Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Zãms-y-yã, la y zãms neb a taabã kiris-neb vɩɩm manesem noyã

Zãms-y-yã, la y zãms neb a taabã kiris-neb vɩɩm manesem noyã

 Zãms-y-yã, la y zãms neb a taabã kiris-neb vɩɩm manesem noyã

“Woto yĩnga, fo zãmsda neb a taaba, n yaool n ka zãmsd f meng ye.”—ROM DÃMBA 2:21.

1, 2. Bõe yĩng tɩ y segd n tʋlg n zãms Biiblã?

YÃMB sẽn zãmsd Wẽnnaam Gomdã tara võore. Y ratame n bãng bõn-yood wʋsg sẽn tɩ loe ne neba, ne yɛl sẽn maane, ne zĩisi, la ne yɛl a taaba. Y ratame n bãng sɩdã tẽebã wɛɛngẽ, sẽn yaa toor ne ziri zãmsgã tũudma wɛɛngẽ wala Tãablmã la bugum yirã zãmsgo. (Zã 8:32) Y segd n tʋlgame n bãng a Zeova n paase, sẽn na yɩl n wõneg-a n paase, la y kẽn ne burkĩnd a taoore.—1 Rĩm dãmba 15:4, 5.

2 Bũmb a to sẽn tar yõod sẽn kɩt tɩ y zãmsd Wẽnnaam Gomdã yaa sẽn na yɩl n segl y meng n zãms neb a taabã, wala neb nins y sẽn nonga, y mitinsi, la neb y sẽn ka mi menga. Woto maaneg yaa tɩlae ne kiris-neb hakɩkã fãa. A Zezi yeela a karen-biisã woto: “Bɩ y kẽng n maan neba buud fãa tɩ b yɩ mam karen-biisi n . . . zãms bãmb tɩ b sak bũmb nins fãa mam sẽn da togs yãmbã.”—Matɩe 28:19, 20.

3, 4. Bõe yĩng tɩ y sã n zãms neb a taabã wa a Zezi sẽn kõ noor tɩ b maanã yaa bũmb sẽn be waoogr ne-yã?

3 Yãmb sã n zãmsd Biiblã  sẽn na yɩl n wa zãms-a neb a taabã, rẽ yaa bũmb sẽn be waoogre, n tõe n wa kõ-y sũ-noog sẽn kaoosde. Hal sẽn kaoose, neb zãmsg yɩɩ tʋʋmd sẽn be waoogre. Sebr a yembr (Encarta Encyclopedia) yeelame: “Zʋɩf rãmbã sʋka, kãsemb wʋsg gesa karen-saam dãmbã wa neb sẽn tõe n sõng neb tɩ b paam fãagre, n tol n sagl b kambã tɩ b waoog b karen-saam dãmbã n yɩɩg b roagdba.” Yaa bũmb sẽn be waoogr n yɩɩd ne kiris-nebã meng tɩ b tũnug ne Biiblã n zãms b mense, tɩ rẽ poor bɩ b zãms neb a taaba.

4 Sebr a yembr (The World Book Encyclo-pedia) yeelame tɩ “neb wʋsg kẽeda karen-saamdã tʋʋmd pʋgẽ n yɩɩd tʋʋm a taabã pʋsẽ. Dũniyã gill zugu, sẽn zems pagb la rap milyõ 48 n yaa karen-saam dãmba.” Karen-saamb tʋʋmd yaa kamb zãmsgo, la a tõe n talla pãn-tusdg b vɩɩmã zug yʋʋm nins sẽn na n pʋgla pʋsẽ. Pãn-tusdg-kãng leb n yaa kãseng n yɩɩd meng y sã n sak noor ning a Zezi sẽn kõ tɩ b zãms neb a taabã. Yãmb zãmsgã tõe n toeema b vɩɩmã wakat fãa yĩnga. Tʋm-tʋmd a Poll gom n tadga rẽ zug a sẽn wa n yeel a Tɩmote tɩ: “Gũus f meng ne koɛɛg ninga fo sẽn zãmsd nebã, la ges bõn-kãens n da bas ye, tɩ bõe, yaa woto la fo na n fãag f menga la neb nins sẽn kelgd foomã.” (1 Tɩmote 4:16) N-ye, yãmb zãmsgã tɩ loee ne fãagre.

5. Bõe yĩng tɩ zãmsg ning kiris-nebã sẽn kõta yõod yɩɩd zãmsg a taabã fãa?

5 Yaa ãndũni Naab sẽn-ka-to wã n kõ noor tɩ y zãms y meng n yaool n zãms neb a taabã. Rẽ wã bal seka a na kɩt tɩ neb zãmsgã yɩ bũmb sẽn tar yõod n yɩɩd zãmsg buud a taaba fãa, baa zãms-kãng yaa yẽbgr yɛla, nug-tʋʋmd zãmsg t’a yaa logtoeemd zãmsg me. Zãmsg ning kiris-nebã sẽn kõtã baoodame tɩ karen-biigã meng zãms togs-n-taar dɩkr ne Wẽnnaam Biribl a Zezi Kiristi, la a zãms neb a taab me tɩ b maan woto.—Zã 15:10.

Bõe yĩng tɩ y segd n zãms y menga?

6, 7. a) Bõe yĩng tɩ d segd n deng n zãms d mense? b) Bõe yĩng tɩ b tõe n yeel tɩ pipi yʋʋm kob-gĩndẽ Zʋɩf rãmbã ka tõog karen-saamd tʋʋmdã sõma?

6 Bõe yĩng tɩ b yeel tɩ d tog n deng n zãmsa d mense? Bala tõnd sã n ka reng n zãms d mense, d ka tõe n zãms neb a taabã tɩ zems ye. A Poll wilga rẽ vẽenega, goam sẽn wat ne tagsg sẽn da tall yõod wʋsg ne yẽ wakatẽ Zʋɩf rãmbã pʋgẽ, la sẽn leb n yaa koɛɛg sẽn tar yõod wʋsg ne kiris-nebã rũndã-rũndã. A Poll yeelame: “Woto yĩnga, fo zãmsda neb a taaba, n yaool n ka zãmsd f meng ye. Fo sẽn moond tɩ ned ra zu wã, yaa bõe tɩ fo zuuda? Fo sẽn yet tɩ ned ra yo wã, yaa bõe tɩ fo yooda? Fo sẽn kis bõn-naands  neb sẽn waoogd wa Wẽnnaama yaa bõe tɩ fo zuud b rooga teedo? Fo wukda f meng ne tõog yelle, la fo sẽn kɩɩsd tõogã fo paoogda Wẽnnaam.”—Rom dãmba 2:21-23.

7 A Poll tũnuga ne sʋgsg n sõdg yel-wẽn a yiib Tõod Piigã sẽn wilg vẽenega: Ra yo ye, ra zu ye. (Yikri 20:14, 15) A Poll wakatẽ Zʋɩf rãmbã kẽer ra getame tɩ b sẽn tar Wẽnnaam Tõogã, yaa zu-zẽkr n kõ-ba. Bãmb da ‘paama zãmsg tõog pʋgẽ, n boond b mens tɩ zõan-tɛtb la vẽenem neb nins sẽn be lik pʋgẽ wã yĩnga, la kamb karen-saam dãmba.’ (Rom dãmba 2:17-20) La bãmb kẽer ra yaa pʋ-lik rãmba, bala b ra solgd n zuudame la b yooda. Dẽ ra yaa bũmb sẽn na n paoog Tõogã la Tõogã Soab sẽn be saasẽ wã. Y tõe n yãame tɩ b ra ka neb sẽn tar zʋg-sõma nins sẽn segdã lɛ-lɛ n tõe n zãms neb a taab ye, b pʋd n da ka zãmsd b mens ye.

8. Tõe t’a Poll wakatẽ Zʋɩf rãmba ra ‘zuuda wẽn-dot’ teed wãn-wãn to?

8 A Poll goma wẽn-dot teed zuub yelle. Rẽ yĩnga Zʋɩf rãmb kẽer n sɩd maan woto bɩ? Bõe n da be a Poll yamẽ? Togs sɩda, verse wã sẽn ka togs yɛl wʋsg tɩ d bãngã, d ka tõe n togs Zʋɩf rãmbã kẽer sẽn ‘zu wẽn-dot teed’ to-to vẽeneg ye. Sẽn deng wakat kãnga, Efɛɛz galʋ-tẽngã bʋʋd taoor soab ra yeelame t’a Poll ne a tũud-n-taasã ka ‘zuud wẽn-dot teed’ ye, tɩ woto wilgdẽ tɩ neb kẽer n da tagsd tɩ Zʋɩf rãmb n be n zuud wẽn-dot teedo. (Tʋʋma 19:29-37) Rẽ yĩnga yaa b sẽn da tũnugd ne, bɩ n koosd wẽn-zɩtbã wẽn-dot te-sõma wã zab-tõaagdbã bɩ yẽesem sẽn loog noor dãmbã sẽn zɛɛd n wat ne wã bɩ? Wẽnnaam Tõogã ra yetame tɩ b sãam wẽn-naandsã sãnem la b wanzũri, la b ra rɩk-b n tall ye. (Tõodo 7:25) * Dẽ, tõeeme t’a Poll ra gomda Zʋɩf rãmb nins sẽn kɩɩs Wẽnnaam noorã n tũnug ne wẽn-zɩtbã wẽn-dot teedã.

9. Tʋʋm wẽns bʋs sẽn tɩ loe ne Zerizalɛm wẽn-doogã la b ra maanda, tɩ rẽ maaneg ne wẽn-doogã teed zuub yaa yembre?

9 Sẽn paase, a Zozɛf goma Zʋɩf rãmb a naas sẽn maan wɩɩbd Rom, tɩ b taoor soabã yaa Tõogã karen-saamb yelle. Nin-kãensa a naasã tõogame tɩ pag sẽn tuub n kẽ Zʋɩf rãmbã tũudum pʋgẽ rɩk sãnem la te-sõma a taab n kɩs-b n dat tɩ b maan kũun Zerizalɛm wẽn-doogẽ wã a yĩnga. La kũuna sẽn yi paga nugẽ n ta b nengẽ balã, b rɩ-a lame, tɩ b tõe n yeel tɩ yaa wa b sẽn zu wẽn-doogã bala. * La b tõe n yeelame tɩ neb a taab ra zuuda Wẽnnaam doogã ne b sẽn da kõt maand sẽn tar zamse, bɩ b maand leebg sẽn pukd rat-tɩ-loog wẽn-doogã zĩigẽ, n kɩt tɩ wẽn-doogã lebg ‘fãadb zĩigã.’—Matɩe 21:12, 13; Malaki 1:12-14; 3:8, 9.

Zãms-y neb a taaba kiris-neb vɩɩm manesem noyã

10. A Poll goama sẽn be Rom dãmba 2:21-23 pʋgẽ wã tags-zu-raoog bʋg la d ka segd n yĩmi?

10 D ra yĩm a Poll goamã tags-zu-raoogo, a sẽn da gomd pipi yʋʋm kob-gĩndẽ tʋʋm wẽns wala wagdmã, yoobã, la wẽn-dot zuubã yellã. A yeelame: “Woto yĩnga, fo zãmsda neb a taaba, n yaool n ka zãmsd f meng ye.” Tara yõod tɩ d neẽ tɩ makr nins a Poll sẽn dɩkã tɩ loee ne vɩɩm manesem. Ka wã tʋm-tʋmdã ka gom Biiblã tẽeb zãmsg bɩ kʋdemd yɛl yell ye. Zãms f mengã la neb a taabã yell a Poll sẽn gomd ka wã ra tɩ loee ne kiris-neb vɩɩm manesem noyã.

11. Bõe yĩng tɩ y sã n wa zãmsd Wẽnnaam Gomdã bɩ y segd n gũus neer n bãng kiris-neb vɩɩm manesem noyã?

11 D sã n dat n tũ zãmsg ning sẽn be Rom dãmba 2:21-23 pʋgẽ wa, rẽnd d zãms kiris-neb vɩɩm manesem noyã sẽn yit Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã, n tũ bũmb nins d sẽn zãmsã, n yaool n zãms-b neb a taaba. Woto yĩnga, y sã n wa zãmsd Biiblã bɩ y gũus a Zeova noy nins sẽn yaa kiris-neb vɩɩm manesem hakɩk yẽgrã. Bʋgs-y Biiblã sagls la a zãmsg zutu. Rẽ poor bɩ y tall raood n tũ y sẽn zãms bũmb ningã. La rẽ maaneg sɩd baoodame tɩ y tall raoodo, la y rɩk  sard sẽn ka vigsdi. Yaa nana ne ninsaalb sẽn ka zems zãng tɩ b bao bʋʋm n kõ b mense, n tagsdẽ tɩ yell ning kõt-b-la sor bɩ baoodame meng tɩ b kɩɩs kiris-neb vɩɩm manesem noyã. Tõe t’a Poll sẽn da gom Zʋɩf rãmb nins yellã ra minim n tara sɩlem tagsa woto sẽn na yɩl n bao bʋʋm n kõ b mense, bɩ b belg neb a taaba. La a Poll goama wilgdame tɩ kiris-neb vɩɩm manesem noyã ka bũmb ned kam fãa sẽn tõe n wa yãk n deem ne, bɩ n bas n ka tũ, wa a yam sẽn dat ye.

12. Bõe la manesem sõng bɩ wẽng tõe n wa ne a Zeova Wẽnnaam yʋʋrã zugu, la bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d ning rẽ d yamẽ?

12 Tʋm-tʋmd a Poll wilga vẽenega, bũmb ning sẽn kɩt tɩ sẽn yɩɩd fãa d segd n zãms vɩɩm manesem noyã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã la d tũ-bã. Zʋɩf rãmbã manesem wẽnsã ra tõe n sãama a Zeova yʋʋrã: “Fo wukda f meng ne tõog yelle, la fo sẽn kɩɩsd tõogã fo paoogda Wẽnnaam. Tɩ bõe, Wẽnnaam yʋʋr paama tʋʋsg bu-zẽms sʋk yãmb yĩnga.” (Rom dãmba 2:23, 24) Leb n yaa sɩd me tɩ rũndã d sã n kɩɩs kiris-neb vɩɩm manesem noyã, d paoogda b Lugendã. La d sã n tũ no-kãens sõma d waoogd-a lame. (Ezai 52:5; Ezekɩɛll 36:20) Y sã n mi rẽ, na n kenga sarda y sẽn dɩk n na n yals kãn-kãe wã pãnga, y sã n wa paam makr bɩ yell tɩ wõnd kiris-neb vɩɩm manesem noyã kɩɩsg n yaa nana bɩ n zems n yɩɩda. A Poll goama leb n zãmsda tõnd bũmb a to. Yãmb mengã miimi tɩ y manesmã tõe n waoogame bɩ paoog Wẽnnaam. Rẽ toor sẽn ka be, y sã n wa zãmsd neb a taabã bɩ y sõng-b tɩ b bãng tɩ b sã n tũ vɩɩm manesem noyã b sẽn zãmsdã waoogda a Zeova. Kiris-neb vɩɩm manesmã ka kõt ned sũ-noog la kogend a laafɩ bal ye, la a leb n waoogda a lugendã la kɩtd tɩ neb a taab me rat n vɩɩmd woto.—Yɩɩl Sõamyã 74:10; Zak 3:17.

13. a) Wãn-wãn la Biiblã sõngd tõnd vɩɩm manesmã wɛɛngẽ? b) Wilg-y saglg ning sẽn be 1 Tesalonik rãmba 4:3-7 pʋgẽ wã tags-zu-raoogo.

13 Tõnd vɩɩm manesmã biis tõe n mada neb a taabã me. Y tõe n yãa makr Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ, sẽn wilgd vɩɩm manesem noyã a sẽn kõ wã tũub yõodo, la b kɩɩsg biisi. (Sɩngre 39:1-9, 21; Zozue 7:1-25) Y leb n tõe n paama sagls sẽn yaa vẽenes vɩɩm manesmã zugu, wa sagl-kãngã: “Wẽnnaam sẽn data yaa tɩ yãmb dɩk yãmb mens n kõ bãmba; la y ra maan yoob ye. Bɩ yãmb ned kam fãa bãng tɩ tall a yĩng ne pʋ-peelem la waoogre, la ra sak-y tɩ wẽng ratem soog yãmb sũyã wa neb nins sẽn ka mi Wẽnnaama sẽn maanda ye. Bɩ ned ra zãmb a ba-biiga [wall a wẽg-a yel-kãng pʋgẽ ye, Kãab-paalgã Koe-noogo]; . . . tɩ bõe, Wẽnnaam ka bool tõnd tɩ d sũyã zĩnd dẽgd ye, la yaa tɩ tõnd na rɩk d mens n kõ bãmba.”—1 Tesalonik rãmba 4:3-7.

14. Bõe la y tõe n sʋk y meng saglg ning sẽn be 1 Tesalonik rãmba 4:3-7 pʋgẽ wã wɛɛngẽ?

14 Neba fãa la bal tõe n yãa sagl-kãngã pʋgẽ tɩ yoob yaa kiris-neb vɩɩm manesem noyã kɩɩsgo. La y tõeeme n ka tek zug-zugẽ woto bal ye. Verse rãmb kẽer pagsda soay tɩ y tõe n vaees-b la y bʋgs-b zut sõma, tɩ rẽ na n kɩt tɩ y wʋm b võor sõma n paase. Wala makre y tõe n tagsa a Poll sẽn yeel tɩ yoob tõe n kɩtame tɩ ned wa “zãmb a ba-biiga wall a wẽg-a yel-kãng pʋgẽ” wã võor zugu. Wẽgbã yaa zĩ-bʋs wɛɛngẽ, la wãn to la rẽ võor wʋmb sõma na n tus ned n paas t’a tall kiris-ned vɩɩm manesmã? Wãn to la vaeesg a woto na n segl-y tɩ y zãms neb a taabã la y sõng-b tɩ b waoog Wẽnnaam?

Zãms-y-yã sẽn na yɩl n zãms neb a taaba

15. Y meng zãmsgã wakate, tʋʋm-te-bʋs la y tõe n tũnug ne n zãms y menga?

15 A Zeova Kaset rãmbã sã n wa karemd n na n zãms b mens bɩ neb a taabã, b tũnugda ne tʋʋm-teed n maand vaeesg sʋgsg bɩ yɛl sẽn mi n wa puk zutu. Tʋʋm-teoog a yembr sẽn be buud-goam wʋsg pʋsẽ yaa Index des publications de la Société Watch Tower. Yãmb sã n tõe n paam-a, y tõe n tũnuga ne-a n bao kɩbay a Zeova Kaset rãmbã sɛb sẽn tik Biiblã zugã pʋsẽ. Y tõe n tũnuga ne gom-zutã bɩ Biibl verse rãmb b sẽn tongã n maan vaeesgã. Tʋʋm-teoog a to sẽn be buud-gom kãsems wʋsg  pʋsẽ a Zeova Kaset rãmb sẽn tõe n paam yaa Watchtower Library. Rẽ yaa porgarm sẽn be CD-ROM pʋgẽ n tar kɩbay sẽn be tõnd sɛbã wʋsg pʋsẽ. Rẽ tõe n sõnga ned t’a vaees gom-zut la sõss sẽn wɛgs verse rãmb võore. Yãmb sã n tara tʋʋm-te-kãensã kẽer bɩ b fãa, bɩ y tũnugd ne-b wakat fãa, y sã n wa zãmsd Wẽnnaam Gomdã sẽn na yɩl n zãms neb a taaba.

16, 17. a) Yɛ la y tõe n paam tagsa sẽn kõt vẽnegr wẽgbã yell b sẽn gom 1 Tesalonik rãmba 4:6 pʋgẽ wã zugu? b) Wãn-wãn to la nin-yoodr tõe n wẽg neb a taaba?

16 D rɩk makr ne 1 Tesalonik rãmba 4:3-7 d sẽn sõdg zugẽ wã. B goma neb a taab wẽgb yelle. Nin-kãens yaa ãnd rãmba? La yaa wãn-wãn la b tõe n wẽg nin-kãensã? Y tõe n tũnuga ne tʋʋm-teed nins b sẽn sõdg zugẽ wã n paam tagsa sẽn kõt vẽnegr verse kãensã zutu, la a Poll sẽn gom wẽgbã yellã sẽn yaa zĩis nins wɛɛngẽ wã meng zutu. Y tõe n karma tagsa a woto Étude perspicace des Écritures, volum 1, seb-neng 920-1; La paix et la sécurité véritables : comment est-ce possible ?, seb-neng 145; yʋʋmd 1989, sɩpaolg kiuug rasem 15 Gũusg Gasgã (ne farende), seb-neng 31.

17 Y tõe n kẽnga taoor ne zãmsgã n bãng seb-kãensã sẽn wilgd a Poll goama sẽn yaa waazib to-to. Yoaad beegda Wẽnnaam la a maand tɩ bãas tõe n wa paam-a. (1 Korẽnt dãmba 6:18, 19; Hebre dãmba 13:4) Rao sẽn yood wẽgda pag ning a sẽn yood ne wã zĩis toɛy-toɛy wɛɛngẽ. A kɩtdame tɩ pagã ka le tar vɩɩm manesem sẽn yaa yɩlemd la sũur kaset sẽn yaa sõma ye. Pagã sã n nan pa kẽ kãadem, rao wã wẽg-a lame a sẽn maan t’a pa tõe n sɩng kãadem n yaa pa-kul sẽn ka mi rao wã, la a leb n wẽgd a sɩdã me a sẽn maan t’a ka tõog n paam pag a woto buudã. Pagã sã n kẽe kãadem, ya a roagdbã la a sɩdã la yoaadã maan wẽnga. Rao sẽn yaa yoaadã wẽgda a meng zak neb a sẽn sãam b yʋʋrã yĩnga. A soabã sã n bee kiris-neb tigingã pʋgẽ, a ningda tigingã yãnde, la a sãamd a yʋʋre.—1 Korẽnt dãmba 5:1.

18. Wãn to la Biiblã zãmsg kiris-neb vɩɩm manesmã wɛɛngẽ tõe n naf yãmba?

18 Rẽ yĩnga tags-kãensã wẽgbã zug ka sõng-y tɩ y wʋm verse kãngã võor sẽn tagmã sõma n yɩɩd sɩda? Sik kae tɩ zãmsg a woto tara yõod wʋsg ye. Y sã n kell n maand dẽ, y zãmsda y menga. Yãmb bãngdame n paas tɩ Wẽnnaam koɛɛgã yaa sɩda, la t’a tara pãn-kãsenga. Yãmb kengda sardã y sẽn dɩk n na n tall kiris-neb vɩɩm manesmã pãnga, baa y sẽn wa n paam makr ning fãa. Sẽn paase, tags-y y zãmsgã sẽn na n sõng neb a taab n yɩɩd to-to! Wala makre, y sã n zãmsd neb a taabã Biiblã sɩda, y tõe n sõng-b lame tɩ b wʋm 1 Tesalonik rãmba 4:3-7 võor n yɩɩda, tɩ rẽ kɩtdẽ tɩ b wʋmd kiris-neb vɩɩm manesmã la b bãngd a yõodã n paasdẽ. Dẽ yãmb zãmsgã tõe n sõnga yãmb la neb wʋsg a taab tɩ b waoog Wẽnnaam. La ka wã yaa makr a yembr yell bal la d gom-yã, sẽn yit lɛtrã a Poll sẽn gʋls Tesalonik rãmbã pʋgẽ. Kiris-neb vɩɩm manesmã tara nens wʋsgo, tɩ rẽ zems ne makr toɛy-toɛy la sagls wʋsg a taab sẽn be Biiblã pʋgẽ, y sẽn tõe n zãmse, n tũ, la y rɩk n zãms neb a taaba.

19. Bõe yĩng tɩ tar yõod wʋsg tɩ y tũ kiris-neb vɩɩm manesem noyã?

19 Sãmbg sẽn ka be, kiris-neb vɩɩm manesmã tallg yaa yam tʋʋmde. Zak 3:17 yetame tɩ “yam ninga sẽn yit yĩngra,” sẽn yaa Wẽnnaam a Zeova mengã nengẽ wã, “deng n yaa sõama.” Yaa vẽeneg tɩ rẽ baoodame tɩ d tũ vɩɩm manesem noy Wẽnnaam sẽn gãnegã. Sɩda, a Zeova baoodame tɩ neb nins fãa sẽn zãmsd neb  a taab Biiblã yẽ yʋʋr yĩngã yɩ mak-sõma “vɩɩm manesmã yɩlemd wɛɛngẽ.” (1 Tɩmote 4:12, NW ) Vɩɩm ning pipi kiris-neb wala a Poll ne a Tɩmote sẽn tallã wilgdame tɩ b sɩd yɩɩ yɩlma vɩɩm manesmã wɛɛngẽ. B laka b mens ne yoobo, hal t’a Poll tol n gʋls woto: “La yoobo ne dẽgd fãa la zoe-bõne, bɩ y ra sak n pʋd bõn-kãens yãmb sʋk ye, a wa sẽn zems Wẽnnaam neba. Da gom sẽn ka sõama la zelem-beedo la kʋʋsem goam ye.”—Efɛɛz rãmba 5:3, 4.

20, 21. Bõe yĩng tɩ y sak tɩ bũmb ning tʋm-tʋmd a Zã sẽn gʋls tɩ be 1 Zã 5:3 pʋgẽ wã yaa sɩda?

20 Baa Wẽnnaam Gomdã noy vɩɩm manesmã wɛɛngẽ sẽn yaa vẽenes la takɩ wã, b ka zɩɩb sẽn zɩs n kõ-d ye. Ne tʋm-tʋmd a Zã sẽn vɩɩmd n kaoos n yɩɩg tʋm-tʋmdb a taabã, woto yɩɩ vẽenega. A sẽn vɩɩmd n yã bũmb ning na maan yʋʋm pi-gĩn pʋsẽ wã, a ra bãngame tɩ kiris-ned vɩɩm manesmã tallg ka maand ned wẽng ye. Sẽn yaa lebend ne rẽ, a yaa bũmb sẽn yaa sõngo, sẽn be nafr la barka. A Zã wilga rẽ vẽeneg a sẽn gʋls tɩ: “Wẽnd nonglma yaa bãmb noya reegre la noy wã ka zɩs ye.”—1 Zã 5:3, Sebr Sõngo.

21 La gũus-y n ges t’a Zã ka wilgd tɩ sak Wẽnnaam n tall kiris-neb vɩɩm manesmã yaa vɩɩm sẽn yaa sõma n yɩɩda, a sẽn kogend tõnd ne zu-loeese bɩ ne kɩɩsgã biis sẽn yaa wẽnsã yĩng bal ye. A wilga tagsg ning sẽn zemsã Wẽnnaam sakrã zugu, n deng n sak n deeg tɩ rẽ maaneg wilgdame tɩ d nonga Wẽnnaam a Zeova, tɩ yaa manesem kãseng d sẽn tũnugd ne n wilg d nonglem ne-a. Sɩd-sɩda, sẽn na yɩl n zãms d mengã la neb a taabã tɩ b nong Wẽnnaam, rɩlla d sak la d tũ a noyã sẽn yaa sõma wʋsgã. N-ye, rat n yeelame tɩ d zãms d mengã la neb a taabã kiris-neb vɩɩm manesem noyã.

[Tẽngr not rãmbã]

^ sull 8 Ba a Zozɛf sẽn da bilgd Zʋɩf rãmbã wa neb sẽn ka paoogd balengã yɛlã, a lebs n togsa Wẽnnaam Tõogã zĩ-kãng wɛɛngẽ woto: ‘Bɩ ned ba a ye ra tʋʋs wẽnnaam dãmbã galʋ-tẽns a taabã sẽn balemdã, bɩ n zu tẽn-zẽms wẽn-dot teedo, bɩ n dɩk laog b sẽn dɩk n kõ wẽnnaam buud fãa ye.’—Antiquités judaïques, Sebr a 4 soaba, sak a 8, sull 10.

^ sull 9 Antiquités judaïques, Sebr 18, sak a 3, sull a 5.

Yãmb tẽrame bɩ?

• Bõe yĩng tɩ d tog n zãms d mense, n yaool n zãms neb a taaba?

• Wãn-wãn la tõnd manesmã tõe n waoog bɩ paoog a Zeova?

• Ãnda rãmb la nin-yoodr tõe n wẽge?

• Yãmb dɩka sard sẽn ka vigsd n na n maan bõe kiris-neb vɩɩm manesmã wɛɛngẽ?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 18]

‘Wẽnnaam noyã ka zɩs ye’