Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Pemsem kokr bɩ reem sẽn yaa sõma n manegd neda

Pemsem kokr bɩ reem sẽn yaa sõma n manegd neda

 Pemsem kokr bɩ reem sẽn yaa sõma n manegd neda

“Yãmb sẽn dɩta walla yãmb sẽn yũuda walla yãmb sẽn maand bũmb a taaba, bɩ y maan fãa Wẽnnaam waoogr yĩnga.”—1 KORẼNT DÃMBA 10:31.

1, 2. Bõe yĩng tɩ b tõe n ges reem wa “Wẽnnaam kũuni,” la yaa keoog-bʋg sẽn yaa vẽeneg la Biiblã kõta?

ZEMSAME tɩ d tʋlg n maan deem sẽn noogd d yõore. Tõnd Wẽnnaam a Zeova sẽn yaa sũ-noog Wẽnnaamã ratame tɩ d vɩɩmã yɩ-d noogo, la a kõo tõnd bũmb wʋsg sẽn na yɩl tɩ rẽ tõog n yɩ. (1 Tɩmote 1:11, Sebr Sõngo; 6:17) Rĩm a Salomo sẽn tall yamã gʋlsa woto: “La mam miimi tɩ bũmb ka be sẽn noom ninsaalbã n yɩɩd [bãmb] sẽn na n paam sũ-noogo la naar b vɩɩmã wakat ye. Ninsaalba fãa sã n na n dɩ la b yũ la b yã b tʋʋmda noom, yaa Wẽnnaam kũuni.”—Koɛɛg Soaba 3:12, 13.

2 Ned sã n wa yals n na n ges a tʋʋmã biisi, sɩd kõt-a-la sũ-noogo, sẽn yɩɩd fãa bee yamleoogo, a sã n lagem ne a zakã neb bɩ a zo-rãmb n na n kok pemsem bɩ n deem. D sɩd tõe n yeelame tɩ yaa “Wẽnnaam kũuni.” Yaa sɩda, Naandã sẽn kõt wʋsgã pa kõt-d sor tɩ d reem tɩ yõk-m-meng kaẽ ye. Biiblã gɩdga rãam yũ n tɩge, yão-beed ne yoobo, la a keoogdẽ tɩ neb nins sẽn maand bõn-kãensa wã “ka na n paam Wẽnnaam soolem ye.”—1 Korẽnt dãmba 6:9, 10; Yelbũna 23:20, 21; 1 Pɩɛɛr 4:1-4.

3. Yaa bõe n na n sõng tõnd tɩ d kell n da gũs tẽebã wɛɛngẽ, la d gũ a Zeova ra-kãsengã sẽn watã?

3 Yaoolem wakat kãngã sẽn yaa toog wakatã, kiris-nebã segdame n mao wʋsg n yɩɩd pĩndã, sẽn na yɩl n vɩɩmd ne gũus-m-meng dũni kãngã sẽn põogã pʋgẽ, n da wa tʋm a tʋʋm-wẽnsã ye. (Zã 17:15, 16) Wala b sẽn da reng n togsã, zãmaan-kãngã nebã lebga neb sẽn “nong dũniyã sũ-noog n yɩɩd Wẽnnaam,” hali tɩ b pa ne kaset ning sẽn wilgd tɩ ‘to-kãsengã’ ta n saame wã ye. (2 Tɩmote 3:4, 5; Matɩe 24:21, 37-39) A Zezi keooga a karen-biisã woto: “Bɩ y gũus y mens n da sak tɩ yão-beed ne rã-yũuri la vɩɩm kãnga yɛla pak yãmb tɩ ra-kãng wa ling yãmb ye.” (Luk 21:34, 35) Tõnd sẽn yaa Wẽnnaam sõgen dãmbã, d yãka yam n na n tũ a Zezi keoogrã wakat fãa. Tõnd pa na n maan wa wẽn-kɩɩsdbã sẽn gũbg tõndã ye, tõnd na n ‘gũu’ a Zeova. D maoodame n na n kell n da gũs tẽebã wɛɛngẽ, la d ningd a Zeova ra-kãsengã d yamẽ wakat  fãa.—Sofoni 3:8; Luk 21:36.

4. a) Bõe yĩng tɩ yaa toog tɩ d yã reem sẽn yaa sõma? b) Sagl-bʋg n be Efɛɛz rãmba 5:15, 16 pʋgẽ tɩ d segd n tũ?

4 Yaa toog tɩ f zãag f meng ne dũniyã tʋʋm-wẽnse, bala a Sʋɩtãan kɩtame tɩ b be yamleoogo, la a kɩt tɩ f tõe n lʋɩ a pʋgẽ nana-nana. Sẽn yɩɩd fãa, zãag f meng ne tʋʋm-kãens yaa toogo, f sã n baood n dat n deem bɩ n noog f yõore. Dũni kãngã reemã wʋsg nekda “yĩnga ratem wẽnga.” (1 Pɩɛɛr 2:11) Reem-yoodã bee zĩig fãa, la b tõe n kẽe tõnd meng zakẽ wã, ne sɛbã, televiziõ wã, ẽntɛrnetã la video rãmbã maasem. Woto yĩnga, Wẽnnaam Gomdã sagenda kiris-nebã woto: “Bɩ y gũus ne yãmb kẽnd neere tɩ zems ne bũmb fãa zãng wa yam dãmba la ka wa yalemb ye. Bɩ y maan yãmb sẽn tõe tɛk wakat fãa; tɩ bõe, masã yaa wẽng wakate.” (Efɛɛz rãmba 5:15, 16) Yaa tõnd sẽn na n tũ sagl-kãngã neer bal la d tõe n sɩd zãag d mens ne reem-wẽnsã tɩ b ra sãam-do, n soog-do, hali meng n wa sãam d zems-n-taarã ne a Zeova tɩ wa baas ne d sãoong ye.—Zak 1:14, 15.

5. Yaa ne bõe maaneg la d paamd vʋʋsg n yɩɩda?

5 Kiris-nebã sẽn tar tʋʋm wʋsgã yĩnga, zemsame tɩ b rat wakat-wakat n noog b yõor bɩ n deem. Koɛɛg Soaba 3:4 pʋd n yetame tɩ “laad wakat me beeme,” la “warb wakat me beeme.” Biiblã pa get tɩ yãk wakat n noog f yõor yaa sẽk sãoong ye. La yõ-noogrã segd n manega tõndo, a pa segd n sãam tõnd tẽebã, bɩ n gɩdg tõnd tẽebã tʋʋm ye. Kiris-neb nins sẽn bɩ wã miime tɩ yaa f sẽn na n kõt neb a taabã la f paamd sũ-noog n yɩɩda. B lʋɩɩsda a Zeova raabã maaneg taoor b vɩɩmã pʋgẽ la b paamd vʋʋsg meng-menga, b sẽn sakd a Zezi zɩɩbã sẽn yaa faasgã yĩnga.—Matɩe 11:29, 30; Tʋʋma 20:35.

Reem bɩ pemsem kokr sẽn yaa sõma yãkre

6, 7. Bõe n tõe n sõng yãmb tɩ y bãng reem sẽn sakd la sẽn pa sakde?

6 Wãn to la d tõe n bãng vẽeneg reem bɩ pemsem kokr ning sẽn sakd ne kiris-nedã? Roagdbã segd n sõnga b kambã ne yel-kãnga, la sã n yaa tɩlae, kãsem dãmbã me segd n sõngame. Rẽnd sɩd-sɩda, pa segd n yɩ tɩlae tɩ neb a taabã yeel tõnd tɩ sebre, filim, reem, saoog bɩ yɩɩl takɩ pa sõma ye. A Poll yeelame tɩ ‘neb nins sẽn bɩ wã mii sõma ne wẽng n bake.’ (Hebre dãmba 5:14; 1 Korẽnt dãmba 14:20) Biiblã kõta noy sẽn tõe n vẽneg-d tɩ d yãk reem sẽn zemse. Yãmb sũur kasetã sẽn paam Wẽnnaam Gomdã zãmsgã na n sõng-y lame, y sã n kelg-a.—1 Tɩmote 1:19.

7 A Zezi yeelame tɩ “b bãngda tɩɩg a biisẽ.” (Matɩe 12:33) Reem buud sã n tusd ned t’a maan a taab pãng bɩ a yo, wall a wilgd zĩn dãmb yɛla, d segd n zãgs-a lame. A sã n yaa reem sẽn kẽesd tõnd vɩɩmã yell pʋgẽ bɩ a sãamd tõnd yĩnsã laafɩ, a sã n tõe n wa ne zu-loees laogã wɛɛngẽ n kõ-do, bɩ n koms d raoodo, wall a yaa kug-lakdg n kõ neb a taabã  tẽebo, a yaa reem sẽn pa sakd ne-do. Tʋm-tʋmd a Poll keooga tõnd tɩ d sã n pogl neb a taab sũur kaseto, d maana yel-wẽnde. A Poll gʋlsame: “Yãmb sã n yɩ sabab tɩ ba-biis tẽeb sẽn paooda sãam woto, yãmb kongda ne Kirist. La woto yĩnga, nemd sã n na n lub m ba-biiga, mam kõn le wãb nemd abada ye, n da wa lub m ba-biig ye.”—1 Korẽnt dãmba 8:12, 13.

8. Ze elɛgtornik ne ze video rãmbã tara bẽd-bʋse?

8 Butigsã pida ne ze elɛgtornik rãmba, ze video rãmba, kasɛt video la DVD rãmba, la reem sẽn tũud ne ordinatɛɛr dãmba, tɩ b tõe n paam n da. Bãmb kẽer tara reem sẽn ka yell la sẽn yubsd ned yam, la b yiisda reem buud me sẽn kɩɩsd Biiblã noy n paasdẽ. Sɩd-sɩda d pa tõe n yeel tɩ reem ka yelle, a sã n baoodẽ tɩ f pogl la f kʋ neba, wall f tall yoob manesem vẽeneg ye. A Zeova kisa neb nins sẽn nong nen-kɛglem tʋʋmã. (Yɩɩl Sõamyã 11:5; Yelbũna 3:31; Kolos rãmba 3:5, 6) Rẽnd reem sã n tusd-f tɩ f tall rat-tɩ-loog wall f maan ned pãnga, bɩ a kẽesd-f tags-wẽnse, wall a sãamd f sẽkã, d segd n sak n deegame t’a sãamda tẽebo, n yɩ tao-tao n dems yɛlã.—Matɩe 18:8, 9.

D sẽn na n maan to-to n kok pemsem la d reem tɩ yɩ sõma

9, 10. Bõe la sẽn tar-b yamã tõe n maan sẽn na yɩl n deem tɩ zemse?

9 Wakat-wakate, kiris-nebã sokdame: “Reem sẽn zemsd yaa bʋgo? Zĩ-kãng wɛɛngẽ wã, bũmb wʋsg dũniyã sẽn kãabdã la sẽn kɩɩsd Biiblã noyã la.” Bãng-y tɩ reem bɩ pemsem kokr sẽn sakd beeme, la rẽnda f modg n yã-a. A baoodame tɩ sẽn tɩ yɩɩd fãa, roagdbã reng n tags neer la b mag yɛlã n gese. Neb wʋsg yãame tɩ yaa sõma tɩ b reem ne b zakã neb la ne tigingã neba. Y sã n naag taab n dɩtẽ, la y sõsd yɛl nins sẽn maan daarã pʋgẽ wã bɩ Biiblã gom-zut yelle, sɩd bee yamleoog la a kengd tẽebo. Yi kɛɛng n tɩ kok pemsem, reem sẽn zemse, bɩ yi n saag yaa yɛl b sẽn tõe n sigli. Reem bɩ pemsem kokr a woto tõe n talla yamleoog la a yɩ noogo.

10 Kãsem soab ne a pag sẽn wub kamb a tãab yetame: “Hal tõnd kambã sẽn wa n yaa kɩdse, b ra lagemda tõnd n yãkd zĩis nins d sẽn na n kẽngẽ vakãasã wakatã. Wakat-wakate, d basda biig fãa t’a bool a zo-nongre, tɩ kɩt tɩ vakãasã be yamleoog n yɩɩda. Ne rẽ, d bãnga yɛl kẽer sẽn yɩ tõnd kambã noog b vɩɩmã pʋgẽ hal tɩ b pa tõe n tol yĩm ye. Wakat-wakate, d boonda zags la zo-rãmb sẽn be tigingã pʋgẽ tɩ b wa tõnd yirã. D mi n segla rɩɩb yɩng n dɩ, la d reem. D mi n tɩ saada tãensã zutu, n kell n tũnugd ne rẽ n zãmsd n paasd a Zeova naanegã zugu.”

11, 12. a) Y sã n wa na n tɩ kok pemsem, ãnd dãmb me la y tõe n bool tɩ b wa naag-yã? b) Seg-taab bʋs buud n yɩ neb kẽer noog tɩ b pa yĩmdẽ?

11 Yãmb mengã, wall y zakã neb tõe n paasa neb a taaba, b sã n wa rat n kok pemsem bɩ? Wala makre, pʋg-kõore, ra-kõor bɩ pa-kuli, wall roagd sẽn vɩ a yembr ne a kamb tõe n  data raood kengre. (Luk 14:12-14) Y leb n tõe n paasa neb a wãn sẽn yaa nin-paalse, n maand rẽ ne gũusgu, tɩ b ra wa yɩ tũud-n-ta-wẽns n kõ neb a taabã ye. (2 Tɩmote 2:20, 21) Sã n yaa toog ne koams t’a yi yɩnga, d tõe n segla d meng n tall rɩɩb n tɩ bʋʋg-a a yirã tɩ d naag taab n dɩ.—Hebre dãmba 13:1, 2.

12 Bool neb tɩ b wa rɩ ne-d d yiri, n kelg neb a taabã sẽn lebg kiris-neb to-to, la d bãng bũmb ning sẽn sõng-b tɩ b kell n sak Wẽnnaamã yaa yɛl neb wʋsg sẽn pa yĩmdi. D tõe n yãka Biiblã gom-zut n sõs b yell ne sẽn wa-bã fãa, kambã sẽn naage. Sõs-kãensã buud tõe n talla nafre, n keng raoodo, tɩ pa sãam ned baa a yembr sũur bɩ paoog-a ye.

13. Wãn to la a Zezi kõ mak-sõng n deeg neb a taabã sãand la a sak tɩ b reeg-a sãando?

13 A Zezi kõo mak-sõng n deeg neb a taabã sãando, la a sak tɩ b reeg-a sãando. Wakat fãa, a tũnuga ne sasa kãens n paas neb a taabã tẽebo. (Luk 5:27-39; 10:42; 19:1-10; 24:28-32) A pipi karen-biisã rɩka a togs-n-taare. (Tʋʋma 2:46, 47) Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsame: “Yãmb yamleoog tara maam tɩ mam dat n yã yãmba, tɩ mam tõe n kõ yãmb kũun sẽn yaa yãmb sɩɩs rẽnda tɩ y kɩ yẽga. La sẽn yɩɩda tɩ mam sã n ta yãmb sʋka, tõnd na lagem taab n paam daood ne tẽeb ninga sẽn yaa yãmb dẽnd ne mam dẽndã.” (Rom dãmba 1:11, 12) Woto, tõnd me sã n wa tigim taab n na n maan sũ-noog ne taaba, yaa sasa d sẽn segd n sõs tẽebã yɛl zugu, tɩ keng raoodo.—Rom dãmba 12:13; 15:1, 2.

Yɛl kẽer d sẽn segd n ning d yamẽ la d gũus ne

14. Bõe yĩng tɩ pa yam tʋʋmd tɩ d tigim neb wʋsg n noog d yõore?

14 Pa yam tʋʋmd tɩ d tigim neb wʋsg n maan yõ-noogr ye, bala nong n yaa toog tɩ f gũus neb wʋsg woto tɩ zemse. Tigim taab n noog d yõorã sã n pa tiisd tẽebã tʋʋmã, zags a wãn tõe n yãka yam n naag taab n yi kɩreng n maan deem sẽn pa tar wags-taab tɩ loog ye. Kãsem dãmb la kãsemb sõngdb kẽer bɩ neb sẽn bɩ tẽebã wɛɛngẽ sã n naage, sõngd n wata ne yel-manesem sẽn yaa sõma, tɩ rẽ manegd sẽn be-b be wã n paasdẽ.

15. Bõe yĩng tɩ d segd n gũus neb nins d sẽn bool tɩ b wa noog b yõor ne-dã yel-manesem neere?

15 Neb nins sẽn sigind tigim taab yõ-noogr yĩngã segd n bãngame tɩ b segd n gũusame tɩ nebã yel-manesem zemse. Baa ne y sẽn dat n deeg neb a taabã y yir n noog b sũurã, y pa ne tɩ y sũur na n sãamame, y sã n wa bãng tɩ ned a yembr n lak n lʋɩ tẽebã wɛɛngẽ, y sẽn pa gũus neb nins sẽn wa yãmb yirã yel-manesmã yĩng sɩda? Tags-y noor ning yell b sẽn gom tɩ be Tõodo 22:8 pʋgẽ wã zugu. Israɛll ned sã n da me ro-paalle, a ra segd n ninga zugã kogre, bala b ra nong n deegda sãamb roogã zugẽ be. Bõe yĩng t’a segd n ning kogre? “Tɩ ned sã n dʋ a zug n lʋɩ, bɩ ra yɩ fo yell ye.” Rẽnd yãmb me sẽn maand bũmb ningã fãa segd n yɩɩ neb nins y sẽn boolã sũ-noog la b tẽebã na yɩ neer yĩnga. Baa ne rẽ fãa, y pa na n yiis noy dem-dem sẽn pa tar yõod ye.

16. D sã n wa bool neb tɩ b wa maan sũ-noog ne-do, tɩ rãam na n zĩndi, d segd n maana gũusg zĩ-bʋgo?

16 B sã n na n kõo nebã rãam tɩ b yũ sasa kãnga, b segd n maan-a-la ne gũusg wʋsgo. Kiris-neb wʋsg sã n wa yãk yam n na n kõ  rãam, b gũusdame n ges b toor tɩ rãamã sarbg yɩ b nifẽ tɩ ra wa yõsg ye. B pa segd n bas tɩ bũmb wa yɩ kug-lakdg tẽebã wɛɛngẽ n kõ neb a taabã, bɩ bũmb wa kɩt tɩ ned yũ tɩ loog nug ye. (Efɛɛz rãmba 5:18, 19) Bʋʋm toor-toor yĩnga, neb kẽer b sẽn bool tɩ b wa rɩ yãkda yam n pa na n yũ rãam ye. Tẽns kẽer pʋsẽ, laloa wã yãka yʋʋm sõor tɩ f yʋʋmã sã n pa ta rẽ bɩ f ka sor n na n yũ rãam ye, la kiris-nebã na n saka tẽn-soaadbã noyã, baa no-kãens sã n wõnd kãn-kãe tɩ looge.—Rom dãmba 13:5.

17. a) Mizik sã n na n zĩnda seg taab n deemã pʋgẽ, bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ sẽn bool-a nebã tũus mizikã neere? b) Saoog sã n na n zĩndame, wãn to la b tõe n maan tɩ saoogã zems ne kiris-neda?

17 Sẽn bool-a nebã segd n gesame tɩ mizikã, saoogã bɩ reem a taabã zems ne noy nins kiris-nebã sẽn segd n tũ wã. Ned fãa sẽn nong mizik ninsã pa wa a to sẽn nong b rãmbã ye, la mizik buud toor-toor wʋsg me beeme. La rũndã-rũndã mizik rãmb wʋsg tusda nebã tɩ b tall kɩɩsg yam, tɩ b tall yoob manesem la b maan b taab pãnga. Yaa rẽ n so tɩ d segd n tũus d mizik rãmbã. Pa tɩlae tɩ mizik yɩ pĩnd wẽndẽ mizik bɩ b yɩɩnd-a bãanem-bãanem tɩ b yaool n yeel t’a yaa sõma ne kiris-ned ye. A pa segd me n nek yoob ratem la a tall gom-yoodo, wall b ning mizikã t’a rãamdã loog nug ye. Gũus-y n da bas tɩ ned sẽn pa wʋmd noy nins kiris-nebã sẽn segd n tũ wã võor sõma, la sẽn pa tagsd t’a segd n ninga mizikã t’a rãamdã zems ges mizikã yãkr yell ye. Saoog sẽn zãeesd yãoog la kɛgb tɩ nekd yoob ratem yaa bũmb sẽn pa zems lae-lae ne kiris-neda.—1 Tɩmote 2:8-10.

18. Wãn to la roagdbã tõe n kogl b kambã, n gũusd n get yɛlã sẽn maand to-to, b sã n wa naagd neb a taab n noogd b yõore?

18 Kiris-neb nins sẽn yaa roagdbã segd n bao n bãnga bũmb nins sẽn na n zĩnd b sẽn boolẽ b kambã tɩ b wa naag n noog b yõyã, la yaa sõma tɩ naoor wʋsgo, bãmb mensã zĩnd be ne-ba. Zu-bʋko, roagdb kẽer basame tɩ b kambã kẽng yõ-noogr sɛg-taabẽ sẽn yɩ yaare, tɩ bãmb sãnda yo, bɩ b tall manesem sẽn pa zemse. (Efɛɛz rãmba 6:1-4) Baa kom-bɩɩsã sã n wa kolg yʋʋm pisi, la b wilg tɩ b tõe n kɩsa sɩd ne-ba, b ket n segd n sõng-b lame tɩ b “lak ne yãadem datem wẽngã.”—2 Tɩmote 2:22.

19. Yel-sɩd bʋg n tõe n sõng tõnd tɩ d bãng n lʋɩɩs bũmb nins d sẽn segd n ‘deng n bao’ wã taoor d vɩɩmã pʋgẽ?

19 Kiris-neb sã n tigimd taab wakat-wakat n noogd b yõor bɩ n deemdẽ tɩ zemsdẽ, tõe n kɩtame tɩ vɩɩmã tall yamleoog n paase. A Zeova pa gɩdg tɩ d ra bao sũ-no-kãng ye, la a miime tɩ bõn-kãensã b yen-yen pa tõe n sõng tõnd tɩ d bĩng tẽeb arzɛgs saasẽ ye. (Matɩe 6:19-21) A Zezi sõnga a karen-biisã tɩ b bãng tɩ “reng n bao Wẽnnaam soolmã ne [a] tɩrlem” n tar yõod n yɩɩd vɩɩmã pʋgẽ, la pa tõnd sẽn tõe n dɩ la d yũ bɩ n yeelg bũmb ningã sẽn yaa bũmb nins ‘neb sẽn ka pʋʋsd Wẽnnaam sẽn baood wakat fãa’ wã ye.—Matɩe 6:31-34.

20. A Zeova sõgen-sakdbã tõe n gẽega bõn-sõma bʋs sẽn yit Kõt Kãsengã nengẽ?

20 N-ye, d ‘rɩtame, d yũudame, walla d maanda bũmb a taab’ me, d tõe n maana bũmb “fãa Wẽnnaam waoogr yĩnga,” n pʋʋsd a Soab ning sẽn yaa bõn-sõma wã Kõt Kãsengã barka, d sẽn dɩt bõn-kãens nafa wã yĩnga. (1 Korẽnt dãmba 10:31) A Zeova tẽng zug Arzãnã sẽn kolgã pʋgẽ, segb ka tɛk la d na n paam n noog d yõor hal sõma, bõn-sõma nins a sẽn na n kõ wʋsgã yĩnga. Sẽn paase, d na n paama neb sẽn tũud a no-tɩrsã tũud-n-taar sẽn yaa sõma wã.—Yɩɩl Sõamyã 145:16; Ezai 25:6; 2 Korẽnt dãmba 7:1.

Y tẽrame bɩ?

• Bõe yĩng tɩ yaa toog ne kiris-nebã tɩ b yã reem sẽn yaa sõma rũndã-rũndã?

• Pemsem kokr bɩ reem bʋs buud n yɩ kiris-neb zags noogo?

• D sã n wa kokd pemsem ne taab tɩ yaa sõma, yaa tẽegr la keoogr bʋs la d segd n ning d yamẽ?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 24]

Yãk-y reem bɩ pemsem kokr sẽn be nafa

[Foto rãmba, seb-neng 25]

Reem bʋs buud la kiris-nebã zãgsda?