Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

‘Bɩ y bob Wẽnnaam zab-teedã fãa’

‘Bɩ y bob Wẽnnaam zab-teedã fãa’

 Bɩ y bob Wẽnnaam zab-teedã fãa’

‘Bɩ y bob Wẽnnaam zab-teedã fãa, tɩ yãmb tõe n tõog Sʋɩtãana sɩlem fãa.’—EFƐƐZ RÃMBA 6:11.

1, 2. Bilg-y zab-teed nins kiris-nebã sẽn segd n ningã ne y meng goamã.

ROM soolmã naam da bee a piig la a yiibã zug pipi kiris-neba wakate. Rom sodaasã pãng kɩtame tɩ Rom na-tẽngã tõog n soog dũni ning b sẽn da mi rẽ wẽndã wʋsgo. Pĩnd yɛlã mit a ye wilgame tɩ Rom tãb-biisã yaa “tãb-biis siglg ning sẽn tar-a tõog n yɩɩd a taaba fãa wã.” Rom sodaasã ra paama zabr zãmsg sõma n sakd b taoor dãmbã, la b sẽn tõogd zabrã ra yaa b zab-teedã yĩng me. Tʋm-tʋmd a Poll rɩka makr ne Rom sodaasã zab-teed sẽn na yɩl n bilg kiris-ned tẽebã zab-teed sẽn yaa tɩlae sẽn na yɩl n zab ne a Sʋɩtãan n tõogã.

2 D yãta zab-te-kãens bilgrã Efɛɛz rãmba 6:14-17 pʋgẽ. A Poll gʋlsame: “Bɩ y yalse, la y sẽb sɩda tɩ yɩ yãmb sẽbdga, la y bob tɩrlem tɩ yɩ gãntika, la y wĩd laafɩ Koe-noog togsg ratem tɩ yɩ yãmb neooda. La wakat fãa, bɩ y tall tẽeb tɩ yɩ gãongo tɩ yãmb tõe n kok wẽng soaba pɛɛma fãa sẽn yaa wa bugmã. La bɩ y fõgen fãagr me tɩ yɩ kut pugla. La y bob Wẽnnaam goama Sɩɩg Sõng sẽn kõt yãmba wa sʋʋga.” Sã n yaa ne ninsaal nif gesgo, zab-teed nins a Poll sẽn bilgã ra kogenda Rom sodaag wʋsgo. Sodaag ra zabda ne a sʋʋgã sẽn yaa a zab-te-kãsengã.

3. Bõe yĩng tɩ d segd n tũ a Zezi Kirist noyã la a mak-sõngã?

3 Zab-teedã la zabrã zãmsg toor sẽn ka be, Rom tãb-biisã tõogr ra yaa b sẽn da sakd b taoor soabã yĩng me. Kiris-nebã me segd n saka a Zezi Kirist Biiblã sẽn wilg t’a yaa “buuda fãa naaba la b soaalã.” (Ezai 55:4) A leb n yaa tigingã “zu-soaba.” (Efɛɛz rãmba 5:23) A Zezi kõta tõnd noy d tẽebã zabr yĩnga, la a kõt mak-sõng sẽn zems zãng sẽn wilgd d sẽn segd n bob tẽebã zab-teed to-to. (1 Pɩɛɛr 2:21) Sẽn mik tɩ Kirist zʋgã buud zemsa wʋsg ne tõnd tẽebã zab-teedã yĩnga, Gʋlsg Sõamyã sagenda tõnd tɩ d “paam” Kirist yamã buudu. (1 Pɩɛɛr 4:1) Rẽnd d sã n wa vaeesd d tẽebã zab-teoog fãa, d na n goma Kirist mak-sõngã yell sẽn na yɩl n wilg a yõodã la a pãngã.

D sẽbg d sɛɛga, la d kogl d yãoogã la d naoã

4. Se-sẽbdg tʋʋmd ra yaa bõe sodaag zab-teed pʋgẽ, la bõe la rẽ makda?

4 Sẽb-y sɩda tɩ yɩ yãmb sẽbdga. Biiblã gʋlsg wakate, sodaag ra sẽbgda a sɛɛg ne gãong se-sẽbdg yalem sẽn ta sãntimetr a nu n digd piig la a nu. Sodaag sã n sẽbg a sɛɛga, a tõe n soga a sʋʋgã beenẽ. Sodaag sã n da sẽbg a sɛɛga, wilgdame t’a segla a meng n sa zabr yĩnga. A Poll rɩka makr ne sodaag se-sẽbdg sẽn na yɩl n wilg hal sẽn ta zĩ-bʋg la sɩd ning sẽn yit Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ wã segd n tall pãn-tusdg tõnd vɩɩmã zugu. Sɩdã se-sẽbdgã segd n sẽbga tõnd sõma woto me, sẽn na yɩl tɩ d vɩɩmd tɩ zems ne sɩdã la d tõog n teel sɩd-kãng wakat buud fãa. (Yɩɩl Sõamyã 43:3; 1 Pɩɛɛr 3:15) Sẽn na yɩl tɩ yɩ woto, d segd n zãmsa Biiblã neer la d bʋgs bũmb ning sẽn be a pʋgẽ wã zugu. A Zezi ra gãda Wẽnnaam tõogã a “sũur pʋgẽ.” (Yɩɩl Sõamyã 40:9) A bɛɛbã sẽn da wa n sogsd-a wã, a ra tõe n leokame n togs Gʋlsg Sõamyã goam ne zugu.—Matɩe 19:3-6; 22:23-32.

5. Wilg-y Gʋlsg Sõamyã saglg sẽn tõe n sõng tõnd to-to toog bɩ makr wakate.

5 Tõnd sã n sak n tũ sɩd ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã, a tõe n kogla tõnd ne tagsg sẽn yaa ziri, la a sõng-d tɩ d rɩk sard sẽn yaa sõma. Makr bɩ toog wakate, Biiblã noy na n kɩtame tɩ d ket n dat wakat fãa n maan sẽn yaa tɩrga. Na n yɩɩ wala d nee d Karen-saam Kãseng a Zeova, la d wʋmd koɛɛg d poorẽ sẽn yet-do: “Ad sore, bɩ y kẽne.”—Ezai 30:20, 21.

6. Bõe yĩng tɩ tõnd sũurã rat koglgo, la wãn to la tɩrlmã tõe n kogl-a sõma?

6 Tɩrlmã gãntika. Sodaag yãoog zug gãong ra kogenda bũmb sẽn tar yõod wʋsg a yĩngã pʋgẽ: a sũurã. Tõnd sũurã, sẽn yaa tõnd sẽn sɩd yaa ned ningã, rata koglg neere, bala a nong n data sẽn yaa wẽnga. (Sɩngre 8:21) Rẽnd d segd n bãngame la d nong a Zeova no-tɩrsã. (Yɩɩl Sõamyã 119:97, 105) Tõnd sẽn nong tɩrlmã kɩtdame tɩ d pa tagsd wala dũniyã neb toog sẽn kae ne a Zeova no-tɩrsã bɩ b pul-b koom ye. Sẽn paase, tõnd sã n nong sẽn yaa tɩrg la d kis sẽn yaa wẽnga, d lakda d meng ne manesem sẽn tõe n sãam d vɩɩmã. (Yɩɩl Sõamyã 119:99-101; Amos 5:15) A Zezi kõta mak-sõng zĩ-kãng wɛɛngẽ, bala Gʋlsg Sõamyã yeta woto a zugu: “Fo nonga tɩrlem la f kisa wẽnga.”—Hebre dãmba 1:9. *

7. Bõe yĩng tɩ Rom sodaag ra rat neooda sẽn yaa sõma, la bõe la rẽ makda?

7 Wid-y laafɩ koe-noog togsg ratem tɩ yɩ yãmb neooda. Rom sodaasã ra rata neooda sẽn yaa sõma, bala zabr wakate, b ra nong n kẽnda kɩlometr 30 daar fãa, la b ra bobd zab-teed zɩslem sẽn ta kilogram 27. Wa sẽn zemse, a Poll maka tõnd sẽn sak n na n moon Rĩungã koɛɛg ned ning fãa sẽn na n kelgã, ne neooda. Rẽ yaa tɩlae, bala wãn to la nebã na n wa bãng a Zeova, tõnd sã n pa sak n moone?—Rom dãmba 10:13-15.

8. Wãn to la d tõe n dɩk a Zezi makr koe-noogã mooneg wɛɛngẽ?

8 Tʋʋmd ning sẽn da yaa kãseng n yɩɩd a Zezi vɩɩmã pʋgẽ wã yaa bõe? A yeela Rom guvɛrneer a Põns Pɩlat woto: ‘Mam waa dũniyã zug n na n kɩs sɩdã kaseto.’ A Zezi ra moonda zĩig ning fãa b sẽn da rat n kelgd-a wã, la a ra nonga a tʋʋmdã wʋsg hal tɩ kɩt t’a rɩk rẽ n lʋɩɩs taoore, n lebs a mengã raab poorẽ. (Zã 4:5-34; 18:37) Tõnd me sã n sɩd rat n moond koe-noogã wa a Zezi, d na n yãa soay wʋsg n taas-a neb a taabã. Sẽn paase, tõnd sẽn kẽesd d meng wʋsg koe-moonegã pʋgẽ wã na n kɩtame tɩ d ket n tar pãng tẽebã pʋgẽ.—Tʋʋma 18:5.

Gãongã, kut puglã, la sʋʋgã

9. Gãong sẽn yalem ra kogenda Rom sodaag ne bõe?

9 Tẽebã gãong sẽn yaa yalengã. Gɛrk gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “gãongã” yaa gãong yalem sẽn sek a na lud yĩngã fãa la bala. A ra kogenda ned ne ‘pɛɛm sẽn yaa wa bugmã,’ tɩ b gom a yell Efɛɛz rãmba 6:16 pʋgẽ wã. Biiblã gʋlsg wakatẽ, sodaasã ra rɩkda pɛɛm sẽn maan ne rudum n ning kut tʋgd sẽn yaa kɩds b sẽn tõe n pids ne kaam buud sẽn yõkd bugum. Mit a yembr wilgame tɩ peem-kãensã sẽn tar bugmã ra “bee zab-teed nins sẽn da yaa yell n yɩɩd b taabã pĩnd wẽndẽ zaba sasa wã sʋka.” Sodaag sã n da pa tar gãong sẽn yaa yaleng sẽn na n kogl-a ne pɛɛm sẽn wit bugmã, a ra tõe n pogla wʋsg bɩ n ki menga.

10, 11. a) A Sʋɩtãan ‘pɛɛm’ bʋs ‘sẽn yaa wa bugum’ n tõe n sãam tõnd tẽebã? b) Wãn to la a Zezi makrã wilgd tɩ tẽeb yaa tɩlae makr wakate?

10 Pɛɛm bʋs sẽn yaa wa bugum la a Sʋɩtãan tũnugd ne n dat n sãam tõnd tẽebã? A tõe n kɩtame tɩ b nams tõnd d tẽebã yĩnga, walla a kɩt tɩ tõnd zakã neba, d tʋʋmã zĩigẽ neb bɩ d karengã zĩigẽ neb kɩɩs-do. Laogã baoob wʋsgã la yoobã me sãama neb kẽer tẽebo. Sẽn na yɩl n kogl d mens ne yel-kãensã, ‘wakat fãa, bɩ d tall tẽeb tɩ yɩ gãong’ sẽn yaa yalengo. Yaa d sẽn na n zãms n bãng a Zeova la d pʋʋsd-a wakat fãa, n bãngd a sẽn kogend tõnd la a ningd-d bark to-to wã la d paamd tẽebo.—Zozue 23:14; Luk 17:5; Rom dãmba 10:17.

11 A Zezi sẽn da wa n be tẽngã zugã, a wilgame tɩ tara yõod tɩ d paam tẽeb sẽn tar pãng wakat tood kãensã sasa. A talla bas-yard zãng-zãng ne sard nins a Ba wã sẽn dɩkã, la a sũur da nooma ne Wẽnnaam daabã maanego. (Matɩe 26:42, 53, 54; Zã 6:38) Baa yɩɩr kãseng sẽn da wa n tar a Zezi Gɛtsemane zẽedẽ wã, a yeela a Ba wã: “Ka sẽn zems mam daab ye, la sẽn zems yãmb daabo.” (Matɩe 26:39) A Zezi ra miime tɩ burkĩnd tallg la a Ba wã sũur noogr pa reem yell ye. (Yelbũna 27:11) Tõnd me sã n tar bas-yard woto ne a Zeova, d pa na n bas tɩ sãbgr bɩ kɩɩsg koms tõnd tẽebã ye. La d tẽebã na n paasame, d sã n teeg Wẽnnaam, n wilg tɩ d nong-a lame, la d tũud a noyã. (Yɩɩl Sõamyã 19:8-12; 1 Zã 5:3) Laog bɩ yõ-noogr wakat bilf yĩng pa tõe n dɩk n mak ne bark nins a Zeova sẽn na n kõ  neb nins sẽn nong-a wã ye.—Yelbũna 10:22.

12. Tõnd yĩngã zĩ-bʋg sẽn tar yõod la kut puglã kogenda, la bõe yĩng tɩ kogl-kãngã tar yõod wʋsgo?

12 Fãagrã kut pugla. Kut pugl ra kogenda sodaag zugã la a kalkõtã sẽn yaa yamã zĩigã. B maka kiris-nebã saagr ne kut pugla, a sẽn kogend tõnd tagsgã yĩnga. (1 Tesalonik rãmba 5:8) Baa ne Wẽnnaam Gomdã bãngr sẽn yaa takɩ sẽn sõng tõnd tɩ d toeem d yamã, d ket n yaa pãn-komsem dãmb sẽn pa zems zãnga. Tõnd yamã tõe n sãama nana-nana. Dũni kãngã bõn-datɩ tõe n yuusa tõnd yam bɩ n ledg saagr ning Wẽnnaam sẽn kõ tõndã menga. (Rom dãmba 7:18; 12:2) A Sʋɩtãan kãaba a Zezi “dũniyã soolem fãa ne b naam” sẽn na yɩl t’a bas Wẽnnaam sakre, la a pa tõog ye. (Matɩe 4:8) A Zezi zãgsa kãabg kãng vẽenega, t’a Poll yeel t’a Zezi ‘saka kũum da-luka n ka zoe yãnd ye, sũ-noog sẽn be a taoora yĩnga, la b zaoo Wẽnnaam geer dɩtgo.’—Hebre dãmba 12:2.

13. Wãn to la d tõe n kell n tall bas-yard ne saagr ning sẽn be d taoorã?

13 Bas-m-yam buud ning a Zezi sẽn da tarã pa paamd nana-nana ye. Tõnd sã n pids d yamã ne dũni kãngã mag-bɛd la a bõn-datɩ wã n lebs d saagrã kɛɛnga, d tẽebã ne Wẽnnaam kãabsã na n boogame. D tõe n wa menemsa d saagrã zãng menga. La tõnd sã n tagsd Wẽnnaam kãabsã zut wakat fãa, d na n ket n kɩdemda saagr ning sẽn be tõnd taoorã yĩnga.—Rom dãmba 12:12.

14, 15. a) Tõnd sʋʋgã yaa bõe, la wãn to la d tõe n dɩk-a n tʋme? b) Wilg-y vʋʋsem sõngã sʋʋg sẽn tõe n sõng tõnd to-to tɩ d yals kãn-kãe kʋɩɩbg taoore.

14 Vʋʋsem sõngã sʋʋga. Wẽnnaam gomdã bɩ a koɛɛgã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã yaa wa sʋʋg sẽn tar noy a yiib sẽn dɩt sõma, sẽn tõe n yiis tũudmã ziri la a sõng pʋ-peelem dãmbã tɩ b paam b mens tẽebã wɛɛngẽ. (Zã 8:32; Hebre dãmba 4:12) Tẽebã sʋ-kãngã leb n tõe n kogla tõndo, kʋɩɩbg bɩ sɩdã kɩɩsdb sã n wa makd n na n sãam tõnd tẽebã. (2 Korẽnt dãmba 10:4, 5) Ad d sɩd tar mi-beoogo, ‘Wẽnnaam sẽn kõ tõnd Gʋlsg Sõamyã zãng tɩ tõe n kɩt tɩ d maan tʋʋm sõma fãa’ wã.—2 Tɩmote 3:16, 17.

15 A Sʋɩtãan sẽn da wa n mak a Zezi weoogẽ wã, a Zezi tũnuga ne vʋʋsem sõngã sʋʋg n kɩɩs ziri tagsa wã la kʋɩɩbgã. A Sʋɩtãan makr fãa taoore a Zezi leokame: ‘A gʋlsame.’ (Matɩe 4:1-11) A Davɩɩd sẽn ya a Zeova Kaset soab sẽn be Ɛspayn tẽngã me yãame tɩ Gʋlsg Sõamyã sõng-a lame t’a yals kãn-kãe kʋɩɩbgã taoore. A sẽn da wa n tar yʋʋm 19, pʋg-neer sẽn da tʋmd ne-a sosiete sẽn da get yɩlemdã yell yeel-a lame t’a wa “tɩ b noog b yõore.” A Davɩɩd zãgsa a roobã la a kos a tʋʋmdã taoor soab t’a ning-a zĩig a to tɩ yel-kãngã ra yɩlem ye. A Davɩɩd yeelame: “M tẽega a Zozɛf sẽn kõ mak-sõng ningã yelle. A zãgsa yoobã n yɩ tao-tao n zoe. Mam me maana woto.”—Sɩngre 39:10-12.

16. Wilg-y bũmb ning sẽn kɩt tɩ d segd n minim n tũnugd ne Biiblã n ‘togsd sɩd koɛɛgã tɩrgã.’

16 A Zezi leb n tũnuga ne vʋʋsem sõngã sʋʋg n sõng neb a taabã tɩ b põs a Sʋɩtãan yembdã. A Zezi yeelame: “Mam karenga ka mam dẽnd ye, yaa sẽn tʋm-a maamã rẽnda.” (Zã 7:16) Sẽn na yɩl n dɩk togs-n-taar ne a Zezi karen-saamdã minim, rẽnda d paam zãmsgo. Pĩnd yel-mit a Zozɛf sẽn yaa Zʋɩfã gʋlsa Rom sodaasã wɛɛngẽ woto: “Sodaag fãa ra maanda zabrã yɛl sõma daar fãa n minim, n maand rẽ wala a sɩd bee zabrẽ. Yaa woto yĩng la b sẽn da pa yaad tao-tao zabr wakatã.” Tõnd tẽebã zabr pʋgẽ, d segd n talla Biiblã n tʋme. Sẽn paase, d segd n ‘nanga pãng n ta Wẽnnaam yam n yɩ tʋm-tʋmd sẽn kõn zoe yãnd ye, la sẽn togsd sɩd koɛɛga tɩrg bala.’ (2 Tɩmote 2:15) La d sɩd paamda sũ-noog wʋsgo, d sã n tũnugd ne Gʋlsg Sõamyã n leokd ned sẽn sokd tõnd n dat n sɩd bãnge!

Bɩ y pʋʋs wakat fãa

17, 18. a) Wãn to la pʋʋsgã sõngd tõnd tɩ d kɩɩs a Sʋɩtãanã? b) Rɩk-y makr n wilg pʋʋsgã yõodo.

17 A sẽn gom tẽebã zab-teed fãa wã yell poore, a Poll paasa saglg a to sẽn yaa tɩlae. Kiris-nebã sã n wa zabd ne a Sʋɩtãanã, b segdame n “maan pʋʋsg la kosg wakat fãa.” Naoor a wãn la b segd n maan woto? A Poll wilgame tɩ ‘d pʋʋs wakat fãa.’ (Efɛɛz rãmba 6:18) Tõnd sã n wa be kʋɩɩbgo, toog bɩ raood komsg taoore, pʋʋsgã tõe n kenga tõnd tẽebã wʋsgo. (Matɩe 26:41) A Zezi sẽn ‘kelem n pʋʋs ne kosg la nintãmã, sẽn tõeyã wã fãaga yẽ kũum pʋgẽ, Wẽnnaam leoka yẽ pʋʋsgo, a sakra yĩnga.’—Hebre dãmba 5:7.

18 A Milagros sẽn ges a sɩdã yell a sẽn da bẽed sẽn yɩɩd yʋʋm 15 wã yeelame: “Mam daood sã n wa komse, m pʋʋsda a Zeova. Ned kae n tõe n sõng maam wa yẽ ye. Yaa sɩda, sasa kẽere m tagsdame tɩ m ye pa tõe n tall sũ-mar toogã pʋgẽ ye. La m sã n pʋʋs a Zeova, naoor wʋsgo, m yãtame tɩ m pãngã ye watame tɩ m yamã ye be m mengã.”

19, 20. Bõe la d rat sẽn na yɩl n tõog zabr ning d sẽn zabd ne a Sʋɩtãanã pʋgẽ?

19 A Sʋɩtãan miime t’a wakatã lebga bilfu, la a modgdame n paasdẽ sẽn na yɩl n tõog tõndo. (Wilgri 12:12, 17) D segd n yalsa kãn-kãe bɛ kãngã sẽn tar pãngã taoore, la d “zab tẽebã zabr sõama.” (1 Tɩmote 6:12) Rẽ baoodame tɩ d paam pãng sẽn yɩɩd ninsaal pãngã. (2 Korẽnt dãmba 4:7) D leb n data Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngre, la d segd n pʋʋs n kos-a lame. A Zezi yeelame: “A sã n yaa woto tɩ yãmb a nin-wẽnsa bãng tɩ kõ yãmb kamba kũun sẽn yaa sõama; dẽ, sẽn yɩɩda, yãmb arzãn Ba kõn kõ neb nins sẽn kot bãmba Sɩɩg Sõng bɩ?”—Luk 11:13.

20 Vẽenega, yaa tɩlae tɩ d ning a Zeova sẽn kõt zab-teed ninsa fãa gilli. Tẽeb zab-teed kãensã bobr baoodame tɩ d bao zʋg-sõma sẽn tat Wẽnnaam yam wala tẽeb la tɩrlem. Rẽ baoodame tɩ d nong sɩdã wala d sẽn sẽbg-a d sɛɛga, tɩ d sã n paam sor fãa bɩ d sak n moon koe-noogã, la d ning saagr ning sẽn be d taoorã d yamẽ sõma. D segd n zãmsa vʋʋsem sõngã sʋʋg rɩk n tʋm sõma. D sã n ning Wẽnnaam zab-teedã gilli, d tõe n tõoga zabr ning d sẽn zabd ne malɛg-wẽnsã pʋgẽ, la rẽ sɩd tõe n kɩtame t’a Zeova yʋ-sõngã paam ziiri.—Rom dãmba 8:37-39.

[Tẽngr note]

^ sull 6 A Ezai bãngr-gomdã pʋgẽ, b bilgda a Zeova mengã wa ned sẽn ‘zãad tɩrlem wa gãongo.’ Woto, a baoodame tɩ tigingã yel-gɛtb kao bʋʋdã tɩrg la b tũ tɩrlem.—Ezai 59:14, 15, 17.

 Wãn to la y na n leoke?

• Tẽebã zab-teed bobr wɛɛngẽ, ãnd n kõt mak-sõng n tɩ yɩɩda, la bõe yĩng tɩ d segd n ges a makrã neere?

• Wãn to la d tõe n kogl d yamã la d sũurã?

• Wãn to la d tõe n paam vʋʋsem sõngã sʋʋg rɩk-n-tʋm minim?

• Bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋs wakat fãa?

[Zãmsgã sogsgã]

 [Foto rãmba, seb-neng 19]

Biiblã zãmsg neer tõe n kɩtame tɩ d sã n paam sor fãa bɩ d rat n moon koe-noogã

 [Foto rãmba, seb-neng 20]

Tõnd saagrã sẽn be bas-m-yamã sõngda tõnd zu-loeesã taoore

[Foto rãmba, seb-neng 21]

Yãmb tʋmda ne ‘vʋʋsem sõngã sʋʋg’ koe-moonegã pʋgẽ bɩ?