Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Modg-y N Da Tall Dũniyã Yam Ye

Modg-y N Da Tall Dũniyã Yam Ye

 Modg-y N Da Tall Dũniyã Yam Ye

“Tõnd ka reeg dũniyã sɩɩg ye, tõnd deega Sɩɩg Sõng sẽn yit Wẽnnaam nengẽ.”—1 KOR. 2:12.

1, 2. a) Bõe yĩng tɩ Gãrãndbertayn sarbõ tuub zĩigẽ fãa, b ra tar liuuli a yiibu? b) Zu-loe-bʋg la kiris-nebã tara?

YƲƲMD 1911 soabã pʋgẽ, Gãrãndbertayn tẽngã taoor dãmb yiisa noor n na n koglg sẽn tuud-b tẽn-gãongã n baood b sẽn boond a soab tɩ sarbõ wã. No-kãng pʋgẽ, b wilga liuul buud a yembre, n yeel tɩ sarbõ tuub zĩig fãa segd n talla bãmb b yiibu. Bõe yĩnga? Yaa sẽn na yɩl tɩ tuubã sasa, bugum sã n kok bokã pʋgẽ bɩ neb nins sẽn na n kẽ n kiis bugmã zɩ liuuli wã n kẽ. Pemsmã sã n wa naag ne gaaz sẽn tõe n kʋ neda, liuun-kãensã na n kɩtame tɩ b bãng pĩnda. Bala b na n sɩnga rigbu, hal n wa lʋɩ menga. Liuuli wã sẽn sõngd tɩ b bãng gaazã tiir pĩndã tara yõod wʋsgo. Gaaz kʋʋdg a ye n be n wõnd pemsmã la a pa tar yũug me ye. F sã n vʋʋs-a, f vʋʋsmã yõkdame tɩ f ki. Sẽn kiisd-b bugmã sã n pa bãng pĩnda, b tõe n sobgame n wa baas n ki n pa bãng meng tɩ yaa gaaz kʋʋdg la b vʋʋsẽ ye.

2 D tõe n yeelame tɩ kiris-nebã me yaa wa nin-kãensã. Zĩ-bʋg la kiris-nebã wõnd-ba? A Zezi sẽn da wa n tʋmd a karen-biisã tɩ b tɩ moon koɛɛgã dũniyã gill zugã, a ra miime tɩ  yell n yɛgd-ba. Bala dũni-kãngã naab yaa a Sʋɩtãana. La yẽ n so dũniyã sɩɩgã bɩ a yamã. (Mat. 10:16; 1 Zã 5:19) Rẽ n so t’a Zezi sẽn da rat a karen-biisã neerã yĩnga, a pʋʋs a ba wã yʋng ning sẽn deng a kũumã n yeel woto: “Mam ka kot yãmb tɩ y yiis bãmb dũniyã pʋgẽ ye, m kotame tɩ y gũ-b tɩ wẽng soabã ra tõog-b ye.”—Zã 17:15.

3, 4. A Zezi keooga a karen-biisã tɩ bõe, la bõe yĩng tɩ rẽ tar yõod wʋsg ne tõndo?

3 A Zezi keooga a karen-biisã tɩ b sã n pa gũus ne dũniyã yamã, bilf-bilfã, b tõe n wa sãama b zoodã ne Wẽnnaam tɩ wa baas ne b kũum. D sẽn vɩ dũni kãngã saabã wakatã yĩnga, a Zezi gomdã tara yõod wʋsg ne-do. A sagla a karen-biisã woto: “Bɩ y gũ . . . n paam pãng n põs bõn-kãens fãa sẽn na n wa wã, la y yals Ninsaal Biiga taoore.” (Luk 21:34-36) La zu-noogo, a Zezi wilga a karen-biisã me t’a ba wã na n kõ-b-la a vʋʋsem sõngã t’a tẽeg-b bũmb nins yẽ sẽn da zãms-bã, tɩ sõng-b tɩ b tõog n gũus b mens ne dũniyã yamã la b tall raoodo.—Zã 14:26.

4 La rũndã-rũndã tõnd me tõe n paama vʋʋsem sõngã tɩ sõng-d bɩ? Sã n tõeeme, wãn-wãn la d maand n paam-a? La b sẽn boond a soab tɩ dũniyã yamã yẽ yaa bõe, la a maanda ned bõe? Wãn to la d tõe n modg n da tall-a?—Karm-y 1 Korẽnt dãmba 2:12.

D sakda Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bɩ, bɩ dũniyã yamã?

5, 6. Wãn to la Wẽnnaam vʋʋsem sõngã paoong nafd-do, la wãn to la d tõe n paam-a?

5 Pa pipi kiris-nebã wakatẽ bal la b ra tõe n paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã ye. Rũndã-rũndã me, d ket n tõe n paam-a lame t’a kõ-d pãng la raood tɩ d maan sẽn segd Wẽnnaam nifẽ la d tʋm a tʋʋmdã ne d sũy fãa. (Rom 12:11; Fil. 4:13, NW ) A leb n tõe n kɩtame tɩ d tall zʋg-sõma. Wala makre nonglem, maan neer la sũ-mare. (Gal. 5:22, 23) La a Zeova pa modgd ned n kõ-a a vʋʋsem sõngã ye.

6 Dẽnd zemsame tɩ d ned kam fãa sok a meng woto: ‘Bõe la m tõe n maan n paam vʋʋsem sõngã?’ Biiblã wilgda bũmb kẽer d sẽn segd n maan n paam-a. Pipi, d segd n pʋʋsa Wẽnnaam n kose. (Karm-y Luk 11:13.) Rẽ poore, d segd n karma Wẽnnaam Gomdã la d tũ a saglsã. (2 Tɩm. 3:16) Yaa vẽeneg tɩ pa ned ning fãa sẽn karemd Biiblã la Wẽnnaam kõt a vʋʋsem sõngã ye. Kiris-ned sã n zãmsd Biiblã, a baoodame me n na n tũ mak-sõma nins sẽn be a pʋgẽ wã. Sẽn paase, d segd n sak n deegame tɩ yaa a Zeova n yãk a Zezi t’a gomd a yʋʋrã yĩnga, la tɩ yaa ne a Zezi maasem me la a kõt a vʋʋsem sõngã. (Kol. 2:6) Woto yĩnga, d segd n tũ a Zezi nao la d sak a sẽn wilg tõndã. (1 Pɩɛ. 2:21) D sã n maood n tũud Kiristã nao, d na n paamda vʋʋsem sõngã me n paasdẽ.

7. Bõe la dũniyã yam kɩtd tɩ nebã maandẽ?

7 La dũniyã yamã yẽ yaa yam  ning sẽn kɩtd tɩ neb nins sẽn tar-a wã maand wa a Sʋɩtãanã. (Karm-y Efɛɛz rãmba 2:1-3.) Yam kãng tusda ãdem-biisã tɩ b maan yɛl toor-toore. Wala d sẽn ne rũndã-rũndã zĩig zãngã, a kɩtdame tɩ nebã kɩɩsd Wẽnnaam noyã. Yaa yẽ n kɩtd tɩ neb wʋsg tũud b yĩnsã ratem wẽnsã la b maand wilg-m-meng ne b tarmã. (1 Zã 2:16) Yoobã, bõn-naandsã pʋʋsgo, bag-bʋgendã, sũ-kiirã, kisg taabã la rã-tɩgrã me yaa neb nins dũniyã yam sẽn so wã tʋʋmã. (Gal. 5:19-21) Yaa rẽ n kɩtd me tɩ neb kẽer yelgd goam sẽn paasd wẽn-kɩɩsgã pãngã. (2 Tɩm. 2:14-18) Vẽenega, ned sã n bas tɩ dũniyã yam kẽed-a, a tʋʋmã na n wõnega a Sʋɩtãan dẽndã.

8. Bõe la tõnd ned kam fãa segd n maan tɩlae?

8 Ned pa be n tõe n vɩ tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã pa so-a, tɩ dũniyã yam pa so-a me ye. B yiibã sʋka, yaa tɩlae ne ãdem-biig fãa t’a yãk a sẽn na n sak a soaba. Neb nins dũniyã yam sẽn so wã tõe n paam b mens ne-a, b sã n bas tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã soog-ba. La neb nins vʋʋsem sõngã sẽn so wã me tõe n wa basame tɩ dũniyã yam paam n soog-ba. (Fil. 3:18, 19) Bɩ d bao n bãng d sẽn tõe n maan to-to n tõog tɩ dũniyã yam ra soog-d ye.

D tõe n bãnga pĩnd tɩ dũniyã yam rat n kẽ-d lame

9-11. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d bãng pĩnd tɩ dũniyã yam kẽed-d lame?

9 Gãrãndbertayn sarbõ tũudbã yell d sẽn gom sõsgã sɩngrẽ wã ra tara liuuli sẽn sõngd-b tɩ b bãngd gaaz kʋʋdgã tiir pĩnd-pĩnda. B nin-yend sã n da wa yã liuul sẽn yi a sẽn zao zĩig ningã n lʋɩɩ, a miime t’a segd n baoa a meng tao-tao. La bõe n tõe n sõng tõnd me tɩ d bãng pĩnd tɩ dũniyã yam rat n kẽ-d lame?

10 D sẽn da wa n nan bãng Wẽnnaam Gomdã sẽn sɩd yet bũmb ningã, tɩ rẽ poor tɩ d rɩk d meng n kõ a Zeova wã, tõe tɩ d ra nonga Biiblã kareng wʋsgo. Tõe me tɩ d ra wae n pʋʋsda ne d sũur fãa, tɩ tigissã kẽnd me ra noom-do, hal tɩ d ra neẽ tɩ b paasd-d-la pãng wa ko-yũud sẽn na n tar ned t’a paam koom. Woto kɩtame tɩ d paam d meng ne dũniyã yam, la sõngd-d me sẽn na yɩl t’a ra ye wa soog-d ye.

 11 La rẽ yĩnga d ket n karemda Biiblã daar fãa bɩ? (Yɩɩl 1:2) D ket n wae n pʋʋsda ne d sũur fãa wa pĩndã bɩ? Tigissã kẽnd semen fãa wã ket n noom-d lame bɩ? (Yɩɩl 84:11) Bɩ d basa bõn-sõma kãensã d sẽn da minim n maandẽ wã kẽere? Yaa sɩd tɩ d tõe n tara tʋʋm wʋsg sẽn dɩkd sẽk la wat ne yaamse, tɩ kɩt tɩ yɩl n tõog n ket n tʋmd tẽebã tʋʋm fãa wa sẽn segdã pa nana ye. La wakat ninga, d sã n basa bõn-sõma nins d sẽn da minim n maandẽ wã kẽere, tõe n wilgdame tɩ dũniyã yam kẽed-d lame. Sã n yaa rẽ, bɩ d mao n ye lebs n sɩnge.

Gũus-y y mens ne yão-beed la rã-yũuri

12. A Zezi ra yeela a karen-biisã tɩ b gũus b mens ne bõe, la bõe yĩnga?

12 Bõe me la d tõe n maan n tõog tɩ dũniyã yam ra kẽ-do? A Zezi wilga a karen-biisã yɛl takɩ dũniyã yam sẽn tõe n kɩt tɩ ned maane, n yaool n yeel-b tɩ b “gũ.” A reng n yeel-b-la woto: “Bɩ y gũus y mense n da sak tɩ yão-beed ne rã-yũuri la vɩɩm kãngã yɛlã pak yãmb tɩ ra-kãng wa ling yãmb ye.”—Luk 21:34, 35.

13, 14. Sok-bʋs la d segd n sok d mens rɩɩbã la rãamã yũub wɛɛngẽ?

13 Tags-y-yã a Zezi saglgã zug n gese. Rẽ yĩnga a gɩdgame tɩ b ra rɩ la b ra yũ bɩ? Abada! Bala a ra miime t’a Salomo yeela woto: ‘Mam miime tɩ bũmb ka be sẽn noom ninsaalbã n yɩɩd b sẽn na n paam sũ-noog la naar b vɩɩmã wakat ye. Ninsaalbã fãa sã n na n dɩ la b yũ la b yã b tʋʋmdã noom, yaa Wẽnnaam kũuni.’ (Koɛ. 3:12, 13) La a Zezi ra miime tɩ dũniyã yam tusda nebã tɩ b rɩtẽ la yũud rãamã tɩ loogd noore.

14 Wãn-wãn la d tõe n bãng dũniyã yam sã n pa zoe n kẽ-d lame, n kɩt tɩ d rɩtẽ la d yũud rãamã tɩ loogdẽ? D tõe n soka d meng woto: ‘Mam sã n wa karemd Biiblã wall sɛb a taabã n yã sagls b sẽn kõ yão-beedã zugu, m manesem yaa wãna? Rẽ yĩnga m wae n getame tɩ saglsã pa zems bɩ tɩ b yaa dem-dem tɩ looge, tɩ tõe tɩ yaa m sẽn baood bʋʋm n na n kõ m meng bɩ? * B sẽn sagend-d tɩ d sã n na n yũ, d segd n yũ n zemsame la d ra tɩgã, mam tagsg yaa wãna? Mam sãbsda sagl-kãensã, n tẽed tɩ mam nengẽ, pa pak-m bɩ? B sã n sagl maam tɩ m boog yũubã, m baooda bʋʋm wall m zabdẽ bɩ? Mam yeta m taabã tɩ pa tɩlae tɩ b tũ Biiblã sagl-kãensã bɩ?’ Vẽenega, ned manesem sẽn yaa to-to ne sagl-kãensã tõe n kɩtame t’a bãng dũniyã yam sã n kẽ-a lame.—Ges-y Rom dãmb 13:11-14.

Ra bas-y tɩ yɩɩr tõog-y ye

15. Bõe la a Zezi yeel a karen-biisã tɩ b ra maane?

15 Bũmb a to sẽn tõe n sõng-y tɩ y ra tall dũniyã yam, yaa y sẽn na n bãng n mao ne yɩɩrã. A Zezi ra miime tɩ d sẽn yaa pãn-komsem dãmbã yĩnga, d nong n maanda yɩɩr d daar buud fãa zu-loeesã wɛɛngẽ. Rẽ n so t’a yeel a karen-biisã woto: “Bɩ y ra maan yɩɩr ye.” (Mat. 6:25) Yaa sɩd tɩ yɛl kẽer seka yɩɩre. Wala makre, sã n yaa tõog n maan sẽn noom Wẽnnaam, n tʋm a tʋʋmã la d ges d zakã rãmb yell poorẽ la d maand yɩɩre, zemsame. (1 Kor. 7:32-34) La yaa bõe la Zezi saglgã wilgd tõndo?

16. Dũniyã yam kɩtdame tɩ neb wʋsg maand bõe?

16 Dũniyã yam sẽn tusd nebã tɩ b maand wilg-m-meng ne b tarmã yĩng kɩtame tɩ yɩɩr tar neb wʋsgo. Dũniyã neb ratame tɩ tõnd tẽ tɩ yaa ligd n kogend neda, la tɩ f sã n pa tar ligdi, f pa ned ye. Baa f sã n modgd wakat fãa n maand sẽn noom Wẽnnaam, f sã n pa tar ligdi, b pa get-f wa ned ye. Neb nins sẽn belgd b mens ne tags-kãensã wã tʋmda wa yembs n baood arzɛgse. B baooda b sẽn na n maan to-to n paam te-paall buud fãa sẽn yi.  (Yel. 18:11) Kiris-ned sã n tar tags-kɛg a woto buud teedã wɛɛngẽ, a na n maanda yɩɩre. La rẽ kɩtdame tɩ ned tẽeb pa bɩtẽ ye.—Karm-y Matɩe 13:18, 22.

17. Wãn-wãn la d tõe n da maan yɩɩr wʋsgo?

17 D sã n tũ a Zezi saglgã, d pa na n maand yɩɩr wʋsg ye. A yeela woto: “Bɩ y reng n bao Wẽnnaam soolem ne [Wẽnnaam] tɩrlem.” A Zezi wilga vẽeneg tɩ d sã n maan woto, Wẽnnaam na n paas-d-la bũmb nins fãa sẽn yaa tɩlae ne-dã. (Mat. 6:33) Wãn-wãn la d tõe n wilg tɩ d sɩd tẽeda gom-kãensã? D reng n bao Wẽnnaam tɩrlmã, sẽn dat n yeel tɩ d tũud Wẽnnaam noyã ligdã baoob wɛɛngẽ n yaa pʋ-peelem dãmba. Wala makre, d pa na n wẽgd lampo wã rãmb wall d yagd baa yaa bilf meng d afɛɛr dãmbã pʋsẽ ye. D na n maanda d sẽn tõe fãa n yaood d samã me, tɩ d ‘n-ye’ fãa sɩd yaa ‘n-ye.’ (Mat. 5:37; Yɩɩl 37:21) Pʋ-peelem a woto tõe n kɩtame tɩ ned pa yɩ ra-kãagr ye. La a kɩtdame tɩ f tat Wẽnnaam yam, tɩ f yam gãe bãane, la a zãagd-f ne yɩɩre.

18. Mak-sõng bʋg la a Zezi kõ-do, la d sã n tũ rẽ, wãn to la na n naf-do?

18 D sã n dat n deng n bao Wẽnnaam Rĩungã, rẽndame tɩ d lʋɩɩs bũmb nins sẽn tar yõod n yɩɩdã taoore. Ges-y-yã a Zezi makrã. A ra tara fu-sõma n yerẽ. (Zã 19:23) A ra mi n dɩtame la a yũud rãam ne a zo-rãmb me. (Mat. 11:18, 19) La futã la teed a taabã n paas pemsmã kokr ra paasda a vɩɩmã noosem lakae, pa rẽ n da tar yõod ne-a n yɩɩd ye. Sẽn da pak-a yaa a Zeova raabã maanego. (Zã 4:34-36) D sã n maand wa a Zezi, d vɩɩmã sɩd tallda bark wʋsgo! D na n paamd n belsda sũ-sãoong sẽn tar-b rãmbã ne Gʋlsg Sõamyã. Tigingã neb na n nong-d lame la b sõngd-do. Sẽn paase, d noogda a Zeova sũuri. D sã n lʋɩɩs bũmb nins sẽn tar yõod n yɩɩdã taoore, na n kɩtame tɩ teedã tarem la pemsmã kokr yɩ bũmb sẽn sõngd tõnd tɩ d maand a Zeova raabã, la b ra soog-d ye. D sã n sɩd tʋmd Wẽnnaam Rĩungã tʋʋm wʋsg me, dũniyã yam pa na n tõog n kẽ-d nana ye.

D kell n sak vʋʋsem sõngã

19-21. Wãn-wãn la d tõe n ket n sakd vʋʋsem sõngã ratem, la bõe yĩng tɩ rẽ segda?

19 Nand tɩ ned maan bũmbu, a rengd n tagsa a yelle. Nina sẽn mi n maan sẽn pa segdã, naoor wʋsgo, a kelga a yĩngã ratem bal n tʋme. Rẽ n so tɩ tʋm-tʋmd a Poll sagend-d tɩ d kogl d tagsa wã. A yeela woto: “Tɩ bõe, neb nins sẽn sakd yĩngã ratmã nonga yĩngã ratem yelle, la neb nins sẽn sakd Sɩɩg Sõngã nonga Sɩɩg Sõng ratem.”—Rom 8:5.

20 Wãn to la d tõe n maan tɩ dũniyã yam ra tol n kẽ-d n wa kɩt tɩ d goamã la d tʋʋmã fãa wilgd rẽ? D segd n gũusda d mens ne bũmb nins zut d sẽn tagsdã, n modgd n da get yɛlã wa dũniyã neb sẽn get-b to-to wã ye. Wala makre, d pa na n get filim dãmb sẽn wilgd yoob wall sẽn wilgd neb sẽn maand b taab pãng ye. Tõnd miime tɩ ned sã n nong sẽn pa segde, a pa tõe n paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã ye. (Yɩɩl 11:5; 2 Kor. 6:15-18) D miime tɩ d sã n karemd Biiblã daar fãa la d bʋgsd d sẽn karmã zugu, d sã n pʋʋsdẽ, la d sã n kẽnd tigissã, d paamda vʋʋsem sõngã sõngre. D sã n moond koe-noogã me, d paamda vʋʋsem sõngã.

21 Yaa vẽeneg tɩ d segd n maoa d pãng tɛk n lak d mens ne dũniyã yam la yĩngã ratem wẽns nins fãa a sẽn tusd nebã tɩ b tũudẽ wã. Rẽ maaneg sɩd segdame, bala a Poll yeelame tɩ “yĩngã ratem sakr wata ne kũum, la Sɩɩg Sõng ratem sakr wata ne vɩɩm la laafɩ.”—Rom 8:6.

[Tẽngr note]

^ sull 14 Yão-beed yaa zʋgo. Yão-be-ned yaa ned sẽn nong n dɩtẽ tɩ loogdẽ. Pa ned bedrem n wilgd t’a yaa yão-be-ned ye. Yaa a sẽn tar manesem ning rɩɩb taoorã. Ned bedrem tõe n zemsame bɩ a yaa bãaneg menga, t’a yaool n yaa yão-be-neda. Sẽn paase, bedrem sẽn loog nug tõe n yaa bãag wall rog-ne. Dẽnd ned yaok sẽn yaa a soab fãa, yaa rɩɩb sã n zɩ n sek-a wall a rɩtẽ tɩ loogdẽ la b tõe n yeel t’a yaa yão-be-neda.—Ges-y “Karemdbã Sogsgo,” yʋʋmd 2004 sɩpaolg kiuug pipi daar Gũusg Gasgã pʋgẽ.

Y tẽrame bɩ?

• Bõe la d segd n maan n paam vʋʋsem sõngã?

• Dũniyã yam tõe n kɩtame tɩ d maan bõe?

• Wãn-wãn la d tõe n tõog tɩ dũniyã yam ra kẽ-do?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 25]

Nand tɩ y kẽng tʋʋm wall lekoll bɩ y pʋʋs n kos vʋʋsem sõngã

[Foto rãmba, seb-neng 26]

D segd n mao n yɩɩ pʋ-peelem dãmb la d ra yɩ yão-be-neb me ye