Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Tõnd sẽn segd n yɩ neb nins buudu

Tõnd sẽn segd n yɩ neb nins buudu

 Tõnd sẽn segd n yɩ neb nins buudu

“Bao tɩrlem ne Wẽnnaam sakre, la tẽeb ne nonglem la sũ-mar ne sũ-bʋgsem.”—1 TƖM. 6:11.

1. Rũndã-rũndã nebã baooda bõe ne b sũy fãa?

RŨNDÃ-RŨNDÃ, bõe la neb wʋsg baood ne b sũy fãa? Biiblã yetame tɩ neb wʋsg baooda “yel-yaalse.” La sɩd yaa woto. Wala makre, b baooda arzɛgs n tẽed tɩ rẽ n kõt sũ-noogo. (Yel. 28:19) Kẽer yaa yõ-noogrã la reemã buud toor-toorã n pak-ba. (2 Tɩm. 3:2, 4) La baa b sẽn maood to-to n baood bõn-kãensã, d tõe n yeelame tɩ “yaa wa ned sẽn digd sobgo.”—Koɛ. 1:14.

2. a) Zu-no-bʋg la Wẽnnaam dat tɩ kiris-neb 144 000 bao? b) Bõe la a Zeova kãab rũndã-rũndã kiris-neb sõor sẽn waooge?

2 La tʋm-tʋmd a Poll wilga bũmb ning kiris-nebã sẽn segd n bao. A yeela woto: “Mam dabda taoor n dat n paam Wẽnnaam [saasẽ] boolg kũuni, Kirist Zezi maasem yĩnga.” (Fil. 3:14) Biiblã sɩd wilgame tɩ yaa kiris-neb 144 000 b sẽn zae ne vʋʋsem sõngã n na n paam n tɩ vɩɩmd saasẽ, la a Poll be b sʋka. B na n naaga a Zezi Kiristã saasẽ n dɩ naam tẽngã zug yʋʋm tusri. Ad sɩd yaa bõn-kãseng meng la Wẽnnaam sẽn dat tɩ nin-kãensã baoã! La rũndã-rũndã kiris-neb hakɩk sõor sẽn waoog pa na n tɩ vɩɩmd saasẽ ye. A Zeova kãaba bãmb dãmbã bũmb ning a Ãdem ne a Hawa sẽn bõnã. Bõn-kãng yaa vɩɩmd wakat sẽn kõn sa tẽngã  sẽn na n lebg arzãnã zugu.—Wil. 7:4, 9; 21:1-4.

3. Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d nanda segls nins Wẽnnaam sẽn dɩk n na n fãag tõnd nimbãan-zoeer yĩngã?

3 Ãdem-biisã sẽn yaa yel-wẽn-maandbã pa tõe n paam vɩɩm sẽn kõn sa wã b mens modgr yĩng ye. (Ezai 64:5) Yaa b sẽn na n tẽ segls nins Wẽnnaam sẽn dɩk n na n fãag-b ne a Zezi Kirist maasmã bal la b na n paam-a. Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d sɩd nanda segl-kãens Wẽnnaam sẽn dɩk n na n fãag-d nimbãan-zoeer yĩngã? Bũmb a ye d sẽn tõe n maan yaa d sẽn na n “bao tɩrlem ne Wẽnnaam sakre, la tẽeb ne nonglem la sũ-mar ne sũ-bʋgsem.” (1 Tɩm. 6:11) D sã n sõs zʋg-sõma kãensã zutu, na n kɩtame tɩ d tʋlg n ket n baood-b n paasdẽ.—1 Tes. 4:1.

D “bao tɩrlem”

4. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ yaa tɩlae tɩ d bao “tɩrlem,” la bõe la sẽn dat-a tɩrlem segd n deng n maane?

4 Lɛta a yiib nins tʋm-tʋmd a Poll sẽn tool a Tɩmote wã pʋgẽ, a wilga zʋg-sõma toor-toor d sẽn segd n bao, la naoor a yiibã fãa, a sõdga “tɩrlmã” pipi. (1 Tɩm. 6:11; 2 Tɩm. 2:22) Biiblã zĩis a taab pʋsẽ me, b sagend-d lame tɩ d bao tɩrlem. (Yel. 15:9; 21:21; Ezai 51:1) Bũmb sẽn tõe n sõng-d tɩ d tõog n maan rẽ yaa d sẽn na n baood n ‘bãngd . . . sɩd Wẽnnaam sẽn ka to wã, la a Zezi Kirist a sẽn tʋm a soabã.’ (Zã 17:3) Ned sã n baood tɩrlem, a na n kosa sugr yel-wẽn nins a sẽn da maanã yĩng nanda, tɩ rẽ poor bɩ a “tek yam” n maand Wẽnnaam daabã.—Tʋʋ. 3:19.

5. D sã n dat n yɩ tɩrs Wẽnnaam nifẽ, bõe la d segd n maane?

5 Neb milyõ rãmb sẽn sɩd baood tɩrlem ne b sũy fãa rɩka b mens n kõ a Zeova, n deeg lisg n wilg rẽ. Y sã n yaa kiris-ned sẽn deeg lisgu, rẽ yĩnga y tẽrame tɩ y sẽn vɩ to-to wã segd n wilgdame tɩ y baooda tɩrlem bɩ? Bũmb a ye y sẽn tõe n maan n wilg woto yaa y sẽn na n tũud Biiblã saglse, n bãngd ‘sõma ne wẽng n bakdẽ.’ (Karm-y Hebre dãmb 5:14.) Wala makre, y sã n yaa kiris-ned sẽn ta kãadem, rẽ yĩnga y yãka yam ne y sũur fãa n pa na n tol n bao ned sẽn pa kiris-ned sẽn deeg lisg bɩ? Y sã n baooda tɩrlem, yaa vẽeneg tɩ y yãka yam kãngã.—1 Kor. 7:39.

6. Tɩrlem hakɩkã paamda wãn-wãna?

6 Nin-tɩrg pa ned sẽn yaa tɩrg a meng nifẽ, wall ned sẽn baood n na n yɩ tɩrg nebã nifẽ bal ye. (Koɛ. 7:16) A Zezi keoog-d lame tɩ d gũus n da maan woto ye. Sã n pa rẽ, yaa wa d rat n wilgame tɩ tõnd sõmblem yɩɩda d taabã. (Mat. 6:1) Tɩrlem hakɩkã yita sũurẽ. A baoodame tɩ f sakd n toeemd f tags-kɛgã, f manesmã la tʋls-wẽns nins f sẽn tarã. D sã n maand woto, d tõogd n ginda yel-wẽna. (Karm-y Yelbũn 4:23; la y ges Zak 1:14, 15.) Sẽn paase, a Zeova na n ning-d-la bark la a sõng-d tɩ d paam zʋg-sõma a taab kiris-ned sẽn segd n talle.

 Wɩng-y ne ‘Wẽnnaam sakre’

7. “Wẽn-sakr” yaa bõe?

7 Ned sẽn wɩngd ne Wẽnnaam sakr modgda ne a sũur fãa n dat n ta a yam. Biiblã gom-biis võor wilgr sebr a ye yeelame tɩ gɛrk gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “wẽn-sakrã” võor yaa “ned sẽn nong Wẽnnaam ne a sũur fãa, n gũusd n pa rat n maan bũmb sẽn sãamd a sũur ye.” Israɛll nebã pa tall wẽn-sakr a woto buud naoor wʋsg ye. B sẽn kɩɩs Wẽnnaam to-to a sẽn wa n yiis-b Eziptã poorã wilgda rẽ.

8. a) A Ãdem beegrã tɛka, bõe la b ra rat n bãnge? b) Wãn-wãn la Wẽnnaam kɩt tɩ b bãng bõn-kãnga?

8 A Ãdem beegrã tɛka, maana yʋʋm tusa tɩ b ra baood n na n bãng ãdem-biig sã n sɩd tõe n saka Wẽnnaam kɛpɩ wa a sẽn datã. Yʋʋm kãens fãa pʋsẽ, ãdem-biisã sẽn dog ne yel-wẽndã baa a yembr sɩd pa tõog n sak Wẽnnaam tɩ ta a yam zãng-zãng ye. La wakat sẽn wa n ta, a Zeova kɩtame tɩ b bãng sok-kãngã leoorã sẽn da solgã. A rɩka a bi-ribl-yendã vɩɩm n ning a Maari pʋgẽ, n kɩt t’a rog biig sẽn zems zãnga. A Zezi vɩɩmã fãa pʋgẽ n tãag b sẽn wa n ka-a ra-lukã zug wa bi-bɛɛgã, a wilga ned sẽn sɩd rɩk a meng n kõ Wẽnnaam sẽn tog n sak-a to-to. A ra wilgda a pʋʋsgã pʋgẽ t’a waoogda a saasẽ ba wã sẽn nong-a wʋsgã. (Mat. 11:25; Zã 12:27, 28) A Zezi sɩd kõo tõnd mak-sõng wẽn-sakrã wɛɛngẽ.—Karm-y 1 Tɩmote 3:16, NW. *

9. Wãn-wãn la d tõe n wilg tɩ d yaa wẽn-sakda?

9 Yaa sɩd tɩ tõnd sẽn dog ne yel-wẽndã yĩnga, d pa tõe n sak Wẽnnaam tɩ zems kɛpɩ wa a sẽn datã ye. La baasgo, d tõe n bao n ta a yam. Rẽ baoodame tɩ d tũ Kirist mak-sõngã neere. (1 Pɩɛ. 2:21) Woto, d pa na n yɩ wa zãmb dãmbã sẽn maand wa b ‘sakda Wẽnnaam n yaool n kɩɩsd a pãngã’ ye. (2 Tɩm. 3:5) La woto pa rat n yeel tɩ pa tar yõod tɩ d wilgd ne d sẽn manegd d mens to-to wã tɩ d yaa wẽn-sakd ye. Bõe yĩnga? Bala, tõnd sẽn maand fãa pʋgẽ, d segd n wilgame tɩ d “sakda Wẽnnaam.” Makre, yaa d kãadem daar fuug la d na n yãk tɩ yaa fuug d sẽn na n yelg n kẽng raag me, nebã segd n nee vẽeneg tɩ d yaa wẽn-sakda. (1 Tɩm. 2:9, 10) Sɩd yaa d sẽn na n tũud Wẽnnaam noyã bũmb fãa pʋsẽ la d wilgd tɩ d sakd-a lame.

Bao-y tẽebo

10. Sẽn na n yɩl n kell n tall d tẽebã kãn-kãe, bõe la d segd n maane?

10 Karm-y Rom dãmb 10:17. Kiris-ned sã n dat n paam tẽeb sẽn tar pãng la a kell n tall-a, a segd n bʋgsda bũmb ning a sẽn karemd Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã zugu. “Tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” kõ-d-la sɛb wʋsgo. B sʋkã, d tõe n sõdga sɛb a tãab sẽn tõe n sõng-d tɩ d bãng Kirist sõma n tõog n dɩk a togs-n-taare. Yaa Zãmaan fãa nin-kãseng sẽn ka to sebrã la Écoute le grand Enseignant sebrã la “ Viens, suis-moi ” sebrã. (Mat. 24:45-47) Tʋm-tʋmdã sull leb n dɩkda segls tɩ d paamd tigiss la tigis-kãsemse, tɩ b wʋsg gomd “Kirist koɛɛgã” yell n yɩɩda. Rẽ yĩnga, yãmb nee y sẽn tõe n maan to-to n dɩ  segl-kãensã yõod sõma n yɩɩg raasenkamã bɩ?—Heb. 2:1.

11. D sã n dat n paam tẽeb sẽn tar pãngã, bõe yĩng tɩ pʋʋsgã la Wẽnnaam sakr yaa tɩlae?

11 Bũmb a to sẽn tõe n paas d tẽebã keelem yaa pʋʋsgã. Daar a yembre, a Zezi karen-biisã kos-a-la woto: “Bɩ y paas tõnd tẽebo.” Tõnd me segd n sika d mens n kos Wẽnnaam t’a paas d tẽebã. (Luk 17:5) Sẽn na yɩl n maan dẽ, d segd n pʋʋsd-a lame n kot a vʋʋsem sõngã, bala tẽebã yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bil a yembre. (Gal. 5:22) Wẽnnaam noyã sakr me kengda tẽebo. Wala makre, d sã n modgd n moond koɛɛgã n paasdẽ, na n kõ-d-la sũ-noog wʋsgo. Sẽn paase, d sã n bʋgsd bark nins d sẽn na n paam d sã n ‘deng n bao Wẽnnaam Rĩungã ne a tɩrlmã’ zugu, paasda d tẽebã.—Mat. 6:33.

‘Bao-y nonglem’

12, 13. a) No-paalg ning a Zezi sẽn kõ-dã la bʋgo? b) Zĩ-bʋs wɛɛngẽ la d segd n wilg tɩ d nonga d taabã wa Kirist sẽn nong tõndã?

12 Karm-y 1 Tɩmote 5:1, 2. A Poll kõo kiris-nebã sagls sẽn na sõng tɩ b tõog n wilg tɩ b nonga taaba. D sã n sɩd yaa wẽn-sakda, d segd n tũuda no-paalg ning me a Zezi sẽn kõ-dã. A yeelame tɩ d “nong taab” wa yẽ sẽn nong tõndã. (Zã 13:34) Tʋm-tʋmd a Zã yeela woto: “Ned sã n tar dũniyã paoongo, n yã t’a ba-biig tar nimbãaneg t’a ka zoe a nimbãanega, Wẽnnaam nonglem na n yɩɩ wãn n zĩnd yẽ pʋgẽ?” (1 Zã 3:17) Rẽ yĩnga y tẽra segb y sẽn zoe n paam n maan bũmb n wilg vẽeneg tɩ y sɩd nonga y taabã bɩ?

13 Bũmb a ye d sẽn tõe n maan n wilg tɩ d nonga d saam-biisã, yaa d sẽn na n kõt-b sugri, la d ra kisgd-b ye. (Karm-y 1 Zã 4:20.) D pʋd n segd n tũuda Biiblã sagl-kãngã: “Bɩ y maan sũ-mar ne taaba, la y kõ taab sugri, ned sã n tar yell ne a to, a wa [a Zeova, NW ] sẽn kõ yãmb sugrã, bɩ yãmb me kõ taab sugr woto.” (Kol. 3:13) Rẽ yĩnga y tara yell ne tigingã ned tɩ y tõe n tũ sagl-kãngã n welg-a bɩ? Y na n sak n kõ a soab sugr bɩ?

Tall-y sũ-mar la y tõog toogo

14. Bõe la Filadɛlfi tigingã neb kibar wilgd tõndo?

14 Yaa nana ne-d tɩ d mao n paam bũmb d sẽn mi tɩ d na n paama ka la bilfu. La d sã n baood bũmb t’a paoongã pa nana, wall d pa mi d sẽn na n paam-a wakat ningã yaa toogo. Rẽnd yaa vẽeneg tɩ d sã n baood n na n paam vɩɩm sẽn kõn sa wã, d segd n modg n talla sũ-mar la d tõog toog me. Zusoab a Zezi ra yeela Filadɛlfi tigingã neb woto: “Yãmb sẽn talld mam koɛɛgã namsg pʋgẽ wã yĩnga, mam me na n fãaga yãmb makr wakate.” (Wil. 3:10) Sɩd me, a Zezi ra wilga a karen-biisã tɩ b segd n yɩɩ neb sẽn tõe toogo, sẽn na yɩl tɩ namsg wall kʋɩɩbg buud baa a ye ra kɩt tɩ b bas Wẽnnaam sakr ye. Pipi kiris-nebã wakate, Filadɛlfi tigingã neb yalsa kãn-kãe makr wʋsg pʋgẽ b tẽebã yĩnga. Rẽ n so t’a Zezi ra yeel-b tɩ b na n paama sõngr makr wẽnem sẽn yɩɩd rẽ pʋgẽ.—Luk 16:10.

15. Tõog n tall d tẽebã makr sasa wã wɛɛngẽ, bõe la a Zezi yeel-yã?

15 A Zezi ra miime t’a karen-biisã roagdb nins sẽn pa tẽedbã la dũniyã neb a taab na n kisg-b lame. Rẽ n so tɩ hal sẽn na ta naoor a yiibu, a keng b raoodo. A yeel-b lame tɩ “ned ninga sẽn na n tall a tẽeb makr pʋgẽ hal tɩ wakat ta, a na paam fãagre.” (Mat. 10:22; 24:13) A Zezi leb n wilga a karen-biisã b sẽn na n paam pãng to-to makr wakat tɩ  sõng-ba. Bilgr a ye pʋgẽ, a yeelame tɩ neb nins sẽn wʋmd Wẽnnaam koɛɛgã n deegd-a ne sũ-noog n yaool n lʋɩt makr wakatã yaa wa bõn-buud b sẽn fẽrg kugr zugu. La a maka a karen-biis hakɩkã ne zĩ-sõngo, bala bãmb wʋmda Wẽnnaam koɛɛgã n talld-a, n “womd biis ne sũ-mare.”—Luk 8:13, 15.

16. Bõe la b maan tɩ sõngd neb wʋsg tɩ b tar sũ-mar la b tõogd toogo?

16 Masã y mii bũmb ning sẽn na n sõng-y wakat fãa tɩ y tall sũ-mar la y tõog toogã bɩ? Yaa y sẽn na n modg tɩ Wẽnnaam Gomdã pa y sũurẽ la y yamẽ sõma. D tara Les Saintes Écritures — Traduction du monde nouveau wã b sẽn lebg sõma t’a karengã yaa nana wã buud-goam wʋsg pʋgẽ, tɩ kɩt tɩ d tõe n maan rẽ. D sã n karemd Wẽnnaam Gomdã bilf daar fãa la d bʋgsd d sẽn karemdã zugu, na n sõngd-d lame tɩ d “womd biis ne sũ-mare.”—Yɩɩl 1:1, 2.

‘Bao-y sũ-bʋgsem’ la laafɩ

17. a) Bõe yĩng tɩ d segd n yɩ sũ-bʋgsem dãmba? b) Wãn-wãn la a Zezi wilg t’a yaa sũ-bʋgsem soaba?

17 Ned baa a ye pa rat tɩ b rõd-a ye. Naoor wʋsgo, b sã n dõd neda, kãbda a sũur t’a kɩɩsdẽ. La sẽn sõmb n yɩɩd yaa d sẽn na n tall “sũ-bʋgsem.” (Karm-y Yelbũn 15:1.) Yaa sɩd tɩ b sã n dõd-fo, yɩl n tõog n bʋk f sũur baooda modgre. La rẽ me wɛɛngẽ, a Zezi Kirist kõo tõnd mak-sõngo. Biiblã yeta woto: “Neb sẽn gom bãmb wẽnga, bãmb ka lebs wẽng ye. Neb sẽn maan bãmb wẽnga, bãmb ka zab ne bãmb ye, la bãmb basa bãmb yɛla fãa sẽn kaood-a bʋʋd tɩrga nugẽ.” (1 Pɩɛ. 2:23) Baa d sã n pa tõe n tũ a Zezi mak-sõngã kɛpɩ, rẽ yĩnga d pa tõe n modgd n paasd d sũ-bʋgsmã sɩda?

18. a) D sã n yaa sũ-maasem dãmba, wãn to la nafd-do? b) Zʋg-sõng bʋg me la b sagend-d tɩ d bao?

18 Bɩ d rɩk a Zezi togs-n-taare, n segl d mens wakat fãa n bãngd d sẽn na n leok sokr b sẽn sok tõnd d tũudmã zugu, la d leokd “ne sũ-maasem la sik-m-menga.” (1 Pɩɛ. 3:15) D sã n yaa sũ-maasem soaba, koe-moonegã sasa la tigingã pʋgẽ, d pa na n wẽed no-koɛɛm ne nebã ye. (2 Tɩm. 2:24, 25) Sũ-maasmã kɩtdame tɩ d yaa laafɩ soaba. Tõe tɩ yaa rẽ n kɩt t’a Poll sõdg “laafɩ” wã lɛtr a yiib-n-soab ning a sẽn taas a Tɩmote wã pʋgẽ. (2 Tɩm. 2:22; la y ges 1 Tɩmote 6:11.) Biiblã sɩd sagenda tõnd tɩ d bao laafɩ.—Yɩɩl 34:15; Heb. 12:14.

19. D sẽn sõs zʋg-sõma a yopoe kiris-ned fãa sẽn segd n baoã zugã poorã, bõe la y na n modg n maan ne y sũur fãa, la bõe yĩnga?

19 D sõsa zʋg-sõma a yopoe kiris-ned fãa sẽn segd n bao zugu. Yaa tɩrlem, wẽn-sakre, tẽebo, nonglem, sũ-mar tallg toog pʋgẽ, sũ-bʋgsem la laafɩ. Tõnd fãa sã n maood n baood zʋg-sõma kãensã, sũ-noog la laafɩ na n zĩnda d tigimsã pʋsẽ. Woto na n waooga a Zeova, la kɩt t’a tõog n toeem tõnd ned kam fãa wa a sẽn datã, a pẽgr yĩnga.

[Tẽngr note]

^ sull 8 “Hakɩka, wẽn-sakr sɩd-sɩdã yel-solgdg sõngã sɩd yaa kãsenga: ‘A rogame n yɩ ninsaala, a sẽn wa n vʋʋg n lebg malɛkã b yeelame t’a yaa tɩrga, a vẽnega a meng ne malɛgse, b moon-a-la tẽnsã pʋsẽ, b tẽ-a-la dũniyã zugu, a rʋʋ saasẽ ne ziiri.’ ”—1 Tɩm. 3:16.

D lebg n tẽege

• Bõe la d segd n maan n tõog n yɩ tɩrg la wẽn-sakda?

• Bõe n tõe n sõng-d tɩ d tall tẽeb la tõog toogo?

• Wãn-wãn la d segd n wilgd tɩ d nonga taaba?

• Bõe yĩng tɩ d segd n bao sũ-maasem la laafɩ?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 20]

A Zezi yeelame tɩ d gũus n da bao n yɩ tɩrs nebã nifẽ bal ye

[Foto, seb-neng 21]

D sã n dat n paas d tẽebã, d segd n bʋgsda Biiblã goam zugu

[Foto, seb-neng 23]

D bao nonglem la sũ-bʋgsem