Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Zãms-y Wẽnnaam Gomdã y toor ne sũ-noogo

Zãms-y Wẽnnaam Gomdã y toor ne sũ-noogo

 Zãms-y Wẽnnaam Gomdã y toor ne sũ-noogo

“Yãmb sẽn maana fãa mam [bʋgsda a zug, NW ] m sũur pʋgẽ; la mam na n tagsa y tʋʋm kãsemsa yelle.”—YƖƖL SÕAMYÃ 77:13.

1, 2. a) Bõe yĩng tɩ d segd n bao sẽk n bʋgse? b) “Bʋgs” rat n yeelame tɩ bõe?

TÕND sẽn ya a Zezi Kirist karen-biisã, d zems-n-taarã ne Wẽnnaamã la bũmb nins sẽn tusd tõnd tɩ d maand a raabã yell segd n pak-d-la wʋsgo. La rũndã-rũndã, neb wʋsg maanda yɛl ka tɛk hali n pa baood sẽk n na n zĩnd n bʋgs ye. B fõr n kẽe laog-baoondo, teed raab la yõ-noogrã baoob sẽn ka barkã pʋgẽ. Wãn to la d tõe n zãag d meng ne yel-faad a woto? Wa tõnd sẽn yãkd sẽk daar fãa n maand yɛl sẽn yaa tɩlae wala rɩɩb la gõeema, woto me, d segd n baoa sẽk daar fãa sẽn na yɩl n bʋgs a Zeova tʋʋmã la a yel-manesmã zutu.—Tõodo 8:3; Matɩe 4:4.

2 Yãmb zoe n dɩka sẽk n bʋgs bɩ? Bʋgsg rat n yeelame tɩ bõe? Gom-biis võor sebr a yembr wilgame tɩ bʋgs yaa “tik f tagsg bũmb zugu, tags a zugu.” La “bʋgsã” rat n yeelame tɩ “tagse, maag f yĩng n tags bũmb zug sõma.” Rẽ võor ne yãmb yaa bõe?

3. Taoor kẽngr tẽebã wɛɛngẽ tɩ loee ne bõe maanego?

3 Bũmb sẽn be, yaa tɩ bʋgsgã segd n tẽega tõnd bũmb ning tʋm-tʋmd a Poll sẽn gʋls a sõgen taag a Tɩmote wã: “Ges sɛba kareng ne koe-moonega la zãmsga yell neer hal tɩ mam wa. . . . [“bʋgs bõn-kãens zutu,” NW ] la f maan ne f sũur fãa, tɩ neba fãa yã tɩ fo bɩtame.” N-ye, b gũudame tɩ ned fãa kẽng taoor la a bɩ, la a Poll goamã wilgame tɩ tẽebã yɛl zut bʋgsg kɩtdame tɩ ned kẽng taoore. Yaa woto me rũndã-rũndã. Sẽn na yɩl n kẽng taoor tẽebã wɛɛngẽ n paam sũ-noogo, d segd n ket n ‘bʋgsdame’ la d maand bũmb nins Wẽnnaam Gomdã sẽn yet tɩ d maanã ne d “sũur fãa.”—1 Tɩmote 4:13-15.

4. Tʋʋm-te-bʋs la y tõe n tũnug ne tɩ sõng-y tɩ y bʋgs a Zeova Gomdã zug wakat fãa?

4 Wakat ning sẽn zems n yɩɩd ne yãmb tɩ y bʋgsã bee ne yãmb la ne y zakã neb daar fãa tʋʋma. Neb wʋsg bʋgsda Biiblã verse zug yibeoog pĩnda, b sã n karem D vaees Gʋlsgã daar fãa seb-bila. Sɩda, Betɛllã zags sẽn be dũniyã gill zugã yamleoog tʋm-tʋmdb 20 000 wã dɩkda minit 15 n vaees Biibl verse daarã yĩnga, n sɩng b daarã. Betɛllã zakẽ, yaa neb sõor bilf bal n kẽesd b toog n wɛgs daar verse wã yibeoog fãa, tɩ sẽn ket-bã tagsd b sẽn yet la b karemd bũmb ningã zugu. Kaset rãmb a taab bʋgsda a Zeova Gomdã zugu, b sã n wa rebd tʋʋmã. B kelgda Biiblã la Gũusg Gasgã ne Réveillez-vous ! wã goam b sẽn dɩk kasɛt dãmb zut tɩ be buud-goam kẽer pʋsẽ wã. Zak pagb wʋsg maanda woto, b sã n wa tʋmd zakã tʋʋma. Sɩda, b rɩkda yɩɩl gʋlsd a Azaf sẽn gʋls woto wã togs-n-taare: “Mam na n tẽega Zusoaba tʋʋma; mam na n tẽega yãmb bõn-bãna hal kʋdemd wakate.  Yãmb sẽn maana fãa mam gomda tẽngr-tẽngr m sũur pʋgẽ; la mam na n tagsa y tʋʋm kãsemsa yelle.”—Yɩɩl Sõamyã 77:12, 13.

Yam tagsg sẽn zems womda bi-sõma

5. Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam Gomdã zãmsg d toor segd n tall yõod ne tõndo?

5 Tõnd sẽn vɩ televiziõ, video la ordinatɛɛr dãmbã zãmaan pʋgẽ wã yĩnga, sɛb karengã booga hal wʋsgo. La sɩd-sɩda, pa segd n yɩ woto ne a Zeova Kaset rãmbã ye. Biiblã kareng yaa bũmb sẽn loet tõnd ne a Zeova d vɩɩmã tõre. Yʋʋm tusa sẽn looge, a Zozue ledga a Moiiz n yɩ Israɛll buudã taoor-lʋɩta. Sẽn na yɩl n paam a Zeova barkã, a Zozue mengã ra segd n karma Wẽnnaam Gomdã. (Zozue 1:8; Yɩɩl Sõamyã 1:1, 2) Ket n yaa woto la b baood tɩ d maan rũndã-rũndã. La kẽer sẽn pa karem lekoll n zãaga yĩnga, b tõe n yãame tɩ yaa toog ne-b tɩ b karem, wall b get-a wa tʋʋm-toogo. Rẽnd yaa bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d tʋlg n karem la d zãms Wẽnnaam Gomdã? D tõe n yãa leokrã Rĩm a Salomo goamã sẽn be Yelbũna 2:1-6 pʋgẽ. D bõos tɩ y lak y Biiblã n karem verse kãensã. Rẽ poore, d na n naaga taab n sõs b zutu.

6. Yam-tagsg bʋg la d segd n tall Wẽnnaam bãngrã wɛɛngẽ?

6 Sẽn na yɩl n sɩnge, ad saglg ning d sẽn yãt beenẽ: “M biiga, fo sã n deeg mam goama, la f tẽeg bũmb ninga mam sẽn wilg fooma n kelg yam neere la f bao bãngr ne f sũur fãa.” (Yelbũna 2:1, 2) Bõe la gom-kãensã zãmsd tõndo? Tɩ tõnd ned kam fãa segd n zãmsa Wẽnnaam Gomdã. Ges-y tɩ b yeelame tɩ: “Fo sã n deeg mam goama.” B sẽn yeel woto wã tara yõod wʋsgo, bala ãdem-biisã wʋsg pa kelgd Wẽnnaam Gomdã ye. Tõnd sã n dat n paam sũ-noog Wẽnnaam Gomdã zãmsg pʋgẽ, d segd n sak n deega a Zeova goama la d ges-b wala laog d sẽn pa rat n bas tɩ menem ye. D pa segd n bas tɩ d daar fãa tʋʋmã, bɩ yɛl a taab tiis-d tɩ d sɩng n get Wẽnnaam Gomdã ne yam-kaalgo, bɩ ne sãmbs meng ye.—Rom dãmba 3:3, 4.

7. Bõe yĩng tɩ d segd n maan d sẽn tõe fãa n zĩnd kiris-neb tigissẽ wã la d kelgd neere?

7 Tõnd sɩd ‘deegdame’ la d kelgd neere, b sã n wa wɛgsd Wẽnnaam Gomdã d tigissẽ wã bɩ? (Efɛɛz rãmba 4:20, 21) Tõnd baooda yam ‘ne d sũur fãa’ n na n bãng yɛlã n bak bɩ? Tõe tɩ sõsdã pa tar minim wʋsg ye, la a sẽn wɛgsd Wẽnnaam Gomdã yĩnga, zemsame tɩ tõnd kelg-a neere. Yaa sɩd tɩ sẽn na yɩl n kelg a Zeova yamã, d segd n maana d sẽn tõe fãa n zĩnd d tigissẽ wã. (Yelbũna 18:1) Mams-y wala ned sã n da vaal tigisg ning sẽn zĩnd yĩngr doogẽ wã Zerizalɛm yʋʋmd 33 Pãntekotã. Ad sɩd ra na yɩ bõn n kõ nin-kãngã a vaalgã yĩnga! Baa tõnd tigissã sã n pa tar yel-bɛd wala sẽn yɩ to-to tigis-kãng sasa wã, yaa Biiblã sẽn yaa tõnd zãmsgã tikrã la b wɛgsda. Woto, tigisg fãa tõe n talla nafr tẽebã wɛɛngẽ ne-do, d sã n kelgd neer la d lakd d Biibl dãmbã n tũud a karengã.—Tʋʋma 2:1-4; Hebre dãmba 10:24, 25.

8, 9. a) Wẽnnaam Gomdã zãmsg d toor baoodame tɩ d maan bõe? b) Wãn to la y tõe n dɩk sãnem yõod n mak ne Wẽnnaam bãngrã võor wʋmbo?

8 Rĩm a Salomo sẽn yaa yam soabã goam nins sẽn pʋgdã yeta woto: “Fo sã n bao bãngr ne yam.” (Yelbũna 2:3) Yam-tagsg bʋg la gom-kãensã kɩtd tɩ d talle? Vẽenega, rẽ sɩd kɩtdame tɩ d tʋll ne d sũur fãa n wʋm a Zeova Gomdã võore. Woto rat n yeelame tɩ d tʋlg n zãms sẽn na yɩl n paam yam vẽnegre, n bãng a Zeova raabã sẽn ya a soaba. Yaa vẽeneg tɩ woto baooda modgre, la woto kɩtdame tɩ d tags a Salomo goam la a bilgr nins sẽn pʋgdã yelle.—Efɛɛz rãmba 5:15-17.

9 A kẽngda taoor woto: “Fo sã n ket n baood-a [bãngr] wa wanzũri, la f sã n ket n baood-a wa arzɛgs sẽn solge, . . . ” (Yelbũna 2:4, NW ) Woto kɩtdame tɩ d tags neb sẽn tu n bao wanzũri la sãnemã hal pĩnd wẽndẽ n tõk masã wã yelle. Neb n kʋ b taab sãnem poorẽ. Neb a taab rɩka b vɩɩmã tõr n bao sãnem. La sãnem yõod meng-mengã yaa bõe? Yãmb sã n menem rasempʋɩɩgẽ tɩ ko-yũud dat n kʋ-yã,  b sã n dɩgl sãnem gilg ne koom, bʋg la y na n yãke? Ne rẽ fãa, ges-y modgr ning nebã sẽn maan n bao sãnemã, t’a yõodã yaool n toeemdẽ wã! * Rẽnd d sɩd segd n baoa yamã, yam-vẽnegrã, n paas Wẽnnaam la a raabã võor wʋmbo, ne yẽesem n yɩɩd sãnemã wʋsg menga! La baoob a woto nafa la bʋse?—Yɩɩl Sõamyã 19:8-11; Yelbũna 3:13-18.

10. Bõe la d tõe n yã, d sã n zãmsd Wẽnnaam Gomdã?

10 A Salomo kẽngda taoor ne a goamã woto: “Fo na n bãnga Zusoaba zoees sẽn yaa bũmb ninga, la f na n yãa b bãngra sẽn yaa to-to.” (Yelbũna 2:5) Ad sɩd yaa bõn-kãseng menga, tõnd sẽn yaa ninsaalb sẽn yaa yel-wẽn-maandbã sẽn tõe n ‘yã Wẽnnaam bãngre,’ yẽ sẽn ya a Zeova, n yaa ãndũniyã Soaal la a Naab sẽn-ka-to wã! (Yɩɩl Sõamyã 73:28; Tʋʋma 4:24) Dũni kãngã filozof rãmb la a yam dãmb maka yʋʋm kob-gĩna pʋsẽ n na n wʋm vɩɩmã la ãndũniyã yel-soalem võore. La b pa tõog n yã ‘Wẽnnaam bãngrã’ ye. Bõe yĩnga? Baa ne bãng-kãng sẽn da be Wẽnnaam Gomdã sẽn yaa Biiblã pʋgẽ sẽn na maan yʋʋm tusa wã, b basa bãngr kãngã n yet t’a yaa nana wʋsg tɩ looge, tɩ rẽ kɩt tɩ b pa tõog n sak-a la b wʋm a võorã ye.—1 Korẽnt dãmba 1:18-21.

11. Wẽnnaam Gomda zãmsg d toor nafa kẽer la bʋse?

11 Ad bũmb a to sẽn kõt pãn-tusdg t’a Salomo gom a yelle: “Zusoaba kõta yam, la bãngr ne yẽesem bee bãmb goama pʋgẽ.” (Yelbũna 2:6) Ned ning sẽn dat n bao yam ne bãngr la yam vẽnegre, a Zeova kõt-b-la a soabã ne yamleoogo. Sɩda, d tara bʋʋm sõma n na n nong n zãmsd Wẽnnaam Gomdã d toore, baa rẽ sã n baood modgre, kibl-m-meng la mong-m-menga. Tõnd tara Biiblã b sẽn gʋls ne masĩn dãmb n yiisi, tɩ pa tɩlae ne-d tɩ d gʋls-a ne nug wa kẽer sẽn maan pĩnd wẽndẽ wã ye.—Tõodo 17:18, 19, NW.

Sẽn na yɩl n kẽn tɩ zems ne a Zeova waoogre

12. Yaa bõe n segd n tus tõnd tɩ d bao Wẽnnaam bãngrã?

12 Yaa bõe n segd n tus tõnd tɩ d zãms d toore? Yaa sẽn na yɩl n wilg tɩ d yɩɩda d taabã,  tɩ d tara bãngr n yɩɩda, bɩ tɩ d yaa Biiblã mit kãseng bɩ? Ayo. Tõnd sẽn datã yaa d yɩ kiris-neb d goamẽ wã, d manesmẽ wã la d tʋʋmẽ wã, n segl wakat fãa n na n sõng neb a taabã, n kõt-b yolsg wala Kirista sẽn maanã. (Matɩe 11:28-30) Tʋm-tʋmd a Poll keooga woto: “Yam vẽnegr wukda neda, la nonglem sõngdame.” (1 Korẽnt dãmba 8:1) Woto yĩnga, d segd n talla sik-m-meng manesem ning a Moiiz sẽn talle, a sẽn wa n yeel a Zeova tɩ: “Bɩ y kɩt tɩ mam bãng yãmb soɛya, la mam na bãng yãmba n kell n paam bark yãmb nifẽ.” (Yikri 33:13) N-ye, d segd n tʋlga bãngr sẽn na yɩl n ta Wẽnnaam yam, pa sẽn na yɩl n dɩ yʋʋr nebã nifẽ ye. D rat n yɩɩ neb sẽn zems ne Wẽnnaam waoogre, sẽn yaa yẽ sõgen dãmb sẽn tar sik-m-menga. Wãn to la d na n wa tõog n maan woto?

13. Yaa bõe n yaa tɩlae sẽn na yɩl tɩ ned yɩ Wẽnnaam sõgen sẽn zems ne waoogre?

13 A Poll sagla a Tɩmote n wilg-a a sẽn segd n maan to-to n ta Wẽnnaam yam n yeele: “Nang pãng n ta Wẽnnaam yam n yɩ tʋm-tʋmd sẽn kõn zoe yãnd ye, la sẽn togsd sɩd koɛɛga tɩrg bala.” (2 Tɩmote 2:15) Gomd ning sẽn yaa: ‘sẽn togsd . . . tɩrgã’ yita Gɛrk gom-biisẽ sẽn dat n yeel sɩngrẽ wã tɩ “wãagr sẽn yaa tɩrga,” bɩ “wãag tɩrga.” (Kingdom Interlinear) Sã n yaa ne neb kẽere, kɩtdame tɩ b tags tayɛɛr sẽn wãagd peend tɩ zems ne makrã, bɩ koaad sẽn dẽegd ko-rulsi, la bũmb sẽn wõnd woto. Sẽn yaa to-to fãa, a segd n baas n yɩɩ tɩrga. A Tɩmote sẽn da segd n bãng bũmb ning yaa t’a sã n da rat n yɩ Wẽnnaam sõgen sẽn tar waoogr a nifẽ la sẽn tat a yam, a ra segd n ‘nanga pãng’ n kɩs sɩd t’a zãmsgã la a yel-manesmã ra zemsa ne sɩdã gomde.—1 Tɩmote 4:16.

14. Tõnd meng zãmsgã segd n talla pãn-tusdg d yel-manesmã la d goamã zug wãn to?

14 A Poll leb n wilga woto, a sẽn da wa n sagend a kiris-nin-taasã sẽn be Kolosã tɩ b maan tɩ b “kẽnda zems Zusoaba waoogre la a ta bãmb yam ne bũmb fãa,” n ‘wom biis ne tʋʋm sõama buud fãa la b bɩ Wẽnnaam bãngr pʋgẽ’ wã. (Kolos rãmba 1:10) Ka wã, a Poll wilgame tɩ zems ne a Zeova waoogrã kɩtdame tɩ f “wom biis ne tʋʋm sõama buud fãa,” la f ‘bɩ Wẽnnaam bãngrã pʋgẽ.’ Woto rat n yeelame tɩ sẽn pak a Zeova wã pa tõnd sẽn nand bãngrã tɩ ta zĩig ningã bal ye, la leb n yaa tõnd sẽn tũud Wẽnnaam Gomdã sõma to-to d manesmẽ wã la d goamẽ wã. (Rom dãmba 2:21, 22) Woto rat n yeelame tɩ d sã n dat n ta Wẽnnaam yam, d segd maaname tɩ d meng zãmsgã tall pãn-tusdg d tagsgã la d yel-manesmã zugu.

15. Wãn to la d tõe n kogl la d gũus d yama la d tagsa wã?

15 Rũndã-rũndã, a Sʋɩtãan sẽn dat ne a sũur fãa n sãam tõnd tẽebã yĩnga, a ningda tags-yood tõnd yamẽ wã tɩ d segd n mao ne. (Rom dãmba 7:14-25) Woto yĩnga, d segd n koglame la d gũus d yama la d tagsa wã sẽn na yɩl n wilg tɩ d zemsa ne Wẽnnaam a Zeova waoogre. Zab-teoog ning tõnd sẽn tarã yaa ‘Wẽnnaam bãngrã,’ sẽn tõe n ‘yõk ratem fãa tɩ b sak Kirist.’ Woto kɩtame meng tɩ d segd n modg n zãms Biiblã daar fãa, d sẽn dat n yiis yĩngã rat-m-yembr tagsa d yamẽ wã yĩnga.—2 Korẽnt dãmba 10:5.

Sõngr sẽn na yɩl n wʋm yɛlã võore

16. Wãn to la d tõe n dɩ a Zeova sẽn zãmsd tõndã nafre?

16 A Zeova zãmsgã kõta nafa tẽebã la yĩngã wɛɛngẽ. A pa tũudum yɛl zãms-bɛd bãngr sẽn ka yõod ye. Yaa rẽ yĩng n kɩt tɩ d karemd woto: “Mam yaa Zusoaba, yãmb Wẽnnaam. Mam zãmsda yãmb y meng sõngr yĩnga. Mam yãagda yãmb sor ninga yãmb sẽn tog n tũ wã zugu.” (Ezai 48:17) Wãn to la a Zeova kɩtd tɩ d kẽn a sorã sẽn be nafrã zugu? Pipi, d tara a Gomdã vʋʋsem sõng sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã sẽn yaa Biiblã. A yaa tõnd zãmsg seb-yẽgre, tɩ d tikd yẽ zug wakat fãa. Yaa rẽ n so tɩ yaa sõma tɩ d lak d Biiblã n tũ a karengã d tigissẽ wã. D tõe n yãa woto maaneg nafa, Etiopi balem-naabã kɩbarẽ sẽn be Tʋʋma sak a 8 pʋgẽ wã.

17. Wãn to la b sõng Etiopi balem naabã, la bõe la rẽ wilgda?

17 Etiopi balem-naabã ra yaa ned sẽn tuub n kẽ Zʋɩf rãmbã tũudum. A ra yaa ned sẽn tũud Wẽnnaam ne pʋ-peelem, la a zãmsa Gʋlsg Sõamyã. A sẽn da zao a saarã n togd sorã, a ra karemda a Ezai sebrã. Rẽ sasa la a Filip zoe n yɛgl-a n sok tɩ: “Yãmb wʋmda yãmb sẽn karemda võor sɩda?” Balem-naabã leokame tɩ bõe? “ ‘Mam na n yɩɩ wãn n bãng tɩ ned ka wilg maam?’ La yẽ kosa a Filip t’a wa zaoond ne yẽnda.” Rẽ poore, vʋʋsem sõngã wilga a Filip sor t’a sõng balem-naabã t’a wʋm a Ezai bãngr-gomdã võore. (Tʋʋma 8:27-35) Bõe la rẽ wilgda? Tɩ tõnd mengã sẽn karemd Biiblã pa sek ye. Ne a vʋʋsem sõngã maasem, a Zeova tũnugda ne a tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã sẽn yaa neb sullã, n sõngd tõnd tɩ d wʋmd a Gomdã võor wakat sẽn zems sasa. Wãn to la rẽ maanda?—Matɩe 24:45-47; Luk 12:42.

18. Wãn to la tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã sõngd tõndo?

18 Baa ne a Zezi sẽn wilg tɩ ‘tʋm-tʋmdã tũuda sɩd la tara yamã,’ a pa yeel t’a pa tõe n tudg ye. Sul-kãngã neb sẽn yaa saam-biis sẽn zae ne vʋʋsem sõng la sẽn yaa kɩs-sɩd dãmbã ket n yaa kiris-neb sẽn pa zems zãnga. Baa b tʋlsmã sẽn yaa sõma to-to fãa, b tõe n tudgame, wa sẽn yɩ to-to wakat ning ne rap sãnda pipi yʋʋm kob-gĩndẽ wã. (Tʋʋma 10:9-15; Galat dãmba 2:8, 11-14) Baasg zãnga, yaa yam sõng n tusd-ba, t’a Zeova tũnugd ne-b n kõt zãmsg tʋʋm-teed sẽn tik Biiblã zug sẽn na yɩl n paas tõnd tẽebã ne Wẽnnaam Gomdã la ne a kãabsã pãnga. Tʋʋm-te-kãseng ning tʋm-tʋmdã sẽn kõ sẽn sõngd tõnd tɩ d zãms d mengã yaa: Les Saintes Écritures Traduction du monde nouveau. Rũndã-rũndã, a tõrã bɩ a babs kẽer bee buud-goam 42 pʋsẽ, la a sõor b sẽn yiis yaa milyõ 114. Wãn to la d tõe n tũnug ne-a sõma d meng zãmsgã pʋgẽ?—2 Tɩmote 3:14-17.

19. Traduction du monde nouveau — avec notes et références yel-bʋs n tõe n sõng tõnd d meng zãmsgã pʋgẽ?

19 D rɩk makr ne Les Saintes Écritures —  Traduction du monde nouveau — avec notes et références. A tara referãens rãmb rulsi, seb-neng tẽngr vẽnegre, verse rãmb goam zĩis sẽn yaa “Biiblã gom-biis zĩisi,” la “Seb-neng tẽngr vẽnegr gom-biis zĩisi,” la Sebr baasg gom-paasdem ne gom-zut 43, n paas kart rãmb la zĩ-gũbsi. “Sɩngr-goam” me beeme, sẽn wilgd sɛb wʋsg b sẽn tũnug ne n maan Biiblã lebgr kãngã sẽn pa wõnd a taabã. Biibl kãngã sã n lebga ne goam y sẽn tõe n wʋm b võore, bɩ y modg n bao n bãng bõn-kãensã la y rɩk-b n tʋme. Sẽn yaa to-to fãa, tõnd zãmsgã reng n tika Biiblã zugu, la Traduction du monde nouveau wã wilgda Wẽnnaam yʋʋrã la a gomd Wẽnnaam Rĩungã naam yell vẽenega.—Yɩɩl Sõamyã 149:1-9; Daniɛll 2:44; Matɩe 6:9, 10.

20. Sogs-bʋs d meng zãmsgã wɛɛngẽ la d segd n leok masã?

20 Masã d tõe n sokame: ‘Sõng-bʋg me la d rat sẽn na yɩl n wʋm Biiblã võore? Wãn to la d tõe n paam sẽk d meng zãmsgã yĩngã? Wãn to la d tõe n maan tɩ d zãmsgã yɩ sõma n paase? Wãn to la tõnd zãmsgã segd n tall pãn-tusdg neb a taabã zutu?’ Sõsg ning sẽn pʋgdã na n vaeesa yel-kãsems kãensã sẽn tɩ loe ne tõnd sẽn yaa kiris-nebã bɩʋʋng tẽebã wɛɛngẽ wã.

[Tẽngr note]

^ sull 9 Yʋʋmd 1979 tɛkã, sãnema ligd toeemame. A garm 31 sẽn da yaa dolaar 850 yʋʋmd 1980 wã, garm 31 wã sigame n lebg dolaar 252,80 yʋʋmd 1999.

Y tẽrame bɩ?

• ‘Bʋgs’ rat n yeelame tɩ bõe?

• Manesem bʋg la d segd n tall Wẽnnaam Gomdã zãmsg wɛɛngẽ?

• Bõe n segd n tus tõnd tɩ d zãms Biiblã d toore?

• Sõngr-bʋg sẽn na yɩl n wʋm Biiblã võor la d tara?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 21]

Betɛllã zak neb getame tɩ b sã n sɩng daarã ne Biiblã verse vaeesgo, kõt-b-la pãng tẽebã wɛɛngẽ

[Foto, rãmba, seb-neng 21]

D tõeeme n da sãam sẽkã, n kelg Biiblã kasɛt rãmb d kẽn wakate

[Foto, seb-neng 22]

Neb n tʋm wʋsg n bao sãnem. Modg-bʋg la yãmb maand n zãmsd Wẽnnaam Gomdã?

[Fotã sẽn yitẽ]

Courtesy of California State Parks, 2002

 [Foto rãmba, seb-neng 23]

Biiblã yaa laog sẽn tõe n tall-d n kẽng vɩɩm sẽn pa sat zĩigẽ