Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D kɩɩs dũniyã sẽn toeemdã yam

D kɩɩs dũniyã sẽn toeemdã yam

 D kɩɩs dũniyã sẽn toeemdã yam

“Ka zamaana rãmb yam la d paam ye, yaa Wẽnd Vʋʋsem.”—1 KORẼNT DÃMBA 2:12,

1. Wãn to la b belg a Hawa?

‘YAA waafã n belg maam.’ (Sɩngre 3:13) Ne goam kãensã bala, pipi pag a Hawa baoome n na n wilg bũmb ning sẽn kɩt t’a kɩɩs Wẽnnaam a Zeova wã. A ra yeta sɩda, baa ne rẽ sẽn pa kõt-a bʋʋm ne wẽngã a sẽn maanã. Rẽ poore, tʋm-tʋmd a Poll da paama vʋʋsem sõng vẽnegr n gʋls tɩ: “Yaa [a Hawa] n paam belgre.” (1 Tɩmote 2:14) B belg-a lame t’a tags t’a sã n kɩɩs n dɩ tɩɩg ning biis b sẽn gɩdg rɩɩbã, ra na n naf-a lame, n kɩt t’a yɩ wa Wẽnnaam. A ra leb n da pa bãng ned ning sẽn da belgd-a wã sẽn ya a soab ye. A pa bãng tɩ waafã ra ya a Sʋɩtãan tʋʋmd teoog ye.—Sɩngre 3:1-6.

2. a) Wãn to la a Sʋɩtãan belgd nebã rũndã-rũndã? b) “Zamaana rãmb yam” yaa bõe, la sogs-bʋs la d na n leok masã?

2 A Ãdem ne a Hawa wakatã tɛka, a Sʋɩtãan kell n belga nebã. Sɩda, a ‘belgda dũniyã fãa.’ (Wilgri 12:9) A manesmã pa toeem ye. Baa ne a sẽn pa leb n tũnugd ne waaf sɩd-sɩdã, a ket n solgda a sẽn ya a soaba. A Sʋɩtãan tũnugda ne reema, kɩba-kõtbã la yɛl a taaba n belgd nebã tɩ b tẽed tɩ Wẽnnaam sor-wilgr pa tar yõod ne-b ye. A Sʋɩtãan sẽn modgd wʋsg n belgd nebã kɩtame tɩ nebã nong n kɩɩsd Biiblã tõod la a noy zĩig fãa. Biiblã boonda rẽ tɩ “zamaana rãmb yam.” (1 Korẽnt dãmba 2:12, Sebr Sõngo) Yam kãng tara pãng wʋsg neb nins sẽn pa mi Wẽnnaamã tẽebo, b tagsa la b manesemã zutu. Wãn to la yam kãng pukda, la wãn to la d tõe n kɩɩs a pãn-tusdgã sẽn yaa wẽngã? Bɩ d gese.

Nebã basda no-tɩrsã tũubu

3. Bõe yĩng tɩ ‘dũniyã yam’ pukd n paasd rũndã-rũndã?

3 Rũndã-rũndã, dũniyã yam tara pukr n paasdẽ. (2 Tɩmote 3:1-5) Tõe tɩ y mikame tɩ nebã tara no-tɩrsã basg n paasdẽ. Gʋlsg Sõamyã wilgda rẽ võore. Wẽnnaam Rĩungã luglg yʋʋmd 1914 poore, zabr n yik saasẽ. B tõoga a Sʋɩtãan ne a zĩn dãmbã n dig-b tɩ b sig tẽngã zugu. A Sʋɩtãan sũurã sẽn puugã yĩnga, a modgd n paasdame n dat n belg dũniyã gill neba. (Wilgri 12:1-9, 12, 17) Ne manesem buud fãa, a maoodame tɩ “sã n tõe n yɩ woto, [yẽ] na belg nin-tũusds mense.” (Matɩe 24:24) Yaa Wẽnnaam nin-buiidã la a baood n na n belg pipi. A maoodame n dat n sãam tõnd tẽebã sẽn na yɩl tɩ d kong a Zeova lohorem la vɩɩm sẽn pa satã saagre.

4. Wãn to la a Zeova sõgen dãmbã get Biiblã, la wãn to la dũniyã get-a?

4 A Sʋɩtãan baoodame n na n sãbg Biiblã sẽn yaa sebr sẽn tar yõod la sẽn wilgd tõnd d Naandã sẽn tar nonglmã sẽn yaa a soaba. A Zeova sõgen dãmbã nonga Biiblã la b nand-a. Tõnd miime tɩ yaa Wẽnnaam Gomd a vʋʋsem sõngã sẽn vẽneg tɩ b gʋlse, lakae pa ninsaalb gomd ye. (1 Tesalonik rãmba 2:13; 2 Tɩmote 3:16) La a Sʋɩtãan dũniyã pa rat tɩ d tags woto ye. Wala makre, sebr sẽn kɩɩsd Biiblã sɩngr goam yetame: “Bõn-sõng pa be Biiblã pʋgẽ ye, a leb n pa ‘Wẽnnaam gomd ye.’ Pa Wẽnnaam n vẽneg a nin-sõmsã tɩ b gʋls-a ye, la yaa prɛtr dãmb sẽn da baood naam n gʋls-a.” Neb nins b sẽn kɩtd tɩ b tẽed gom-kãensã wã tõe n belga b mens nana- nana n tags tɩ b tõe n balma Wẽnnaam wa b sẽn dat to-to, bɩ n pa balm-a meng ye.—Yelbũna 14:12.

5. a) Bõe la seb-gʋlsd a yembr yeel tũudum nins sẽn tɩ loe ne Biiblã wɛɛngẽ? b) D sã n mak dũniyã tagsa kẽer sẽn wae ne Biiblã sẽn yetã, bõe la d tõe n yeele? (Paas-y zĩ-gũbrã sẽn be seb-neng ning sẽn pʋgdã pʋgẽ wã.)

5 Nebã sẽn kɩɩsd Biiblã vẽeneg bɩ ne manesem a taabã, la neb nins sẽn yet tɩ b tũuda Biiblã n yaool n yaa zãmb rãmbã kɩtame tɩ nebã kis tũudmã n paasdẽ, n paas tũudum nins sẽn tɩ loe ne Biiblã. Kɩba-kɩtbã la sẽn karem-b wʋsgã kɩɩsda tũudma. Seb-gʋlsd a yembr yeelame: “Zãma wã sẽn nong n tar tagsg ning Zidaisma la kiris-nedemdã wɛɛngẽ wã pa sõma ye. Sẽn wat n são yaa b sẽn na n get-a wa bõn-kʋdre. Sẽn wat n yaa wẽng n tɩ yɩɩd yaa b sẽn na n get-a wa bõn-kʋdr sẽn gɩdgd ned yam wekr la a gɩdgd bãngrã taoor kẽngre. Yʋʋm sẽn pa kaoosã pʋsẽ, kisg kãng lebga yaalg la kisgr vẽenega.” Naoor wʋsgo, kisg kãng yita neb nins sẽn yet tɩ Wẽnnaam kae tɩ b ‘tagsg lebg yalemdã’ nengẽ.—Rom dãmba 1:20-22.

6. Tags-bʋg la dũniyã tar daglmã Wẽnnaam sẽn gɩdgã wɛɛngẽ?

6 Rẽnd pa lingr la nebã sẽn zãagd b mens ne Wẽnnaam noyã n paasdẽ wã ye. Wala makre, Biiblã wilgdame tɩ rap ne rap bɩ pagb ne pagb sẽn wẽneg n gãe taabã yaa “yãnde.” (Rom dãmba 1:26, 27) A leb n yetame tɩ yoaadbã pa na n paam Wẽnnaam Rĩungã ye. (1 Korẽnt dãmba 6:9) Ne rẽ fãa, tẽns wʋsg pʋsẽ, b sakda yoaadbã, la b pʋd n pẽgd-b mengã, sɛbã, zʋrno rãmbã, yɩɩlã, sĩnima wã la televiziõ wã pʋgẽ. B geta neb nins sẽn kɩɩsd bõn-kãensã wã wala neb yam sẽn yẽde, nin-sãbsdba, la wa neb sẽn ka paam vẽnegre. Dũniyã pa get Wẽnnaam noyã wala nonglem wilgr ye, a getame tɩ rẽ gɩdgd-a-lame t’a pa tõe n soog a meng ye.—Yelbũna 17:15; Ziid 4.

7. Sogs-bʋs la d segd n sok d mense?

7 Dũni kãngã sẽn kɩɩsd Wẽnnaam n paasdẽ wã pʋgẽ, yaa sõma tɩ d ges tõnd mengã tagsg la noy nins d sẽn tũudã sẽn yaa to-to. Wakat-wakate, d segd n pʋʋsame la d fees d meng ne pʋ-peelem n gese d sã n pa zãagd ne a Zeova tagsgã la a noyã bilf-bilfu. Wala makre, d tõe n soka d menga: ‘Mãsa mam geta reem m sẽn da pa na n sak n ges yʋʋm a wãn sẽn loog bɩ? Masã, mam sakda manesem Wẽnnaam sẽn gɩdg bɩ? Mam ket n nanda tẽebã yɛl sõma wa pĩndã bɩ? Mam sẽn vɩ to-to wã wilgdame tɩ m ningda Rĩungã yɛl pipi zĩigẽ m vɩɩmã pʋgẽ bɩ?’ (Matɩe 6:33) Tagsa a woto na n sõnga tõnd tɩ d kɩɩs dũniyã yam.

‘Ra zãag-y ne Wẽnnaam ye’

8. Wãn to la ned tõe n zãag ne a Zeova?

8 Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsa a kiris-nin-taasa woto: “Zemsame tɩ tõnd tall bũmb nins tõnd sẽn wʋmã n yɩɩda, tɩ bũmb da kɩt tɩ tõnd zãag ne bãmb ye.” (Hebre dãmba 2:1) Batayo  sã n bʋdg n bas a sorã, a pa tõe n ta a sẽn datẽ wã ye. Batayo wã kapitɛn sã n pa gũus ne sebgã la ko-wĩigã, a batayo wã tõee nana-nana n yõsg sik zĩig sẽn yaa sõma n kẽng koom noor sẽn tar pĩig zĩigẽ n tɩ kal be. Woto, tõnd me sã n pa ket n gãt sɩd nins sẽn yit Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ sẽn tar yõod wʋsgã, d tõee nana-nana n zãag ne a Zeova tɩ d tẽebã sãame. Woto pa baood tɩ d zãgs sɩdã vẽeneg ye. Sɩda, neb wʋsg pa zãgsd a Zeova tao-tao la ne yamleoog ye. Naoor wʋsgo, bilf-bilfu, b maanda bũmb sẽn kɩtd tɩ b lakd b mens ne Wẽnnaam Gomdã sakre. B wat n kẽe yel-wẽnda pʋgẽ n pa bãng ye. Wala batayo kapɩtɛn sẽn gõe, neb a woto pa nekd tɩ sã n pa sẽn wat n kẽ n bõog ye.

9. Wãn to la a Zeova ning a Salomo barka?

9 Ges-y a Salomo vɩɩmã. A Zeova bobl-a-la Israɛll naama. Wẽnnaam kõo a Salomo sor t’a me wẽn-doogo, la a yeel-a t’a gʋls Biiblã babs kẽere. A Zeova goma ne-a naoor a yiibu, la a kõ-a-la arzɛka, yʋʋr la a kɩt t’a naama zĩnd laafɩ. Sẽn yɩɩd fãa, a Zeova kõo a Salomo yam wʋsgo. Biiblã yetame: “Wẽnnaam kõo a Salomo yam ne bãngre la yẽesem wʋsgo. A Salomo yam da yɩɩda yam dãmba fãa sẽn be yaanga ne Ezipt yam dãmba me.” (1 Rĩm dãmba 5:1, 9, 10; 11:9) Sɩd-sɩda, d tõe n tagsame tɩ ned ning sẽn da segd n kell n sak Wẽnnaam ya a Salomo. La a Salomo wa n kɩɩsa sɩdã. Maana wãn tɩ woto wa yɩ?

10. Sor-wilgr bʋg la a Salomo pa tũ, la rẽ baasa wãna?

10 A Salomo ra mii Wẽnnaam Tõogã sõma la a ra wʋmda a võor neere. Sãmbg sẽn ka be, a ra pa reemd ne noy nins b sẽn da yãk neb nins sẽn da lebgd rĩm dãmbã yĩngã ye. No-kãensã a yembr yeelame: “[Rĩmã] ka tog n peeg pagb wʋsg tɩ b wa kɩt t’a bʋdg ye.” (Tõodo 17:14, 17) Baa ne sor-wilgr kãngã sẽn yaa vẽenegã, a Salomo rɩka pagb kobs-yopoe la roalb kobs-tã. Pʋg-kãens wʋsg ra balemda wẽnnaam dãmb a taaba. Tõnd pa mi bũmb ning sẽn kɩt t’a Salomo rɩk pagb wʋsgã ye, d leb n pa mi a sẽn kõ a meng bʋʋm ning n maan woto wã ye. Tõnd sẽn mi bal yaa t’a pa sak Wẽnnaam sor-wilgrã sẽn yaa vẽenegã ye. Yɛlã baasa wa a Zeova sẽn da pĩnd n keoogã kɛpɩ. D karemda woto: “[A Salomo] pagba wẽnemda a yam t’a tũ buud a taab wẽnnaam dãmba.” (1 Rĩm dãmba 11:3, 4) Bilf-bilfu, Wẽnnaam sẽn da kõ-a yam ningã menemame. A zãaga ne so-tɩrgã. A Salomo sẽn da wa n tʋll n ta kɩfen pogsã yamã kɩtame t’a pa le tʋll n sak Wẽnnaam la a ta a yam ye. Ad sɩd yaa kaeto menga, bala ya a Salomo mengã n dag n gʋls gom-kãensã: “M biiga, maan yam n kõ maam sũ-noogo tɩ m paam n leok sẽn paoogd-a maamã.”—Yelbũna 27:11.

Dũniyã yam tara pãnga

11. Wãn to la bũmb ning sẽn kẽed tõnd yamẽ wã tar pãng tõnd tagsgã zugu?

11 A Salomo makrã zãmsda tõnd tɩ yaa  yelle, d sã n tags tɩ d sẽn mi sɩdã yĩnga dũniyã pãn-tusdi pa tõe n sãam tõnd tagsgã ye. Wala rɩɩb sẽn tar pãng tõnd yĩngã zugã, sẽn kẽed tõnd yamã tõe n toeem-a lame. Tõnd sẽn dɩlgd d yamã ne bũmb ningã toeemda tõnd tagsgã la d manesmã. Sosiete rãmb wʋsg sẽn mi rẽ wã yĩnga, b yiisda milyaar dãmb ka tɛk yʋʋmd fãa sẽn na yɩl n maan b teedã piblisite. Piblisite sẽn tar pãng tũnugda ne yam goam la yimaas rãmb sẽn na yɩl n nek nebã tʋlsem tɩ b ra b teedã. Sẽn maand-b piblisite wã leb n miime tɩ naoor wʋsgo, piblisite gesg vugr bɩ naoor a yiib pa tusd nebã tɩ b yãg n tɩ ra teed ye. La sã n wa kaoose, piblisite wã gesg naoor ka tɛkã wat n kɩtame tɩ teooga yamleoog kẽ nebã. Piblisite wã tara pãnga, sã n paẽ dẽ ned ba a yembr kõn kẽesẽ a ligd a pʋgẽ ye. A tara pãng zãma wã tagsg la b manesem zugu.

12. a) Wãn to la a Sʋɩtãan tar pãn-tusdg nebã tagsg zugu? b) Bõe n wilgd tɩ b tõe n toeema kiris-nebã tagsgo?

12 Wala piblisite maanda, a Sʋɩtãan yelgda a tagsa wã n kɩtdẽ tɩ b tar yamleoogo, n miẽ tɩ sã n wa beẽ-beẽ, a tõe n kɩtame tɩ neba wa tags wa yẽ. Ne reemã la bũmb a taab maasem, a Sʋɩtãan belgda nebã tɩ b tags tɩ sõma yaa wẽnga, la tɩ wẽng yaa sõma. (Ezai 5:20) Baa kiris-neb hakɩk basame t’a Sʋɩtãan sẽn yelgd ziri ningã belg-ba. Biiblã keoogdame: “Sɩɩg Sõng yeta vẽeneg tɩ yaoolem wakate kẽer na n basa tẽebo, la b na n saka belgr sɩɩse la zĩn dãmb koeese, zãmb karen-saam dãmba na n belga bãmb tɩ b sũya kʋɩ wa bũmb sẽn dɩ bugum.”—1 Tɩmote 4:1, 2; Zeremi 6:15.

13. Tũud-n-ta-wẽns yaa bõe, la wãn to la tõnd tũud-n-taarã tar pãng tõnd zutu?

13 Ned ka be dũniyã yam sẽn pa tõe n sãam a tagsg ye. A Sʋɩtãan dũniyã tara yɛl toor-toor sẽn tõe n tall pãng ned zugu. Biibla sagenda tõnd woto: “Da belg-y y mens ye, tũud-n-ta-wẽns sãamda nin-sõamyã.” (1 Korẽnt dãmba 15:33) Tũud-n-ta-wẽnsã tõe n yɩɩ bũmb fãa la ned fãa, a tõe n bee tigingã pʋgẽ menga, tɩ rẽ pukd dũniyã yam. Tõnd sã n tags tɩ tũud-n-ta-wẽnsã pa tõe n maan tõnd wẽnga, d na n tagsame me tɩ tũud-n-ta-sõma wã pa tõe n sõng-d ye. Ad woto sɩd yaa tudgr menga! Biiblã wilgda yellã võor vẽenega, a sẽn yet tɩ: “Ned sã n tũud yam dãmba, a na n lebga yam soaba. La ned sã n tũud yalma, a na n paama toogo.”—Yelbũna 13:20.

14. Wãn to la d tõe n kɩɩs dũniyã yam?

14 Sẽn na yɩl n kɩɩs dũniyã yam, d segd n maana tũud-n-taar ne yam dãmba, sẽn dat n yeel tɩ neb nins sẽn balemd a Zeova wã. D segd n pidsa d yamã ne yɛl sẽn kengd tẽebo. Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsame: “Bũmb nins fãa sẽn yaa sɩda, la bũmb nins fãa sẽn be waoogre, la bũmb nins fãa sẽn yaa tɩrse, la bũmb nins fãa sẽn be pʋ-peelem, la bũmb nins fãa sẽn zems nonglem, la bũmb nins sẽn tar kaset sõama, la bũmb nins sẽn yaa neer zãnga n zems pẽgre, bɩ y tags bãmb yelle.” (Filip rãmba 4:8) D sẽn yaa neb sẽn tõe n yãk n maan sẽn yaa sõma bɩ wẽngã yĩnga, d tõe n yãka bũmb nins zut d sẽn na n tagsã. Wakat fãa, bɩ d tags bũmb nins sẽn na n kolg tõnd ne a Zeova n paasã zutu.

Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tara pãng n yɩɩda

15. Pĩnd Korẽntẽ wã, wãn to la kiris-nebã ra yaa toor ne neb a taabã?

15 Sẽn yaa lebend ne neb nins dũniyã yam  sẽn belgã, yaa Wẽnnaam vʋʋsem sõngã n wilgd kiris-neb hakɩkã sore. Yaa Korẽnt tigingã la a Poll sẽn gʋls tɩ: “Tõnd ka reeg dũniyã sɩɩg ye, tõnd deega Sɩɩg Sõng sẽn yit Wẽnnaam nengẽ, tɩ tõnd tõe n bãng bũmb nins Wẽnnaam sẽn kõ tõnd bãmb barka yĩngã.” (1 Korẽnt dãmba 2:12) Pĩnd Korẽntã ra yaa galʋ-tẽng sẽn da pid ne dũniyã yam. Tẽngã neb wʋsg vɩɩm da sãama wʋsg hali tɩ gomd ning sẽn yaa “vɩɩmd wa Korẽnt nedã” wa rat n yeel tɩ “yɩ yoaada.” A Sʋɩtãan luda nebã yam. Woto yĩnga, b ra pa mi bũmb wʋsgo, bɩ baa fʋɩ meng sɩd Wẽnnaamã zug ye. (2 Korẽnt dãmba 4:4) La ne a vʋʋsem sõngã maasem, a Zeova vẽnega Korẽnt neb kẽer yam, n kɩt tɩ b paam n bãng sɩdã. A vʋʋsem sõngã kõ-b-la pãng la a wilg-b sor tɩ b toeem b vɩɩmã wʋsg n tõog n ta a yam la b paam a barka. (1 Korẽnt dãmba 6:9-11) Baa ne dũniyã yam sẽn da tar pãngã, a Zeova vʋʋsmã n da tar pãng n yɩɩda.

16. Wãn to la d tõe n paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã la d kell n tall-a?

16 Yaa woto me rũndã-rũndã. A Zeova vʋʋsem sõngã la pãng ning sẽn yaa kãseng n yɩɩd ãndũniyã pʋgẽ wã, la a kõt-a-la wʋsg neb nins fãa sẽn kot-a ne tẽebã. (Luk 11:13) La sẽn na yɩl n paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, d pa segd n kɩɩs dũniyã yam bal ye. Wakat fãa, d segdame me n zãms Wẽnnaam Gomdã la d tũ-a d vɩɩmã pʋgẽ, sẽn na yɩl tɩ tõnd yamã, bɩ d tagsgã zems ne Wẽnnaam tagsgã. Tõnd sã n maan woto, a Zeova na n kõo tõnd pãng sẽn na yɩl tɩ d yals kãn-kãe a Sʋɩtãan manesmã fãa a sẽn tũnugd ne n dat n sãam tõnd tẽebã taoore.

17. Wãn to la a Lot sẽn vɩɩmd yell ningã tõe n keng d raoodo?

17 Baa ne kiris-nebã sẽn pa dũniyã rẽndã, b vɩɩ dũniyã neb sʋka. (Zã 17:11, 16) Tõnd ned ba a yembr pa tõe n lak a meng zãng fasɩ ne dũniyã yam ye, bala tõe tɩ d tʋmdame bɩ d vɩɩ ne neb sẽn pa nong Wẽnnaam la a soayã ye. Tõnd tagsda wa a Lot sẽn da vɩ Sodom nebã sʋka bɩ? Yẽ ra ‘sidgda wʋsgo,’ t’a sũur da sãam menga, Sodom nebã tʋʋm-wẽnsã yĩnga. (2 Pɩɛɛr 2:7, 8) Sã n yaa woto ne tõnd me, bɩ d ra koms raood ye. A Zeova kogla a Lot la a fãag-a, la a tõe n maana woto n kõ tõnd me. Tõnd Ba sẽn tar nonglmã neeme la a mi tõnd yɛlã, la a tõe n kõo tõnd sõngr la pãng ning d sẽn datã, sẽn na yɩl tɩ d kell n tall d tẽebã. (Yɩɩl Sõamyã 33:18, 19) Tõnd sã n teeg-a la d pʋʋs-a, a na n sõnga tõnd tɩ d yals kãn-kãe dũniyã yam taoore, baa tõnd yɛlã sẽn yaa toog to-to ning fãa.—Ezai 41:10.

18. Bõe yĩng tɩ d segd n tall naneb ne zems-n-taar ning d sẽn tar ne a Zeova wã?

18 Tõnd sẽn ya a Zeova nin-buiidã, d mii sɩdã, baa d sẽn be dũni a Sʋɩtãan sẽn tudg t’a zãr ne Wẽnnaamã pʋgẽ wã. Rẽnd d tara sũ-noog la laafɩ dũniyã sẽn pa tare. (Ezai 57:20, 21; Galat dãmba 5:22) D nanda vɩɩm sẽn pa sat Arzãn pʋgẽ wã saagr sẽn yaa kãsengã. Beenẽ, dũni kãngã sẽn sãamdã yam pa na n zĩnd ye. Bɩ d tall naneb ne zems-n-taar sẽn tar yõod wʋsg ning d sẽn tar ne Wẽnnaamã, la d gũus n dems manesem buud fãa sẽn tõe n kɩt tɩ d bʋdg n bas tẽebã. Bɩ d kolgd a Zeova n paasdẽ, t’a na n sõng-d lame tɩ d yals kãn-kãe dũniyã yam taoore.—Zak 4:7, 8.

Y tõe n wilga a võor bɩ?

• Wãn to la a Sʋɩtãan belg la a tudg nebã?

• Bõe la d tõe n maan n da wa zãag ne a Zeova?

• Bõe n wilgd tɩ dũniyã yam tara pãnga?

• Wãn to la d tõe n paam Wẽnnaam vʋʋsmã la d kell n tall-a?

[Zãmsgã sogsgã]

[Zĩ-gũbri, seb-neng 24]

DŨNIYÃ YAM, LA WẼND YAMÃ

Sɩdã bee ne ned kam fãa tagsgo. Ned fãa n baood a meng sɩda. “[Wẽnnaam] goama yaa sɩda.”—Zã 17:17.

Sẽn na yɩl n bãng sẽn yaa sõma la wẽng n bake, bɩ f kelg f sũurã.

“Ninsaal sũur tara zĩri n yɩɩd bũmb fãa, la a yaa wẽng wʋsgo.”—Zeremi 17:9.

Maan f yam daabo.

“Ninsaal ka so a meng vɩɩm yell ye.”—Zeremi 10:23.

Yaa arzɛkã n kõt sũ-noogo.

“Ligd datem yaa bõn-wẽns fãa yẽgre.”—1 Tɩmote 6:10.

[Foto, seb-neng 23]

A Salomo basa tũudum hakɩkã n tũ ziri wẽnnaam dãmba