Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

‘Tũ-y maam wakat fãa’

‘Tũ-y maam wakat fãa’

 Tũ-y maam wakat fãa’

“Yaa bõn-kãng yĩng la b bool yãmba, tɩ bõe, Kirist me namsa yãmb yĩnga n bas mamsg ne yãmb tɩ y tũ bãmb nao wã [neere, NW].”—1 PƖƐƐR 2:21.

1, 2. Bõe yĩng t’a Zezi sẽn kõ makr sẽn zems zãng karen-saamdã wɛɛngẽ wã pa makr sẽn yaa sõma wʋsg tɩ tõnd pa tõe n dɩk a togs-n-taare?

A ZEZI KIRIST yɩɩ zãmaan fãa karen-saam kãseng ning sẽn ka to tẽngã zugu. Sẽn paase, a ra zemsa zãnga, n pa tol n maan yel-wẽnd a sẽn wa n yaa ninsaal tẽng zugã ye. (1 Pɩɛɛr 2:22) La woto rat n yeelame t’a Zezi sẽn kõ mak-sõng karen-saamdã wɛɛngẽ wã yaa kãseng hal tɩ kɩt tɩ tõnd sẽn yaa ninsaalb sẽn pa zems zãngã pa tõe n dɩk a togs-n-taar bɩ? Ayo.

2 Wala d sẽn yã sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ wã, a Zezi zãmsgã ra yẽbga nonglem zugu. La nonglem yaa bũmb tõnd fãa sẽn tõe n bɩɩse. Wẽnnaam Gomdã sagenda tõnd tɩ d bɩ nonglmã pʋgẽ la d paas d nonglmã ne neb a taabã. (Filip rãmba 1:9; Kolos rãmba 3:14) A Zeova zɩ n bao t’a bõn-naandsã maan b sẽn pa tõe ye. Sɩda, ‘Wẽnnaam sẽn yaa nonglem’ la a maan tõnd a meng wõnegã yĩnga, d tõe n yeelame t’a naana tõnd tɩ d tall nonglem. (1 Zã 4:8; Sɩngre 1:27) Rẽ kɩtame tɩ d sã n karemd tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr goamã sẽn be verse yẽgrẽ wã, d tõe n sak-b-la ne bas-m-yam. D tõe n tũu Kirist nao neere. Sɩda, d tõe n saka a Zezi meng sẽn yeel tɩ ‘tũ maam daar fãa’ wã. (Luk 9:23) Bɩ d ges d sẽn tõe n maan to-to n dɩk togs-n-taar ne nonglem ning Kirist sẽn tallã, pipi ne sɩd nins a sẽn zãms nebã, rẽ poore ne neb nins a sẽn zãmsã.

D tall nonglem ne sɩd nins d sẽn zãmsdã

3. Bõe yĩng tɩ zãmsgã yaa toog ne neb kẽere, la sagl-bʋg n be Yelbũna 2:1-5 pʋgẽ?

3 D sã n dat n nong sɩd nins d sẽn zãmsd neb a taabã, rẽndame tɩ tõnd mensã nong n zãmsd sɩd kãense. Tõnd zãmaanã pʋgẽ, pa nana tɩ d tall nonglem a woto buud ye. Yɛl wala kareng sẽn pa zãag zĩig la minim wẽns karengã wɛɛngẽ b sẽn tall b yãadmẽ kɩtame tɩ neb wʋsg pa nong zãmsg ye. Baasg zãnga d segd n  paama zãmsg sẽn yit a Zeova nengẽ. Yelbũna 2:1-5 yetame: “M biiga, fo sã n deeg mam goama, la f tẽeg bũmb ninga mam sẽn wilg fooma n kelg yam neere la f bao bãngr ne f sũur fãa, n-ye, fo sã n bao bãngr ne yam wa ned sẽn baood wanzuri ne arzɛgse, fo na n bãnga Zusoaba zoees sẽn yaa bũmb ninga, la f na n yãa b bãngra sẽn yaa to-to.”

4. “Bao” ne d sũurã rat n yeelame tɩ bõe, la yaa tags-bʋg n na n sõng tõnd tɩ d maan woto?

4 Ges-y tɩ verse a 1 n tɩ ta a 4 pʋgẽ, b sagenda tõnd n yɩlemdẽ tɩ d modge, pa sẽn na yɩl bal n “deeg” la d “tẽeg” bal ye, la yaa sẽn na yɩl me n ‘ket n baoodẽ.’ La bõe n na n tus tõnd tɩ d maan woto fãa? Be neere, ges-y gomd ning sẽn yaa “bao bãngr ne f sũur fãa” wã. Sebr a yembr yetame tɩ sagl-kãngã “pa baood tɩ d kelg bal ye, a baoodame tɩ f tall tagsg buudu: tɩ f tʋll wʋsg n deeg bũmb nins b sẽn zãmsd-fã.” La yaa bõe n tõe n kɩt tɩ d reeg la d tʋll wʋsg n zãms bũmb nins a Zeova sẽn zãmsd tõndã? Yaa tõnd sẽn tagsd to-to ne yɛlã. D segdame n ges ‘Wẽnnaam bãngrã’ wa “wanzuri” la wa ‘arzɛgs sẽn solge.’

5, 6. a) Bõe n tõe n wa baas n zĩndi, la wãn to la d tõe n gil rẽ? b) Bõe yĩng tɩ d segd n ket n paasd bãngrã sẽn wõnd laogã d sẽn paam Biiblã pʋgẽ wã?

5 Tags-kãng tallg pa toog ye. Wala makre, ‘Wẽnnaam bãngrã’ yãmb sẽn paama sʋka, d tõe n sõdga sɩd ning sẽn wilgd t’a Zeova ratame tɩ ãdem-biis nins sẽn yaa sɩd dãmbã vɩɩmd wakat sẽn kõn sa tẽng zug Arzãnẽ wã. (Yɩɩl Sõamyã 37:28, 29) Yãmb sẽn bãng sɩd kãnga sɩngrẽ wã, sãmbg sẽn ka be, y ges-a-la wala bũmb sẽn tar yõod wʋsgo, wala bãngr sẽn pids yãmb yamã la y sũurã ne saagr la sũ-noogo. Yaa wãn to masã yẽ? Kaoosg zugẽ, yãmb nanebã ne bõn-kãng sẽn tar yõod wʋsgã maagame bɩ? Sã n yaa woto, bɩ y modg n maan bũmb a yiibu. Pipi, lebs-y n paas-y y nanebã pãnga. Woto rat n yeelame tɩ wakat fãa bɩ y tẽeg bũmb nins sẽn kɩt tɩ y ra get sɩd buud fãa a Zeova sẽn zãms yãmbã wa laogã, la y maan woto ne sɩd nins meng yãmb sẽn zãms yʋʋm wʋsg sẽn loogã.

6 Yiib-n-soaba, ket-y n paasd y tẽebã laogo. Y zug sã n yɩ noog tɩ y tu n buk sãnem, y na n suy-a-la y gɩfẽ bal n loog tɩ sa bɩ? Bɩ y na n tuume n gese y tõe n paamame n paase? Wẽnnaam Gomdã pida ne sɩd wʋsg yõod sẽn wõnd sãnem dẽnda. Baa y sã n zoe n yãa sɩd sẽn tar yõod wʋsgo, y tõe n yãame n paase. (Rom dãmba 11:33) Y sã n wa bãng bõn-paalg sɩdã wɛɛngẽ n paase, bɩ y sʋk y menga: ‘Bõe n  kɩt t’a tar yõod wa laogo? Rẽ kɩtdame tɩ m bãng a Zeova bɩ a beoog-daar daabã n paas bɩ? A kõta sor-wilgr sẽn yaa sõma sẽn tõe n sõng maam tɩ m tũ a Zezi nao wã bɩ?’ Y sã n bʋgs sʋgs-kãens zutu, na n sõng-y lame tɩ y tall nonglem ne sɩd nins a Zeova sẽn zãms yãmbã.

D tall nonglem ne sɩd nins d sẽn zãmsd nebã

7, 8. Manesem bʋs la d tõe n tũnug ne n wilg neb a taabã tɩ d nonga sɩd nins d sẽn zãms Biiblã pʋgẽ wã? Kõ-y makre.

7 D sẽn zãmsd neb a taabã, wãn to la d tõe n wilg tɩ d nonga sɩd nins d sẽn zãms Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã? D sã n tũ a Zezi makrã, d na n tika Biiblã zug wʋsg d moonegã la d zãmsgã pʋgẽ. Sẽn pa kaoose, b sagla Wẽnnaam nin-buiidã sẽn be dũniyã gill zugã tɩ b tũnug ne Biiblã n paas b koe-moonegã pʋgẽ. Y sã n wa tũud sagl-kãngã, bɩ y bao soay n kɩt tɩ y sẽn moond a soabã bãng tɩ yãmb mengã nanda koɛɛg ning y sẽn moond tɩ yit Biiblã pʋgẽ wã wʋsgo.—Matɩe 13:52.

8 Wala makre, rɩẽ terorist rãmbã sẽn wẽ Niu York galʋ-tẽngã poor bala, kiris-nin-poak a yembr n da karemd Yɩɩl Sõamyã 46:2, 12 n wilgd neb nins a sẽn da segd a koe-moonegã pʋgẽ wã. A rengd n sʋka nebã b sẽn da maood to-to ne sũ-sãamsã yel-beedã poor bala. A ra maagda a yĩng n kelg b leokrã, n wilg tɩ b bee bʋʋm la a yeele: “Y ratame tɩ m karem verse sẽn sɩd bels maam wakat kãngã sẽn yaa toogã sasa tɩ y kelg bɩ?” Ned-ned n zãgse, la a tõog n sõsa sõma ne neb wʋsgo. Saam-bi-poak kãng sã n da gomd ne kom-bɩɩsã a ra nong n yetame: “Fo miime, mam zãmsda sɩdã sẽn na maan yʋʋm 50 masã. Yell zɩ n paam maam tɩ seb-kãngã pa tõog n sõng maam tɩ m welg-a ye.” D sã n tall pʋ-peelem la sũ-noog d manesmã pʋgẽ, d wilgda nebã tɩ d nandame la d nong bũmb nins d sẽn zãms Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã.—Yɩɩl Sõamyã 119:97, 105.

9, 10. Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d tũnug ne Biiblã, d sã n wa leokd sʋgsg d sẽn tẽed yɛl ninsã zugu?

9 Neb sã n maan tõnd sʋgsg d sẽn tẽed yɛl ninsã zugu, kõt-d-la sor nana-nana tɩ d wilg tɩ  d nonga Wẽnnaam Gomdã. D tũuda a Zezi makr n pa tikd d leokrã d mens tagsa zut bal ye. (Yelbũna 3:5, 6) D tũnugda ne Biiblã n leoke. Yãmb yɛɛsda ned na n wa maan-y sʋkr y sẽn pa tõe n leok bɩ? Ges-y manesem a yiib sẽn tõe n sõng-y tɩ y tõog n leoke.

10 Modg-y n segl y menga. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr gʋlsame: “Yãmb sũyã pʋsẽ, bɩ y waoog Kirist sẽn yaa Zusoabã. Bɩ y bãng daar fãa tɩ leok ne sũ-maasem la sik-m-menga ned ninga fãa sẽn sokd yãmb tẽeb yelle.” (1 Pɩɛɛr 3:15) Yãmb seglame n na n gom n teel y tẽebã bɩ? Wala makre, ned sã n dat n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ y pa kẽesd y toog minung sẽn kɩɩsd Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ, bɩ y ra yeel tɩ “rẽ yaa lebend ne mam tũudmã” bal ye. Leokr a woto tõe n kɩtame tɩ yaa wa neb a taab n dɩk sardã n kõ-yã, la tɩ y bee tũudum sul-wẽng pʋgẽ. Tõe tɩ sẽn yaa sõma n yɩɩd yaa y sẽn na n yeel tɩ: “Wẽnnaam Gomdã sẽn yaa Biiblã gɩdga rẽ,” bɩ “rẽ pa noom Wẽnnaam ye.” Rẽ poor bɩ y wilg a võorã vẽeneg tɩ zemse.—Rom dãmba 12:1.

11. Seb-bʋg n tõe n sõng tõnd tɩ d maan vaeesg n wa tõog n leok sʋgsg b sẽn maand sɩd nins sẽn yit Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã zutu?

11 Y sã n tagsdẽ tɩ y pa segle, bõe yĩng tɩ y pa na n dɩk sẽk n zãms Comment raisonner à partir des Écritures sebrã, a sã n bee ne buud-gomd yãmb sẽn wʋmde? * Yãmb sã n pa tõe n karem seb-kãngã, y tõe n kosa ned t’a wilg tagsa nins y sẽn dat sebrã pʋgẽ wã võor tɩ y kelge. Yãk-y gom-zut a wãn nebã sẽn tõe n maan sʋkr b zutu, la y ning Biiblã tagsa kẽer y yamẽ. Zɩ-y Comment raisonner wã la y Biiblã, la y ra maan sãmb-sãmb la y tũnug ne-b ye. Y tõe n yeela sẽn sʋkd-a yãmbã tɩ y tara vaeesg sebr n nong n tũnugd ne-a n yãt Biiblã leoor sʋgsgã zutu.

12. Bõe la d tõe n yeele, d sã n pa mi sʋkr b sẽn maan Biiblã zug leokre?

12 Modg-y n da maan yɩɩr zaalem yĩng ye. Ninsaal sẽn pa zems zãng pa be n tar sʋkr fãa leokr ye. Rẽnd b sã n wa sʋk-y bũmb Biiblã zug tɩ y pa tõe n leoke, y tõe n yeela woto wakat fãa: “Bark ne y sẽn wa ne sʋk kãngã sẽn tar yõodã. Togs sɩd n são, m pa mi a leokrã ye, la m tara hakɩk tɩ Biiblã leokd-a lame. M nonga Biiblã vaeesgo. Rẽ wã yĩnga, m na n tɩ baoa y sʋkrã leokr n lebg n wa togs-yã.” D sã n tall pʋ-peelem la sik-m-meng woto, tõe n paka sor n kõ-d tɩ d ye wa paam n sõs ne a soabã.—Yelbũna 11:2.

D tall nonglem ne neb nins d sẽn zãmsdã

13. Bõe yĩng tɩ d segd n kell n tall yam-sõng ne neb nins d sẽn moondã?

13 A Zezi talla nonglem ne neb nins a sẽn zãmsã. Wãn to la d tõe n dɩk a togs-n-taar zĩ-kãng wɛɛngẽ? D pa segd n tall yam kaalg manesem ne nebã ye. Yaa sɩd tɩ ‘Wẽnnaam Sẽn-tõe-fãa wã daar kãsenga zabr’ tara kolgre, tɩ ãdem-biis milyaar dãmb na n paam  sãoongo. (Wilgri 16:14; Zeremi 25:33) La tõnd pa mi ned ning sẽn na n vɩɩmd la ned ning sẽn na n ki ye. Bʋ-kaoor a woto yaa bũmb sẽn wate, la yaa ned ning a Zeova sẽn yãkã, a Zezi Kirist n so bʋʋdã. Hal tɩ b wa kao bʋʋdã, d getame tɩ ned fãa tõe n lebga a Zeova sõgna.—Matɩe 19:24-26; 25:31-33; Tʋʋma 17:31.

14. a) Wãn to la d tõe n vaees d meng n bãnge, d sã n tara nimbãan-zoeer ne nebã? b) Wãn to la d tõe n wilg vẽeneg tɩ d yaa nimbãan-zoɛtb la neb sẽn sɩd tagsd b taab yeele?

14 Rẽnd d baoodame n na n tall zood manesem ne nebã wala a Zezi sẽn maana. D tõe n sʋka d mens woto: ‘Mam tara nimbãan-zoeer ne neb nins dũni kãngã tũudum, a politik la a leebgã sigls ziri la belgr sẽn tar sɩlma sẽn tudgã bɩ? Sã n wõnd b maanda yam-kaalg ne koɛɛg ning d sẽn taasd-bã, m baoodame n na n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ b maand woto wã bɩ? M sak n deegame tɩ maam bɩ neb a taab sẽn balemd a Zeova masã ne kɩs-sɩdã me talla manesem kãng buud bɩ? Mam moonda koɛɛgã tɩ zems ne rẽ bɩ? Bɩ mam basda nin-kãensã n yetẽ tɩ b pa tõe n toeeme?’ (Wilgri 12:9) Nebã sã n yã tɩ d sɩd tara nimbãan-zoeere, b tõe n saka tõnd koɛɛga nana-nana n yɩɩda. (1 Pɩɛɛr 3:8, Sebr Sõngo) Nimbãan-zoeerã me kɩtdame tɩ tõnd baood n na n sõng neb nins d sẽn sõsd ne d moonegã zĩigẽ wã. D tõe n gʋlsa b sʋgsgã la yɛl nins sẽn pak-bã. D sã n lebg n kẽnge, d tõe n wilg-b lame tɩ d tagsa goam nins b sẽn togs nindaarẽ wã zugu. La d yeel-b tɩ b sã n dat masã, d tõe n sõng-b lame.

15. Bõe yĩng tɩ d segd n bao n yã nebã zʋg-sõma, la wãn to la d tõe n maan woto?

15 Wala a Zezi, tõnd geta nebã zʋg-sõma. Tõe tɩ roagd n maand modgr sõma-sõma n na n wub a kamb a yembre. Tõe tɩ rao n modgd wʋsg sẽn na yɩl n zã a zakã. Tõe tɩ ned sẽn kʋʋl n wilgd t’a nonga tẽebã yɛla. Rẽ yĩnga, tõnd nee zʋg-sõma a woto neb nins d sẽn yãtã nengẽ la d pẽgd-b rẽ yĩng bɩ? D sã n maand woto, d baooda zems-taab zĩiga, tɩ rẽ tõe n pak sor tɩ d kõ kaset Rĩungã zugu.—Tʋʋma 26:2, 3.

Sik-m-meng yaa tɩlae sẽn na yɩl n tall nonglem

16. Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d kell n tall sũ-bʋgsem la waoogr ne neb nins d sẽn moondã?

16 Nonglem ning tõnd sẽn tar ne neb nins d sẽn zãmsdã na n tus-d lame tɩ d tũ Biiblã keoog-kãngã sẽn be nafrã: “Yam vẽnegr wukda neda, la nonglem sõngdame.” (1 Korẽnt dãmba 8:1) A Zezi ra tara bãngr wʋsgo, la a zɩ n tall zẽk-m-meng ye. Woto, y sã n wa zãmsd nebã y tẽebã, lak-y y meng ne no-koɛɛm bɩ tɩtaam manesem. Tõnd sẽn datã yaa d gom tɩ kẽ nebã sũy la d kɩt tɩ b sak sɩd nins tõnd sẽn nong wʋsgã. (Kolos rãmba 4:6) Tẽeg-y t’a Pɩɛɛr sẽn sagl kiris-nebã tɩ b segl b mens sẽn na yɩl n gom n teel b tẽebã, a baasame n tẽeg tɩ d segd n maana woto ne “sũ-maasem la sik-m-menga [“la waoogr wʋsgo,” NW ].” (1 Pɩɛɛr 3:15) Tõnd sã n tar sik-m-meng la waoogre, d na n tõog n kɩtame tɩ nebã kolg Wẽnnaam ning d sẽn balemdã.

17, 18. a) D manesem segd n yɩɩ wãn to, b sã n wa sãbgd tõnd n yetẽ tɩ d pa tar minim n na n moon koe-noogã? b) Bõe yĩng tɩ pĩnd wẽndẽ buud-goam nins b sẽn tũnug ne n gʋls Biiblã bãngr pa tɩlae ne tõndo?

17 Pa tar yõod tɩ d bao yʋʋr n wilg nebã d bãngr ye. Neb kẽer sã n be yãmb moonegã zĩigẽ n zãgsd n pa na n kelg koe-moond sẽn pa tar inivɛrsite dipolom dãmba, bɩ y ra bas tɩ b manesmã koms y raood ye. A Zezi toor da kae ne b sẽn da yet t’a pa karem yẽ wakatẽ rabẽ rãmbã lekoll bɛdẽ wã ye. A leb n pa tũ nebã sẽn da yãg n sãbg-a wã, n mak n na n wilg-b t’a tara bãngr wʋsg ye.—Zã 7:15.

18 Sik-m-mengã la nonglmã tara yõod ne koe-moondbã sẽn yaa kiris-nebã n yɩɩd dũniyã pʋgẽ zãmsg buud fãa zĩig sẽn zãre. Karen-saam Kãseng a Zeova kõo tõnd tõog tɩ d moon koe-noogã. (2 Korẽnt dãmba 3:5, 6) La baa dũni kiris-nedemdã taoor dãmb kẽer sẽn yet to-to fãa, d pa baood n na n zãms pĩnd wẽndẽ buud goam nins b sẽn tũnug n gʋls Biiblã, sẽn na yɩl n lebg Wẽnnaam Gomdã karen-saam dãmb ye. A Zeova tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n vẽneg  neb tɩ b gʋls Biiblã ne goam sẽn yaa vẽenese, kɛpɩ, tɩ ned fãa tõe n wʋm sɩd nins sẽn be a pʋgẽ wã võore. Sɩd kãens pa toeemd ye, baa b sẽn lebg-b buud goam kobs pʋsẽ wã. Rẽ kɩtame tɩ baa pĩnd buud-goama bãngr sã n tar yõod wakat ning me, a minim pa tɩlae ye. Sẽn paase, ned sã n wukd a meng t’a tara minim buud-goama wɛɛngẽ, tõe n kɩtame t’a pa bãng zʋg-sõng ning sẽn tar yõod n yɩɩd ne kiris-neb hakɩkã, sẽn yaa sak n deeg zãmsgã ye.—1 Tɩmote 6:4.

19. Wãn to la tõnd koe-moonegã yaa sõngr n kõ nebã?

19 Sãmbg sẽn ka be, tõnd sẽn yaa kiris-nebã d koe-moonegã tʋʋmd baoodame tɩ d tall sik-m-menga. Wakat fãa b kɩɩsda tõndo, d yãta yam-kaalgo, la namsg meng d tẽebã yĩnga. (Zã 15:20) La d sã n ket n moond koɛɛgã n pa basdẽ, yaa tʋʋmd sẽn tar yõod wʋsg la d maanda. D sã n ket n sõngd neb a taabã tʋʋm kãngã pʋgẽ ne sik-m-menga, d rɩkda togs-n-taar ne nonglem ning a Zezi Kirist sẽn tall ne nebã. Tags-y n gese: Sã n yaa tɩlae tɩ d moon neb tusr bɩ kɩɩsdb sẽn na yɩl n yã ned a ye sẽn na n sak sɩdã, rẽ yĩngã pa zems tɩ d modg woto sɩda? N-ye! Rẽnd d sã n nang pãng tʋʋmdã pʋgẽ, n pa base, d sõngda neb nins sẽn wõnd piisã d sẽn baoodã. Sãmbg sẽn ka be, a Zeova ne a Zezi na n kɩtame tɩ d yã nin-kãensã buud wʋsg sẽn tar yõodã n paase, n sõng-b tɩ saabã yaool n wa.—Azze 2:7.

20. Wãn to la d tõe n kõ zãmsg ne d makrã?

20 Tũnug ne d mak-sõngã n kõ zãmsg yaa manesem a to sẽn wilgd tɩ d rat n sõnga neb a taabã. Wala makre, d rat n sõnga nebã tɩ b bãng t’a Zeova sẽn yaa “sũ-noog Wẽnnaamã” baleng la sõma n yɩɩd bũmba fãa, la tɩ yaa rẽ n kõt bark n yɩɩd vɩɩmã pʋgẽ. (1 Tɩmote 1:11, NW ) B sã n get tõnd vɩɩmã la d manesmã sẽn yaa to-to ne d yagsã, d karen-bi-taasã la d tʋmd-n-taasã, b tõe n yãame tɩ tõnd tara sũ-noog la vɩɩm sẽn be bark bɩ? Woto me, d zãmsda d Biibl zãmsdbã tɩ kiris-neb tigingã yaa nonglem wʋsg zĩiga, dũni sẽn ka nonglem la sẽn yaa wẽng pʋgẽ. Tõnd Biibl zãmsdbã tõe n yãa vẽeneg tɩ tõnd nonga tigingã neb fãa la d tʋmda wʋsg n na n kogl laafɩ wã ne taab bɩ?—1 Pɩɛɛr 4:8.

21, 22. a) Vaees-m-meng tõnd koe-moonegã wɛɛngẽ tõe n kɩtame tɩ d tõog n maan bõe? b) Bõe la b na n wɛgs Gũusg Gasgã sõss nins sẽn na n pʋglã pʋsẽ?

21 D sã n tar yam sõng ne koe-moonegã tʋʋmde, tõe n tus-d lame tɩ d lebg n vaees d mens wakat-wakate. Wʋsg sẽn vaees b mens woto ne pʋ-peelmã, b mikame tɩ b ra tõe n yalga b koe-moonegã tʋʋmd n yɩ so-pakdb wakat fãa, bɩ n tɩ moon zĩig ning ratmã sẽn yaẽ kãseng n yɩɩdã. Neb a taab yãka yam n na n zãms buud gom-sãang sẽn na yɩl n tɩ sõng sãamb sõor sẽn paasde, sẽn gomd buud gom-zẽmse, n be b moonegã zĩigẽ wã. Yãmb sã n tara soay n na n maan woto, bɩ y tags rẽ zug neere. F sã n dɩk f vɩɩmã n kõ sõngre f paamda sũ-noog wʋsg la yam sẽn gãe bãane.—Koɛɛg Soaba 5:11.

22 Bɩ d ket n dɩkd a Zezi Kirist togs-n-taar bũmbã fãa pʋgẽ, n tall nonglem ne sɩd nins d sẽn zãmsd nebã la ne neb nins d sẽn zãmsdã. D sã n bɩɩsd nonglem la d wilgd-a d taabã yel-kãensã b yiibã pʋsẽ, na n sõng-d lame tɩ d maan yẽbgr sẽn yaa sõma n wa tõog n yɩ karen-saam dãmb wa Kirist. La wãn to la d tõe n me yẽbg kãng zugu? Sõss nins sẽn na n pʋglã na n wɛgsa zãmsg na-kẽndɩ takɩ a Zezi sẽn tũnug ne.

[Tẽngr note]

^ sull 11 A Zeova Kaset rãmbã n yiis seb-kãngã.

Wãn to la y na n leokẽ?

• Bõe n kɩt tɩ tond tar hakɩk t’a Zezi sẽn kõ mak-sõng ning karen-saamdã wɛɛngẽ wã pa yɩɩd tõnd na rɩk a togs-n-taare?

• Wãn to la d tõe n wilg tɩ d nonga sɩd nins d sẽn zãms Biiblã pʋgẽ wã?

• Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d kell n tall sik-m-mengã, d bãngrã sã n wa paasdẽ?

• Ne manesem kẽer bʋs la d tõe n tũnug ne n wilg tɩ d nonga neb nins d sẽn modgd n na n zãmsã?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 12]

Maan-y y sẽn tõe fãa n segl y menga

[Foto rãmba, seb-neng 13]

Y sã n nand ‘Wẽnnaam bãngrã,’ y tõe n tũnuga ne Biiblã sõma

[Foto, seb-neng 14]

D wilgdame tɩ d nonga nebã n moond-b koe-noogã