Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

“Maan koe-moond tʋʋmde”

“Maan koe-moond tʋʋmde”

 “Maan koe-moond tʋʋmde”

“Bɩ f gũus f meng ne bũmb fãa, . . . maan koe-moaand tʋʋmde.”—2 TƖMOTE 4:5.

1. Tʋʋm bʋg la a Zezi kõ a karen-biisã?

ZĨIG fãa tẽngã zugu, b moonda a Zeova yʋʋrã la a raabã. Yaa Wẽnnaam nin-buiidã sẽn dɩk b mens n kõ-a wã sẽn pa reemd ne tʋʋmd ning a Zezi sẽn kõ a karen-biisã tɩ b maanã yĩnga. A yeel-b-la woto: “Bɩ y kẽng n maan neba buud fãa tɩ b yɩ mam karen-biisi n lis bãmb ne Ba la Biiga la [vʋʋsem sõng] yʋʋre. La zãms bãmb tɩ b sak bũmb nins fãa mam sẽn da togs yãmbã.”—Matɩe 28:19, 20.

2. Yel-gɛt a Tɩmote paama sagl-bʋse, la wãn-wãn la kiris-neb yel-gɛtbã pidsd b koe-moonegã tʋʋmde?

2 A Zezi pipi yʋʋm kob-gĩndẽ karen-biisã saka tʋʋmdã ne b sũy fãa. Wala makre, tʋm-tʋmd a Poll sagla a tẽed-n-taag a Tɩmote woto: “Maan koe-moaand tʋʋmde, la f maan f tʋʋmd neere.” (2 Tɩmote 4:5) Rũndã-rũndã, bũmb a ye yel-gɛt sẽn tõe n maan n wilg t’a tʋmda a tʋʋmdã neer ya a sẽn na n moond Rĩungã koɛɛg ne yẽesem wakat fãa. Wala makre, tigingã sebr zãmsg yel-gɛt paama zu-noog n lʋɩt koe-moonegã taoor la a zãmsd neb a taabã. A Poll pidsa yẽ mengã zɩɩb sẽn da yaa moon koɛɛgã, la a sõng n zãmsa neb a taabã b sẽn segd n moon to-to.—Tʋʋma 20:20; 1 Korẽnt dãmba 9:16, 17.

Pĩnd wẽndẽ koe-moondb sẽn tall yẽesem

3, 4. Yel-bʋs la a Filip vɩɩmd a koe-moonegã tʋʋmd pʋgẽ?

3 B ra mii pipi kiris-nebã wa neb sẽn da  moond koɛɛgã ne yẽesem. Ges-y koe-moond a Filip makrã. A yɩɩ “rap a yopoe sẽn tar kaset sõama la sẽn pid ne [vʋʋsem sõng]” b sẽn da yãk n kõ noor tɩ b pʋɩ Gɛrk la Hebre kiris-neb pʋg-kõapã rɩɩb Zerizalɛm n da bakã ned a ye. (Tʋʋma 6:1-6) Tʋʋm-kãngã loogr poore, kiris-nebã fãa paama nams-toaag n sãeeg taaba, sã n pa tʋm-tʋmdbã bala, t’a Filip kẽng Samari. A moona koe-noogã be, la ne vʋʋsem sõngã pãngã a tõog n diga zĩn dãmb la a sãoog koms rãmba. Samari neb kʋʋng saka Rĩungã koɛɛg n deeg lisgu. Tʋm-tʋmdbã sẽn be Zerizalɛmã sẽn wʋm dẽ wã, bãmb tʋma tʋm-tʋmdb a Pɩɛɛr ne a Zã Samari sẽn na yɩl tɩ sẽn lis-b paalmã paam vʋʋsem sõngo.—Tʋʋma 8:4-17.

4 Rẽ poore, Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kɩtame t’a Filip kẽng n tɩ seg Etiopi balem naabã Gaza sorã zugu. A Filip sẽn wilg-a a Ezai bãngr-gomdã võor vẽenegã zugẽ, “balem naaba sẽn yaa Etiopi rãmba rĩm-poak a Kãndas ligd gũuda” tẽe a Zezi Kirist n deeg lisgu. (Tʋʋma 8:26-38) Rẽ poore, a Filip kẽnga Asdod n tɩ yi be n kẽng Sezaare, la yẽ ‘moona koɛɛgã tẽns nins fãa’ yẽ sẽn tũ wã. (Tʋʋma 8:39, 40) Sãmbg sẽn ka be, a sɩd yɩɩ koe-moond sẽn kõ mak-sõngo!

5. Sẽn yɩɩd fãa, b ra mi a Filip kompugli a naasã wa neb sẽn maand bõe?

5 Yʋʋm 20 loogr poore, a Filip ra ket n moonda koɛɛgã Sezaare. A Poll ne a Luk sẽn da wa n sig a zakẽ wã t’a ra tara ‘kompugli a naas sẽn nan ka kuil sɩdb sẽn moond koe-noogã.’ (Tʋʋma 21:8-10) Yaa vẽeneg tɩ b ra paama zãmsg sõma tẽebã wɛɛngẽ n da tar yẽesem koe-moonegã pʋgẽ la b ra paam zu-noog meng n tõe n togs bãngr goama. Roagdbã sẽn tar yẽesem ning koe-moonegã pʋgẽ rũndã-rũndã wã tõe n talla pãn-tusdg sẽn yaa sõma b komdibli wã la b kompugli wã zutu, n kɩt tɩ b yɩ koe-moondb sẽn tar yẽesem b vɩɩmã tõre.

Koe-moondb sẽn tar yẽesem rũndã-rũndã

6. Bi-bʋs la pipi yʋʋm kob-gĩndẽ koe-moondbã moonegã wom-yã?

6 A Zezi yeela a bãngr-gom-kãseng ning a sẽn togs tõnd wakatã sẽn yaa saabã wakatã wɛɛngẽ wã tɩ “yaa tɩlae tɩ Koe-nooga reng n moon buuda fãa sʋka.” (Mark 13:10) Koe-no-kãngã na n moona “dũniyã tɛk fãa” tɩ saabã yaool n ta. (Matɩe 24:14) A Poll ne pipi yʋʋm kob-gĩndẽ koe-moondb a taab sẽn moon koe-noogã yĩnga, neb wʋsg lebga tẽedba, tɩ b lugl tigims zĩis wʋsg Rom soolmã pʋgẽ. Tigims kãens pʋsẽ kãsem dãmba ne b saam-biisã la b sãam-bi-pogsã naaga taab n moon koe-noogã zĩig fãa. A Zeova koɛɛgã saaga ne pãng n tõog wakat kãense, wala koɛɛgã sẽn tõogd tõ-to rũndã-rũndã a Zeova Kaset rãmb milyõ rãmb sẽn moond koe-noogã yĩngã. (Tʋʋma 19:20) Rẽ yĩnga, yãmb bee nin-kãensã sẽn pẽgd a Zeova ne sũ-noogã sʋk bɩ?

7. Bõe la Rĩungã koe-moondb maand rũndã-rũndã?

7 Rũndã-rũndã, Rĩungã koe-moondb wʋsg tũnugda ne segb wʋsg n yalgd b koe-moonegã tʋʋmde. Bãmb tusa yaa misioneer dãmb t’a taab sẽn na maan tus kobs yaa wakat fãa so-pakdb la sõngr so-pakdb sẽn moond koe-noogã wakat fãa. La ad yaa tʋʋm-sõng tɛkẽ la rapa, pagb la kamb sẽn yaa Rĩungã koe-moondb sẽn tar yẽesem sẽn maandã! A Zeova nin-buiidã fãa sɩd paamda a barka, b sẽn yaa koe-moondb sẽn balemd-a ne yam a yembrã yĩnga.—Sofoni 3:9.

8. Bãnd ningr tʋʋm-bʋg la b maand rũndã-rũndã, la ãnd rãmb n maand-a?

8 Wẽnnaam kõo a Zezi karen-biis nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeebã noor tɩ b moon koe-noogã tẽngã fãa zugu. Kirist ‘piis a taabã’ sõor sẽn tar paasgã n sõngd-b tʋʋm-kãngã pʋgẽ. (Zã 10:16) Bãngr goam pʋgẽ, b maka tʋʋm-kãngã sẽn yaa yõy fãagr tʋʋmdã ne bãn b sẽn ningd neb rĩyã, nin-kãens sẽn wõosd n yãbd bõn-wẽns nins fãa sẽn maand masã wã  yĩnga. Ka la bilfu, b na n sãama nin-wẽnsã. La nananda, taas tẽngã neb sɩd ning sẽn wat ne fãagrã sɩd yaa tʋʋmd sẽn kõt sũ-noogo!—Ezekɩɛll 9:4-6, 11.

9. Wãn-wãn la b tõe n sõng nin-paalsã koe-moonegã pʋgẽ?

9 Tõnd sã n [da kaoos n] kẽesda d meng koe-moonegã pʋgẽ hal sẽn kaoose, d sɩd tõe n maana bũmb n sõng nin-paalsã d tigingã pʋgẽ. Wakat-wakate, d tõe n kɩtame tɩ b yãag-d koe-moonegẽ wã. B sagenda kãsem dãmbã tɩ b mao wa b sẽn tõe tɛk n keng b tẽed-n-taasã tẽebo. Modgr ning yel-gɛtb sẽn yaa sik-m-mens rãmbã sẽn maandã sɩd tõe n sõnga neb a taabã tɩ b yɩ koe-moondb sẽn tar yẽesem la sẽn womd biisi.—2 Pɩɛɛr 1:5-8.

Kasetã kũun zak-zakã

10. Mak-bʋg la Kirist ne a pipi karen-biisã kõ koe-moonegã wɛɛngẽ?

10 A Zezi Kirist yɩɩ koe-moond sẽn kõ a karen-biisã mak-sõngo. Kirist ne a tʋm-tʋmdbã koe-mooneg wɛɛngẽ, Wẽnnaam Gomdã yeelame: “A Zezi saaga tẽn-bɛd ne tẽn-bõoneg fãa n moon Wẽnnaam soolem koe-noogo. La piig la a yiiba tũu bãmba.” (Luk 8:1) La tʋm-tʋmdbã yẽ manesem yɩɩ wãn-wãna? Yʋʋmd 33 Pãntekotã raar b sẽn paam vʋʋsem sõngã poore, “daar fãa Wẽnnaam dooga pʋgẽ ne dot pʋsẽ bãmb zãmsa neba la b moon a Zezi Kirist koe-noogã n ka bas ye.”—Tʋʋma 5:42.

11. Sã n yaa ne Tʋʋma 20:20, 21, bõe la tʋm-tʋmd a Poll maan a koe-moonegã pʋgẽ?

11 Tʋm-tʋmd a Poll sẽn da moond koɛɛgã ne yẽesmã yĩng kɩtame t’a ra tõog n yeel Efɛɛz kiris-nebã kãsem dãmb woto: “Yãmb miime tɩ mam ka kong tɩ togs yãmb bũmb nins fãa sẽn na n sõng yãmba ye. La mam ka zoe rabeem tɩ moon koɛɛga la tɩ zãms yãmb neba sʋka la rot pʋsẽ ye.” Rẽ yĩnga a Poll sẽn da wa n ‘zãmsd neba rot pʋsẽ’ wã, ra ya a tẽed-n-taas la a ra kaagda, n maand pe-kɩɩm tʋʋmd tẽedbã nengẽ bɩ? Ayo, bala a yeelame n paase: “Mam kɩsa kaset ne Zʋɩf rãmba la Gɛrk rãmba tɩ b tek yam n kos sugri n tũ Wẽnnaam n tẽ tõnd Zusoab a Zezi.” (Tʋʋma 20:20, 21) Naoor wʋsgo, neb sẽn zoe n dɩk b mens n kõ a Zeova pa ye baood tɩ b wilg-b tɩ b “tek yam n kos sugri n tũ Wẽnnaam n tẽ tõnd Zusoab a Zezi” ye. A Poll zãmsa Efɛɛz kiris-nebã kãsem dãmb zak-zak moonegã tʋʋmde, sasa ning a sẽn wa n zãmsd sẽn pa-b tẽedbã tek yam n kos sugr la tẽeb sẽn dat n yɛɛlgã. A Poll sẽn maan woto wã, a tũu a Zezi sẽn bas makr ningã.

12, 13. Sã n yaa ne Filip rãmba 1:7 (NW), bõe la a Zeova nin-buiidã maan n wilg tɩ b tara sor laloa wã taoor n na n moon koɛɛgã?

12 Koɛɛgã mooneg zak-zakã tõe n yɩɩ toogo. Wala makre, d sã n kẽng neb kẽer yiy n na n tɩ taas-b Biiblã koɛɛgã, b sũy yikda ne tõndo. La tõnd pa tʋll n kãbg nebã sũy ye. La koɛɛgã mooneg zak-zakã yaa Biiblã noore, la yaa d sẽn nong Wẽnnaam la d taabã yĩng n kɩt tɩ d kõt kasetã woto wã. (Mark 12:28-31) Sẽn na yɩl n wilg vẽeneg tɩ d sẽn moond zak-zakã zemsa ne laloa wã, tõnd kẽnga bʋ-kaoodb taoore, tɩ Etazĩni bʋ-kaoodbã sul-kãseng be sʋka. (Filip rãmba 1:7, NW ) Wakat fãa la bala, bʋ-kaoodb sul-kãngã kõo tõnd bʋʋm. Rẽ makr a ye la sẽn pʋgdã:

13 “Tũudmã seb-vãad pʋɩɩb yaa kiris-nebã koe-mooneg tʋʋmd neng a ye sẽn pa sɩng rũndã. A sɩnga hal wakat ning sɛbã yiisg masĩn sẽn sɩng n beẽ wã tɛka. Koe-moonegã manesem kãngã sẽn yaa kãsengã yaa bũmb sẽn zĩnd tũudum toɛy-toɛyã pʋsẽ wakat fãa. Rũndã-rũndã, tũudum wil buud toor-toor neb sẽn taasd evãnzillã zags tusa la b baood neb sẽn tʋll n wa naag-b b tẽebã pʋgẽ tũnugda ne manesem kãngã. . . . [Etazĩni tẽngã laloa rãmbã yẽgr] pipi noor b sẽn demsã pʋgẽ, b wilgame tɩ tũudmã tʋʋmd nen-kãngã yõod zema pʋʋsgã la moonegã sẽn maand wẽnd-dotã pʋsẽ wã.”—Murdock contre Pennsylvanie, 1943.

Bõe yĩng tɩ d segd n ket n moondẽ?

14. Bõe la modgr nins d sẽn maand bilf-bilf koe-moonegã pʋgẽ wã tõe n wa maane?

14 Bʋʋm wʋsg n kɩt tɩ d segd n ket n moond zak-zakã. Wakat ning fãa tõnd sẽn tɩ ges neda, d makdame n na n bʋd sɩd ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã a soabã sũurẽ. D sã n lebgd tʋgd n get-a, d baoodame n na n zãgs bũmb ning d sẽn bʋdã koom. La bilf-bilfã, modg-kãng tõe n woma biisi, bala a Poll gʋlsa woto: “Maam n sele, t’a Apolos zãgs koom, la Wẽnnaam n kɩt tɩ bɩ.” (1 Korẽnt dãmba 3:6) Woto yĩng bɩ d ket n bʋtẽ la d ‘zãgsdẽ,’ n tar bas-yard t’a Zeova ‘na n kɩtame tɩ bɩ.’

15, 16. Bõe yĩng tɩ d kẽnd n get nebã b yiyã n yɩlemdẽ?

15 Tõnd moonda koe-noogã, bala neb vɩɩm n be yell pʋgẽ. Ne koe-moonegã maasem, d na n fãaga d mens la neb nins sẽn kelgd tõndã. (1 Tɩmote 4:16) Rẽ yĩnga tõnd sã n miẽ tɩ ned vɩɩm bee yell pʋgẽ d na n maana kʋɩɩng ne a soab sõngr sɩda? Yaa vẽeneg tɩ ayo! Yaa nebã fãagr sẽn tũud ne d sẽn na n lebgd n tʋgd n get-bã yĩng n kɩt tɩ d kẽnd b yiyã n get-b n yɩlemdẽ wã. Yɛlã toeemdame. Ned sẽn pa tar sẽk n na n kelg Biiblã koɛɛg wakat ninga tõe n wa sakame n na n kelg sasa a to. Tõeeme tɩ d seg zakã ned a to n sɩng sõsg ne a soab Biiblã zugu.

16 Pa nebã yɛl bal n toeemd ye, b manesmã me toeemdame. Sũ-sãoong sẽn tar ned a nin-nongr kaalem yĩng tõe n kɩtame t’a kelg Rĩungã koɛɛga. D saagdame tɩ d na n tõog n belsa a soabã n wa kɩt t’a bãng t’a tara tẽeb ratem la d wilg-a a sẽn tõe n maan to-to n tɩgs ratem kãnga.—Matɩe 5:3, 4.

17. Sẽn yɩɩd fãa, bõe n kɩt tɩ tõnd moond koɛɛgã?

17 Bʋʋm kãseng ning sẽn kɩt tɩ d segd n moon koɛɛgã zak-zak bɩ n kẽes d mens koe-moonegã nens a taab pʋsẽ wã yaa d sẽn dat n sõng n kɩt tɩ neba bãng a Zeova yʋʋrã. (Yikri 9:16; Yɩɩl Sõamyã 83:18, NW ) Ad d koe-moonegã sã n sõng neb nins sẽn nong sɩdã la tɩrlmã tɩ b lebg a Zeova balemdba, rẽ sɩd kõta sũ-noog menga! Yɩɩl-gʋlsdã yɩɩla woto: “Kom-bɩɩs ne kom-pugli me la nin-kẽemba ne b kamba, bɩ bãmb pẽg [a Zeova] yʋʋre. Tɩ bõe, bãmb yʋʋra bal n zẽke. Bãmb naama yɩɩda dũniyã ne saasã.”—Yɩɩl Sõamyã 148:12, 13.

Koe-moonegã nafda tõnd mensã

18. Nafa bʋs la d paamd koe-moonegã tʋʋmd pʋgẽ?

18 Koe-moonegã tʋʋmd nafda tõnd mensã ne manesem buud toor-toore. Gilg zak-zak n moon koe-noogã sõngda tõnd tɩ d bɩɩsd sik-m-menga, sẽn yɩɩd fãa, sasa ning b sẽn wat n pa reeg-d sõma wã. Sẽn na yɩl n yɩ koe-moondb sẽn womd biisi, d segd n yɩɩ wa tʋm-tʋmd a Poll sẽn da ‘lebg bũmb fãa neba yĩng sẽn na yɩl n tõog n fãag kẽerã.’ (1 Korẽnt dãmba 9:19-23) Yɛl nins d sẽn segd koe-moonegã pʋgẽ wã kɩtdame tɩ d lebgd neb sẽn gomd ne gũusgu. D sã n teegd a Zeova la d tũusd goam sẽn zemse, d na n tõogame n tũ a Poll sagl-kãngã: “Bɩ y kɩt tɩ yãmb goama zĩnd bark wakat fãa n paam yamsem noom, la y bãng sẽn zemse n leok ned kam fãa.”—Kolos rãmba 4:6.

19. Wãn to la vʋʋsem sõngã sõngd koe-moondbã?

19 Koe-noogã mooneg leb n kɩtdame tɩ d teegd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã. (Zakari 4:6) La vʋʋsem sõngã biis sẽn yaa ‘nonglem, sũ-noogo, laafɩ, sũ-mare, maan-neere, sũ-maasem, tẽebo, sũ-bʋgsem la yõk-m-menga’ lebgda vẽeneg d koe-moonegã pʋgẽ. (Galat dãmba 5:22, 23) Vʋʋsem sõngã toeemda tõnd manesmã ne nebã, bala d sẽn basd t’a wilgd-d sorã yĩng kɩtdame tɩ d tõe n tall nonglem, sũ-noog la bãane, sũ-mar la maan-neere, sõmblem la tẽebo, sũ-maasem la yõk-m-meng d sã n moond koe-noogã.

20, 21. Kẽes-m-meng koe-moonegã pʋgẽ wakat fãa nafa la bʋse?

20 D sẽn yaa koe-moondbã yĩng kɩtame me tɩ d tõe n kʋm neb a taabã nimbãaneg n yɩɩda. Nebã sã n togs tõnd b zu-loeesã, wala bãase, tʋʋm kaalem wall zak pʋgẽ zu-loeese,  pa sagls la d kõt-b ye, d wilgd-b-la verse rãmb sẽn kengd raoodo. Neb nins sẽn be lik pʋgẽ tẽebã wɛɛngẽ tɩ yaool n wõnd b nonga tɩrlmã yell pak-d lame. (2 Korẽnt dãmba 4:4) La neb nins sẽn “tar yam-sõng vɩɩm sẽn-kõn-sa wã yĩngã” sõngr tẽebã wɛɛngẽ sɩd kõta sũ-noog menga!—Tʋʋma 13:48, NW.

21 Koɛɛgã mooneg wakat fãa kɩtdame tɩ d tõe n tik d yamã fãa tẽebã yɛl zutu. (Luk 11:34) Yaa vẽeneg tɩ rẽ sɩd nafd-d lame, bala sã n pa rẽ, d na n basame tɩ laogã nonglem sẽn wɛ dũniyã pʋgẽ wã tõog-do. Tʋm-tʋmd a Zã sagla kiris-nebã woto: “Bɩ y ra nong dũniyã walla bũmb nins sẽn be dũniyã pʋgẽ wã me ye. Ned sã n nong dũniyã, Ba nonglem ka be a pʋgẽ ye. Tɩ bõe, bũmb nins fãa sẽn be dũniyã n yaa yĩng ratem wẽnga la nin datem wẽnga ne tɩtaama ka yit tõnd Ba nengẽ ye. Bãmb yaa dũniyã rẽnda. Dũniyã ne a ratem wẽnga me loogdame, la ned ninga sẽn maand Wẽnnaam daab paada wakat sẽn ka sɛta.” (1 Zã 2:15-17) D sã n kẽesd d meng koe-moonegã pʋgẽ wakat fãa n tʋmd Zusoabã tʋʋmd wʋsgo, na n sõng-d lame tɩ d ra nong dũniyã ye.—1 Korẽnt dãmba 15:58.

Bĩng-y paoong saasẽ

22, 23. a) Arzɛg-bʋs la kiris-nebã sẽn moond koɛɛgã bĩngd saasẽ? b) Wãn to la sõsg ning sẽn pʋgdã na n sõng-do?

22 Rĩungã koɛɛg mooneg ne yẽesem tara yõod sẽn paad wakat fãa. A Zezi ra wilga rẽ a sẽn wa n yeel woto wã: “Bɩ y ra bĩng y paoong dũniyã ka, zĩig ninga mogdo la tẽng-n-piisim sẽn sãamda, la wagda sẽn kẽed n wʋkdẽ wã ye. Bĩng-y yãmb paoonga [saasẽ], zĩig ninga mogdo la tẽng-n-piisim sẽn ka sãamda, la wagda sẽn ka kẽeda la sẽn ka wʋkda ye. Tɩ bõe, fo paoong sẽn be zĩig ninga, fo sũur me na n zĩnda be.”—Matɩe 6:19-21.

23 Bɩ d ket n bĩngd d paoongã saasẽ, n miẽ tɩ zu-noog pa ye be n yaa kãseng n ta f sẽn na n paam n gomd Naab sẽn-ka-to a Zeova yʋʋr yĩng ye. (Ezai 43:10-12) D sẽn pidsd d tʋʋmdã Wẽnnaam sẽn bobl-dã, d tõe n yeela wa yʋʋm 90 kiris-nin-poak a ye sẽn togs bũmb ning a sẽn tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã n kaoosã wɛɛngẽ wã. A yeelame: “Mam pʋʋsda a Zeova bark a sẽn sak tɩ m tʋm a tʋʋmdã baa ne m sẽn tall pãn-komslem wakat kãens fãa pʋgẽ wã, la m pʋʋsda ne m sũur fãa t’a kell n yɩ m Ba-nongr wakat sẽn-kõn-sa yĩnga.” Tõnd me sã n nanda d zems-n-taarã ne Wẽnnaam woto, yaa vẽeneg tɩ d na n tʋlgame n maan koe-moond tʋʋmd neere. Sõsg ning sẽn pʋgdã na n sõng-d lame tɩ d bãng d sẽn tõe n maan d koe-moonegã tʋʋmd neer to-to.

Wãn-wãn la y na n leoke?

• Bõe yĩng tɩ d segd n maan koe-moond tʋʋmde?

• Bõe la y tõe n yeel pĩnd wẽndẽ la rũndã-rũndã koe-moondbã tʋʋmd wɛɛngẽ?

• Bõe yĩng tɩ d kõt kasetã zak-zaka?

• Wãn-wãn la y nafda, y sẽn maand koe-moond tʋʋmdã yĩnga?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 12]

Rũndã-rũndã koe-moondb n tar sũ-noog wala a Filip ne a kompugli wã

[Foto, seb-neng 16]

Wãn-wãn la y sẽn moond neb a taabã koe-noogã nafd yãmba?