenda “kom-bɩɩsã tɩ b yɩ mi-m-neng rãmba,” rat n yeel tɩ b tall yam-vẽenem. (Tɩt 2:6) Y sã n tũud sagl-kãngã, rat n yeelame tɩ zu-loees taoore, y pʋʋsda Wẽnnaam n kot a sõngre, la y teegd pãng ning a sẽn kõt-yã. (Karm-y 1 Pɩɛɛr 4:7.) Woto, y na n wa teegda ‘pãng ning Wẽnnaam sẽn kõtã’ ne y sũur fãa.—1 Pɩɛ. 4:11.

11 Yaa yam-vẽenemã ne pʋʋsgã n sõng a Carol. A yeela woto: “Zu-loɛɛg ning sẽn da namsd-a maam n yɩɩda yaa m sẽn da ne m ma wã sẽn yood tɩ m pa tar a tɩɩmã. La pʋʋsgã sɩd sõnga maam hal wʋsgo. Mam da miime t’a Zeova teend-m lame, tɩ kɩt tɩ m da pa ye zoet rabeem ye.” Tẽeg-y tɩ zu-loeesã tõe n kɩtame tɩ y paam zʋg-sõma, la paas-y raoodo. (Yɩɩl 105:17-19; Wiis. 3:27) Baa y zu-loeesã sẽn yaa to-to fãa, Wẽnnaam pa na n tol n bas-y ye. A ‘na n sõng-y lame.’—Ezai 41:10.

Y sẽn tõe n segl y kãadem to-to tɩ yɩ sõma

12. Bõe yĩng tɩ kiris-ned sẽn dat n kẽ kãadem segd n tũ Yelbũn 20:25 wã sẽn yetã?

12 Kom-bɩɩs kẽer yɩɩ yãg-yãg n kẽ kãadmã n tẽed tɩ rẽ la sũ-sãamsã, zakã pʋgẽ zu-loeesã la b yɛl a taab tɩɩm. La pʋlems nins pag ne rao sẽn pʋlemd taab b kãadem kõom sasa wã yaool n pa reem bũmb ye. Pĩnd wẽndẽ, neb n yɩ yãg-yãg n maan pʋlems n pa reng n tags yɛl nins rẽ sẽn tõe n wa ne wã zug ye. (Karm-y Yelbũn 20:25.) Kom-bɩɩs kẽer mi n yãgame n kẽ kãadmã, n pa reng n tags b sẽn segd n modg to-to rẽ poor n tõog tɩ b kãadmã yɩ sõma wã zug ye. Yaa kãadmã zugẽ la b wat n mik tɩ pa wa b sẽn da tagsdã ye.

13. Sẽn magd-b n dat n bao ned n kẽ kãadmã segd n soka b mens sogs-bʋse, la yɛ la b tõe n paam sagls sẽn na n sõng-ba?

 13 Woto yĩnga, nand tɩ y sɩng ned baoob n na n kẽ kãadem, y segd n deng n soka y meng woto: ‘Bõe yĩng tɩ mam dat n kẽ kãadem? Mam datame tɩ m vɩɩmã yɩ wãn-wãn m kãadmã poore? Rẽ yĩnga ned ning mam sẽn dat n bao wã zemsa ne maam bɩ? Rẽ yĩnga mam segla m meng n na n tõog n yɩ pʋg-sõng wall sɩd-sõng sɩda?’ “Tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” yiisa sõss toor-toor sẽn gomd kãadmã yelle, * tɩ tõe n sõng-y tɩ y fees y mens sõma. (Mat. 24:45-47) Y segd n gesa sõss kãens wa sagls a Zeova sẽn kõt-yã. Y segd n maaga y yĩns n tags sagls nins b sẽn kõ sõss kãens pʋsẽ wã zug neere, la y tũ-ba. Gũus-y la y ra wa “yɩ wa weef la bõn-wɛɛg sẽn ka tar bãngrã ye.” (Yɩɩl 32:8, 9) Mao-y n deng n wʋm kãadmã sẽn baood tɩ y maan bũmb ninsã fãa tɩ seke. Rẽ poore, sã n mik tɩ y segl n saame n baood ned n na n kẽ kãadem, bɩ y tẽeg tɩ wakat kãng me y segd n kell n zã y meng sõma n yɩ mak-sõngo.—1 Tɩm. 4:12.

14. Wãn to la tẽebã wɛɛngẽ bɩʋʋngã na n naf yãmb y kãadmã poore?

14 Y tẽebã sã n bɩ sõma, tõe n sõng-y-la wʋsg y kãadmã poor me. Kiris-ned sẽn bɩ sõma tẽebã wɛɛngẽ modgdame n dat n “bɩ zãng n zems wa Kirist sẽn zems zãngã.” (Ef. 4:11-14) A modgda ne a sũur fãa n dat n wõneg Kiristã. “Kirist ka maan sẽn noom bãmb meng ye.” Woto yaa mak-sõng a sẽn kõ tõndo. (Rom 15:3) Kãadem pʋgẽ, ned kam fãa sã n baood a to wã nafr n pa baood a meng nafr bala, b zĩid-n-taarã na n talla laafɩ la yɩ noogo. (1 Kor. 10:24) Pʋg-sɩdã segd n nonga a pagã wa Kiristã sẽn nong a tigingã to-to wã, tɩ pagã me sakd a sɩdã wa Kiristã sẽn sakd Wẽnnaam sẽn yaa a Zusoabã to-to wã.—1 Kor. 11:3; Ef. 5:25.

‘Maan f tʋʋmdã neere’

15, 16. Koe-moonegã wɛɛngẽ, wãn to la y tõe n wilg tɩ y bɩtame?

15 Tʋm-tʋmd a Poll wa n tẽega a Tɩmote a tʋʋmdã yõodo, n yeel-a woto: “Mam togsda foo bõn-kãng Wẽnnaam ne tõnd Zusoab a Kirist Zezi nifẽ, . . . Bɩ f moon Wẽnnaam koɛɛgã, la f nang pãng wakat fãa.” La a paasa woto: “Maan koe-moaand tʋʋmde, la f maan f tʋʋmd neere.” (2 Tɩm. 4:1, 2, 5) Sẽn na yɩl n tõog n tʋm tʋʋmdã, a Tɩmote ra segd n yɩɩ ned “sẽn dɩlg a meng ne tẽebã goama.” A Poll yeel-a-la woto: “Fo sã n taas saam-biisã sagl-kãensã, f na n yɩɩ Kirist Zezi tʋm-tʋmd sẽn tʋmd sõma, sẽn dɩlg a meng ne tẽebã goama, la  ne bõn-sõma nins fo sẽn sɩng n zãms la f tũud neerã.” 1 Tɩmote 4:6, NW.

16 Wãn to la y tõe n ‘dɩlg y meng ne tẽebã goamã’? A Poll yeela woto: “Ges sɛbã kareng ne koe-moonegã la zãmsgã yell neere . . . Wɩng ne bõn-kãense, la f maan ne f sũur fãa.” (1 Tɩm. 4:13, 15) Woto wilgdame tɩ y sã n dat n bɩ, y segd n zãmsda Biiblã y toor sõma. Gom-bil ning b sẽn lebg tɩ “maan ne f sũur fãa” wã rat n yeelame tɩ f kẽes f meng zãng-zãng tʋʋmd pʋgẽ. Wãn to la yãmb zãmsd Biiblã? Rẽ yĩnga y modgda ne y sũy fãa n na n wʋm “Wẽnnaam yel-zulumsã” võor bɩ? (1 Kor. 2:10, NW ) Bɩ y zãmsd-a-la zug-zugẽ bala? Y sã n bʋgsd bũmb nins y sẽn zãmsdã zugu, na n kengda y raood tɩ y wɩngd ne zãmsgã.—Karm-y Yelbũn 2:1-5.

17, 18. a) Bõe ne bõe la y segd n modg n wa tõogd n maandẽ? b) Y sã n paam a Tɩmote yamã buudu, wãn to la na n sõng-y koe-moonegã pʋgẽ?

17 Saam-bi-poak a Michelle sẽn yaa so-pakdã yeela woto: “Sẽn na yɩl n paam minim koe-moonegã pʋgẽ, mam kẽnda tigissã wakat fãa, la m yãk wakat takɩ n zãmsd Biiblã n pa vaandẽ ye. Woto kɩtame tɩ mam tẽebã bɩt n paasdẽ.” So-pakrã na n sõng-y lame tɩ y bãng Biiblã tall n tʋm koe-mooneg pʋgẽ sõma, la kɩt me tɩ y tẽebã ket n bɩtẽ. Modg-y n wa tõe n karemd sɛbã sõma, la y kõt leoor sẽn tõe n naf kɛlgdbã tigissã sasa. Y sã n dat tɩ b bãng vẽeneg tɩ y tẽebã bɩtame, y sã n tar sõsg Wẽnnaam tʋʋmdã lekollẽ, y segd n tika zĩis nins b sẽn yãk n kõ-y sõsgã yĩnga zug n seglg sõma tɩ naf kɛlgdbã.

18 ‘Koe-moond tʋʋmd maaneg’ baoodame tɩ f modgdẽ tɩ f koe-moonegã sõmblem paasdẽ, la f sõngd neb a taab tɩ b wa paam fãagrã. Sẽn na yɩl n tõog n maan woto, y segd n modgame n wa tõe n zãms nebã Wẽnnaam Gomdã neere. (2 Tɩm. 4:2) Y sã n tũud saam-biis nins sẽn moond koɛɛgã sõma wã, na n sõng-y lame tɩ y paam minim, wa a Tɩmote sẽn tũ a Poll n moon koɛɛgã tɩ naf-a wã. (1 Kor. 4:17) A Poll goma neb nins a sẽn sõng tɩ lebg kiris-nebã yell n wilg t’a pa moon-b koe-noogã bala, la t’a ‘kõ-b-la a mengã’ me, rat n yeel t’a vɩɩmã tõre, a tʋmame n sõng-ba, a sẽn nong-b wʋsgã yĩnga. (1 Tes. 2:8) Y sã n dat n dɩk a Poll togs-n-taar koe-moonegã pʋgẽ, y segd n talla a Tɩmote yamã buudu. A tʋma saam-biisã yĩng ne a sũur fãa, la a tʋm wa yamb n sõng tɩ koe-noogã ta neb wʋsgo. (Karm-y Filip dãmb 2:19-23.) Rẽ yĩnga yãmb me sakd n mongda y mens sẽn na yɩl n moon koɛɛgã n sõng nebã bɩ?

Bɩʋʋngã wata ne sũ-noog hakɩka

19, 20. Wãn to la tẽebã bɩʋʋng wat ne sũ-noogo?

19 Tõog n bɩ tẽebã wɛɛngẽ baooda modgre. La y sã n sak n mao n bãng koɛɛgã mooneg sõma, y na n wa paamd n “kõta neb wʋsg arzegs” tẽebã wɛɛngẽ tɩ b yɩ y “sũ-noog maanfo.” (2 Kor. 6:10; 1 Tes. 2:19) A Fred sẽn yaa wakat fãa so-pakdã yeela woto: “Rũndã-rũndã, mam dɩkda m sẽkã fãa la bal n sõngd neba. La rẽ kɩtame tɩ m ne vẽeneg tɩ kũun sɩd bee bark n yɩɩd reegre.”

20 Saam-bi-poak a Daphne yaa bi-bɩɩg sẽn yaa so-pakda. A me goma tẽebã bɩʋʋng sẽn wat ne sũ-noog ningã yell n yeel woto: “Mam paama zood sõma ne a Zeova, m sẽn wa n bãng-a sõma wã. F sã n maand f sẽn tõe fãa n tat a Zeova yam, rẽ sẽn kõt-f sũ-noog ningã sɩd ka to ye.” Yaa sɩd tɩ pa wakat fãa la nebã na n neẽ tɩ y tẽebã bɩtame ye. La a Zeova yẽ ne y bɩʋʋngã wakat fãa la a nand rẽ hal wʋsgo. (Heb. 4:13) Hakɩka, yãmb a kom-bɩɩsã tõe n kɩtame tɩ d saasẽ Ba wã yʋʋr paam pẽgre. Woto yĩnga, bɩ y sɩd ket n modgd n bɩt tẽebã wɛɛngẽ n noogd a sũuri.—Yel. 27:11.

[Tẽngr not rãmbã]

^ sull 7 B toeema yʋy kẽere.

^ sull 13 Ges-y “ Est-ce la bonne personne pour moi ? ” sẽn be Les jeunes s’interrogent - Réponses pratiques volim a 2 soabã pʋgẽ, n paas “D bao Wẽnnaam sor-wilgr sẽn na yɩl n yãk kẽed-n-taaga,” yʋʋmd 2001, sigr kiuug pipi daar Gũusg Gasgã la, “ Est-il sage de se marier pendant l’adolescence ?, ” yʋʋmd 1983 yʋʋm-sar kiuug rasem 22 Réveillez-vous ! wã pʋgẽ.

Bõe la yãmb bãng-yã?

• B sã n yeel tɩ kiris-ned bɩtame, rat n yeelame tɩ bõe?

• Wãn to la y tõe n wilg tɩ y tẽebã bɩtame,

y sã n wa tar zu-loeese?

y sã n wa segend y kãadem?

koe-moonegã pʋgẽ?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 18]

Pʋʋsgã tõe n sõng-y lame tɩ y mao ne zu-loeesã

[Foto, seb-neng 20]

Bõe n tõe n sõng kom-bɩɩsã tɩ b bãng koɛɛgã mooneg sõma?