Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Sõng-y y kambã tɩ b nong laafɩ

Sõng-y y kambã tɩ b nong laafɩ

 Sõng-y y kambã tɩ b nong laafɩ

A Nicole yaa biig sẽn tar yʋʋm a nii. A sũurã ra yaa noog wʋsgo, bala yẽ ne a zakã rãmb da na n yik n kẽnga zĩig sẽn zãre, tɩ kɩt t’a ra sõsd ne a zoa a Gabrielle rẽ wɛɛngẽ wakat fãa. La daar a yembre, a Gabrielle yeela a Nicole zĩig pʋgẽ t’a toog ka be ne a loogrã ye. Gomdã sẽn zab a Nicole t’a sũurã puugã, a yeela a ma woto: “Mam pa le rat n yã a Gabrielle yɛs ye!”

KAMBÃ sã n wa tar yell wa a Nicole ne a Gabrielle, naoor wʋsgo roagdbã pa segd n bels-b bal ye. B segd n wilga yellã sẽn segd n welg to-to. Kambã nong n tʋmda yãad-tʋʋma, la b nong n pa mi b no-goamã la b manesmã sẽn tõe n wa ne yell ning ye. (1 Korẽnt dãmba 13:11) Roagdbã segd n sõng-b lame tɩ b tall zʋgd sẽn tõe n kɩt tɩ laafɩ zĩnd bãmb ne b zakã rãmb la neb a taabã sʋka.

Roagdb nins sẽn yaa kiris-nebã sɩd rat n sõnga b kambã tɩ b ‘bao laafɩ la b tũ-a.’ (1 Pɩɛɛr 3:11) Tõnd sã n yaa neb sẽn nong laafɩ, n modgdẽ tɩ mo-beedo, sũ-yikri, la kisgr ra zĩnd tõnd ne taab sʋka, tara yõodo, bala d na n paama sũ-noog wʋsgo. Y sã n yaa roagda, wãn to la y tõe n sõng y kambã tɩ b nong laafɩ?

Sõng-y y kambã tɩ b ta Wẽnnaam sẽn yaa laafɩ soabã yam

B boonda a Zeova tɩ “Wẽnnaam sẽn ya laafɩ soabã,” la “Wẽnnaam sẽn so laafɩ.” (Filip rãmba 4:9, Kãab-paalgã Koe-noogo; Rom dãmba 15:33) Woto yĩngã, roagdb nins sẽn tar yamã zãmsda b kambã Biiblã sẽn yaa Wẽnnaam Gomdã sõma, sẽn na yɩl tɩ b tall zʋg-sõma sẽn tat Wẽnnaam yam. Wala makre, y tõe n sõnga y kambã tɩ b mams saag-gomtɩʋʋgã tʋm-tʋmd a Zã sẽn yã sẽn karg n gũbg a Zeova geerã b yamẽ. * (Wilgri 4:2, 3) Wilg-y-b tɩ saag-gomtɩʋʋgã sẽn karg n gũbg a Zeova wã makda laafɩ la bãane, la tɩ neb nins  fãa sẽn sakd a Zeova wã na n paama laafɩ la bãane.

A Zeova kɩtame me t’a Bi-ribl a Zezi b sẽn boond tɩ “laafɩ-naaba” wilgd-y sore. (Ezai 9:5, 6 ) Woto yĩnga, bɩ y zĩnd ne y kambã n karem la y sõs sagls nins a Zezi sẽn kõ zabã la mo-yõsã welgr wɛɛngẽ tɩ be Biiblã pʋgẽ wã yelle. (Matɩe 26:51-56; Mark 9:33-35) Wilg-y bũmb ning sẽn kɩt t’a Poll sẽn da yaa ned sẽn paoogd a taabã toeem a manesmã. A gʋlsame meng tɩ “Zusoaba tʋm-tʋmd ka tog n maan zabr ye. A tog n yɩɩ sũ-bʋgsem soab ne neba fãa la [a] . . . maand sũ-mare.” (1 Tɩmote 1:13; 2 Tɩmote 2:24) Tõe tɩ y kambã sẽn na n sak yãmb saglsã to-to wã na n ling-y lame.

A Evan tẽra yẽ sẽn waa n tar yʋʋm a yopoe tɩ biig a ye bao a noor b lekollã biis pʋgẽ. A yeela woto: “Mam sũurã puuga wʋsg hal tɩ m da baood n na n dok m sũur ne-a. La m tẽegã bũmb tõnd sẽn da zãms zakẽ tɩ gomd neb nins sẽn baood zabã yelle. M bãngame t’a Zeova pa rat tɩ m ‘lebs ned wẽng wẽng yĩng ye.’ A ratame tɩ ‘laafɩ zĩnd [maam] ne nebã fãa sʋka.’” (Rom dãmba 12:17, 18) Woto kenga a Evan raood t’a sik a sũur n maag a meng n leoke. A da rat n taa Wẽnnaam sẽn yaa laafɩ soabã yam.

Roagdba, yɩ-y neb sẽn nong laafɩ

Rẽ yĩnga laafɩ bee yãmb zakã pʋgẽ bɩ? Sã n yaa n-yẽe, yãmb manesem sõngã tõe n zãmsa y kambã bũmb wʋsg laafɩ wã wɛɛngẽ. Sẽn na yɩl n tõog n sõng y kambã tɩ b nong laafɩ, yãmb mengã segd n baoo laafɩ wa Wẽnnaam la Kiristã sẽn baood-a to-to wã.—Rom dãmba 2:21.

A Russ ne a Cindy maana modgr wʋsg n wub b kamb a yiibã. B sagl-b lame tɩ nebã sã n baood b noor bɩ b ra zab ne-b ye. A Cindy yeela woto: “Yell sã n wa yik daare, manesem ning maam ne a Russ sẽn na n tall ne d kambã la ne neb a taabã, yaa woto me la kambã na n maane b sã n wa be yell a woto buud taoore.”

Sẽn mik tɩ d fãa kongdame wa yĩnga, y sã n wa kong daare, y tõe n kell n tũnuga ne rẽ n zãms y kambã bũmb sẽn tar yõod wʋsgo. A Stephen yeela woto: “Sasa n zĩnd tɩ maam ne m pag a Terry sɩbg d kamb a tãabã n ka bao n bãng yellã võor sõma ye. La d sẽn wa n bãng tɩ d kongame wã, d kosa sugri.” A Terry paasa woto: “D kɩtame tɩ d kambã bãng tɩ tõnd me tõe n kongame. La woto pa wa ne laafɩ bal tõnd zakã pʋgẽ ye. Sõnga kambã me tɩ b bãng b sẽn segd n bao laafɩ to-to.”

Rẽ yĩnga manesem ning yãmb sẽn tar ne y kambã zãmsd-b-la b sẽn segd n nong laafɩ to-to bɩ? A Zezi yeela woto: “Yãmb sẽn dat tɩ neba maan yãmb bũmb ningã, bɩ yãmb me maan bãmb boto.” (Matɩe 7:12) Baa ne y sẽn mi n maandẽ tɩ pa zemsdẽ wã, bãng-y tɩ nonglem ning yãmb sẽn tar ne y kambã na n woma bi-sõma. Y sã n wilgd y kambã b sẽn segd n  maan bũmb ning ne nonglem, b na n saka ne yamleoogo.

Ra bas-y tɩ y sũurã yikd tao-tao ye

Yelbũna 19:11 yeelame tɩ “yam soab sũur ka yikd tao-tao ye.” La wãn to la y tõe n sõng y kambã tɩ b yɩ yam dãmba? A David wilga yẽ ne a pag a Mariann sẽn maan bũmb ning tɩ sõng b kambã wʋsgo. A yeela woto: “B sũy sã n wa puug ne bũmb ned sẽn yeel bɩ sẽn maane, d sõngd-b lame tɩ b bao n bãng bũmb ning sẽn kɩt t’a soabã maan woto wã. D sokd-b-la woto: ‘A soabã sũur da pa noom laa? A yaa sũ-kĩ-ned bɩ? Ned n maan bũmb tɩ zab-a bɩ?’” A Mariann paasame tɩ “woto kɩtdame tɩ kambã sik b sũy la b ra bao n na n maan n lebse, bɩ n wẽ no-koɛɛm n na n bãng sẽn tar-a bʋʋm ye.”

Sõngr a woto buud tõe n nafa kambã wʋsgo. Nicole ning yell d sẽn gom sɩngrẽ wã paamame t’a ma a Michelle sõng-a. A ma wã pa sõng-a t’a lebs n yõg zood ne a Gabrielle bal ye. A yeela woto: “Maam ne a Nicole karma Écoute le grand Enseignant sebrã sak 14, * tɩ mam wilg a Zezi sẽn da rat n yeel bũmb ninga, a sẽn yeel tɩ d segd n kõo nebã sugr ‘naoor pis-yopoe la a yopoe’ wã. Rẽ poore m maaga m yĩng n kelg a Nicole me tagsgo. M sõng-a lame t’a tags sõma n bãng t’a Gabrielle sũurã sãamã wʋsgo, yẽ sẽn na n loog zĩig sẽn zãr n bas-a wã yĩnga.”—Matɩe 18:21, 22, Sebr Sõngo.

A Nicole sẽn bãng bũmb ning sẽn kɩt t’a Gabrielle gom goam nins sẽn sãam a sũurã, sõng-a lame t’a tags sõma la a wẽ bãng n kos a Gabrielle  sugri. A Michelle yeela woto: “Sasa kãng tɛka, a Nicole tara sũ-noogo, bala a tagsda neb a taabã yell la a maand-b neer sẽn na yɩl tɩ b sũyã ra sãam ye.”—Filip rãmba 2:3, 4.

Sõng-y y kambã tɩ mo-yõsã la neb a taabã sẽn mi n maand tɩ pa zemsa ra sãam b sũy ye. Y sã n maand woto, y kambã na n nonga neb a taabã la b maand-b neere.—Rom dãmba 12:10; 1 Korẽnt dãmba 12:25.

Sõng-y y kambã tɩ b yɩ sugr-kõatba

Yelbũna 19:11 yeelame tɩ d ‘sã n bas taale, d sũy yita noogo.’ A Zezi sẽn waa n be ra-lukã zugu, a rɩka a saasẽ Ba wã togs-n-taar n kõ nebã sugri. (Luk 23:34) Yãmb sã n maand y kambã sugr tɩ sɩd kõt-b sũ-noogo, b tõe n bãngame tɩ sugr kũun kõta sũ-noogo.

Wala makre, a Willy tara yʋʋm a nu, la a ra nong n maanda desẽ rãmb ne a yaaba. Daar a yembre, a yaabã basa desẽ rãmbã maaneg zĩig pʋgẽ n tãs a Willy sõma n bas n looge. A Willy sũur sãama wʋsgo. A Sam sẽn yaa a Willy ba wã yeelame t’a Willy yaabã tara bãag ning sẽn wat ne yam yĩmsem tɩ b boond tɩ Alzeimeerã. A paasa woto: “Rẽ n so tɩ d maag d yĩng n yẽs ne a Willy t’a wʋm a võor sõma.” A Sam sẽn tẽeg a Willy tɩ b ra kõo yẽ me sugr naoor wʋsg la tɩ yẽ me segd n kõo neb a taabã sugrã, a Willy maana bũmb tɩ ling a Sam wʋsgo. Ad a Sam sẽn yeele: “Tags-y n ges-y maam ne m pagã yĩns sẽn sidg to-to, d sẽn yã d biigã sẽn kẽng a yaabã sẽn tar yʋʋm 80 wã nengẽ, n sik a koɛɛg n gom ne-a la a gãd a nug n peeg-a tɩ b lebg n tɩ zĩnd taablã sẽn beẽ wã.”

Kamb sã n ‘maand sũ-mar ne taab’ la b kõt neb a taabã sugri, yaa sũ-noog tɛkẽ. (Kolos rãmba 3:13) Baa nebã sã n maan-b bũmb sẽn yikd sũur ne pʋ-toogo, wilg-y kambã tɩ b segd n leok-b-la ne gom-noodo. Bala “ned manesem sã n ta Zusoaba yam, b kɩtdame tɩ ba a bɛɛba nong-a.”—Yelbũna 16:7.

Ket-y n sõngd y kambã tɩ b nong laafɩ

Roagdbã sã n zãms b kambã Wẽnnaam Gomdã tɩ b yɩ ‘neb sẽn baood laafɩ,’ na n nafa kambã hal wʋsgo. (Zak 3:18) Roagdb nins sẽn maand woto wã kõta b kambã bũmb nins sẽn yaa tɩlae sẽn na yɩl tɩ b tõog n welg zabã la b nong laafɩ. Woto na n kɩtame tɩ b paam sũ-noog wʋsg b vɩɩmã pʋgẽ.

A Dan ne a Kathy tara kamb a tãab sẽn tũud a Zeova sõma-sõma. A Dan yeela woto: “Baa ne b wubrã sẽn da yaa toog wʋsg b yãadmẽ wã, d sũy nooma wʋsg b sẽn lebg kom-sõmsã. B tara zems-n-taar sẽn yaa sõma ne neb a taabã, sẽn paase mo-yõs bɩ yell ning sã n wa kẽ bãmb ne neb a taabã sʋka, b kõta sugri.” A Kathy me yeelame: “Woto kengda tõnd raood wʋsgo, sẽn mik tɩ b sõdga laafɩ n naag vʋʋsem sõngã biis sʋkã.”—Galat dãmba 5:22, 23.

Baa sã n mik tɩ sɩngrẽ wã pa nana, yãmb sẽn yaa kiris-nebã, y pa segd n bas n pa sõng y kambã ye. Y sã n maand woto, bɩ y bãng tɩ “Wẽnnaam sẽn yaa nonglem la laafɩ soabã na pa ne yãmba.”—Galat dãmba 6:9; 2 Korẽnt dãmba 13:11.

[Tẽngr not rãmbã]

^ sull 6 Ges-y foto ning sẽn be Révélation : le grand dénouement est proche ! sebrã neng 75 a Zeova Kaset rãmbã sẽn yiisã.

^ sull 16 A Zeova Kaset rãmbã n yiis seb-kãngã.

[Zĩ-gũbri/Foto, seb-​neng 14]

A YAA SÕMA KAMBÃ YĨNG BƖ?

Sebr a ye (La violence dans les médias de divertissement) la b gʋls n gom filim dãmbã yell woto: “Filim dãmbã wʋsg wilgda gãndaad la bi-bees sẽn nong n tʋmd nin-kɛglem tʋʋma. Rẽ n kɩt tɩ neb wʋsg tagsd tɩ nin-kɛglem tʋʋm yaa yell fãa tɩɩm.” Filim dãmbã la mizik video nins b sẽn yiisd televiziõ wã pʋgẽ wã sʋka, bãmb koabg zugu, yaa 10 bal n wilgd nin-kɛglmã tʋʋm sẽn wat ne yell ninsi. Sebrã paasame tɩ nebã getame tɩ “nin-kɛglmã tʋʋm yaa bũmb sẽn segde, bala yell fãa tɩɩm yaa wẽeb bala.”

Y nee yɛl kẽer y sẽn segd n toeem yãmb zakã pʋgẽ televiziõ wã gesg wɛɛngẽ bɩ? Da bas-y tɩ filim dãmbã kɩt tɩ y pa tõog n zãms y kambã tɩ b yɩ neb sẽn nong laafɩ ye.

[Foto, seb-​neng 12]

Sõng-y y kambã tɩ b ta Wẽnnaam sẽn yaa laafɩ soabã yam

[Foto, seb-​neng 13]

Sõng-y y kambã tɩ b tall gom-nood la manesem sõngo

[Foto, seb-​neng 15]

Yãmb segd n sõnga y kambã tɩ b bõosd sugr la b kõt sugri