Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

‘Yãmb na n kell n saka Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bɩ’?

‘Yãmb na n kell n saka Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bɩ’?

 ‘Yãmb na n kell n saka Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bɩ’?

“Bɩ y kẽn ne Sɩɩg Sõngo, la yãmb kõn sak yĩngã ratem ye.”—GALAT DÃMBA 5:16.

1. D sã n tagsdẽ tɩ d beega vʋʋsem sõngã tɩ sãamd d sũuri, bõe la d tõe n maan tɩ d sũ-sãamsã looge?

NED sã n tagsdẽ t’a beega a Zeova vʋʋsem sõngã tɩ sãamd a sũuri, tʋm-tʋmd a Poll wilga bũmb a sẽn tõe n maan tɩ sũ-sãamsã looge. A yeela woto: “Bɩ y kẽn ne Sɩɩg Sõngo, la yãmb kõn sak yĩngã ratem ye.” (Galat dãmba 5:16) D sã n kẽnd ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, rat n yet tɩ d sã n sakd-a, d na n tõogame n da sak yĩngã ratem wẽnsã ye.—Rom dãmba 8:2-10.

2, 3. D sã n sakd vʋʋsem sõngã, na n kɩtame tɩ d maand bõe?

2 D sã n sakd Wẽnnaam a Zeova vʋʋsem sõngã sẽn yaa a pãn-kãsengã, na n kɩtame tɩ d maand sẽn tat Wẽnnaam yam. D na n dɩkda Wẽnnaam togs-n-taar koe-moonegã pʋgẽ, tigingã pʋgẽ, d yiy la d sẽn beẽ fãa. D manesmã ne d pagã bɩ ne d sɩdã, ne d kambã, pa rẽ bɩ ne d tẽed-n-taasã la ne neb a taabã na n wilgda vẽeneg tɩ vʋʋsem sõngã bee ne-do.

3 D sã n ‘vɩ Wẽnnaam yĩng ne sɩɩg sõng pãnga,’ d na n tõogdame n pa maand yel-wẽnã ye. (1 Pɩɛɛr 4:1-6) Vẽenega, vʋʋsem sõngã sã n be ne-do, d pa na n maan yel-wẽnd sẽn ka sugr ye. La nafa bʋs me la d na n paame, d sã n sakd vʋʋsem sõngã?

D na n kell n yɩɩ Wẽnnaam ne Kiristã zo-rãmba

4, 5. D sẽn sakd vʋʋsem sõngã, kɩtame tɩ d get a Zezi wãn-wãna?

4 D sẽn sakd vʋʋsem sõngã, kɩtame tɩ d tõe n kell n yɩ Wẽnnaam ne a Bi-riblã zo-rãmba. A Poll sẽn gʋls Korẽnt kiris-nebã n gom tõod toɛy-toɛy nins Wẽnnaam sẽn kõ-bã yellã, a yeela woto: “Yaa woto yĩng la mam yet yãmb [sẽn da pʋʋsd bõn-naandsã] tɩ ned sã n gomd ne Wẽnnaam Sɩɩgã pãnga, a ka [sakd n tʋʋs] a Zezi ye, la tɩ ned ba a yembr ka tõe n yeel t’a Zezi yaa Zusoaba tɩ ka ne Sɩɩg Sõng pãng ye.” (1 Korẽnt dãmba 12:1-3) Yaa vẽeneg tɩ pãng buud fãa sẽn kɩtd tɩ ned tʋʋs a Zezi yita a Sʋɩtãan nengẽ. La tõnd sẽn yaa kiris-neb n sakd vʋʋsem sõngã sẽn yaa Wẽnnaam pãngã, d kɩsa sɩd t’a Zeova vʋʋga a Zezi n zẽk-a t’a yɩɩd malɛgsã la ninsaalbã fãa. (Filip rãmba 2:5-11) D kɩsa sɩd t’a Zezi Kirist kũumã sɩd yɩɩ rond tõnd yĩnga, la d sak n deegame tɩ Wẽnnaam kɩtame t’a lebg tõnd Zusoaba.

5 Pipi kiris-nebã wakate, neb sẽn da yet tɩ b yaa tẽedb n yik n kɩɩs t’a Zezi pa wa ne yĩng ye. (2 Zã 7-11) La kiris-neb sãnda reega gom-kãensã tɩ kɩt tɩ b bas bũmb nins a Zezi sẽn yaa Mesi wã sẽn da zãms-bã tũubu. (Mark 1:9-11; Zã 1:1, 14) D sã n sakd vʋʋsem sõngã, na n kɩtame tɩ d ra tẽ goam a woto buud kɩɩsdbã sẽn gomdã ye. Yaa d sẽn na n gũusd wakat fãa n tũud Biiblã sẽn sɩd yet bũmb ninsã bal la d na n paamd a Zeova lohormã n ket n ‘kẽnd sɩdã pʋgẽ.’ (3 Zã 3, 4) Woto yĩng bɩ d tõdg kɩɩsdbã sẽn yetã, n tõog n kell n tall zood sõma ne d saasẽ Ba wã.

6. Neb nins sẽn sakd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tara zʋg-sõma bʋse?

6 A Poll wilgame tɩ bas Kiristã tũub n lebg n pʋʋsd bõn-naandsã la tẽeb toɛy-toɛyã me naaga “yĩngã ratem biis” sʋka, wa yoobã la nin-yoolmã. La a paasa woto: ‘Neb nins sẽn yaa a Zezi Kirist rẽndã kaa bãmb yĩngã ne a wẽngã ratem la a tʋlsmã fãa kũum da-lukã zugu. A sã n yaa tɩ tõnd vɩɩ sɩɩg sõng yĩnga, bɩ tõnd kẽn sẽn zems sɩɩg sõng me.’ (Galat dãmba 5:19-21, 24, 25) Neb nins sẽn sakd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tara zʋg-sõma bʋse? A Poll yeela woto: “Sɩɩg Sõng biis yaa nonglem la sũ-noogo la  laafɩ la sũ-mare la maan-neere, * la sũ-maasem la tẽebo la sũ-bʋgsem la yõk-m-menga.” (Galat dãmba 5:22, 23) Bɩ d gom vʋʋsem sõngã bi-kãensã yell ball-balle.

Bɩ d nong taaba

7. Nonglem yaa bõe, la a kɩtdame tɩ ned manesem yaa wãn-wãna?

7 Nonglmã yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bila. A kɩtdame tɩ ned nong a taabã ne a sũur fãa n sɩd rat b neere. Gʋlsg Sõamyã yetame tɩ “Wẽnnaam yaa nonglem,” bala yẽ n yaa nonglmã yẽgre. Bũmb sẽn wilgd tɩ Wẽnnaam ne a Bi-ribl a Zezi Kirist sɩd nonga nebã wʋsg yaa a Zezi sẽn sak n ki ãdem-biisã yĩngã. (1 Zã 4:8; Zã 3:16; 15:13; Rom dãmba 5:8) Tõnd sẽn nong taabã kɩtame tɩ nebã miẽ tɩ d yaa a Zezi karen-biisi. (Zã 13:34, 35) B sɩd kõo tõnd noor tɩ d “nong taaba.” (1 Zã 3:23) Sẽn paase, a Poll yeela woto: “Nonglem maanda sũ-mare, la a pida ne neerlem. Nonglem ka maand sũ-kiir ye. Nonglem ka pẽgd a meng ye, la a ka wukd a meng ye. Nonglem ka maand sẽn ka zems ye, la a ka baood a meng sõngr bal ye, la a ka maand sũ-yikr ye, la a ka tagsd wẽng ye. Nonglem ka maand sũ-noog ne wẽng ye, a maanda sũ-noog ne sɩda. A maanda sugr ne bũmb fãa, la a tẽeda bũmb fãa, a gũuda a tẽeb pidsg ne bũmb fãa, la a tõe n tõoga toog fãa pʋgẽ. Nonglem ka sɛt abada.”—1 Korẽnt dãmba 13:4-8.

8. Bõe yĩng tɩ d segd n nong d tẽed-n-taasã?

8 D sã n sakd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, na n kɩtame tɩ d nong Wẽnnaam la d taabã. (Matɩe 22:37-39) Tʋm-tʋmd a Zã yeelame tɩ “ned ninga sẽn ka tar nonglem, a ket n yaa [kɩɩnga.]” La a paas woto: “Ned ninga fãa sẽn kis a ba-biiga, a yaa nin-kʋʋda, la yãmb miime tɩ nin-kʋʋd ka tar vɩɩm sẽn-ka-sɛt ye.” (1 Zã 3:14, 15) Sɩd me, Israɛlle, ned sã n da kisg a to n kʋ-a, a ra pa tõe n zoe n tɩ kẽ solgr tẽngẽ n põs ye. (Tõodo 19:4, 11-13) D sã n sakd vʋʋsem sõngã, d na n nonga Wẽnnaam ne d tẽed-n-taasã, la neb a taabã me.

‘Sũ-noog ning a Zeova sẽn kõ yãmbã na n yɩɩ yãmb pãnga’

9, 10. Bõe yĩng tɩ d sũy segd n yɩ noog wʋsgo?

9 Wẽnnaam a Zeova yaa sũ-noog soaba. (1 Tɩmote 1:11, Sebr Sõngo; Yɩɩl Sõamyã 104:31) A Bi-riblã maanda a raabã ne sũ-noogo. (Yɩɩl Sõamyã 40:9; Hebre dãmba 10:7-9) Sũ-noog ning a Zeova sẽn kõ tõndã me yaa tõnd pãnga.—Nehemi 8:10.

10 D sã n maand Wẽnnaam daabã baa toog la sũ-sãams pʋgẽ, pa rẽ bɩ b sã n wa namsd-d d tẽebã yĩnga, sũ-noog ning Wẽnnaam sẽn kõt-dã kɩtdame tɩ d sũy ket n noome. Wẽnnaam bãngrã sẽn kõt tõnd sũ-noog ningã sɩd ka to ye! (Yelbũna 2:1-5) Yaa d sẽn mi a Zeova sõma la d tẽed-a wã, n paas d sẽn mi t’a Zezi maoongã yɩɩ rond d yĩngã n kɩt tɩ d nong Wẽnnaam tɩ d sũy yaa noogã. (1 Zã 2:1, 2) D sẽn tar saam-bi-taas sẽn yit tẽns toɛy-toɛy pʋsẽ wã me kɩtame tɩ d sũy noome. (Sofoni 3:9; Aze 2:7) D sẽn gũud bõn-sõma nins Wẽnnaam Rĩungã sẽn na n wa ne wã, n paas d sẽn paam n moond koe-noogã me kɩtame tɩ d sũy noome. (Matɩe 6:9, 10; 24:14) D sũy leb n nooma ne vɩɩm sẽn-kõn-sa wã saagr d sẽn tarã. (Zã 17:3) Saag-kãngã sẽn ka to wã sɩd segd n kɩtame tɩ d ‘sũy yɩ noog wʋsgo.’—Tõodo 16:15.

Nong-y laafɩ la y tall sũ-mare

11, 12. a) Tar laafɩ wã rat n yeelame tɩ bõe? b) Wẽnnaam laafɩ wã sã n be ne-do, d manesmã yaa wãn-wãna?

11 Vʋʋsem sõngã kɩtdame me tɩ ned tar laafɩ. Tar laafɩ ka wã rat n yeelame t’a soab yamã gãeyã bãane, tɩ bũmb dabeem pa tar-a ye. Tõnd saasẽ Ba wã sẽn yaa laafɩ Wẽnnaamã wilg-d lame t’a ‘ningda a nebã zut bark n kõt-b laafɩ.’ (Yɩɩl Sõamyã 29:11; 1 Korẽnt dãmba 14:33) A Zezi yeela a karen-biisã woto: “Mam basa laafɩ ne yãmba. Mam kõta yãmb mam laafɩ.” (Zã 14:27) Wãn to la rẽ ra na n naf a karen-biisã?

12 Laafɩ ning a Zezi sẽn bas ne a karen-biisã bʋka b sũyã n gãneg b yam la boog b rabeemã. Sẽn yɩɩd fãa, b paama laafɩ, b sẽn wa n paam vʋʋsem sõngã a sẽn da pʋlem-bã. (Zã 14:26) Rũndã-rũndã, Wẽnnaam sẽn deegd d pʋʋsg n  kõt-d a vʋʋsem sõngã yĩng kɩtame t’a laafɩ wã sẽn ka to wã bʋkd tõnd me sũyã la gãnegd d yamã. (Filip rãmba 4:6, 7) A Zeova vʋʋsem sõngã leb n kɩtdame tɩ zems-n-taar be tõnd ne d tẽed-n-taasã la neb a taabã sʋka.—Rom dãmba 12:18; 1 Tesalonik rãmba 5:13.

13, 14. Bõe n kɩtd tɩ b bãng tɩ ned yaa sũ-mar soaba, la bõe yĩng tɩ d segd n wilg tɩ d yaa sũ-mar dãmba?

13 Sũ-mar ne laafɩ tũuda taaba, bala yaa sũ-marã n kɩtd tɩ ned sã n maan-d wẽng bɩ d tõogd d menga, n saagdẽ tɩ yellã na n manegame. Wẽnnaam yaa sũ-mar soaba. (Rom dãmba 9:22-24) A Zezi me yaa sũ-mar soaba. Bũmb a ye la a Poll yeelẽ tɩ wilgdẽ tɩ d tõe n dɩ a Zezi sũ-marã yõodo. A yeela woto: “Mam paama nimbãan-zoeer t’a Zezi Kirist rɩk maam tɩ yɩ pipi soaba, n wilg bãmb sũ-marã sẽn yaa wʋsgã, tɩ yɩ mamsg neb nins sẽn na n wa tẽ bãmb n paam vɩɩm sẽn ka sɛtã yĩnga.”—1 Tɩmote 1:16.

14 D sã n yaa sũ-mar soaba, ned sã n maan-d bũmb wall a gom-d goam sẽn sãamd sũuri, d na n tõoga d meng n da leok ye. A Poll sagla kiris-nebã tɩ b “maan sũ-mar ne nebã fãa.” (1 Tesalonik rãmba 5:14) Tõnd fãa sẽn yaa koangdb n tudgdẽ wã yĩnga, yaa vẽeneg tɩ d ratame tɩ d sã n kong bɩ b tall sũ-mar ne-do. Woto yĩng bɩ d fãa mao n yɩ sũ-mar dãmba, la d nong rẽ.—Kolos rãmba 1:9-12.

D maand nebã neere, la d yɩ sõmblem dãmba

15. Wãn-wãn la ned wilgd t’a yaa maan-neer soaba? Kõ-y makr sẽn wilgd neb sẽn maan b taab neere.

15 Yaa d sã n wilgd ne d goamã la ne d tʋʋmã tɩ d taabã yell pak-d lame la b bãngd tɩ d yaa maan-neer soaba. A Zeova ne a Bi-riblã fãa yaa maan-neer dãmba. (Rom dãmba 2:4; 2 Korẽnt dãmba 10:1) Wẽnnaam datame tɩ neb nins sẽn maand yẽ ne Kiristã raabã yɩ neb sẽn maand b taabã neere. (Miise 6:8; Kolos rãmba 3:12) Neb sẽn da pa Wẽnnaam zo-rãmb meng maana b taab neer hal wʋsgo. (Tʋʋma 27:3; 28:2) Woto wilgda vẽeneg tɩ d sã n sakd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, d na n tõogd n maanda d taabã neere.

16. Wilg-y sasa kẽer d sẽn tõe n maan d taabã neere.

16 Baa ned sã n maan-d bũmb pa rẽ bɩ a gom-d wẽng d bʋʋm zug tɩ yik d sũuri, d tõe n kell n wilgame tɩ d yaa maan-neer soaba. A Poll yeela woto: “Yãmb sũyã sã n yiki, bɩ y ra maan yel-wẽna ye, la y ra sak tɩ wĩndg lʋɩ tɩ yãmb sũyã ket n ka sig ye. La bɩ y ra kõ Sʋɩtãana weer ye. Bɩ yãmb maan taab neere, la paam sũ-bʋgsem, la kõ taab sugri, wa Wẽnnaam sẽn kõ yãmb sugr Kirist yĩngã.” (Efɛɛz rãmba 4:26, 27, 32) Sẽn yɩɩd fãa, d segd n maanda neb nins sẽn be zu-loees pʋsẽ wã neere. Yaa vẽeneg tɩ kãsem soab sã n neẽ tɩ saam-biig basame n pa ye nong “sõmblem la tɩrlem la sɩda,” t’a sĩnd n pa sagend-a a sẽn pa rat n sãam saam-biigã sũur yĩnga, a pa maand-a neer ye.—Efɛɛz rãmba 5:9.

17, 18. Nin-sõng yaa nin-bʋg buudu, la d sã n yaa nin-sõngo, bõe n na n maane?

 17 Nin-sõng yaa ned sẽn nong sẽn yaa sõma. A pa maand ned wẽng ye. Yaa Wẽnnaam bal n yaa sõmblem sẽn ka to soaba. (Yɩɩl Sõamyã 25:8; Zakari 9:17) A Zezi me yaa sõmblem soaba. A pa tol n maand wẽng lae-lae ye. La baa ne rẽ, ned a ye n da wa n bool-a tɩ ‘karen-saam sõngo’, la a pa sak ye. (Mark 10:17, 18) Rẽ wilgda vẽeneg t’a sak n deegame tɩ ned kae t’a sõmblem ta Wẽnd ye.

18 Tõnd sẽn dog ne yel-wẽnã kɩtame tɩ d pa tõe n yɩ nin-sõms fasɩ ye. (Rom dãmba 5:12) La d sã n pʋʋs Wẽnnaam rẽ wɛɛngẽ, a na n sõng-d lame. A Poll yeela Rom kiris-nebã woto: “M ba-biisi, ne bũmb nins yãmb sẽn tog n maanã, mam mengã miime tɩ yãmb pida ne sõmblem la yam vẽnegre.” (Rom dãmba 15:14) Kãsem soab segd n yɩɩ ned sẽn nong neer maanego, rat n yet t’a segd n yɩɩ nin-sõngo. (Tɩt 1:7, 8, Sebr Sõngo) D sã n sakd Wẽnnaam a Zeova vʋʋsem sõngã, nebã na n neeme tɩ d yaa nin-sõmse, la Wẽnnaam na n wa tẽega d yelle, neer ning d sẽn maandã yĩnga.—Nehemi 5:19; 13:31.

‘D tall tẽeb sẽn pa naag ne zãmbo’

19. Sẽn zems ne Hebre rãmb 11:1 sẽn yetã, tẽeb yaa bõe?

19 Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kɩtdame me tɩ ned tall tẽebo. “Tẽeb yaa f sẽn kɩs sɩd tɩ bũmb nins f sẽn gũudã na n pidsame, la kaset d sẽn tar tɩ bũmb d sẽn pa ne sɩd beeme.” (Hebre dãmba 11:1NW) D sã n tara tẽebo, d kɩsa sɩd zãng-zãng tɩ bũmb nins a Zeova sẽn kãabã fãa na n pidsame. Rat n yeel tɩ d yam pa yood ne rẽ lae-lae ye. D tara kaset toor-toor tɩ kɩt tɩ d yamẽ, yaa wa bõn-kãens sẽn zoe n pids bala. Wala makre, bũmb nins fãa tõnd sẽn ne wã kɩtame tɩ d miẽ tɩ Naand n be. D sã n sakd vʋʋsem sõngã, d na n talla tẽeb a woto buudu.

20. Yel-wẽnã sã n gɩdgd ned nana-nana, wilgda bõe, la wãn to la d tõe n põs rẽ ne yĩngã ratem wẽnsã?

20 Ned sã n pa tar tẽebo, yel-wẽnã gɩdgd-a-la nana-nana. (Hebre dãmba 12:1) D segd n teega Wẽnnaam vʋʋsem sõngã n tõog n mao ne yĩngã ratem wẽnsã, laog-baoondã la ziri zãmsgã sẽn sãamd tẽebã. (Kolos rãmba 2:8; 1 Tɩmote 6:9, 10; 2 Tɩmote 4:3-5) Vʋʋsem sõngã kɩtame tɩ Wẽnnaam kaset dãmb nins sẽn deng kiris-nebã, n paas neb a taab Biiblã sẽn gomd b yell tall tẽebo. Rũndã-rũndã me, Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kɩtame t’a nin-buiidã tar tẽebo. (Hebre dãmba 11:2-40) D tẽebã sã n pa naag ne zãmbo, d na n tõogd n kengda d taabã tẽeb hal sõma.—1 Tɩmote 1:5; Hebre dãmba 13:7.

D tall sũ-bʋgsem la yõk-m-menga

21, 22. Sũ-bʋgsem soab yaa nin-bʋg buudu, la bõe yĩng tɩ d segd n wilg tɩ d yaa sũ-bʋgsem dãmba?

21 Sũ-bʋgsem soab yaa ned sũur sẽn pa yikd tao-tao. Wẽnnaam sũur pa yikd tao-tao ye. Bũmb ning sẽn wilgd rẽ yaa t’a Zezi yɩɩ sũ-bʋgsem soaba, tɩ d yaool n miẽ t’a rɩka a Ba wã togs-n-taar kɛpɩ. (Matɩe 11:28-30; Zã 1:18; 5:19) Woto yĩnga, tõnd sẽn yaa Wẽnnaam nin-buiidã, a ratame tɩ d yɩ nin-bʋs buudu?

22 D sẽn yaa kiris-nebã, Wẽnnaam datame tɩ d tall sũ-bʋgsem ne nebã fãa. (Tɩt 3:2) Koe-moonegã pʋgẽ, d wilgdame tɩ d yaa sũ-bʋgsem dãmba. B sagla kiris-neb nins tẽeb sẽn bɩ tɩ b yãk-b tɩ b lʋɩt taoorã tɩ b tẽed-n-taag sã n tudg bɩ b rems-a “ne sũ-maasem.” (Galat dãmba 6:1) D sẽn yaa kiris-nebã, d ned kam fãa sã n tar “sik-m-meng la sũ-bʋgsem,” na n kɩtame tɩ zems-n-taar la bãan kell n zĩnd d sʋka. (Efɛɛz rãmba 4:1-3) D sã n sakd vʋʋsem sõngã la d yõkd-d-menga, d na n tõog n wilgame tɩ d yaa sũ-bʋgsem dãmba.

23, 24. Yõk-m-meng yaa bõe, la d sã n yaa yõk-m-meng soaba, wãn to la d nafda?

23 Ned sã n tar yõk-m-menga, a tõogda a meng n pa tagsd tags-yoodo, n pa gomd gom-yood la a pa tʋmd tʋʋm yood me ye. A Zeova kell n tall sũ-bʋgsem ne Babilon nebã sẽn da sãam Zerizalɛmmã. (Ezai 42:14) A Bi-riblã kõo tõnd mak-sõng yõk-m-mengã wɛɛngẽ ne namsg ning a sẽn namsã. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr sagla a tẽed-n-taasã tɩ b bao Wẽnnaam bãngrã la b bao yõk-m-menga.—1 Pɩɛɛr 2:21-23; 2 Pɩɛɛr 1:5-8.

 24 B sagenda kiris-neb tigimsã kãsem dãmb tɩ b yɩ yõk-m-mens rãmba. (Tɩt 1:7, 8) Neb nins fãa sẽn sakd vʋʋsem sõngã tõogd n yõkda b mense, tɩ rẽ kɩt tɩ b pa yooda, b pa gomd gom-põosa, la b pa maand bũmb baa a ye sẽn tõe n kɩt t’a Zeova sũur sãam ne-b ye. D sã n sakd vʋʋsem sõngã tɩ kɩt tɩ d tar yõk-m-menga, nebã na n nee rẽ vẽeneg d goamã la d tʋʋmã pʋgẽ.

D ket n sakd vʋʋsem sõngã

25, 26. D sã n sakd vʋʋsem sõngã, wãn to la na n naf-d masã tɛk la beoog daare?

25 D sã n sakd vʋʋsem sõngã, d na n yɩɩ Rĩungã koe-moondb sẽn tar yẽesem. (Tʋʋma 18:24-26) D tũud-n-taar na n tara yamleoogo, la sẽn yɩɩd fãa d tẽed-n-taasã na n nonga d zĩigẽ. D sã n sakd vʋʋsem sõngã, leb n na n kɩtame tɩ d tõe n bels d tẽed-n-taasã la d keng b raood tɩ b ket n maand a Zeova raabã. (Filip rãmba 2:1-4) Kiris-nebã fãa sɩd tʋll n yɩɩ neb a woto buudu.

26 Dũni kãngã sẽn be a Sʋɩtãan nugẽ wã yĩnga, vʋʋsem sõngã sakr wakat fãa pa nana ye. (1 Zã 5:19) La baa ne rẽ, neb milyõ rãmb n tõog n sakd vʋʋsem sõngã. D sã n teeg a Zeova sẽn kõt-d vʋʋsem sõngã ne d sũy fãa, d vɩɩmã na n yɩɩ sõma masã tɛka, la d na n wa tõogame me n tũ a noyã sẽn yaa tɩrsã wakat sẽn kõn-sa yĩnga.—Yɩɩl Sõamyã 128:1; Yelbũna 3:5, 6.

[Tẽngr note]

^ sull 6 Wẽnnaam Sebrã pʋgẽ, b mi n lebgda gom-bil ning b sẽn lebg ka tɩ ‘maan-neerã’ me tɩ ‘neerlem’ la ‘sõmblem.’

Wãn to la y na n leoke?

• Vʋʋsem sõngã sakr wakat fãa yõod yaa bõe tõnd ne Wẽnnaam la a Bi-riblã zood pʋgẽ?

• Zʋg-sõma bʋs la vʋʋsem sõngã kɩtd tɩ ned talle?

• Bõe ne bõe la d tõe n maan tɩ wilg tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bee ne-do?

• D sã n sakd vʋʋsem sõngã, wãn to la na n naf-d masã tɛka, la beoog daare?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 13]

D wilgd ne d no-goam la ne d tʋʋm tɩ d yaa maan-neer dãmba