Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Bõe n na n sõng-y tɩ y wʋm biiblã sẽn yetã võore?

Bõe n na n sõng-y tɩ y wʋm biiblã sẽn yetã võore?

 Bõe n na n sõng-y tɩ y wʋm biiblã sẽn yetã võore?

‘YÃMB solga bõn-kãens ne yam dãmba la yẽesem dãmbã n yaool n vẽneg bõn-kãens ne kom-bõonega.’ (Luk 10:21) Gom-bãmba a Zezi sẽn da taasd a Ba sẽn be saasẽ wã wilgdame tɩ sẽn na yɩl n wʋm Biiblã goam võore, d segd n talla tagsg sẽn yaa sõmã. A Zeova sẽn kɩt tɩ yaa neb nins sẽn yaa sik-m-mens rãmb la sẽn sakd tɩ b zãmsd-bã bal n tõe n sɩd wʋm a sebrã võorã wilgdame t’a tara yam.

Yaa toog ne tõnd wʋsg tɩ d sik b mense. D fãa roga ne wuk-m-meng tʋlsem. Sẽn paase, d vɩɩ “yaoolem wakate,” tɩ neb wʋsg yaa “beed dãmba [bɩ neb sẽn nong b mens bala], . . . neb sẽn ka gũusda, la wuk-m-mens rãmba.” (2 Tɩmote 3:1-4) Zʋg-wẽns kãensa fãa gɩdgda tõnd tɩ d ka tõe n wʋm Wẽnnaam Goamã võor ye. Sẽn yaa bʋko, neb nins sẽn gũbg tõnda tõe n toeema tõnd zʋgã. Sẽn mik tɩ yaa woto wã, wãn to masã la y tõe n tall zʋg-sõma nins sẽn na n sõng-y tɩ y tõog n wʋm Biiblã goam võore?

Deng-y n maneg-y y sũurã la y yamã

A Ɛsdras sẽn yɩ Wẽnnaam nin-buiidã taoor lʋɩt a ye wã ra “yãka yam n na n zãms Zusoaba tõodã la a sak-ba.” (Ɛsdras 7:10) La d sã n yãk yam n na n zãms Biiblã bõe la d segd n maane? D deng n tall tagsg sẽn yaa sõma Wẽnnaam Gomdã zugu. Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsa a kiris-nin-taasã n yeel woto: “Yãmb sẽn deeg Wẽnnaam koɛɛga tõnd sẽn togs yãmbã, yãmb ka reeg-a wa ninsaal koɛɛg ye, la yãmb reeg-a-la wa Wẽnnaam koɛɛga sẽn tʋmd yãmb sẽn tẽeda pʋsẽ, la a sɩd yaa woto.” (1 Tesalonik rãmba 2:13) Baa ne sẽn yaa ninsaalb la b tũnug n gʋls Biiblã, yaa a Zeova goam la b sẽn gʋlsã. Yaa tɩlae tɩ d deng n sak woto. Rẽ na n sõng-d lame tɩ d sak d sẽn karemd bũmb nins be wã.—2 Tɩmote 3:16.

Bũmb a to d sẽn tõe n maan me yaa pʋʋsgã. Sẽn mik tɩ yaa ne vʋʋsem sõngã pãng la b gʋls Biiblã, yaa ne yẽ sõngr me la d tõe n wʋm a võorã. Dẽnd d segd n pʋʋs n kosa vʋʋsem sõngã sõngre. Ges-y yɩɩl gʋlsdã sẽn kos rẽ to-to. A pʋʋsame tɩ: “Bɩ y kõ maam bãngr tɩ m gũ yãmb tõogã n sak-a ne m sũur fãa.” (Yɩɩl Sõamyã 119:34) D pa segd n pʋʋs sẽn na yɩl n tõog n wʋm d sẽn karemdã võor bal ye, d segd n kosa Wẽnnaam sõngr sẽn na yɩl n sak n tũ. Sẽn na yɩl n wʋm Biiblã goam võore, d segd n yɩɩ neb sẽn sakd sɩda.

Y sẽn baood n na n tall tagsg sẽn zemsã, bɩ d ges Biiblã zãmsg sẽn tõe n sõng-y to-to wã. Bʋʋm wʋsg n kɩt tɩ d segd n karemd Wẽnnaam Gomdã, la bʋʋm ning sẽn yaa kãseng n yɩɩdã yaa tɩ rẽ maaneg na n sõnga tõnd tɩ d kolg  Wẽnnaam. (Zak 4:8) D sã n wa karemd kibay sẽn wilgd a Zeova sẽn maan to-to yɛl kẽer taoore, bɩ sẽn wilgd t’a nanda neb nins sẽn nong-a wã, la sẽn wilgd a sẽn maan to-to ne neb nins sẽn bas-a wã, d bãngda a sẽn yaa Wẽnnaam ning buudã sõma. La bãng-y tɩ sẽn tɩ yɩɩd fãa, bũmb ning sẽn segd n kɩt tɩ d baood n na n karem Biiblã segd n yɩɩ d sẽn dat n bãng a Zeova sõma n paasã, la d kɩt tɩ d zoodã tall pãngã yĩnga.

Bũmb nins sẽn kɩt tɩ yɩl n tall tagsg sẽn yaa sõma wã pa nana wã

Yaa bõe n tõe n kɩt tɩ yɩl n wʋm Wẽnnaam Gomdã võor yaa toogã? Bũmb a ye yaa neb wʋsg sẽn sakd yɛl bɩ neb kẽer b sẽn da pa segd n sakã. Wala makre, tõe tɩ yãmb meng sakda neb y sẽn nand wʋsg tagsgo, bɩ b tũudum, y sẽn nand-ba yĩng bala. La sã n mik tɩ nin-bãmba pa tũud bɩ b pa waoogd sɩd nins sẽn be Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã? Yaa woto fãa yĩng n kɩt tɩ yɩl n wʋm Biiblã võor tõe n yɩ toogã. Ne rẽ fãa, Biiblã yeta tõnd tɩ d modg n tags b sẽn zãms tõnd bũmb ninsã zut sõma.—1 Tesalonik rãmba 5:21.

Yel-kãng paama a Zezi ma a Maari me. A ra yaa Zʋɩf buudã neda, la a bɩ ne-b buuda minungu. A ra tũuda a Moiiz tõodã sõma, la yaa vẽeneg t’a ra kẽnda karen-doogẽ wã menga. La a wa n bãngame tɩ Wẽnnaam zãgsa tũudum ning a yaab rãmbã sẽn da zãms-a wã. A Maari sẽn bãng woto wã, a saka a Zezi zãmsgã n zĩnd pipi kiris-nebã sʋka. (Tʋʋma 1:13, 14) La a sẽn maan woto wã pa wilgd t’a ra paoogda a ba-rãmba bɩ b rog-n-mikã ye. Sẽn yaa lebende, rẽ wilgame t’a ra nonga Wẽnnaam. Woto, tõnd me sã n dat tɩ d sẽn zãmsd Biiblã tall nafr ne-do, rẽnda d sak Wẽnnaam n yɩɩd nebã.

Zu-bʋko, neb wʋsg toog kae ne sɩd nins sẽn be Biiblã pʋgẽ wã ye. Neb wʋsg tagsdame tɩ b sã n maand yɛl b tũudmã sẽn yet-b tɩ b maana sekame, mik yel-kãens meng tika ziri zugu. Ne b goam la ne b tʋʋma, neb a taab me wilgdame tɩ b toog kae ne sẽn yaa sɩdã ye. Yaa rẽ n kɩt tɩ yɩl n sak sɩd ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã me baood modgr wʋsgã. Rẽ tõe n kɩtame meng tɩ y ka ye zemsd ne y zo-rãmba, y yagse, y tʋmd-n-taas la y zak rãmb menga. (Zã 17:14) Yam soab a Salomo yaool n gʋlsame tɩ: “Bao sɩd la f ra bas-a ye.” (Yelbũna 23:23) Y sã n sɩd nanda bũmb nins sẽn yaa sɩdã wʋsgo, a Zeova na n sõng-y lame tɩ y wʋm Biiblã võore.

Bũmb a to me n kɩt tɩ yɩl n wʋm Biiblã goam võor yaa toogo: yaa f sẽn na n ka rat n sak n tũ a sẽn yetã. A Zezi yeela a karen-biisã tɩ: “B kõo yãmb tɩ y bãng arzãn soolem sãmbdo, la b ka kõ bãmb ye. Tɩ bõe, nin-kãens sũyã riglmame. Bãmb yẽda b tʋba.” (Matɩe 13:11, 15) Neb wʋsg a Zezi sẽn moon koɛɛgã ka sak a sẽn da yetã, b da ka rat n tek me ye. B ka maan wa toand ning yell a Zezi sẽn gom a yel-bũnd a ye pʋgẽ wã ye. Toandã sẽn yã kĩndfã sẽn tar yõod wʋsgã, a yɩ tao-tao n dɩk a sẽn da tara fãa n koos n da-a. Tõnd me segd n talla naneb woto ne sɩd ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã võor wʋmbo.—Matɩe 13:45, 46.

Sak tɩ b zãms-fã pa nana ye

Yɩl n sak tɩ b zãms-fã n yaa zu-loe-kãseng ning sẽn kɩt tɩ Biiblã võor wʋmb yaa toogã. Yaa toog ne neb wʋsg tɩ b sak neb b sẽn pa nand tagsg sẽn pa wõnd bãmb rẽndã. La a Zezi Kirist tʋm-tʋmdbã ra “yaa nin-tals sẽn ka paam zãmsgo.” (Tʋʋma 4:13) A Poll gʋls n wilga sẽn yaa bũmb ning n kɩt tɩ yaa woto wã n yeel tɩ: “Gese, m ba-biisi, yãmb sʋka neb nins b sẽn boolã, ka wʋsg n yaa yam dãmb ne dũniyã yell ye, la ka wʋsg n yaa pãens rãmb ye, la ka wʋsg n yaa naam dãmb me ye. La Wẽnnaam yãka bũmb nins sẽn yaa yalemd ne dũniyã n ning yam dãmba yãnde.” (1 Korẽnt dãmba 1:26, 27) Yãmb sã n tagsd tɩ y sã n sak ned y sẽn pa nand tagsgo, yaa paoogr ne-yã, bɩ y tẽeg tɩ yaa Wẽnnaam n tũnugd ne a soabã n zãmsd-y-yã. La rẽ yĩnga, zu-noog ye beeme n yɩɩd y sẽn na n paam t’a Zeova yɩ “y karen-saamba,” n zãmsd-y sɩda?—Ezai 30:20; 54:13.

Siiri rĩmã tãb-biisã naab a Naama ra yaa ned sẽn da ka rat n sak tɩ neb a sẽn ka nand zãms-a bũmbu. A sẽn wa n baood a wãoodã tɩɩmã,  a kẽnga a Zeova no-rɛɛs a Eliize nengẽ. La Wẽnnaam tũnuga ne a Eliize sõgnã n wilg-a a bãaga tɩɩm. A gesa me tɩ b sẽn da yet t’a maan bũmb ningã, ne sẽn yaa ned ning la b tʋm t’a wã togsa tɩɩmã ra paoogd-a lame. Rẽ kɩtame t’a reng n zãgs t’a ka na n sak Wẽnnaam gomdã no-rɛɛsã sẽn togsã ye. La a wa n teka yam tɩ rẽ kɩt t’a paam laafɩ. (2 Rĩm dãmba 5:9-14) Tõe n yɩɩ woto me ne-do d sã n wa baood n na n bãng Biiblã. D sã n ka wʋmd Biiblã goam võore, d bẽeda tẽeb bãaga. La d tõe n wa zãms n bãngame tɩ d sã n dat tɩ d bãaga sɛ, rẽndame tɩ d toeeme. Rẽ yĩnga, d na n talla sik-m-meng n sak tɩ ned wilg-d d sẽn segd n maanega sɩda? Yaa neb nins bal sẽn sakd tɩ b zãmsd-bã n na n paam n wʋm Biiblã goam võore.

Etiopi rĩm-poak a Kãndas ligd gũud bɩ a balem naabã wilgame t’a tara yam-sõngo. A ra yii Afirik n kẽng Zerizalɛm n lebgdẽ, n da bee a wiid voatiir pʋgẽ, t’a Filip wudg n ta a nengẽ, n sok-a a sã n wʋmda a sẽn karemd bũmb ninga võore. Tɩ balem naabã sik a meng n leok tɩ: “Mam na n yɩɩ wãn n bãng tɩ ned ka wilg maam?” La a sẽn paam n wʋm Wẽnnaam Gomdã võorã, raoã reega lisgu. Rẽ poore, a “leb n dɩka a sor ne sũ-noogo.”—Tʋʋma 8:27-39.

A Zeova Kaset rãmba wʋsg ka nin-bɛd ye. La semen fãa, yaa sẽn yɩɩd neb milyõ a yoob n sakd tɩ b wat n zãmsd-b Biiblã b zagsẽ. Sẽn mik tɩ yaa Biiblã sẽn wilgd d sẽn segd n vɩɩmd to-to wã la sõma n yɩɩdã, la t’a wilgd-d-la bũmb nins ninsaalbã sẽn na n sɩd wa paam beoog daarã vẽenegã, la a sõngd-d tɩ d tõe n bãng Wẽnnaam sõma wã, neb milyõ rãmb tagsdame tɩ zãms Biiblã n wʋm a sẽn yetã võor kõta sũ-noog sẽn ka tõe n bãng n bilgi. Yãmb me tõe n paama sũ-no-kãnga.

[Foto, seb-neng a 7]

A Naama ra getame tɩ yaa toog ne-a t’a sak sõgen goama

[Foto, seb-neng a 7]

Biiblã goam võor wʋmb kõta sũ-noogo