Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

A Zeova kõt-d-la bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-dã daar fãa

A Zeova kõt-d-la bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-dã daar fãa

 A Zeova kõt-d-la bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-dã daar fãa

‘Bɩ y ra maan yɩɩr ye. Tɩ bõe, yãmb Ba miimi tɩ yãmb data bõn-kãense.’—LUK 12:29, 30.

1. Wãn to la a Zeova get rũmsã yelle?

YÃMB zoe n gũus n gesa yirg bɩ liuul buud a to sẽn pẽesd n baood a rɩɩb sagdẽ bɩ? Tõe tɩ y soka y meng bũmb ning a sẽn tõe n yã tẽngã n dɩ. A Zezi yeela a tãng zug zãmsgã pʋgẽ tɩ d segd n dɩka yam ne a Zeova sẽn get liuuli wã yell to-to wã. A yeelame: “Bɩ y ges bõn-yɩgdse. Bãmb ka bʋta, la b ka tigisd me ye, la bãmb ka suiid bao pʋsẽ ye. La yãmb Ba sẽn be arzãna rɩlgda bãmba. Yãmb ka yɩɩd bãmb wʋsg sɩda?” (Matɩe 6:26) A Zeova rɩlgda a bõn-vɩɩsã fãa ne manesem sẽn yaa kãsenga.—Yɩɩl Sõamyã 104:14, 21; 147:9.

2, 3. Tẽebã wɛɛngẽ, a Zezi sẽn wilg tɩ d pʋʋs n kos d daar fãa noor dɩɩbã tõe n zãmsa tõnd bõe?

2 La bõe yĩng t’a Zezi paas pʋʋsg ning a sẽn zãms a karen-biisã pʋgẽ tɩ d kos tɩ: “Bɩ y kõ tõnd dɩɩb dũnda”? (Matɩe 6:11) Zãmsg wʋsg võor sẽn tagem tẽebã wɛɛngẽ n be kos-kãngã pʋgẽ. Pipi, a tẽegd-d lame tɩ bũmb nins d sẽn data fãa sɩd yita a Zeova nengẽ. (Yɩɩl Sõamyã 145:15, 16) Ninsaalbã tõe n bʋdame la b ko, la yaa Wẽnnaam a yembr bal n sɩd tõe n kɩt tɩ bũmb bɩ, yaa yĩng wɛɛngẽ tɩ yaa tẽeb wɛɛngẽ me. (1 Korẽnt dãmba 3:7) Tõnd sẽn dɩt la d yũud bũmb ningã yaa Wẽnnaam n kõte. (Tʋʋma 14:17) D sã n kot-a t’a kõ-d bũmb nins d sẽn datã daar fãa, rẽ wilgdame tɩ d tara mi-beoog wʋsg a sẽn kõt-d bõn-kãensã yĩnga. La yaa vẽeneg tɩ pʋʋs-kãngã pa rat n yeel tɩ d pa segd n ye tʋme, sã n mik tɩ d tõe n tʋmame ye.—Efɛɛz rãmba 4:28; 2 Tesalonik rãmba 3:10.

3 Yiib-n-soaba, d sã n kotẽ t’a kõ-d ‘d rɩɩb rũndã,’ d wilgdame tɩ d pa maand yɩɩr beoog yĩng tɩ loog noor ye. A Zezi sɩd ra yeelame: “Dẽ yĩnga, bɩ yãmb da maan yɩɩr ye, la y ra yeele: ‘Tõnd na n dɩɩ bõe? Tõnd na n yũu bõe? Tõnd na n yeelga bõe?’ Tɩ bõe, bõn-kãens la neb sẽn ka pʋʋsd Wẽnnaam baood wakat fãa. Yãmb Ba sẽn be arzãnã miimi tɩ yãmb data bõn-kãense. Bɩ y reng n bao Wẽnnaam soolem ne bãmb tɩrlem, la bõn-kãens fãa na paas yãmba. Dẽ yĩnga bɩ y ra maan yɩɩr ne beoog yell ye, tɩ bõe beoog na n gesa a meng yelle.” (Matɩe 6:31-34) D sẽn pʋʋsd n kot “tõnd rɩɩb dũnda” wã zãmsd-d lame tɩ d ra gĩd d vɩɩmã ne yɛl wʋsg ye, la tɩ d yɩ ‘neb sẽn sakd Wẽnnaam la d maand sũ-noog ne’ bũmb nins d sẽn tarã.—1 Tɩmote 6:6-8.

Tẽeb rɩɩb daar fãa

4. Yel-bʋg sẽn zĩnd a Zezi la Israɛll nin-buiidã vɩɩmẽ n wilgd tẽebã rɩɩb yõodo?

4 D sẽn pʋʋsd n kot d noorã rɩɩb daar fãa wã me segd n tẽeg-d lame tɩ d rata tẽebã rɩɩb daar fãa. Baa ne a Zezi sẽn da loe noor n kaoos tɩ kom da tar-a wã, a Sʋɩtãan sẽn mak-a n yeel-a t’a kɩt tɩ kugã lebg burã, a yeelame: “A gʋlsame: ‘Ninsaal ka na n vɩ ne rɩɩb bal ye, la yaa ne goam nins sẽn yit Wẽnnaam noorẽ wã.’ ” (Matɩe 4:4) A Zezi lebs n dɩka no-rɛɛs a Moiiz sẽn da togs Israɛll nebã bũmb ningã n yeele: “Zusoaba kɩtame tɩ y lebg nimbãan dãmba la b bas tɩ kom nams yãmba n yaool n  kõ yãmb mann yãmb ne y yaab rãmba sẽn da ka mi, sẽn na n yɩlga tɩ y bãng tɩ ninsaal ka na n vɩ ne rɩɩb bal ye, la b tog n vɩɩnda ne goam nins sẽn yit Zusoaba noorẽ wã.” (Tõodo 8:3) A Zeova sẽn kõ Israɛll nebã mannã ne manesem ningã, a rɩlg-b lame la a zãms-b yɛl kẽer tẽebã wɛɛngẽ me. Bũmb a yembr a sẽn zãms-b ne rẽ yaa tɩ nebã ra segd n ‘wʋka sẽn sekd daar a yembr dɩɩb’ bala. B sã n da wʋk tɩ yɩɩg rẽ, kellã põogdame n kẽ zũnzũyã. (Yikri 16:4, 20) La rasem a yoob raarã b sẽn da segd n wʋk rasem a yiib rẽnd sẽn na yɩl n dɩ kellã vʋʋsg raarã, kel-kãng ra pa põogd ye. (Yikri 16:5, 23, 24) Woto, mannã ra kɩtame tɩ b gãd b yamẽ wã tɩ b segd n yɩɩ sakdba, la tɩ b vɩɩmã pa tɩ loe ne rɩɩb bal ye, la yaa ne “goam nins sẽn yit Zusoaba noorẽ wã.”

5. Wãn-wãn la a Zeova kõt tõnd tẽebã rɩɩb rũndã-rũndã?

5 Woto, tõnd me segd n dɩta tẽebã rɩɩb a Zeova sẽn tũnugd ne a Biriblã n kõt-dã daar fãa. Yaa rẽ yĩng la a Zezi sẽn yãk “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yam,” n kõ a noor t’a ges a tẽeb zakã yell n ‘moeneg-a wa sẽn zemsã.’ (Matɩe 24:45) Tʋm-tʋmd kãng sẽn tũud sɩdã neb sull kõta tõnd tẽebã rɩɩb wʋsgo, wala sɛbã b sẽn tõe n tall n zãms Biiblã, la a leb n sagend-d lame tɩ d karemd Biiblã daar fãa. (Zozue 1:8; Yɩɩl Sõamyã 1:1-3) Wala a Zezi, tõnd me tẽebã tõe n paama kengre, d sã n maand modgr wʋsg daar fãa n zãmsd a Zeova raabã la d maand-a.—Zã 4:34.

Yel-wẽnã sugr kosgo

6. Sam-bʋs poorẽ la d segd n kos sugri, la bõe la d segd n maan t’a Zeova sak n bas taale?

6 A pʋʋsgã pʋgẽ a kosame n paase: “Bas-y tõnd samã taal wa tõnd me sẽn basd d sam-dãmbã sam taalã.” (Matɩe 6:12, NW ) Zĩ-kãensã pa ligd samd yell la a Zezi sẽn da gomdã ye. A ra gomda tõnd yel-wẽnã sugr yelle. Pʋʋs-kãngã a Luk sẽn gʋlsã pʋgẽ, d karemdame: “Bɩ y kõ tõnd sugri d yel-wẽna yĩnga, tɩ tõnd me kõta neb nins sẽn beegd tõndã sugri.” (Luk 11:4) Woto yĩnga, tõnd sã n maan yel-wẽnde, yaa wala d tara a Zeova samde. La d nonglem Wẽnnaamã sakame n na n ‘yiis’ sam-kãng bɩ n bas-a taale, d sã n tik Kirist maoongã sẽn yɩ rondã zug n “tek yam n kos sugr” ne pʋ-peelem.—Tʋʋma 3:19; 10:43; 1 Tɩmote 2:5, 6.

7. Bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋs n kos d yel-wẽnã sugr daar fãa?

7 D leb n beegdame, d sã n wa pa tall manesem sẽn zems ne a Zeova tagsg sẽn yaa to-to tɩrlmã wɛɛngẽ wã. Tõnd sẽn dog ne yel-wẽnã yĩng kɩtame tɩ d fãa kongd ne d no-goamã, d manesem la d tagsgo, bɩ ne d sẽn mi n pa maan yɛl nins d sẽn segd n maanã. (Koɛɛg Soaba 7:20; Rom dãmba 3:23; Zak 3:2; 4:17) Rẽ n so tɩ d sã n bãng tɩ d maana yel-wẽnd wall d pa bãng me, d daar fãa pʋʋsgã pʋgẽ, d segd n kosa d yel-wẽna sugri.—Yɩɩl Sõamyã 19:12; 40:13.

8. Pʋʋs n kos d yel-wẽnã sugrã segd n kɩtame tɩ d maan bõe, la rẽ wata ne nafa bʋse?

8 D sã n na n pʋʋs n kos d yel-wẽnã sugri, d segd n tika Kirist zɩɩmã sẽn daagã zug n deng n vaees d mens ne pʋ-peelem, n tek yam n kos sugri, la d vẽneg d yel-wẽnã n togse. (1 Zã 1:7-9) Sẽn na yɩl n wilg tɩ d sɩd pʋʋsa ne pʋ-peelem, d pʋʋsgã poore d segd n maana “sẽn zems ne yam tekr tʋʋma.” (Tʋʋma 26:20) D sã n maan woto d tõe n tẽeme t’a Zeova na n sak n basa taale. (Yɩɩl Sõamyã 86:5; 103:8-14) Rẽ na n kõ-d-la sũur pʋgẽ bãan sẽn kõn bãng n bilgi, sẽn yaa “Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd neba bãngr fãa” sẽn na n “gũ [tõnd] sũyã la [d] tagsgo Kirist Zezi maasem yĩnga.” (Filip rãmba 4:7) La pʋʋsg ning a Zezi sẽn wilg a karen-biisã pʋgẽ a zãms-d-la yɛl a taab d sẽn tog n maan n paam d yel-wẽnã sugri.

Sẽn na yɩl tɩ b kõ-d sugri, d segd n kõo sugri

9, 10. a) Bõe la a Zezi yeel a pʋʋsgã pʋgẽ n paase, la bõe la rẽ wilgd vẽenega? b) Mak-bʋg la a Zezi rɩk n paas n wilg tɩ d segd n kõta neb a taabã sugri?

9 Bãng-y tɩ pʋʋsg ning a Zezi sẽn zãms a  karen-biisã pʋgẽ, ya a babg ning a sẽn kos tɩ “bas-y tõnd samã taal wa tõnd me sẽn basd d sam-dãmbã taalã” bal võor la wilg-yã. A pʋʋsgã baasg poore, a paasame: “Yãmb sã n kõ neba sugr b beegra yĩnga, yãmb Ba sẽn be arzãna me na n kõo yãmb sugri y beegra yĩnga.” (Matɩe 6:14, 15) Woto wã, a Zezi wilga vẽeneg tɩ d sã n dat t’a Zeova kõ-d sugri d segd n sakd n kõta neb a taabã me sugri.—Mark 11:25.

10 Daar a yembre, a Zezi leb n dɩka makr sẽn wilgd tɩ d sã n dat t’a Zeova kõ-d sugri, yaa tɩlae tɩ d kõt neb a taabã sugri. A togsa kɩbar sẽn wilgd rĩm sẽn bas yamb a yembr sẽn da tar a sam-kẽeng taale. La rẽ poore, rĩma wa n sɩbg-a-la wʋsgo, bala yamba yemb-taag n da tar a samd sẽn pa kolg rĩmã samd ning yẽ sẽn tarã baa bilfu, t’a tõdg fasɩ t’a kõn bas taal ye. A Zezi baasa a kɩbarã n yeele: “Mam arzãn Ba na n maana yãmb woto, yãmb ned kam fãa sã n ka kõ a ba-biis sugr ne a sũur fãa.” (Matɩe 18:23-35) Kɩbarã saglg yaa vẽenega: A Zeova sẽn bas tõnd sẽn maan yel-wẽn ninsã fãa taalã yɩɩda beegr buud fãa ned sẽn tõe n beeg-do. Sẽn paase, a Zeova kõt-d-la sugr daar fãa. Dẽnd vẽenega, tõnd me segd n kõo neb a taabã sẽn beegd tõnd wakat-wakat balã sugri.

11. D sã n dat t’a Zeova kõ-d sugri, sagl-bʋg tʋm-tʋmd a Poll sẽn kõ la d segd n tũ, la rẽ na n waa ne bi-sõma bʋse?

11 Tʋm-tʋmd a Poll da gʋlsame: “Bɩ yãmb maan taab neere, la paam sũ-bʋgsem, la kõ taab sugri wa Wẽnnaam sẽn kõ yãmb sugr Kirist yĩngã.” (Efɛɛz rãmba 4:32) Kiris-nebã sẽn kõt taab sugrã yĩng kɩtame tɩ bãan be b sʋka. A Poll saglame n paase: “Woto yĩnga, yãmb sẽn yaa Wẽnnaam nin-tũusdsi la pʋ-peelem dãmba la nin-nongdsã, bɩ y paas nimbãan-zoeer wʋsgo la neerlem ne sik-m-menga la sũ-bʋgsem ne sũ-mare. Bɩ y maan sũ-mar ne taaba la y kõ taab sugri, ned sã n tar yell ne a to, a wa Zusoaba sẽn kõ yãmb sugrã, bɩ yãmb me kõ taab sugr woto. La sẽn paas bõn-kãens fãa, bɩ y maan nonglem sẽn yaa bũmb fãa loɛtg sɩd-sɩdã.” (Kolos rãmba 3:12-14) Yãoã tika pʋʋsg ning a Zezi sẽn zãms tõndã zugu, sẽn yet tɩ: “Bas-y tõnd samã  taale, wa tõnd me sẽn basd d sam-dãmbã taalã, NW.

Koglg makr taoore

12, 13. a) Bõe la a Zezi pʋʋsgã kosg ning sẽn pʋgdã pa rat n yeele? b) Makd ning sẽn yaa kãsengã yaa ãnda, la bõe la d sẽn pʋʋsd tɩ b ra bas tɩ d kẽ makr pʋgẽ wã rat n yeele?

12 A Zezi pʋʋsgã kosg ning sẽn pʋgdã yaa: “Bɩ y ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ ye.” (Matɩe 6:13) Rẽ yĩnga a Zezi ra rat n yeelame tɩ d segd n kosa a Zeova t’a ra mak-d bɩ? Pa woto la a ra rat n yeel ye, bala b vẽnega karen-biig a Zak t’a gʋls tɩ “ned sã n paam makre, bɩ a ra yeel tɩ yaa Wẽnnaam n makd yẽ ye. Tɩ bõe, bũmb ka tõe n mak Wẽnnaam tɩ b maan wẽng ye, la Wẽnnaam menga ka makd ned ba a ye t’a maan wẽng ye.” (Zak 1:13) Sẽn paase yɩɩl-gʋlsdã gʋlsame: “Zusoaba, mam soaala, yãmb sã n tẽeg yel-wẽna n ka base, ãnda n na n yalse?” (Yɩɩl Sõamyã 130:3) A Zeova pa gũusd tõnd yel-wẽnd fãa ye, la yaa vẽeneg me t’a pa makd tõnd n dat tɩ d beeg-a ye. Sã n yaa woto, a Zezi pʋʋsgã gom-kãensã võor yaa bõe?

13 Yaa a Sʋɩtãan n makd tõnd ne sɩlem n dat tɩ d maan yel-wẽna. A rat n tolg n sãama tõnd fasɩ. (Efɛɛz rãmba 6:11) Yẽ la Makd ning sẽn yaa kãsengã. (1 Tesalonik rãmba 3:5) D sã n pʋʋsd n kotẽ tɩ b ra bas tɩ d kẽ makr pʋgẽ, d kota a Zeova tɩ d sã n wa be makr taoor bɩ a ra bas-d tɩ d lʋɩ ye. D kot-a lame t’a sõng-d t’a ‘Sʋɩtãan ra tõog’ n kʋɩɩb-d ye. (2 Korẽnt dãmba 2:11) D pʋʋsgã bõn-datl yaa sẽn na yɩl n kell n pa “Sẽn-tõeyã-fãa wã maasmẽ,” n tõog n paam tẽeb koglg ning a sẽn kõt neb nins fãa sẽn sakd a Zeova naam sẽn ka to wã bũmb nins fãa b sẽn maandã pʋgẽ wã.—Yɩɩl Sõamyã 91:1-3.

14. Wãn to la tʋm-tʋmd a Poll kõ-d bas-m-yam tɩ d sã n kos a Zeova sõngr makr taoore a pa na n bas-do?

14 D tõe n talla bas-yard tɩ sã n yaa bõn-kãng la d rat ne d sũur fãa, n wilg rẽ d pʋʋsgã pʋgẽ la ne d tʋʋma, a Zeova pa na n bas-d ye. Tʋm-tʋmd a Poll kõ-d-la bas-m-yam ne rẽ n yeele: “Yãmb nan ka paam makr ba a yembr sẽn nan ka mak ninsaal ye. La Wẽnnaam sẽn yaa sɩd soabã, bãmb ka na n sak tɩ yãmb paam makr sẽn yɩɩd yãmb pãng ye. La ne makre bãmb na n maana sore tɩ yãmb tõe n yi, la tɩ yãmb tõe n paam pãng makra pʋgẽ n da lʋɩ ye.”—1 Korẽnt dãmba 10:13.

“Fãag tõnd wẽng soaba nugẽ”

15. Bõe yĩng tɩ tar yõod n yɩɩd pĩndã tɩ d pʋʋs n kos tɩ b fãag-d wẽng soabã nugẽ?

15 Sã n yaa ne Biiblã babg ning b sẽn gʋls ne nug tɩ b boond tɩ kiris-neb gɛrk Gʋlsg Sõamyã sẽn be bas-m-yam n yɩɩdã pʋgẽ, a Zezi pʋʋsgã baasa ne gom-kãensã: “Bɩ y fãag tõnd wẽng soaba nugẽ.” * (Matɩe 6:13) D sɩd rata hal wʋsg tɩ b kogl-d ne wẽng soabã saabã wakat kãensã pʋsẽ. A Sʋɩtãan ne a zĩn dãmbã zabda ne kellã sẽn zae ne vʋʋsem sõngã sẽn “sakd Wẽnnaam noor la sẽn tar a Zezi kasetã” la ne ‘kʋʋn-kãsengã’ neb sẽn yaa b tũud-n-taasã. (Wilgri 7:9; 12:9, 17) Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr keooga kiris-nebã n yeele: “Yõk-y y mens n gũusi; tɩ bõe, yãmb bɛ wã sẽn yaa Sʋɩtãana gõoda wa gɩgemd sẽn kelemda n baood a sẽn  tõe n paam a soab n sãam. Bɩ y kɩɩs yẽnda n yals kãn-kãe tẽeb pʋgẽ.” (1 Pɩɛɛr 5:8, 9) A Sʋɩtãan rat n kɩtame tɩ d bas kasetã kũuni. Rẽ n so t’a tũnugd ne a poorẽ dãmbã sẽn be tẽngã zugã, (tũudmã neba, lɛɛbdbã bɩ nanambsã) n dat n bugs tõnd tɩ d yɛɛs n base. La d sã n yals kãn-kãe, a Zeova na n fãag-d lame. Karen-biig a Zak gʋlsame: “Bɩ y sak Wẽnnaam. Kɩɩs-y Sʋɩtãana, la yẽ na zoe n bas yãmba.”—Zak 4:7.

16. Bõe la a Zeova tar wakat fãa n sõngd a sõgen dãmb nins sẽn be makr pʋgẽ wã?

16 A Zeova sakame tɩ b mak a Biriblã. La a Zezi sẽn kɩɩs a Sʋɩtãanã, n tũnug ne Wẽnnaam Gomdã n kogl a mengã poore, a Zeova tʋma malɛgs tɩ b wa keng a pɛlga. (Matɩe 4:1-11) Woto, a Zeova sõngda tõnd me ne a malɛgsã maasem, d sã n pʋʋs ne tẽebo, la d sã n kɩt t’a lebg d zĩ-lilldga. (Yɩɩl Sõamyã 34:8; 91:9-11) Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr da gʋlsame t’a Zeova mii a sẽn na maan n “fãag nin-sõamyã makr pʋgẽ, la b gũ nin-wẽns tɩ b paam sɩbgr bʋʋd daare.”—2 Pɩɛɛr 2:9.

Fãagr zãng-zãng kolgame

17. A Zezi pʋʋsg ning a sẽn zãms-dã pʋgẽ, wãn-wãn la a wilg bũmb fãa zĩig tɩ zemse?

17 A Zezi pʋʋsgã pʋgẽ a wilga bũmb fãa zĩig tɩ zemse. Bũmb ning sẽn segd n pak tõnd pipi ya a Zeova yʋ-sõngã sẽn yaa kãsenga manegre. Sẽn mik tɩ yaa Mesi Rĩungã la a Zeova na n tũnug ne n maan dẽ wã, d pʋʋsdame tɩ Rĩungã wa sãam ninsaalb sẽn pa zems zãngã rĩmd bɩ b goosneem dãmbã fãa, la a kɩt tɩ Wẽnnaam daabã tõog n maan tẽngã gill zug wala sẽn maand saasẽ wã. Tõnd sẽn saagd n na n vɩɩmd wakat sẽn-kõn-sa tẽng zug arzãnẽ wã bee ne a Zeova yʋʋrã sẽn na n maneg la b sẽn na n sak ãndũniyã fãa gill zug t’a naam sẽn ka to wã zemsame. D sã n pʋʋs n kos bõn-kãensã fãa sẽn yaa kãsems n yɩɩdã poore, d tõe n yaool n kosa bũmb nins d sẽn dat raarã pʋgẽ wã, d yel-wẽnã sugr la koglg ne makr la wẽng soab a Sʋɩtãan sɩlmã.

18, 19. Wãn to la pʋʋsg ning a Zezi sẽn zãms tõndã sõngd-d tɩ d kell n gũus la d tall d “tẽeba kãn-kãe hal tɩ saabã ta”?

18 Wakat ning b sẽn na n fãag-d zãng-zãng ne a Sʋɩtãan dũniyã sẽn sãamã kolgdame. A Sʋɩtãan miime tɩ ‘wakat bilf’ bal n ket-a, t’a tõe n tall ‘sũ-puugr sẽn yaa kãseng’ ne tẽngã, sẽn yɩɩd fãa, ne a Zeova sõgen dãmb nins sẽn kɩs sɩd ne-a wã. (Wilgri 12:12, 17) A Zezi reng n togsa a karen-biisã bãndã yɛl toɛy-toɛyã sẽn wilgd “dũniyã sɛɛbã” pʋgẽ tɩ yel-kãsems n na n zĩndi, tɩ yel-kãens kẽer pidsg ket n nan watẽ. (Matɩe 24:3, 29-31) D sã n wa ne rẽ sẽn pidsdi, d sẽn saagd tɩ d na n paama fãagrã yĩnga, d sũy na n yɩɩ noog n paase. A Zezi yeelame: “Bõn-kãens sã n sɩng n zĩndi, bɩ y rooge n nak n ges yĩngri; tɩ bõe, yãmb fãagra kolgame.”—Luk 21:25-28.

19 Pʋʋsg takɩ ning a Zezi sẽn zãms a karen-biisã pʋgẽ, a kõo tõnd sor-wilgr sẽn be bas-m-yam sẽn wilgd bũmb nins d sẽn tõe n kos d pʋʋsgã pʋgẽ saabã sẽn kolgdã yĩnga. Bɩ d kell n tall bas-m-yam hal tɩ saabã ta, a Zeova na n ket n kõt-d-la bũmb nins d sẽn dat tẽebã la yĩnsã wɛɛngẽ wã daar fãa. D sã n gũusdẽ la d wɩngd ne pʋʋsgo, na n sõng-d lame tɩ d “tall tõnd pipi tẽeba kãn-kãe hal tɩ saabã ta.”—Hebre dãmba 3:14; 1 Pɩɛɛr 4:7.

[Tẽngr note]

^ sull 15 Biibl kẽer wala Wẽnnaam Sebrã pʋgẽ, Soaalã pʋʋsg baasda ne gom-kãensã nebã sẽn boond tɩ Wẽnnaam pẽgr gomdã: “[Tɩ yãmb n so soolem, la pãnga, la waoogre, wakat sẽn ka sɛta.] Amina.” Sebr a yembr (Commentaire biblique de Jérôme, ãngil.) yeelame: “Wẽnnaam pẽgr gomdã . . . pa be Biibl dãmb nins b sẽn gʋls ne nus tɩ be bas-m-yam n yɩɩdã” pʋsẽ ye.

Lebg-n-gese

• Bõe la d sẽn pʋʋsd n kot “tõnd dɩɩb dũnda” wã rat n yeele?

• Bõe la “bas-y tõnd samã taal wa tõnd me sẽn basd d sam-dãmbã sam taalã” rat n yeele?

• D sã n wa kot a Zeova t’a ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ, bõe la rẽ rat n yeele?

• Bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋs n kos a Zeova t’a “fãag tõnd wẽng soabã nugẽ”?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 25]

Tõnd sã n dat tɩ b kõ-d sugri, d segd n kõo neb a taabã me sugri

[Seb-neng 23 fotã soaadbã]

Lydekker