Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Ãnd n na n welg tõnd ne Wẽnnaam nonglmã?

Ãnd n na n welg tõnd ne Wẽnnaam nonglmã?

 Ãnd n na n welg tõnd ne Wẽnnaam nonglmã?

“Tõnd nonga bãmba, bãmb sẽn deng n nong tõnda yĩnga.”—1 ZÃ 4:19.

1, 2. a) Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d bãng tɩ b nong-d lame? b) Sẽn yɩɩd fãa ãnd soab nonglem la d rata?

HAL sẽn ta zĩ-bʋg la yãmb get tɩ b sã n nong yãmba, tara yõodo? Sẽn sɩng b yãadem wakat n tɩ ta b kãseng zugu, yaa nonglem n kɩtd tɩ ninsaalbã yidgi. Yãmb zoe n gesa bi-pɛɛlg ma sẽn zãad-a a nusẽ ne nonglem sõma bɩ? Naoor wʋsgo, baa yɛl nins sẽn maand a sɛɛgẽ fãa, bi-pɛɛlgã sẽn get a ma wã nen-wamd sẽn be laadã, noom-a lame, t’a tar bãan a ma wã sẽn nong-a wã nusẽ. Yãmb tẽra y sẽn da yaa to-to y yãadrã sasa bɩ? (1 Tesalonik rãmba 2:7) Wakat kẽere, tõe tɩ y ra pa mi y sẽn datã, bɩ y sẽn da tagsd to-to meng ye, la ad sɩd ra tara yõod wʋsg ne yãmb tɩ y bãng tɩ y ba wã la y ma wã ra nong-y lame! Rẽ yĩnga, y sẽn da mi tɩ y ra tõe n tɩ togs-b-la yell bɩ y sʋk-b sʋkr buud fãa wã ra pa sõngr ne-y sɩda? Sɩd-sɩda, vɩɩmã tõr fãa pʋgẽ, bõn-kãsems nins tõnd sẽn dat n yɩɩdã a yembr yaa b nong-do. Nonglem kãng kõta tõnd bas-m-yam tɩ d tara yõodo.

2 Ned roagdb sã n nong-a wakat fãa, sɩd kɩtdame t’a bɩ sõma la a yɩ kɩls tɩ zems soaba. La d sẽn kɩs sɩd tɩ d yĩngr Ba a Zeova nonga tõndã tara yõod n yɩɩd zĩig sẽn zãre, sẽn na yɩl tɩ tõnd yɩ neer tẽebã wɛɛngẽ la d paam sũ-noogo. Tõe tɩ seb-kãngã karemdb kẽer pa tall roagdb sẽn sɩd ges b yell ye. Sã n yaa woto ne yãmb bɩ y ra koms raood ye. Baa y sã n pa paam y roagdbã nonglem, Wẽnnaam sẽn tar nonglem wakat fãa ne-dã wat n loka rẽ.

3. Wãn to la a Zeova leb n kɩt t’a nin-buiidã tall bas-m-yam t’a nong-b lame?

3 A Zeova tũnuga ne a no-rɛɛs a Ezai n yeel tɩ tõe n wa zĩndame tɩ pag “yĩm” a biiga, la tɩ yẽ pa yĩmd a nin-buiidã yell ye. (Ezai 49:15) A Davɩɩd me yeela woto ne bas-m-yam: “Mam ba ne m ma sã n bas maam, Zusoaba na n reega maam.” (Yɩɩl Sõamyã 27:10) Ad woto sɩd kõta bas-m-yam! Baa yãmb yɛlã sẽn yaa to-to ninga, yãmb sã n talla zems-n-taar ne Wẽnnaam a Zeova n dɩk y meng n kõ-a, y segd n tẽega wakat fãa tɩ nonglem ning a sẽn tar ne yãmbã yɩɩda ninsaal buud fãa nonglem zĩig sẽn zãre!

Pa-y Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ

4. Wãn to la b kõ pipi yʋʋm kob-gĩndẽ kiris-nebã bas-m-yam tɩ Wẽnnaam nong-b lame?

4 Wakat bʋg la y bãng a Zeova nonglmã pipi? Yãmb sẽn vɩɩmd bũmb ningã ra yaa wa yʋʋm pipi kob-gĩndẽ kiris-nebã sẽn vɩɩmd bũmb ningã. Lɛtr ning a Poll sẽn taas Rom dãmbã sak a 5 wã bilgda yel-wẽn-maandb sẽn da zãr ne Wẽnnaam sẽn bãng a Zeova nonglmã to-to ne manesem sẽn be rasãnde. Verse a 5 wã pʋgẽ d karemda woto: “Sɩɩg Sõng ninga b sẽn kõ tõnda pita tõnd sũyã ne Wẽnnaam nonglem.” Verse a 8 wã paasda woto: “Wẽnnaam wilga bãmb nonglem tõnd yĩnga, tɩ tõnd sẽn da ket n yaa yel-wẽna rãmba Kirist kii tõnd yĩnga.”

5. Wãn to la y wa n bãng Wẽnnaam nonglmã sẽn ta to-to la y tall mi-beoog rẽ yĩnga?

5 Woto me, b sẽn wa n wilg yãmb sɩd ning sẽn yit Wẽnnaam Gomdẽ wã tɩ y sɩng tẽeb tallgã, a Zeova vʋʋsem sõngã sɩngame n tʋmd yãmb sũurã pʋgẽ. Yaa woto la y sɩng n bãngdẽ a Zeova sẽn tʋm a Biribl nongrã t’a ki yãmb yĩngã yõod sẽn ta zĩig ninga la y tar mi-beoog ne rẽ. Yaa woto la a Zeova sõng yãmb tɩ y bãng a nonglma ne ãdem-biisã sẽn ta zĩig ninga. Y sẽn bãng tɩ baa ne y sẽn dog ne yel-wẽna n zãr ne a Zeova wã, a paka sor tɩ b tõe n yeel tɩ ãdem-biisã yaa tɩrse, n tar vɩɩm sẽn pa sat saagrã, rẽ pa noog yãmb sũurã sõma sɩda?  Yãmb pa tall nonglem ne a Zeova sɩda?—Rom dãmba 5:10.

6. Bõe yĩng tɩ d tõe n wa tagsd wakat ning tɩ d zãra ne a Zeova?

6 Yãmb yĩngr Ba wã nonglem sẽn tus yãmb tɩ y wa a nengẽ wã, la y sẽn dems y vɩɩmã n ta Wẽnnaam yama kɩtame tɩ y rɩk y vɩɩmã n kõ-a. Masã y tara laafɩ ne Wẽnnaam. La wakat kẽere y tẽedame tɩ y zãra ne a Zeova bɩ? Rẽ yaa bũmb sẽn tõe n wa paam ned kam fãa. La wakat fãa bɩ y tẽeg tɩ Wẽnnaam pa toeemd ye. A nonglmã bee wakat fãa n ka toeemdẽ, wala wĩntoogã sẽn zɩ n bas tẽngã wɩngrã. (Malaki 3:6; Zak 1:17) La tõnd tõe n toeemame, baa yaa wakat bilf pʋgẽ. Tẽngã sẽn yilimdã, a pʋɩ-sʋk kẽeda lik pʋgẽ. Woto me, tõnd sã n bas Wẽnnaam, baa yaa bilfu, d tõe n yãame tɩ d zems-n-taarã ne-a maaga bilfu. Wãn to la d tõe n maan n dems yel-kãngã?

7. Wãn to la vaees-m-meng tõe n sõng tõnd tɩ d pa Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ?

7 Tõnd sã n wa tagsdẽ tɩ Wẽnnaam ye pa nong-do, d segd n sʋka d meng woto: ‘Mam getame tɩ Wẽnnaam nonglmã yaa bũmb sẽn pa tar yõod wʋsg bɩ? Ne manesem buudu, mam zãaga ne Wẽnnaam ning sẽn vɩ la sẽn tar nonglmã, n wilgd tẽeb pãn-komslem ne manesem toɛy-toɛy bɩ? Mam yamã tika “yĩnga ratem yelle,” la pa [“vʋʋsem sõng yɛlã, NW ]” zut bɩ?’ (Rom dãmba 8:5-8; Hebre dãmba 3:12) Tõnd sã n zãaga d mens ne a Zeova, d tõe n demsa yɛlã, n lebs n paam zems-n-taar sõma-sõma ne-a. A Zak sagla tõnd woto: “Bɩ y kolg Wẽnnaam, la bãmb na kolg yãmba.” (Zak 4:8) Tũ-y a Ziid saglgã: “Mam zo-nongdse, bɩ y nang pãng ne tẽeb sõama ninga yãmb sẽn tarã n pʋʋs ne Sɩɩg Sõng pãnga. Bɩ y tall yãmb mens Wẽnnaam nonglem pʋgẽ.”—Ziid 20, 21.

Yɛl toeeng pa toeemd Wẽnnaam nonglmã ye

8. Bõe toeeng n tõe n wa tiig n wa tõnd vɩɩmã pʋgẽ?

8 Yɛl wʋsg tõe n wa toeema tõnd vɩɩmã zãmaan-kãngã pʋgẽ. Rĩm a Salomo wilgame tɩ “wakat la yel-lingdem n paamd [tõnd] fãa.” (Koɛɛg Soaba 9:11, NW ) Tõnd vɩɩmã tõe n wa toeema zãng fasɩ zĩig pʋgẽ. D tõe n tara laafɩ rũndã tɩ vẽk-n-beoog bɩ d bẽed bã-kɛgenga. Rũndã, tõnd nug-tʋʋma tõe n wõnda a pa tõe n sãam ye, n vẽeg beoog  t’a sãame. Kũ-lingdem tõe n wa rɩka tõnd nin-nongre. Kiris-neb tõe n bee tẽng ning pʋgẽ tɩ laafɩ be be wakat a wãn pʋgẽ, tɩ b wa tiig n namsd-b b tẽebã yĩnga. Tõe tɩ b rõda tõndo, tɩ rẽ yĩng bɩ d namsd zaalem yĩnga. N-ye, vɩɩmã toeemdame, bɩ a tara zu-loeese.—Zak 4:13-15.

9. Bõe yĩng tɩ yaa sõma tɩ d ges yɛl kẽer sẽn be Rom dãmb sak a 8 pʋgẽ wã?

9 Sũ-sãams sã n paam tõndo, d tõe n sɩngame n tagsdẽ tɩ b bas-d lame, hal n wa tagsdẽ meng tɩ Wẽnnaam nonglmã ne tõndã maagame. Sẽn mik tɩ sũ-sãams tõe n paama tõndã, d segd n maaga d yĩns n ges tʋm-tʋmd a Poll belsg goam nins sẽn be Rom dãmb sak a 8 pʋgẽ wã. B taasa kiris-neb nins sẽn zae ne vʋʋsmã gom-kãensã. La goama paka piis a taabã me, b sẽn yeel tɩ b yaa tɩrse la Wẽnnaam zo-rãmba, wala sẽn yɩ to-to ne a Abrahaam sẽn deng kiris-nebã wakatã.—Rom dãmba 4:20-22; Zak 2:21-23.

10, 11. a) Wakat ninga, rõd bʋs la bɛɛbã rõt Wẽnnaam nin-buiidã? b) La bõe yĩng tɩ rõd-kãens sɩd pa bũmb sẽn pak kiris-nebã n yɩɩda?

10 Karm-y Rom dãmb 8:31-34. A Poll sʋkame: “Wẽnnaam sã n be ne tõndo ãnda n tõe n tõog-do?” Yaa sɩda, a Sʋɩtãan ne a dũni wẽngã kisa tõndo. Bɛɛbã tõe n dõda tõnd zaalem yĩnga, n tol n maan dẽ tẽngã bʋ-kaoodb taoor menga. B rõda roagdb kẽer sẽn yaa kiris-neb tɩ b kisa b kamba, b sẽn pa kõ-b sor tɩ b sak tɩbsg buud sẽn kɩɩsd Wẽnnaam tõogã yĩnga, bɩ b sẽn pa bas-b tɩ b maan dũniyã tigã yĩnga. (Tʋʋma 15:28, 29; 2 Korẽnt dãmba 6:14-16) Kiris-neb a taab sẽn yaa kɩs-sɩd dãmb la b rõd tɩ b wata ne rãmbgo, b sẽn da pa rat n kʋ neb a taab zabrẽ wã, bɩ b sẽn da pa rat n kẽ na-baoorã yɛlẽ wã yĩnga. (Zã 17:16) Bɛɛb kẽer kãnega tõnd kɩba-taasdbã nengẽ, hal n dõd a Zeova Kaset rãmbã tɩ b yaa tũudum will sẽn yaa yelle.

11 La ra yĩm-y tɩ tʋm-tʋmdbã wakatẽ b yeela woto ye: “Tɩ bõe, tõnd mi tɩ neb nins fãa sẽn sakd kareng kãnga [“tũudum wil-kãngã,” NW ] paamda kɩɩsg zĩiga fãa.” (Tʋʋma 28:22) Pa rõdgã la bũmb ning sẽn sɩd pak n yɩɩdã ye. Yaa Wẽnnaam n yet tɩ kiris-neb hakɩkã yaa tɩrse, n tik tẽeb ning b sẽn tar ne Kirist maoongã zugu. Bõe yĩng t’a Zeova na n bas nonglem tallg ne a balemdbã, a sẽn kõ-b kũun ning sẽn tar yõod n yɩɩd sẽn ya a meng Biribl-nongrã poore? (1 Zã 4:10) Masã b sẽn vʋʋg Kirist kũum sʋk t’a be Wẽnnaam rɩtgã, a sõngda kiris-nebã. Ãnda n tõe ne bʋʋm n kɩɩs tɩ Kirist pa sõngd a karen-biisã, bɩ n tõe ne bʋʋm n kɩɩs tɩ Wẽnnaam sõgen dãmb nins sẽn tar kɩs-sɩdã pa tat a yam? Ned ba yembre!—Ezai 50:8, 9; Hebre dãmba 4:15, 16.

12, 13. a) Yel-bʋs n pa tõe n welg tõnd ne Wẽnnaam nonglmã? b) A Sʋɩtãan sẽn wat ne toodã tõnd zutã, yaa bõe la a baooda? d) Bõe yĩng tɩ kiris-nebã wat n baas n tõog zãnga?

12 Karm-y Rom dãmba 8:35-37. Sã n pa tõnd mengã, ned bɩ bũmb n be n tõe n welg tõnd ne a Zeova la a Biribl a Zezi Kirist nonglmã bɩ? A Sʋɩtãan tõe n tũnuga ne a tẽng zug tʋm-tʋmdbã n wa ne zu-loees wʋsg kiris-nebã zutu. Yʋʋm kob-gĩnd ning sẽn loogã, tõnd saam-biis la d saam-bi-pogs wʋsg sẽn yaa kiris-neb la b nams ne nen-kɛglem wʋsg tẽns  wʋsg pʋsẽ. Rũndã-rũndã, zĩis kẽer pʋsẽ, daar fãa, tõnd saam-biisã bee far pʋgẽ. Kẽer namsda kom la fut kaalem yĩnga. A Sʋɩtãan sẽn wat ne zu-loe-kãensã wã, yaa bõe la a baooda? A bõn-datl a yembr yaa koms a Zeova balemdb hakɩkã raoodo. A Sʋɩtãan datame tɩ tõnd tags tɩ Wẽnnaam nonglmã maagame. La rẽ yĩnga sɩd yaa woto bɩ?

13 Wala a Poll sẽn lebs n dɩk Yɩɩl Sõamyã 44:23 wã goam n togsã, tõnd zãmsa Wẽnnaam Gomdã. Tõnd miimi tɩ yaa Wẽnnaam yʋʋrã yĩng la bõn-kãensã sẽn wat tõnd sẽn ya a ‘piisã’ zutã. Wẽnnaam yʋʋrã sõmsg la a ãndũni naam sẽn ka to wã tɩrlem wilgr tɩ loee ne yellã. Yaa yel-kãsems kãensã yĩng la sẽn kɩt tɩ Wẽnnaam bas tɩ makrã beẽ wã, lakae pa rat n yeel t’a pa leb n nong tõnd ye. Baa yɛlã sẽn keng to-to ninga, tõnd kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam nonglmã ne a nin-buiidã, la ne tõnd ned kam fãa wã pa toeem ye. Baa sã n wõnd bɛɛbã tõoga tõndo, tõnd sã n kell n tall d burkĩndã, na n wa baas n yɩɩ tõogre. Tõnd sẽn kɩs sɩd tɩ Wẽnnaam nonglmã ne tõnd pa bũmb sẽn vigsdã kengda tõnd la teend tõndo.

14. Bõe yĩng t’a Poll da kɩs sɩd ne Wẽnnaam nonglmã, baa ne tood nins sẽn tõe n nams kiris-nebã?

14 Karm-y Rom dãmba 8:38, 39. Yaa bõe n kɩt t’a Poll kɩs sɩd tɩ bũmb pa tõe n welg kiris-nebã ne Wẽnnaam nonglmã? Sãmbg sẽn ka be, a Poll mengã sẽn vɩɩmd yɛl nins a koe-moonegã pʋgẽ wã paasa a tẽebã pãng tɩ tood pa tõe n toeem nonglem ning Wẽnnaam sẽn tar ne tõndã ye. (2 Korẽnt dãmba 11:23-27; Filip rãmba 4:13, NW ) Sẽn paase, a Poll da mii a Zeova raabã sẽn kaoosd wakat sẽn pa satã la bũmb nins a sẽn da maan a nin-buiidã yĩng pĩnd wẽndẽ wã. Kũumã meng tõe n kɩtame tɩ nonglem ning Wẽnnaam sẽn tar ne neb nins sẽn balm-a ne kɩs-sɩdã sa bɩ? Abada! Nin-kãensã sẽn tall kɩs-sɩd n tãag b kũumã Wẽnnaam ket n tẽra b yell sõma, la a na n vʋʋg-b-la wakat sẽn zems sasa.—Luk 20:37, 38; 1 Korẽnt dãmba 15:22-26.

15, 16. Togs-y yɛl sẽn pa tõe n tol n kɩt tɩ Wẽnnaam bas n ye pa nong a sõgen dãmb nins sẽn tar kɩs-sɩdã ye.

15 Baa yel-beed ning masã vɩɩmã sẽn tõe n wa ne tõnd zugã sẽn yaa to-to fãa, yaa sãmpogr sẽn komsde, yõor bãag bɩ talemd piig la a yiibu, bũmb pa tõe n sãam nonglem ning Wẽnnaam sẽn tar ne a nin-buiidã ye. Malɛgs sẽn tar pãnga, wala malɛk ning sẽn lebg a Sʋɩtãana, pa tõe n tus a Zeova t’a bas n ye pa nong a sõgen dãmb nins sẽn tar kɩs-sɩdã ye. (Zoob 2:3) Goosneema rãmbã tõe n gɩdga Wẽnnaam nin-buiidã tʋʋmde, n ning-b bi-bees rotẽ, n nams-ba, n yeel tɩ b yaa neb b sẽn pa rat n wʋm b yũug ye. (1 Korẽnt dãmba 4:13) Tẽn-tẽnsã kisg kãngã sẽn pa tar tikrã tõe n tusa nebã tɩ b zab ne tõndo, la rẽ pa kɩtd tɩ ãndũniyã Naab sẽn ka to wã bas tõnd ye.

16 Tõnd sẽn yaa kiris-nebã, d pa segd n zoe tɩ bũmb ning a Poll sẽn bool tɩ “bũmb sẽn be” wã, sẽn yaa yɛlã, vɩɩmã yɛla, la zãmaan kãngã yɛlã, bɩ ‘bũmb sẽn wat’ beoog-daar na n wa tõog n sãam nonglem ning Wẽnnaam sẽn tar ne a nin-buiidã ye. Baa ne tẽng zug la saasẽ pãensã sẽn zabd ne tõndã, Wẽnnaam sẽn nong tõnd wakat fãa wã sõngda tõndo. Wa a Poll sẽn yeelã, “zãntlem walla zulum” me pa gɩdgd Wẽnnaam nonglmã ye. N-ye, bũmb sẽn tõe n wa koms tõnd raoodo, bɩ yell sẽn dat n yɩɩg d pãng pa tõe n welg tõnd ne Wẽnnaam nonglmã ye. Bõn-naandg a to me pa tõe n sãam zems-n-taar ning Naandã sẽn tar ne a sõgen dãmbã sẽn tar kɩs-sɩdã ye. Wẽnnaam  nonglmã pa sat ye. A bee wakat fãa.—1 Korẽnt dãmba 13:8.

Tall-y naneb wʋsg ne Wẽnd nonglmã wakat sẽn pa sat yĩnga

17. a) Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam nonglmã “yaa neer n yɩɩd vɩɩm[ã]”? b) Wãn to la d wilgd tɩ d getame tɩ Wẽnnaam nonglmã tara yõod wʋsgo?

17 Wẽnnaam nonglmã yõod ne yãmb taa zĩ-bʋgo? Yãmb tagsda wa a Davɩɩd bɩ? A gʋlsa woto: “Tɩ bõe, yãmb nonglem yaa neer n yɩɩd vɩɩm, mam noor na n pẽga yãmba. Mam na n pʋʋsa yãmb bark m vɩɩma pʋgẽ. Mam na n zẽka m nus yĩngr yãmb yʋʋra yĩnga.” (Yɩɩl Sõamyã 63:4, 5) Sɩd-sɩda, bũmb ye bee dũni kãngã vɩɩm pʋgẽ n yɩɩd f paam tɩ Wẽnnaam nong-fo, la f tar zood wakat fãa ne-a bɩ? Wala makre, nug tʋʋmd sẽn kõt ligd wʋsg n são d yamã sẽn na n gãe bãane, la d sẽn na n tar sũ-noogo, d sẽn tar zood sõma-sõma ne Wẽnnaamã yĩng bɩ? (Luk 12:15) Wa n yɩɩ tɩlae ne kiris-neb kẽer tɩ b yãke, b sã n na n basa a Zeova, bɩ b sã n na n sakame n ki b tẽebã yĩnga. Yaa woto n paam a Zeova Kaset rãmb wʋsg Nazi rãmbã nams-bɛɛg zagsẽ Dũni gill Zabr a 2 soabã wakate. Sã n dok neb fĩ-fĩi, tõnd kiris-nedemda pʋgẽ saam-biisã yãkame n na n pa Wẽnnaam nonglmã pʋgẽ, n sak kũum dẽ yĩnga. Neb nins sẽn pa a nonglmã pʋgẽ ne kɩs-sɩdã tõe n kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam na n kõ-b-la vɩɩm sẽn pa sate, la woto yaa bũmb dũniyã sẽn pa tõe n kõ tõnd ye. (Mark 8:34-36) La bũmb sẽn yɩɩd vɩɩm sẽn pa satã meng n kẽed sʋka.

18. Bõe yĩng tɩ vɩɩm sẽn pa satã sɩd be yamleoogo?

18 Baa ne d sẽn pa tõe n paam vɩɩm sẽn pa satã t’a Zeova pa kẽ sʋkã, mams-y n ges vɩɩm sẽn kaoosd wʋsg tɩ tõnd Naandã ka be ye. A ra na n yɩɩ vɩʋʋgo, tɩ bõn-datl hakɩk kaẽ ye. A Zeova kõo a nin-buiidã tʋʋmd sẽn be yamleoog yaoolem day kãensã. Woto, d tõe n talla kɩs-sɩd t’a Zeova sẽn ya a Raab Pidsd Kãsengã sã n wa kõ vɩɩm sẽn pa satã, rẽ na n pida ne bõn-yood sẽn be yamleoog wʋsg la sẽn tar yõod d sẽn na n zãms n bãng la d maane. (Koɛɛg Soaba 3:11) Baa tõnd sẽn na n zãms to-to yʋʋm tusa wã sẽn watã, d pa na n tol n wʋm “Wẽnnaam yam la b bãngr ka tɛka” võor zãng ye.—Rom dãmba 11:33.

Ba wã tara nonglem ne yãmba

19. A Zezi Kirist kõo a karen-biisã bas-m-yam ne bõe la a yaool n looge?

19 Yʋʋmd 33 T.W., Nizã rasem 14, a yaoolem yʋng ning a sẽn maan ne a tʋm-tʋmdb 11 wã sẽn tall kɩs-sɩdã, a Zezi togsa yɛl wʋsg sẽn da gũud-ba, sẽn na yɩl n keng b tẽebã. B fãa paa ne a Zezi a makrã pʋsẽ, la bãmb mensã yãame t’a nong-b lame. (Luk 22:28, 30; Zã 1:16; 13:1) Rẽ, a Zezi leb n kõ-b-la bas-m-yam woto: “M Ba meng nonga yãmba.” (Zã 16:27) Ad gom-kãensã sɩd sõnga karen-biisã tɩ b bãng tɩ b yĩngr Ba wã ra nong-b-la ne nonglem kãsenga!

20. Bõe la yãmb yãk yam n na n maane, la ne bõe la y tõe n kɩs sɩda?

20 Neb wʋsg sẽn vɩ masã balma a Zeova ne kɩs-sɩd sẽn na maan yʋʋm pi-gĩna. Sãmbg sẽn ka be, nand tɩ zãmaan-wẽng kãngã sa, d na n paama makr wʋsg n paase. Ra tol-y n bas tɩ mak-kãens bɩ yɩɩr kãens kɩt tɩ y maan sãmb-sãmb ne nonglem sẽn pa vaand ning Wẽnnaam sẽn tar ne yãmbã ye. D pa tõe n togs woto tɩ sek ye: A Zeova tara nonglem kãseng ne yãmba. (Zak 5:11) Bɩ tõnd ned kam fãa tʋm a tʋʋmde, n tũ Wẽnnaam noyã ne kɩs-sɩda. (Zã 15:8-10) Bɩ d tũnug ne sor sẽn kõ fãa n pẽg a yʋʋrã. D segd n kenga d raood sẽn na yɩl n ket n kolgd a Zeova pʋʋsg pʋgẽ, la d zãmsd a Gomdã. Baa beoog sẽn na n wa ne bũmb ning fãa, tõnd sã n maand d sẽn tõe fãa sẽn na yɩl n ta a Zeova yam, d na n talla laafɩ, n kɩs sɩd zãng t’a tara nonglem sẽn pa sat ne-do.—2 Pɩɛɛr 3:14.

Wãn to la y na n leokẽ?

• Sẽn na yɩl n tall d tẽebã la d sũ-noogã, sẽn yɩɩd fãa ãnd nonglem la d rata?

• Yel-bʋs n pa tol n tõe n kɩt t’a Zeova bas n ye pa nong a sõgen dãmbã?

• Bõe yĩng tɩ d sã n paam t’a Zeova nong-do, ‘yaa neer n yɩɩd vɩɩmã’?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng a 8]

Tõnd sã n tagsdẽ tɩ Wẽnnaam ye pa nong-do, d tõe n maana bũmb n dems yɛlã

[Foto, seb-neng a 9]

A Poll ra mii b sẽn da namsd-a wã võore