Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Kɩɩs-y Sʋɩtãanã t’a na n zoeeme!

Kɩɩs-y Sʋɩtãanã t’a na n zoeeme!

 Kɩɩs-y Sʋɩtãanã t’a na n zoeeme!

“Bɩ y sak Wẽnnaam. Kɩɩs-y Sʋɩtãana, la yẽ na zoe n bas yãmba.”—ZAK 4:7.

1, 2. a) Bãngr gomd ning sẽn be Ezai sak 14 pʋgẽ wã gomda a Sʋɩtãan zʋg-wẽng bʋg yelle? b) Bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ?

A SƲƖTÃAN sɩd yaa wuk-m-meng soab meng-menga. Wẽnnaam no-rɛɛs a Ezai bãngr-gomd a ye n wilgd vẽeneg t’a Sʋɩtãan sɩd tara wuk-m-menga. Yɩɩ sẽn yɩɩd yʋʋm 100 sẽn deng tɩ Babilon lebg dũni gill pãn-soaadã. Bãngr-gomdã bilgda Wẽnnaam nin-buiidã sẽn gomd n kɩɩsd Babilon rĩmã n yet woto: “Fo yeela f sũur pʋgẽ yaa: ‘Mam na n dʋʋ n taa saasẽ. Mam na n looga Wẽnnaam ãdse [a Davɩɩd roogã rĩm dãmb] n zẽk m naam geere . . . Mam na n yɩɩ wa Sẽn-ka-to.’” (Ezai 14:3, 4, 12-15; Sõdbo 24:17) “Babilon rĩmã” wuk-m-mengã wõnda a Sʋɩtãan sẽn yaa ‘dũni kãnga wẽnnaamã’ wuk-m-mengã buudu. (2 Korẽnt dãmba 4:4) La a Sʋɩtãan wuk-m-mengã na n kɩtame t’a baas wẽnga, wala Babilon nanambsã roog sẽn paam baas-beedã.

2 Sʋɩtãanã sã n ket n beẽ fãa, neb n na n ket n baood n na n bãng sogsg nins sẽn pʋgdã leoore. Sogs-kãens la woto: Rẽ yĩnga d segd n zoea rabeem a Sʋɩtãan yĩng bɩ? Bõe yĩng t’a kɩtdẽ tɩ b namsd kiris-nebã? La wãn to la d na n maan t’a Sʋɩtãan da tõog-do?

D segd n zoea rabeem a Sʋɩtãan yĩng bɩ?

3, 4. Bõe yĩng tɩ kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã la b tũud-n-taasã pa zoet a Sʋɩtãana?

3 A Zezi Kirist sẽn yeel goam ninsã sɩd kengda kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã pɛlga. A yeela woto: “Bɩ y ra zoe rabeem ne bũmb nins sẽn na n nams yãmba ye. Gese, Sʋɩtãanã na n kẽesa yãmb kẽer bi-bees roogẽ tɩ yãmb paam makre, la yãmb na n paama namsg rasem piiga. Bɩ y maan neer hal tɩ ta kũum, la mam na kõ yãmb vɩɩm maanfo.” (Wilgri 2:10) Kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã la b tũud-n-taas nins sẽn saagd n na n vɩɩmd tẽngã zugã pa zoet a Sʋɩtãan rabeem ye. Pa bãmb meng raood yĩng n kɩt tɩ b pa zoet a Sʋɩtãan ye. Yaa b sẽn zoet Wẽnnaam la b ‘baood zĩ-lilldg a pɩgsa maasmẽ’ wã n kɩt tɩ b tar daoodo.—Yɩɩl Sõamyã 34:10; 36:8.

4 Baa namsgã taoore, a Zezi pipi karen-biisã sẽn da pa zoet rabeemã kell n talla b burkĩndã hal n tãag kũum. B pa tol n zoe a Sʋɩtãan sẽn da tõe n maan b bũmb ningã ye, bala b ra miime t’a Zeova pa basd neb nins sẽn kelld n sakd-a wã abada. Rũndã-rũndã me, namsgã taoore, kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã la b tũud-n-taasã kelld n tallda b  burkĩndã Wẽnnaam taoore. La tʋm-tʋmd a Poll wilgame tɩ Sʋɩtãanã tara tõog n tõe n kʋ. Rẽ pa segd n kɩt tɩ d zoe rabeem sɩda?

5. Hebre rãmb 2:14, 15 zãmsda tõnd bõe?

5 A Poll yeelame t’a Zezi yɩɩ ninsaala, n tall zɩɩm la nemse, tɩ ne a kũumã maasem, a na n ‘sãama Sʋɩtãana sẽn so kũuma pãnga, la a fãag neb nins sẽn da zoet kũum n be yembd pʋgẽ b yõor tɛkã.’ (Hebre dãmba 2:14, 15) A Sʋɩtãan sẽn tar tõog n tõe n kʋ wã tõog n sooga a Zida Iskariot la a kɩt tɩ Zʋɩf rãmbã taoor dãmb la Rom nebã kʋ a Zezi. (Luk 22:3; Zã 13:26, 27) La ne a kũumã sẽn yɩ maoongã maasem, a Zezi yiisa ãdem-biisã sẽn dog ne yel-wẽnã a Sʋɩtãan yembdã pʋgẽ, n kɩt tɩ d tõe n wa paam vɩɩm sẽn ka sate.—Zã 3:16.

6, 7. Hal sẽn ta zĩ-bʋg la a Sʋɩtãan so kũum pãnga?

6 Hal sẽn ta zĩ-bʋg la a Sʋɩtãan tar tõog n tõe n kʋ neba? A Sʋɩtãan sẽn sɩng a tʋʋm-wẽnsã tɛka, a ziri-n-beedã la a naamã rɩɩb kɩtame tɩ neb ki. Bũmb ning sẽn kɩt tɩ yaa woto wã yaa a Ãdem sẽn maan yel-wẽndã la a bẽeg yel-wẽndã la kũumã ninsaalb a taaba fãa wã yĩnga. (Rom dãmba 5:12) Sẽn paase, neb nins sẽn tũud a Sʋɩtãanã namsda a Zeova balemdbã, hal n mi n kʋ kẽer menga, wa sẽn yɩ to-to ne a Zezi Kiristã.

7 Baasg zãnga, d pa segd n tags t’a Sʋɩtãan tõe n kʋʋ ned ning fãa a sẽn dat ye. Wẽnnaam kogenda a sẽn so-b rãmbã, la a pa na n tol n bas t’a Sʋɩtãan menes a sõgen dãmb hakɩkã fãa sẽn be tẽngã zugã ye. (Rom dãmba 14:8) Yaa sɩd t’a Zeova basdame t’a nin-buiidã fãa paam namsg b tẽebã yĩnga, la a basdẽ meng t’a Sʋɩtãan kʋʋd kẽere. La Biiblã wilgdame tɩ neb nins sẽn ki tɩ b yʋy gʋls Wẽnnaam sebrã pʋgẽ t’a tẽr b yellã na n vʋʋgame, la a Sʋɩtãan pa tol n tõe n gɩdg tɩ b pa vʋʋg-b ye.—Malaki 3:16; Zã 5:28, 29; Tʋʋma 24:15.

Bõe yĩng t’a Sʋɩtãan namsd tõndo?

8. Bõe yĩng t’a Sʋɩtãan namsd Wẽnnaam sõgen dãmbã?

8 A Sʋɩtãan sẽn namsd tõndã yaa d sẽn yaa Wẽnnaam sõgen dãmb hakɩkã yĩnga. A sẽn dat yaa tɩ d kɩɩs d tẽebã. A Sʋɩtãan dat n sãama zem-n-taar ning tõnd sẽn tar ne d saasẽ Ba wã. Rẽ pa segd n ling-d ye. Edɛn, a Zeova da reng n togsame tɩ beem n da na n zĩnd a siglg ning b sẽn boond t’a “pagã” la “waafã” sʋka, la b yiibã ‘yagensã’ sʋka. (Sɩngre 3:14, 15) Biiblã wilgdame t’a Sʋɩtãan la ‘wag-kʋdrã’, la a wilg me t’a wakatã yaa bilfu, t’a sũ-puugra yaa kãsenga. (Wilgri 12:9, 12) Beemã sã n ket n be ‘yagensã’ sʋka, a Zeova sõgen dãmb hakɩkã segd n bãngame tɩ b na n paama namsgo. (2 Tɩmote 3:12) Masã yãmb mii bʋʋm ning  sẽn kɩt t’a Sʋɩtãan namsd tõndã bɩ?

9, 10. Yel-bʋg la a Sʋɩtãan wa ne, la wãn to la yel-kãng tar loees ne ninsaalbã yel-manesem Wẽnnaam taoore?

9 A Sʋɩtãan yeelame tɩ Wẽnnaam sẽn dɩt a naamã saasẽ la tẽng zug to-to wã pa zems ye. A leb n wilgame tɩ ninsaalbã pa tõe n kell n sak b Naandã wakat fãa ye. A Sʋɩtãan kɩtame tɩ nin-tɩrg a Zoob namse. Bõe yĩnga? Yaa sẽn na yɩl n sãam a Zoob kis-sɩdã ne a Zeova wã. Wakat kãnga, a Sʋɩtãan tũnuga ne a Zoob pagã la a zo-rãmb tɩ b maan yẽ a Sʋɩtãan sẽn da ratã. Wala a Zoob sebrã sẽn wilgã, a Sʋɩtãan kɩɩsa Wẽnnaam n yeel tɩ ninsaal baa a yembr pa na n kell n sak Wẽnnaam, b sã n kõ yẽ a Sʋɩtãan sor t’a mak-a ye. La a Zoob kell n talla a burkĩndã, tɩ rẽ wilg t’a Sʋɩtãan yaa ziri yagda. (Zoob 1:8–2:9; 16:2; 27:5; 31:6) Rũndã-rũndã me, a Sʋɩtãan namsda a Zeova Kaset rãmbã sẽn na yɩl n sãam b burkĩndã la a wilg t’a sẽn da yeelã yaa sɩda.

10 Tõnd sẽn mi t’a Sʋɩtãan namsda tõnd n dat n sãam tõnd wẽn-sakrã sɩd tõe n sõnga tõnd tɩ d paam raood la pãnga. (Tõodo 31:6) Tõnd Wẽnnaamã yaa Naab ning sẽn ka to, la a na n sõnga tond tɩ d kell n tall d burkĩndã. Bɩ d kell n tall d burkĩndã sẽn na yɩl n noog a Zeova sũurã wakat fãa, la d kõ a sor t’a tõog n leok a Sʋɩtãan sẽn paoogd-a wã.—Yelbũna 27:11.

“Bɩ y fãag tõnd wẽng soaba nugẽ”

11. D sã n pʋʋsdẽ n yetẽ tɩ “ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ”, rat n yeelame tɩ bõe?

11 Kell n yɩ burkĩn Wẽnnaam nifẽ pa bũmb sẽn yaa nana ye. Baoodame tɩ d pʋʋs ne d sũur fãa. Bũmb sẽn tõe n sõng tõnd wʋsg rẽ pʋgẽ yaa pʋʋsg ning a Zezi sẽn maan n na n wilg d sẽn tõe n pʋʋs to-to wã. Pʋʋs-kãng pʋgẽ, a Zezi togsa woto me: “Bɩ y ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ ye, la bɩ y fãag tõnd wẽng soaba nugẽ.” (Matɩe 6:13) A Zeova pa makd tõnd tɩ d maan yel-wẽnd ye. (Zak 1:13) La zĩis kẽere, Biiblã yetame tɩ yaa yẽ n wat ne yɛlã, la woto rat n yeelame bal t’a basdame tɩ yel-kãens watẽ. (Rut 1:20, 21) D sã n pʋʋsd wa a Zezi sẽn wilgã, d bõosda a Zeova t’a ra bas-d tɩ d lʋɩ makrã pʋgẽ ye. La a na n sɩd kelga tõndo, bala Biiblã kõta tõnd bas-m-yam woto: “Wẽnnaam sẽn yaa sɩd soabã, bãmb ka na n sak tɩ yãmb paam makr sẽn yɩɩd yãmb pãng ye. La ne makre bãmb na n maana sor tɩ yãmb tõe n yi, la tɩ yãmb tõe n paam pãng makra pʋgẽ n da lʋɩ ye.”—1 Korẽnt dãmba 10:13.

12. Bõe yĩng tɩ d pʋʋsdẽ tɩ Wẽnnaam “fãag tõnd wẽng soabã nugẽ”?

12 A Zezi sẽn wa n wilg d sẽn tõe n pʋʋs to-to wã poore, a paasa woto: “Bɩ y fãag tõnd wẽng soaba nugẽ.” Biibl kẽer yeta woto: “Faag-y tõnd ne wẽngã”, (King Version; Revised Standard Version) bɩ “Kogl-y tõnd ne wẽngã.” (Contemporary English Version) La Biiblã pʋgẽ, gomd ning sẽn yaa ‘fãag tõnd ne’ wã rat n yeelame tɩ fãag tõnd ne ned bɩ ne neba. A Matɩe sebrã wilgdame tɩ yaa a Sʋɩtãan la ned ning sẽn yaa ‘makdã.’ (Matɩe 4:3, 11) Dẽnd tara yõod wʋsg tɩ d pʋʋs n kos tɩ b fãag tõnd “wẽng soaba nugẽ,” sẽn yaa a Sʋɩtãanã. A rat n tusa tõnd tɩ d maan yel-wẽnd n beeg Wẽnnaam. (1 Tesalonik rãmba 3:5) D sã n pʋʋsdẽ tɩ b “fãag tõnd wẽng soaba nugẽ,” d bõosdame tɩ d saasẽ ba wã sõng-d tɩ Sʋɩtãanã ra tõog-d ye.

 Ra bas-y tɩ Sʋɩtãanã tõog-y ye

13, 14. Bõe yĩng tɩ Korẽnt tigingã neb ra segd n toeem b manesmã ne b ned a ye sẽn da yo?

13 A Poll sẽn wa n sagl Korẽnt kiris-nebã tɩ b kõ taab sugrã, a yeel-b la woto: “Yãmb sẽn kõt a soab sugrã mam me kõta yẽ sugri. La mam sã n kõ yẽ sugri, yaa yãmb yĩng la mam kõ yẽ sugri Kirist nifẽ. A yaa tɩ Sʋɩtãanã kõn tõog tõnd ye; tɩ bõe, tõnd ka zɩ Sʋɩtãanã sɩlem ye.” (2 Korẽnt dãmba 2:10, 11) Sʋɩtãanã tõe n tõoga tõnd ne manesem buud toor-toore, la bõe yĩng masã t’a Poll gom sugrã yell bala?

14 A Poll zaba Korẽnt kiris-nebã, bala b ra basa nin-yoaad t’a ket tigingã pʋgẽ. Woto ra segd n nooma a Sʋɩtãana, bala Korẽnt tigingã ra tara taale, a sẽn bas tɩ “yoob ninga b sẽn nan ka wʋm t’a bee neb sẽn ka pʋʋsd Wẽnnaam sʋkã” meng be tigingã pʋgẽ wã yĩnga. B wa n baas n yiisa yel-wẽn-maandã tigingã pʋgẽ. (1 Korẽnt dãmba 5:1-5, 11-13) Sẽn maan-a yel-wẽndã wa n teka yam n kos sugri. Korẽnt tigingã neb sã n da zãgs tɩ b pa na n kõ nin-kãngã sugr la b leb n sak-a tigingã pʋgẽ, a Sʋɩtãan ra na n tõog-b lame. Wãn to? B ra na n yɩɩ nin-toos sẽn pa tar nin-bãan-zoeer wa a Sʋɩtãan mengã. Sẽn tek-a yam n kos sugrã ‘sũ-sãoong sã n da lebg wʋsg n wa gɩmb-a’ t’a kell n bas n pa le tũud Wẽnnaam, yaa kãsem dãmbã n da na n paam taal a Zeova sẽn yaa nin-bãan-zoet Wẽnnaamã taoor n yɩɩda. (2 Korẽnt dãmba 2:7; Zak 2:13; 3:1) Yaa vẽeneg tɩ kiris-ned baa a ye pa rat n yɩ nin-toaag sẽn pa tar nin-bãan-zoeer wa a Sʋɩtãan ye.

Wẽnnaam zab-teedã kogend-d lame

15. Zab-bʋg la d zabda, la bõe n na n kɩt tɩ d tõoge?

15 Tõnd sã n dat n fãag d mens ne a Sʋɩtãana, d segd n zab n kɩɩsa malɛg-wẽnsã kʋɩɩbgo. Yaa tõnd sẽn na n bob ‘Wẽnnaam zab-teedã fãa’ la d na n tõog n kɩɩs malɛg-wẽns kãensã. (Efɛɛz rãmba 6:11-18) ‘Tɩrlmã gãntik’ bee zab-teedã sʋka. (Efɛɛz rãmba 6:14) Pĩnd Israɛll rĩm a Sayull kɩɩsa Wẽnnaam, tɩ rẽ kɩt t’a ra pa le tar Wẽnnaam vʋʋsem sõngã ye. (1 Sãmwɛll 15:22, 23) La tõnd sã n maand sẽn yaa tɩrg la d bob tẽeb zab-teedã fãa, d na n paama Wẽnnaam vʋʋsem sõngã la sõngr ning sẽn na n kogl-d ne a Sʋɩtãan la a malɛg-wẽnsã sẽn yaa zĩn dãmbã.—Yelbũna 18:10.

16. Wãn to la d tõe n ket n paamd koglg ne malɛg-wẽnsã wakat fãa?

16 Sẽn na n yɩl tɩ d ket n paamd koglg ne malɛg-wẽnsã, bũmb nins d segd n maanã sʋka, Wẽnnaam Gomdã kareng la a zãmsg wakat fãa wa bee be, n paas sɛb nins “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã” sẽn yiisdã vaeesgo. (Luk 12:42) Woto na n kɩtame tɩ d pids d yamã ne tẽebã yɛla, wa a Poll sẽn sagl to-to wã. A yeelame: “M ba-biisi, bũmb nins fãa sẽn yaa sɩda, la bũmb nins fãa sẽn be waoogre, la bũmb nins fãa sẽn yaa tɩrse, la bũmb nins fãa sẽn be pʋ-peelem, la bũmb nins fãa sẽn zems nonglem, la bũmb nins sẽn tar kaset sõama, la bũmb nins sẽn yaa neer zãnga n zems pẽgre, bɩ y tags bãmb yelle.”—Filip rãmba 4:8.

17. Bõe n na n sõng-d tɩ d yɩ koe-moondb sẽn moond koe-noogã tɩ womd biisi?

 17 A Zeova kɩtame tɩ d tõe n ‘wĩd laafɩ Koe-noogã togsg ratem tɩ yɩ tõnd neooda.’ (Efɛɛz rãmba 6:15) Tõnd sã n debd kiris-neb tigissã n pa vaandẽ, na n sõnga tõnd tɩ d tõog n togs Wẽnnaam Rĩungã koe-noogo. Ad sɩd yaa sũ-noog la d paamda, d sã n sõng neb a taabã tɩ b bãng sɩdã sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã, la b fãag b mens ne tũudum wẽnsã! (Zã 8:32) Yaa tɩlae tɩ d bob ‘Wẽnnaam goama Sɩɩg Sõng sẽn kõt tõndã wa sʋʋga,’ sẽn na yɩl n tõog n kɩɩs zãmsg nins sẽn pa sɩdã, la d lub tagsa sẽn tar pãnga, bɩ n toeem-ba. (Efɛɛz rãmba 6:17; 2 Korẽnt dãmba 10:4, 5) Tõnd sã n tʋmd ne Wẽnnaam Gomdã sẽn yaa Biiblã sõma, na n sõnga tõnd tɩ d zãms neb a taabã tɩ b bãng sɩdã, la sõng-d tɩ d ra wa lʋɩ a Sʋɩtãan bẽdsã pʋsẽ ye.

18. Wãn to la d tõe n “tõog Sʋɩtãanã sɩlem fãa”?

18 A Poll sẽn wa n na n gom tõnd tẽebã zab-teed yellã, a sɩnga a goamã woto: “Bɩ y paam daood Zusoaba tũudum pʋgẽ n deeg bãmb pãn-kãsengã. Bɩ y bob Wẽnnaam zab-teed fãa, tɩ yãmb tõe n tõog Sʋɩtãanã sɩlem fãa.” (Efɛɛz rãmba 6:10, 11) Gɛrk gom biig ning b sẽn lebg ka tɩ ‘tõogã’ rat n yeelame tɩ “yals kãn-kãe,” la a bilgda sodaag sẽn segl a meng n sa zabr yĩnga. Tõnd na n kell n zaba tẽebã zabre, baa ne a Sʋɩtãan sẽn tũnugd ne sɩlem buud toor-toor n dat n sãam tõnd zems-n-taarã, n dẽgem zãmsg toor-toor nins tõnd sẽn paamdã, bɩ n sãam tõnd wẽn-sakrã. La hal tɩ ta masã, a Sʋɩtãan pa tõog a zabrã ye, a kõn tol n tõog me ye. *

D kɩɩs Sʋɩtãanã t’a na n zoeeme

19. Bũmb a ye d sẽn tõe n maan n kɩɩs a Sʋɩtãan la bʋgo?

19 Tõnd tõe n tõoga tẽeb zabr ning tõnd sẽn zabd ne a Sʋɩtãan la a malɛg-wẽnsã. D pa segd n zoe rabeem a Sʋɩtãan yĩng ye, bala karen-biig a Zak gʋlsa woto: “Bɩ y sak Wẽnnaam. Kɩɩs-y Sʋɩtãana, la yẽ na zoe n bas yãmba.” (Zak 4:7) Bũmb a ye sẽn tõe n kɩt tɩ d kɩɩs a Sʋɩtãan la malɛg-wẽnsã sẽn pʋgd-a wã yaa d sẽn na n zãag d mens ne tɩɩm maanego, bɩ gĩnamoeemd buud fãa, la d ra tũ neb nins sẽn maand rẽ wã ye. Biiblã wilgda vẽeneg t’a Zeova sõgen dãmbã segd n zãaga b mens ne bag-bʋgend buud fãa, tɩt rɩɩbo, la tɩt maanego. Tõnd sã n ket n tʋmd tẽebã tʋʋm la d yaa kãn-kãe tẽebã pʋgẽ, d pa na n yɛɛs tɩ ned na n wa maan-d tɩɩm ye.—Sõdbo 23:23; Tõodo 18:10-12; Ezai 47:12-15; Tʋʋma 19:18-20.

20. Wãn to la d tõe n kɩɩs a Sʋɩtãana?

20 Tõnd kɩɩsda a Sʋɩtãana, d sã n tũud Biiblã noy la d sakd sɩd ning sẽn be a pʋgẽ wã, la d sẽn na n modg n kell n yals kãn-kãe n da bas t’a tõog-d ye. Dũniyã maanda a Sʋɩtãan daabo, bala yaa a Sʋɩtãan la dũni kãnga wẽnnaam. (2 Korẽnt dãmba 4:4) Rẽ n so tɩ tõnd pa maand wa dũni kãngã neb sẽn yaa wuk-m-mens rãmba, neb sẽn tagsd b mens yell bala, yoaadba, neb sẽn maand b taab pãnga, la ligd nongdba ye. D miime t’a Sʋɩtãan sẽn wa n mak a Zezi we-raoogã pʋgẽ wã, a Zezi talla Gʋlsg Sõamyã n kɩɩs-a, t’a zoe. (Matɩe 4:4, 7, 10, 11) Woto me, a Sʋɩtãan na n zoe n zãaga ne tõndo, d sã n sakd a Zeova zãng-zãnga, n pʋʋsd-a, la d teegd-a. (Efɛɛz rãmba 6:18) Ne a Zeova la a Bi-nongrã sõngre, ned baa a ye pa tõe n maan tõnd wẽng sẽn pa na n tall tɛk ye, baa a Sʋɩtãan meng pa tõe ye.—Yɩɩl Sõamyã 91:9-11.

[Tẽngr note]

^ sull 18 Sẽn na yɩl n paam kibay a taab n paas tẽebã zab-teed zugu, bɩ y ges yʋʋmd 1992 sig-noy kiuug rasem 15 Gũusg Gãsgã, seb-neng 21-3.

Y na n leokame tɩ bõe?

• D segd n zoea rabeem a Sʋɩtãan yĩng bɩ?

• Bõe yĩng t’a Sʋɩtãan kɩtdẽ tɩ b namsd kiris-nebã?

• Bõe yĩng tɩ d pʋʋsdẽ tɩ Wẽnnaam fãag tõnd “wẽng soabã nugẽ”?

• Wãn to la d tõe n zab tẽebã zabr n tõoge?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng a 8]

Pipi kiris-nebã sẽn da pa zoet rabeemã talla b wẽn-sakrã hal n tãag kũum

[Foto, seb-neng a 9]

Sʋɩtãanã pa tõe n gɩdg tɩ neb nins sẽn be a Zeova pʋ-tẽerẽ wã pa vʋʋg ye

[Foto, seb-neng 10]

Yãmb pʋʋsdame tɩ Wẽnnaam fãag yãmb “wẽng soabã nugẽ” bɩ?

[Foto, seb-neng 11]

Yãmb boba “Wẽnnaam zab-teedã fãa” bɩ?