Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D sẽn sɩd segd n maan n paam sũ-noogã

D sẽn sɩd segd n maan n paam sũ-noogã

 D sẽn sɩd segd n maan n paam sũ-noogã

A ZEOVA sẽn yaa sũ-noog Wẽndã, ne a Zezi Kirist sẽn yaa “sũ-noog [soab la] . . . Soaal yɛngã” mii bũmb ning d sẽn segd n maan n paam sũ-noogo, n yɩɩd neb a taabã fãa. (1 Tɩmote 1:11; 6:15, Sebr Sõngo ) Woto, ka ling-du, tɩ Biiblã sẽn yaa Wẽnnaam Gomdã tar bũmb ning sẽn tõe n kɩt tɩ d paam sũ-noogã ye.—Wilgri 1:3; 22:7.

A Zezi wilga bũmb nins d sẽn segd n maan n paam sũ-noogã a Tãng zug zãmsgã pʋgẽ. A yeelame tɩ “sũ-noog rãmb” la neb nins 1) sẽn mi tɩ b tara tẽeb ratmã, (NW ) 2) sẽn maand sũ-sãoonga, 3) sẽn yaa sũ-maasem dãmbã 4) tɩrlem kom la kõ-yũud sẽn tarã, 5) sẽn yaa nimbãan-zoɛtbã, 6) sẽn yaa pʋ-peelem dãmbã, 7) sẽn mi-b sugrã, (Sebr Sõngo ) 8) b sẽn namsd tɩrlem yĩnga, 9) b sẽn gomd wẽng la b namsd yẽ yĩngã.—Matɩe 5:3-11. *

A Zezi goamã yaa sɩd bɩ?

Sɩd ning sẽn be a Zezi goam kẽer pʋsẽ wã  yaa vẽenega. Ãnda n na n kɩɩs tɩ pʋ-peen-ned sẽn yaa sũ-maasem soaba, nimbãan-zoɛta, la sẽn yaa sugr soab tara sũ-noog n yɩɩd ned sẽn yaa sũ-yikr soaba, sẽn nong zabr la sẽn ka tar nimbãan-zoeere?

Tõnd tõeeme n wa n sokd d meng n dat n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ b tõe n yeel tɩ neb tɩrlem kom la ko-yũud sẽn tar sẽn maand sũ-sãang yaa sũ-noog rãmbã. Nin-kãensã tara tagsg sẽn zems dũniyã yɛl sẽn sɩd yaa to-to wã zugu. B ‘wõosdame la b yãbd bõn-wẽns nins sẽn maand’ rũndã-rũndã wã yĩnga. (Ezekɩɛll 9:4) Pa bõn-kãensã mensã n kõt ned sũ-noog ye. La yaa nin-kãensã sẽn bãng tɩ Wẽnnaam datame n wa ne tɩrlem tẽngã zug tɩ naf neb nins b sẽn namsdã, n kɩt tɩ b sũ-noogã ka koakã.—Ezai 11:4.

Neb kẽer sẽn nong tɩrlmã yĩngã, kɩtame tɩ b sũy sãamdẽ, b sẽn ka maand sẽn yaa tɩrg wakat fãa. Woto b miimi tɩ b tara tẽeb ratem. B sakame n na n bao sor-wilgr Wẽnnaam nengẽ, bala b bãngame tɩ yaa yẽ a ye bal n tõe n sõng-b tɩ b tõog b pãn-komsmã.—Yelbũna 16:3, 9; 20:24.

Neb nins sẽn maand sũ-sãangã, tɩrlem kom la ko-yũud sẽn tarã, la sẽn mi tɩ b tara tẽeb ratmã miimi tɩ tara yõod wʋsg tɩ b tall zems-n-taar ne Naandã. Zems-n-taar ninsaalb ne taab sʋk wata ne sũ-noogo, la yaa zems-n-taar ne Wẽnnaam n wat ne sũ-noog n yɩɩda. N-ye, d tõe n sɩd yeelame tɩ sẽn nong-b tɩrlmã, sẽn sakd n tũud Wẽnnaam sor-wilgrã yaa sũ-noog rãmba.

Baasg zãnga, tõe n yaa toog ne-y tɩ y tẽ tɩ ned b sẽn namsd b sẽn gomd wẽng tõe n talla sũ-noogo. La tog n yaa woto, bala a Zezi mengã n yeele. Rẽ wã, wãn-wãn la d segd n wʋm a goamã võore?

B maana wãn n tar sũ-noogo, baa ne b sẽn namsd-bã?

Bãng-y t’a Zezi ka yeel tɩ yaa b sẽn na n gomd ned wẽng la b namsd-a bal la a paamd sũ-noog ye. A yeelame: ‘[Sũ-noog rãmb la] neb nins neb sẽn namsd bãmb tɩrlem yĩnga, neb nins b sẽn gomd wẽng la b namsd-b mam yĩngã.’ (Matɩe 5:10, 11) Dẽnd yaa ned b sẽn na n gomd wẽng a sẽn yaa Kirist karen-biiga, la a sẽn tũud no-tɩrs nins a Zezi sẽn zãms nebã yĩng bal la a paamd sũ-noogo.

Bũmb nins sẽn paam pipi kiris-nebã wilga rẽnda. Sãnedrẽ wã sẽn yaa Zʋɩf rãmbã bʋ-kaoodb sul-kãsengã nebã “boola tʋm-tʋmdbã n kɩt tɩ b pãb bãmb ne kalwaase n togs bãmb tɩ b ra le gom ne a Zezi yʋʋr ye. La b basa bãmba.” Tʋm-tʋmdbã maana bõe? ‘Tʋm-tʋmdba yii karenga bʋ-kaoodba sʋk ne sũ-noogo b sẽn zems tɩ paam namsg a Zezi yʋʋra yĩngã. La daar fãa Wẽnnaam dooga pʋgẽ ne dot pʋsẽ bãmb zãmsa neba la b moon a Zezi Kirist koe-noogã n ka bas ye.’—Tʋʋma 5:40-42; 13:50-52.

Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr leb n kõo tõnd vẽnegr n paas loees ning sẽn be f sẽn na n gom f wẽngã ne sũ-noogã sʋka. A gʋlsame: “[Yãmb yaa sũ-noog rãmba] neb sã n gomd yãmb wẽng Kirist yʋʋrã yĩnga, tɩ bõe, Wẽnnaam Sɩɩga sẽn yaa waoogr Sɩɩga bee yãmb zutu.” (1 Pɩɛɛr 4:14) N-ye, f sã n namsd f sẽn yaa kiris-ned n maand sẽn yaa tɩrgã yĩnga, baa nams-kãng sẽn pa noom-fã, f paamda sũ-noogo, f sẽn mi tɩ f tara Wẽnnaam vʋʋsem sõngã yĩnga. Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tar loees ne sũ-noogo?

Yĩngã tʋʋma, bɩ vʋʋsem sõngã biisi?

Wẽnnaam kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn sakd yẽ wa b Naabã. (Tʋʋma 5:32) A Zeova pa kõt a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn maand yĩngã tʋʋma ye. Tʋʋm-kãens “yaa yoobo la nin-yoolem la raglem la bõn-naands pʋʋsgo la bagre la beem la mo-beedo la sũ-kiiri la kisgri la no-koɛɛma la welgre la tẽeb toɛy-toɛya la zoe-bõne la dã-tɩgre la yão-beedo la bũmb sẽn wẽnd woto.” (Galat dãmba 5:19-21) Yaa sɩd tɩ rũndã-rũndã dũniyã pʋgẽ “yĩngã tʋʋma” yaa  bũmb sẽn maand zĩig fãa. La neb nins sẽn maand tʋʋm kãensã wã ka paamd sũ-noog hakɩk sẽn kaoosd ye. Sẽn yaa lebend ne rẽ, bõn-kãensã maaneg sãamda ned moor ne a roagdba, a zo-rãmba, la ne a mitinsi. Sẽn paase, Wẽnnaam Gomdã yetame tɩ neb nins sẽn “maand bõn-kãensa ka na n paam Wẽnnaam soolem ye.”

La Wẽnnaam kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn tar ‘vʋʋsem sõngã biisã,’ wala “nonglem la sũ-noogo la laafɩ la sũ-mare la maan neere la [sõmblem] la tẽebo la sũ-bʋgsem la yõk-m-menga.” (Galat dãmba 5:22, 23) D sã n tar zʋg-sõma kãensã, kɩtdame tɩ d moorã ne neb a taabã noomẽ, la tɩ d tar zems-n-taar ne Wẽnnaam, tɩ rẽ wat ne sũ-noog hakɩka. (Ges-y zĩ-gũbrã.) Sẽn yɩɩd fãa, d sã n tar nonglem, n maand neb neere, n yaa nin-sõngo, la d tar zʋg-sõma a taaba nooma a Zeova. Sẽn paase, d saagdame n na n vɩɩmd wakat sẽn-kõn-sa Wẽnnaam dũni paalgã sẽn yaa tɩrgã pʋgẽ, tɩ rẽ yaa sũ-noog bũmbu.

Sũ-noogã yaa yam-yãkre

A Wolfgang ne a pag a Brigitte bee Alemayn. B sẽn sɩng Biiblã zãmsg ne b sũur fãa wã tɩ b ra tara arzɛgs wʋsg neba sẽn da tagsd tɩ yaa tɩlae sẽn na yɩl n paam sũ-noogã. B ra yaa kom-bɩɩs n tar laafɩ. B ra yera fut ligd sẽn yaa toogo, n tar zak sẽn yaa neere, la tʋʋmd sẽn marsd sõma me. B ra rɩkda b sẽkã wʋsg n baood arzɛgs n paasdẽ, la rẽ pa kõ-b sũ-noog hakɩk ye. La a Wolfgang ne a Brigitte wa n baas n dɩka sard sẽn yaa kãsenga. B sɩngame n dɩkd sẽk la b maand modgr n paasd tẽebã yɛl maaneg pʋsẽ, la b bao soay sẽn na yɩl n pẽneg a Zeova n paase. Pa yã n kaoos la sard ning b sẽn dɩkã wa ne toeeng b manesmã pʋgẽ, tɩ rẽ kɩt tɩ b gĩdg b vɩɩmã ne yɛl wʋsg ye. Sẽn paase, b lebga so-pakdba, bɩ neb sẽn moond Rĩungã koe-noog wakat fãa. Rũndã-rũndã b tʋmda a Zeova Kaset rãmbã tʋʋmd will ning sẽn be Alemayn wã. B leb n zãmsda Azi soolmã buud-gomd a ye sẽn na yɩl n sõng sãambã tɩ b bãng sɩd ning sẽn be Biiblã, sẽn yaa Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã.

Rẽ yĩnga, nin-kãensã a yiibã paama sũ-noog hakɩk bɩ? Ad a Wolfgang sẽn yeele: “Tõnd sẽn sɩng n pʋgd tẽebã yɛlã tɛka, d sũ-noogã paasame. D sẽn balemd a Zeova ne d sũur fãa wã me leb n paasda tõnd kãadmã pãnga. D ra  tara sũ-noog d kãadmã pʋgẽ pĩnda, la d ra tara zɩɩb la raab toɛy-toɛy sẽn da kɩt tɩ d ka pʋgd bõn-datl yɛng ye. La masã d lagma taab n pʋgd bõn-yɛnga.”

Bõe la d segd n maan n paam sũ-noogo?

D sã n na n kʋmse yaa woto: Lak f meng ne “yĩnga tʋʋma,” la f bao n tall ‘Wẽnnaam vʋʋsem sõngã biisi.’ D sã n dat n paam sũ-noogo, rẽnda d bao zems-n-taar sẽn tar pãng ne Wẽnnaam. Ned ning sẽn modgd n paamd zems-n-taar kãng na n sɩd talla sũ-noog ning buud a Zezi sẽn bilgã.

Woto yĩnga, ra tags-y tɩ sũ-noogã yaa bũmb y sẽn ka tõe n paam ye. Tõeeme tɩ masã y yĩnsã ka maasa, bɩ y tara zu-loees y kãadmã pʋgẽ menga. Tõeeme tɩ y ka leb n tõe n dog kamba, bɩ y maoodame n dat n paam tʋʋm sõngo. Tõeeme tɩ y ligdã ka leb n waoog wa pĩndã ye. Ne rẽ fãa, y ka segd n sãam y sũur ye. Wẽnnaam Rĩungã na n welga zu-loe-kãensã la zu-loees wʋsg a taaba. Sɩd me, ka la bilfu, Wẽnnaam a Zeova na n kɩtame tɩ yɩɩl-gʋlsdã gom-kãensã pidsi: “Yãmb naama yaa naam wakat fãa . . . Yãmb pukda y nugu, la bõn-vɩɩs fãa paamda bark tɩ seke.” (Yɩɩl Sõamyã 145:13, 16) Wala a Zeova sõgen dãmb milyõ rãmb sẽn tõe n sɩd kõ kaset ne rẽ dũniyã gill zugã, d sã n ningd a Zeova kãab-kãngã sẽn be bas-m-yamã d yamẽ, rẽ na n sõng-d-la wʋsg tɩ d tall sũ-noog rũndã-rũndã.—Wilgri 21:3.

[Tẽngr note]

^ sull 3 Gom-kãensã fãa a Zezi sẽn togsã, a tʋɩɩsa gomd fãa ne Gɛrk gom-bil ning sẽn yaa makarioï wã. Wall tɩ b lebg gom-bi-kãngã tɩ “bark bee . . . zugu” wala Biiblã lebgr kẽer sẽn maandã, Traduction du monde nouveau wã la Biibl dãmb a taab wala La Bible de Jérusalem la Sebr Sõng lebgd-a lame tɩ “sũ-noogo,” sẽn yaa gom-bilã võor ning sẽn zems-a n yɩɩdã.

[Zĩ-gũbri/Foto, seb-​neng a 6]

Bũmb nins sẽn tõe n kɩt tɩ ned paam sũ-noogo

Nonglem tallg na n kɩtame tɩ neb a taabã me nong yãmba.

Laafɩ wã baoob na n sõng-y lame tɩ y ra tall mo-yõs ne neb a taabã ye.

Sũ-marã kɩtdame tɩ y tõe n tall sũ-noogo, baa makr taoore.

Maan-neerã kɩtdame tɩ neb a taabã baood yãmb zĩigẽ.

Yãmb sã n yaa nin-sõngo, kɩtdame tɩ y sã n wa rat sõngr bɩ neb a taabã sõng-yã.

Tẽebã na n kɩtame tɩ y tall bas-m-yam tɩ Wẽnnaam na n wilg-y-la sor ne nonglem.

Sũ-bʋgsmã na n kɩtame tɩ y yamã gãand bãane, la tɩ y tall yĩns laafɩ.

Yõk-m-mengã na n kɩtame tɩ y ra tudgd wʋsg ye.

[Foto rãmba, seb-​neng a 7]

Sẽn na yɩl n paam sũ-noogo, rẽnda y pids y tẽebã ratem