Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

A Zeova zãmsda pe-kɩɩmbã a piisã sõngr yĩnga

A Zeova zãmsda pe-kɩɩmbã a piisã sõngr yĩnga

 A Zeova zãmsda pe-kɩɩmbã a piisã sõngr yĩnga

“Zusoaba kõta yam, la bãngr ne yẽesem bee bãmb goamã pʋgẽ.”—YELBŨNA 2:6.

1, 2. Bõe yĩng tɩ rap nins sẽn deeg lisgã baood tʋʋm n na n paas tigingã pʋgẽ?

A NICK sẽn yaa kãsem soab sẽn na maan yʋʋm a yopoe wã yeela woto: “B sẽn da wa n yãk maam tɩ m yɩ kãsem soabã, m sũurã ra yaa noog wʋsgo. Mam gesame tɩ zu-no-kãngã ra pakda sor n kõ-m tɩ m na n paas m tʋʋmdã a Zeova balengã pʋgẽ. M da neeme tɩ m segd n talla mi-beoog ne bũmb nins fãa a sẽn maan n kõ maamã. Mam da leb n dat n sõnga tigingã neb wa m sẽn tõe tɛka, n sõng-b wa kãsem dãmb a taabã sẽn da sõng maamã.” La baa ne a Nick sũur sẽn da nooma, a ra maanda yɩɩr me. A yeelame: “B sẽn yãk maam tɩ m yɩ kãsem soab tɩ m nan pa ta yʋʋm 30 wã yĩnga, m da tagsdame tɩ m pa tar yam sẽn sek n na n ges tigingã neb yell sõma ye.”

2 Neb nins a Zeova sẽn yãk tɩ b ges a bãgrã yellã tara bʋʋm wʋsg n na n tall sũ-noogo. Tʋm-tʋmd a Poll tẽega Efɛɛz kãsem dãmbã bʋʋm a yembre, n leb n dɩk a Zezi goamã n yeel woto: “Sẽn kõt-a sũ-noog yɩɩda sẽn deegd-a.” (Tʋʋma 20:35, Sebr Sõngo) Yɩ kãsemb sõngd bɩ kãsem soab kõta rap nins sẽn deeg lisgã soay n paas tɩ b tõe n tʋm a Zeova tʋʋmdã la b sõng tigingã. Wala makre, kãsemb sõngdbã sõngda kãsem dãmbã. Kãsemb sõngdbã leb n tʋmda tʋʋm wʋsg sẽn dɩkd sẽk wʋsgo, la sẽn yaa tɩlae. Yaa b sẽn nong Wẽnnaam la b taabã yĩng n kɩt tɩ saam-bi-kãensã maand tʋʋmd sẽn be nafrã.—Mark 12:30, 31.

3. Bõe yĩng tɩ neb kẽer yam yood ne zu-nood tʋʋm baoob tigingã pʋgẽ?

3 Yaa wãn to ne rao sẽn deeg lisg yam sẽn yood ne bao n yɩ kãsemb sõngd la a wa yɩ kãsem soaba, a sẽn tagsd t’a pa zems ne rẽ wã yĩnga? Wala a Nicki, tõe t’a tẽedame t’a pa tar tõod nins sẽn segd sẽn na yɩl n yɩ kãsem soab sẽn tʋmd sõma ye. Yãmb sã n yaa rao sẽn deeg lisgu, y me tagsda woto bɩ? B bee bʋʋm ne b sẽn maand yɩɩr woto wã, bala a Zeova na n kɩtame tɩ tigingã pe-kɩɩmb kolg n togs ne b sẽn tar manesem ning ne bãgrã. A Zezi yeelame: “Ned ninga b sẽn kõ wʋsgo, b na n soka yẽnda ne bũmb wʋsgo, la b sẽn kõ a soab wʋsgo, b na n soka yẽ wʋsg n yɩɩda.”—Luk 12:48.

4. Wãn to la a Zeova sõngd neb nins a sẽn yãkd tɩ b ges a piisã yellã?

4 A Zeova ratame tɩ neb nins a sẽn yãk tɩ b yɩ kãsemb sõngdb la kãsem dãmbã tʋk zɩɩb kãngã ne b mens pãng bɩ? Ayo, a kõt-b-la sõngr vẽenega, pa sẽn na yɩl tɩ b tõog b tʋʋmdã bal ye, la yaa sẽn na yɩl tɩ b maan-a t’a yɩ neer me. Wa d sẽn yã sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ wã, a Zeova kõt-b-la a vʋʋsem sõngã, tɩ vʋʋsem sõng kãng biisã sõngd-b tɩ b ges piisã yell ne sũ-bʋgsem. (Tʋʋma 20:28; Galat dãmba 5:22, 23) Sẽn paase, a Zeova kõt-b-la yam, bãngr la yam-vẽenem. (Yelbũna 2:6) Wãn to la a maand rẽ? Bɩ d ges a Zeova sẽn maand to-to zĩis a tãab pʋgẽ n zãmsd neb nins a sẽn yãk tɩ b ges a piisã yellã.

Pe-kɩɩmb sẽn mi b tʋʋmdã sõma n zãms-ba

5. Bõe yĩng t’a Pɩɛɛr la a Zã ra yaa pe-kɩɩmb sẽn da tʋmd b tʋʋmdã neere?

5 Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr la a Zã sẽn wa n be  Zʋɩf rãmbã bʋ-kaoodb sul-kãseng taoorã, bʋ-kaoodb-kãensã sẽn tar dũniyã yamã ra get-b-la wa ‘nin-tals sẽn ka paam zãmsgo.’ B yaool n da mii kareng la gʋlsgo, la ra pa Rabẽ rãmbã lekoll dãmbẽ la b zãms Gʋlsg Sõamyã ye. Baa ne rẽ fãa, a Pɩɛɛr ne a Zã la karen-biis a taabã wilgame tɩ b yaa karen-saam dãmb sẽn mi neb zãmsg sõma, hal n tõog tɩ neb wʋsg sẽn kelg-b lebg tẽedba. Wãn to masã la nin-kãensã tõog n lebg karen-saam dãmb sẽn tar tõogo? Zʋɩf rãmbã bʋ-kaoodb sull sẽn kelg a Pɩɛɛr ne a Zã poore, “b bãngame tɩ bãmb da bee ne a Zezi.” (Tʋʋma 4:1-4, 13) Yaa sɩd tɩ b paama vʋʋsem sõngã. (Tʋʋma 1:8) La ra leb n yaa vẽeneg ne nebã, baa ne bʋ-kaoodb kãensã sẽn da pa tar tẽebã meng tɩ yaa a Zezi n da zãms ra-kãensã. A Zezi sẽn da wa n be ne a tʋm-tʋmdbã tẽngã zugã, a ra zãms-b-la b sẽn na n tigim neb nins sẽn wõnd piisã to-to, la a ra leb n wilg-b-la b sẽn da na n kɩɩm-b to-to, b sã n wa lebg tigingã neba.—Matɩe 11:29; 20:24-28; 1 Pɩɛɛr 5:4.

6. Mak-sõng bʋg la a Zezi la a Poll kõ-yã, zãms neb a taabã wɛɛngẽ?

6 A Zezi vʋʋgrã poore, a kell n zãmsa neb nins a sẽn yãk tɩ b yaa pe-kɩɩmbã. (Wilgri 1:1; 2:1–3:22) Wala makre yaa yẽ mengã n yãk a Polle, la a ges t’a paam zãmsgo. (Tʋʋma 22:6-10) A Poll ra nanda zãmsg ning a sẽn paamã wʋsgo, la a rɩka zãms-kãng n taas kãsem dãmb a taaba. (Tʋʋma 20:17-35) Wala makre, a rɩka sẽk la a modg wʋsg n zãms a Tɩmote t’a yɩ ‘tʋm-tʋmd sẽn pa zoet yãnd’ Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ. (2 Tɩmote 2:15) Zood sẽn tar pãng wʋsg n zĩnd ra-kãensã b yiibã sʋka. A Poll da pĩnd n gʋlsa a Tɩmote wɛɛngẽ woto: ‘Yẽ tʋma ne maam koe-noogã pʋgẽ wa biig sẽn sõngd a ba.’ (Filip rãmba 2:22) A Poll pa bao n na n kɩt t’a Tɩmote bɩ ned a to yɩ yẽ meng karen-biig ye. A sagla a tẽed-n-taasã tɩ b yɩ yẽ ‘togs-n-taas wa yẽ me sẽn yaa Kirist togs-n-taagã.’—1 Korẽnt dãmba 11:1.

7, 8. a) Kiba-bʋg n wilgd tɩ kãsem dãmbã sã n dɩk a Zezi la a Poll togs-n-taare, bee nafre? b) Yaa wakat bʋg la kãsem dãmbã segd n sɩng rap nins sẽn tõe n wa yɩ kãsemb sõngdb la kãsem dãmbã zãmsgo?

7 Pe-kɩɩmb nins sẽn tar minim b tʋʋmdã pʋgẽ wã rɩkda a Zezi la a Poll togs-n-taare, n yãkd yam n zãmsd rap nins sẽn deeg lisgã, tɩ rẽ me womd bi-sõma. D ges yɛlã sẽn yɩ to-to ne a Chad. A ba wã ra pa a Zeova Kaset soab ye. La sẽn pa kaoos pʋgẽ, b ra yãk-a lame t’a lebg kãsem soaba. A yeelame: “Kãsem dãmb sẽn tar minim b tʋʋmdã pʋgẽ sõnga maam tɩ m bɩ tẽebã pʋgẽ. Mam ba wã sẽn da pa kiris-nedã yĩnga, kãsem dãmb kãensã gesa mam yell sõma. B lebga wa mam ba-rãmb tẽebã pʋgẽ. B rɩka sẽk n zãms maam koe-moonegã pʋgẽ, la kaoosg zugẽ, kãsem soab a yembr zãmsa maam tɩ m tʋm tʋʋm nins b sẽn bobl-m tigingã pʋgẽ wã neere.”

8 Wala a Chad makrã sẽn wilgdã, pe-kɩɩmb nins sẽn tar yam-vẽenemã sɩngda rap nins sẽn tõe n wa yɩ kãsemb sõngdb la kãsem dãmbã zãmsg hal sẽn kaoose, tɩ b yaool n wa bɩ n sek b na pids yɛl nins b sẽn baood sẽn na yɩl n tʋk zɩɩb kãensã wã. Bõe yĩng tɩ rẽ yaa tɩlae? Rẽ yaa tɩlae, bala Biiblã kõo noor tɩ rap nins sẽn dat n yɩ kãsemb sõngdbã la kãsem dãmbã segd n talla vɩɩm manesem la tẽeb sẽn yaa sõma wʋsgo, tɩ b yaool n yãk-ba. B segdame n “deng n ges bãmb sã n tũuda tɩrga.”—1 Tɩmote 3:1-10.

9. Zɩɩb bʋg la pe-kɩɩmb nins sẽn tar minim sõma b tʋʋmdã pʋgẽ wã tara, la bõe yĩnga?

9 Zemsame tɩ b reng n zãms rap nins sẽn  deeg lisgã, n yaool n mak-b n ges b sã n zemsame. D rɩk makre: B sã n yeel karen-biig t’a paas ɛgzame sẽn yaa toogo, t’a karen-saam dãmbã pa zãms-a bũmb ɛgzame kãng zugu, karen-biigã sã n paas ɛgzame wã, a na n paamame bɩ? Yaa vẽeneg tɩ yaa ayo. Woto yĩnga, zãmsgã yaa bũmb sẽn yaa tɩlae. La karen-saam dãmb nins sẽn karemd b karen-biisã sõma wã pa zãmsd-b tɩ b paas ɛgzame wã bal ye, b zãmsd-b lame me sẽn na yɩl tɩ b rɩk bãngr ning b sẽn paamã n tʋme. Woto me, kãsem dãmb nins sẽn tʋmd neerã sõngda rap nins sẽn deeg lisgã, n zãmsd-b yɛl takɩ, sẽn na yɩl tɩ b bɩɩs zʋgd nins sẽn yaa tɩlaeyã tɩ b wa yãk-ba. B pa maand woto bal sẽn na yɩl tɩ b tõog n yãk rap nins sẽn deeg lisgã n kõ-b zu-noog tʋʋmd ye, la yaa sẽn na yɩl me tɩ nin-kãens tõog n ges bãgrã yelle. (2 Tɩmote 2:2) Yaa sɩda, rap nins sẽn deeg lisgã me segd n maana modgre, n pids yɛl nins b sẽn baood tɩ kãsemb sõngd bɩ kãsem soab pidsã. (Tɩt 1:5-9) La pe-kɩɩmb nins sẽn tar minim sõma b tʋʋmdã pʋgẽ wã sã n sak ne yamleoog n zãms rap nins sẽn dat zu-noog tʋʋmdã, b na n tõog n sõng-b lame tɩ b bɩ tẽebã pʋgẽ tao-tao.

10, 11. Wãn to la pe-kɩɩmbã tõe n zãms neb a taabã, sẽn na yɩl tɩ b wa tõog n tʋk zɩɩb a taaba?

10 Vẽeneg-vẽenega, wãn to la pe-kɩɩmb nins sẽn tar minim sõma b tʋʋmdã pʋgẽ wã tõe n zãms neb a taabã tɩ b tʋm tʋʋm nins b sẽn bobl-b tigingã pʋgẽ wã? Pipi, yaa pe-kɩɩmbã sẽn na n baood tigingã rap nins sẽn deeg lisgã zĩiga, n tʋmd ne-b wakat fãa koe-noogã mooneg pʋgẽ, la b sõngd-b tɩ b paasd b minimã sẽn na yɩl n tõog n “togsd sɩd koɛɛgã tɩrg bala.” (2 Tɩmote 2:15) Pe-kɩɩmb nins sẽn bɩ sõma wã sõsda ne saam-bi-kãensã, n wilgd sũ-noog ning b sẽn tõe n paame, b sã n sõng neb a taabã la b yãk bõn-datɩ Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ la b sɩd pids-ba. B leb n kõta sagls ne nonglem sẽn wilgd rao sẽn tõe n maan to-to n bɩ n wa yɩ ‘mamsg Wẽnnaam piisã yĩnga.’—1 Pɩɛɛr 5:3, 5.

11 B sã n wa yãk rao sẽn deeg lisg t’a yɩ kãsemb sõngda, pe-kɩɩmbã ket n zãmsd-a lame. A Bruce sẽn yɩ kãsem soab sẽn kolg yʋʋm pis-nu pʋgẽ wã yeelame: “Mam nong n zĩnda ne kãsemb sõngd b sẽn yãk paalem n lebg n tẽeg noy nins tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã sẽn yiisã. D leb n karemda sagls sẽn tɩ loe ne tʋʋmd ning b sẽn bobl-a wã, la rẽ poore, m nong n tʋmda ne-a hal t’a wa bãng a tʋʋmã sõma.” Kãsemb sõngd sã n paam minim a tʋʋmdã pʋgẽ, b tõe n zãms-a-la pe-kɩɩngã tʋʋmd me. A Bruce paasame: “Mam sã n peeg kãsemb sõngd n kẽng pe-kɩɩng kaagre, m sõngd-a lame t’a yãk verse rãmb takɩ sẽn na n keng nedã bɩ zak ning tõnd sẽn na n kaagã neb raoodo, la sẽn na n kɩt tɩ b sɩd rat n tũ saglsã. Rao sã n dat n lebg pe-kɩɩm sẽn  tʋmd a tʋʋmdã tɩ womd biis sõma, a segd n bãnga a sẽn na n tũnug ne Gʋlsg Sõamyã to-to n zãms nebã tɩ kẽ-ba.”—Hebre dãmba 4:12; 5:14.

12. Wãn to la pe-kɩɩmb nins sẽn tar minimã tõe n zãms kãsem dãmb nins b sẽn yãk paalmã?

12 Neb nins b sẽn yãk paalem tɩ b lebg pe-kɩɩmbã leb n tõe n dɩɩ zãmsg a to nafa wʋsgo. A Nick yell d sẽn zoe n gomã yeelame: “Sẽn tɩ yɩɩd fãa, zãmsg ning yel-gɛtb a yiib yʋʋm sẽn vẽsg sẽn kõ maamã talla yõod wʋsgo. Saam-bi-kãensã ra nong n mii b sẽn segd n welg yɛl kẽer to-to. Wakat fãa, b ra kelgda maam ne maag-m-menga, la b ra baood n na n bãng mam tagsgã sẽn yaa a soab neere, baa b tagsgã sã n da yaa toor ne mam dẽndã. Mam zãmsa yɛl wʋsgo, m sẽn yã sik-m-meng la waoogr ning b sẽn da tar ne tigingã saam-biisã. Kãsem dãmb kãens kɩtame tɩ m bãng tɩ m segd n tʋma ne Biiblã sõma, m sã n wa sõngd neb n welgd zu-loeese, bɩ m sã n wa kengd ned raoodo.”

B paamda Wẽnnaam Gomdã zãmsgo

13. a) Bõe n yaa tɩlae ne saam-biig sẽn na yɩl n yɩ pe-kɩɩm sẽn tʋmd a tʋʋmd sõma? b) Bõe yĩng t’a Zezi yeele: “Mam karenga ka mam dẽnd ye”?

13 Sɩda, Wẽnnaam Gomdã, sẽn dat n yeel tɩ Biiblã, tara noyã, no-yẽga la makr toor-toor sẽn yaa tɩlae ne pe-kɩɩmbã sẽn na yɩl n sõng-b tɩ b ‘bɩ la b maan tʋʋm sõma fãa.’ (2 Tɩmote 3:16, 17) Tõe tɩ saam-biig karem n zãaga dũniyã pʋgẽ, la yaa a sẽn mi Gʋlsg Sõamyã neerã, la a sẽn tũud-a to-to wã n kɩtd t’a yɩ pe-kɩɩm-sõngo. D ges a Zezi makrã. Baa ne a Zezi sẽn tall bãngr la yam n yɩɩd tẽng zug pe-kɩɩmbã fãa wã, a sã n wa zãmsd a Zeova piisã, a zɩ n teeg a meng yam ye. A yeelame: “Mam karenga ka mam dẽnd ye, yaa sẽn tʋm-a maamã rẽnda.” Bõe yĩng t’a Zezi pẽg a saasẽ Ba wã a zãmsgã pʋgẽ? A wilgame: “Ned ninga sẽn gomd a meng yell baooda a meng waoogre.”—Zã 7:16, 18.

14. Wãn to la pe-kɩɩmbã gũusd n da bao b mens ziiri?

14 Pe-kɩɩmb nins sẽn yaa wẽn-sakdbã pa baood b mens ziir ye. B tikda b saglsã Wẽnnaam Gomdã zugu, la pa bãmb meng yamã zug ye. B miime tɩ pe-kɩɩm tʋʋmdã yaa a sõng piisã tɩ b paam “Kirist tagsgo,” pa kãsem dãmbã tagsg ye. (1 Korẽnt dãmba 2:14-16) Wala makre, kãsem soab sã n dat n sõng rao ne a pag tɩ b mao ne kãadem zu- loeese, n tik a saglsã yẽ mengã sẽn vɩɩmd zugu, n pa tik Biiblã noyã la zãmsg ning “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” sẽn yiisã zutu, na n yɩɩ wãna? (Matɩe 24:45) Tõeeme tɩ yẽ sẽn be babg ning pʋgẽ wã rog-n-migsi, la yẽ mengã bãngr sẽn tar koakã lʋɩ taoor a saglgã pʋgẽ. Yaa sɩd tɩ rog-n-migs kẽer pa wẽns ye. Sẽn paase, kãsem soabã tõe n tara minim wʋsg vɩɩmã pʋgẽ. La piisã nafda wʋsg n yɩɩda, pe-kɩɩmbã sã n sagend-b tɩ b kelgd a Zezi koɛɛgã la a Zeova goamã n yɩɩd ninsaalb tagsa bɩ rog-n-mikã.—Yɩɩl Sõamyã 12:7; Yelbũna 3:5, 6.

“Tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” n zãmsd-b b tʋʋmdã wɛɛngẽ

15. Tʋʋm bʋg la a Zezi bobl “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã,” la yaa bõe me n kɩt tɩ tʋm-tʋmdã sull tõog a tʋʋmdã?

15 Pe-kɩɩmb wala tʋm-tʋmd a Pɩɛɛre, a Zã la a Poll fãa ra yaa sull ning a Zezi sẽn bilg wa “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” neba. Sul-kãng yaa a Zezi ba-biisã sẽn paam vʋʋsem sõng zaeeb n ket tẽng zugã, tɩ b saagr yaa b tɩ rɩ naam ne Kirist saasẽ wã. (Wilgri 5:9, 10) Dũni kãngã yaoolem dayã sasa, Kirist ba-biisã sẽn be tẽng zugã sõor boogame. La tʋʋmd ning a Zezi sẽn bobl-bã, sẽn yaa b moon Rĩungã koe-noog tɩ saabã yaool n wa wã maanda wʋsg n yɩɩd pĩndã. Baasg zãnga, yambã sull neb tõoga b tʋʋmdã sõma! Bõe yĩnga? Yaa b sẽn zãms ‘piis a taabã’ sẽn na yɩl tɩ b sõng-b moonegã la zãmsgã tʋʋmdẽ wã yĩnga. (Zã 10:16; Matɩe 24:14; 25:40) Rũndã-rũndã, tʋʋmdã bab-kãseng yaa piis a taabã sẽn yaa sakdbã n tʋmd-a.

16. Wãn to la tʋm-tʋmdã sull zãmsd rap nins b sẽn yãkã?

16 Wãn to la tʋm-tʋmdã sull kõt zãms-kãngã? A Zezi pipi karen-biisã zãmaanẽ, neb sẽn gomd tʋm-tʋmdã sull yʋʋr yĩng ra paama sor n na n yãk la b zãms yel-gɛtb tigingã pʋgẽ, tɩ nin-kãens me ra segd n zãms piisã. (1 Korẽnt dãmba 4:17) Yaa woto me rũndã-rũndã. Siglgã taoor lʋɩtb Sull yaa kiris-neb sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebo. B yaa neb sul-bil sẽn gomd tʋm-tʋmdã sull yʋʋr yĩngã. Siglgã taoor lʋɩtb Sull yãkda neba, n kɩtdẽ tɩ b zãmsdẽ la b yãkd kãsemb sõngdb la kãsem dãmb tigimsã sẽn kolg tus koabg dũniyã gill zugã pʋsẽ. Sẽn paase, Siglgã taoor lʋɩtb Sull sigla lekoll dãmb sẽn na yɩl n zãms tʋʋm wilã yel-gɛtba, yel-gɛtb nins sẽn yaa kaagdbã, kãsem dãmbã la kãsemb sõngdbã, sẽn na yɩl tɩ b bãng b sẽn na n ges piisã yell sõma to-to. B paamda sor-wilgr me ne lɛta wã, sõss nins b sẽn yiisd Gũusg Gasgã pʋgẽ wã, la ne sɛb a taab wala Organisés pour faire la volonté de Jéhovah wã maasem. *

17. a) Wãn to la a Zezi wilg t’a tara bas-yard ne tʋm-tʋmdã sulli? b) Wãn to la tigingã pʋgẽ pe-kɩɩmbã wilgd tɩ b tara bas-m-yam ne tʋm-tʋmdã sulli?

17 A Zezi ra tara bas-yard wʋsg ne tʋm-tʋmdã sull hal t’a yãk-a t’a get a paoongã fãa yelle, sẽn dat n yeel tɩ bũmb nins fãa sẽn tɩ loe ne Rĩungã yɛl tẽng zugã. (Matɩe 24:47) Pe-kɩɩmbã me wilgdame tɩ b tara bas-m-yam ne tʋm-tʋmdã sulli, b sã n tũud sor-wilgr ning sẽn yit Siglgã taoor lʋɩtb Sull nengẽ wã. N-ye, pe-kɩɩmbã mens sã n sak n deeg Wẽnnaam Gomdã zãmsgo, n tũud zãmsg ning tʋm-tʋmdã sull sẽn kõ wã, la b sã n wa zãmsd neb a taabã, b paasda tigingã neb zems-n-taare. Ad d sɩd tara mi-beoogo, a Zeova sẽn zãms rap nins sẽn get kiris-neb tigingã ned kam fãa yellã yĩnga!

[Tẽngr note]

^ sull 16 Yaa a Zeova Kaset rãmbã n yiis-a

Wãn to la y na n leoke?

• Wãn to la pe-kɩɩmb nins sẽn bɩ sõma tẽebã pʋgẽ wã zãmsd neb a taaba?

• Bõe yĩng tɩ pe-kɩɩmbã pa tikd b mens tagsa zug n zãmsd nebã?

• Wãn to la pe-kɩɩmbã wilgd tɩ b tara bas-yard ne tʋm-tʋmdã sulli, la bõe yĩnga?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 24, 25]

Kiris-neb kãsem dãmbã zãmsda tigingã rap nins sẽn yaa kom-bɩɩsã

[Foto rãmba, seb-neng 26]

“Tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” kõta kãsem dãmbã zãmsg wʋsg b tʋʋmdã pʋgẽ