Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

A Zeova barkã n kõt tõnd arzɛka

A Zeova barkã n kõt tõnd arzɛka

 A Zeova barkã n kõt tõnd arzɛka

“Yaa [a Zeova, NW] bark n wat ne arzɛka. Bãmb ka sakd t’a sũur sãam ye.”—YELBŨNA 10:22.

1, 2. Bõe yĩng tɩ sũ-noog pa tɩ loe ne tẽng zug arzɛgse?

LAOGÃ baoob n so neb milyõ rãmb vɩɩm rũndã-rũndã. La laogã kõt-b-la sũ-noog bɩ? “Mam pa tẽr wakat nebã sũy sẽn pa noom ne b vɩɩmã wa masã wakatã ye,” woto la Ostrali zʋrnall a yembr (The Australian Women’s Weekly) yeel-yã, n paas woto: “Yaa bõn-lebende. B yeela tõnd tɩ Ostrali tara laog sõma, tɩ vɩɩmã zɩ n yɩ sõma woto beenẽ. . . . Baasg zãnga, tẽngã fãa pʋgẽ nebã pa tar saagr ye. Rap la pagb fãa neeme tɩ bũmb n paoog-b b vɩɩmã pʋgẽ tɩ b pa tõe n bãng sẽn yaa bũmb ninga ye.” Ad Gʋlsg Sõamyã sɩd togsda sɩd wʋsgo, a sẽn wilgd tɩ tõnd paoongã pa tõe n kõ-d sũ-noog bɩ vɩɩmã!—Koɛɛg Soaba 5:9; Luk 12:15.

2 Biiblã wilgdame tɩ yaa Wẽnnaam barkã n kõt sũ-noog sẽn yaa kãseng n yɩɩdã. Rẽ wɛɛngẽ, Yelbũna 10:22 yetame: “Yaa Zusoaba bark n wat ne arzɛka. Bãmb ka sakd t’a sũur sãam ye.” Tẽng zug arzɛkã baoob ne rat-tɩ-loog nong n wata ne sũ-sãanga. Wa sẽn zemse, tʋm-tʋmd a Poll keooga woto: “Neb nins sẽn dat n yɩ arzɛgs rãmba kẽeda makre la kũusr pʋgẽ la ratem wʋsg sẽn yaa yalemdo sẽn sãamd bãmba n kẽesd bãmb toog ne sãoong pʋgẽ. Tɩ bõe, ligd [nonglem, NW ] yaa  bõn-wẽns fãa yẽgre. La ligd datem sẽn so kẽerã, b basa tẽebo n kẽes b mens to-kãseng pʋgẽ.”—1 Tɩmote 6:9, 10.

3. Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam sõgen dãmbã paamd makre?

3 La neb nins fãa sẽn “ket n kelgd a Zeova koɛɛgã” paamda bark sẽn pa lagem ne toogo. (Tõodo 28:2, NW ) Baasg zãnga, neb kẽer tõe n sʋkame: ‘Toog sã n pa lagem ne a Zeova barkã, bõe yĩng tɩ Wẽnnaam sõgen dãmb wʋsg namsdẽ?’ Biiblã wilgdame tɩ Wẽnnaam basdame tɩ tõnd paamd makre, la sɩd-sɩda mak-kãens yita a Sʋɩtãana, a zãmaan-wẽngã la tõnd sẽn pa zems zãngã nengẽ. (Sɩngre 6:5; Tõodo 32:4, 5; Zã 15:19; Zak 1:14, 15) “Bark sõama fãa la kũun sõama fãa yita” a Zeova nengẽ. (Zak 1:17) Woto kɩtame t’a barkã zɩ n wa ne toog ye. Woto yĩng bɩ d ges Wẽnnaam kũun sõma a wãna.

Wẽnnaam Gomdã yaa kũun sẽn tar yõod wʋsgo

4. Bark bʋg la kũun bʋg sẽn ka tar mak-n-taag la a Zeova nin-buiidã paamd ‘sɛɛba wakate’?

4 ‘Sɛɛba wakat’ wɛɛngẽ, a Daniɛll bãngr-gomdã yetame: “Bãngr na n paasa wʋsgo.” La b wilga a sẽn yaa to-to ne gom-kãensã: “Nin-wẽnsa fãa ka na n bãng ye; bãmb na n kell n maana wẽnga. La yam dãmba na n bãngame.” (Daniɛll 12:4, 10) Tags-y woto n gese! B wilga Wẽnnaam Gomdã, sẽn yɩɩd fãa bãngr-goama ne yam ning sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã wʋsg tɩ kɩt tɩ nin-wẽnsã pa tõe n bãng b võorã meng-meng ye, t’a Zeova nin-buiidã yaool n tõe n wʋm b võore. Wẽnnaam Biriblã pʋʋsa woto: “M Ba sẽn yaa arzãn la dũniyã Zusoaba, mam pẽgda yãmba yãmb sẽn solg bõn-kãens ne yam dãmba la yẽesem dãmba n yaool n vẽneg bõn-kãens ne kom-bõonega yĩnga.” (Luk 10:21) Ad sɩd yaa bark kãseng meng d sẽn paam Wẽnnaam Gomdã sẽn yaa Biiblã sẽn yaa kũun sẽn tar yõod wʋsgã, la d be neb nins sʋk a Zeova sẽn kõ tẽebã yam vẽenemã!—1 Korẽnt dãmba 1:21, 27, 28; 2:14, 15.

5. Yam yaa bõe, la wãn to la d tõe n paam-a?

5 D pa tõe n paam tẽeb yam vẽenem tɩ pa tũ ne “yam ning sẽn yit yĩngra” ye. (Zak 3:17) Yam yaa tõog ning f sẽn tar n na n dɩk bãngrã la yɛlã võor wʋmb n welg zu-loeese, n gil yɛla, n ta bõn-datɩ bɩ n kõ sagl-sõma. Wãn to la d paamd yam ning sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã? Yelbũna 2:6 yetame: “Zusoaba kõta yam, la bãngr ne yẽesem bee bãmb goama pʋgẽ.” N-ye, a Zeova na n ninga tõnd bark n kõ-d yam, d sã n ket n pʋʋsd-a n kot yamã, wa a sẽn kõ Rĩm a Salomo ‘yam ne bãngrã.’ (1 Rĩm dãmba 3:11, 12; Zak 1:5-8) Sẽn na yɩl n paam bãngre, d segdame me n ket n kelgd a Zeova n zãmsd a Gomdã la d tũud-a wakat fãa.

6. Bõe yĩng tɩ yaa yam tʋʋmd tɩ d tũ Wẽnnaam tõodã la a noyã d vɩɩmã pʋgẽ?

6 Yam ning sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã mak-kãsems bee Biiblã tõod la a noy pʋsẽ. B nafda tõnd ne bũmb fãa, yĩngã, tagsgã, yĩn-sidgã la tẽebã wɛɛngẽ. Wa sẽn zemse, yɩɩl gʋlsdã yɩɩla woto: “Zusoaba tõog zemsa zãnga, a lebgda sũuri. Zusoaba kaset yaa sɩda n ka viigdẽ ye. A kõta zɩɩlem soab yam. Zusoaba noor yaa tɩrga, a kõta sũ-noogo. Zusoaba tõog  bʋʋd yaa sõama zãnga, a yaa wa vẽenem nin yĩnga. Zusoaba zoees yaa sõama, a yalsda wakat fãa. Zusoaba bʋʋd kaoob yaa sɩda la tɩrg bala. Bãmb zemsa baoob n yɩɩd sãnem, a yɩɩd sãnem halaale.”—Yɩɩl Sõamyã 19:8-11 119:72.

7. Toog kae ne Wẽnnaam no-tɩrsã baasda ne bõe?

7 Sẽn yaa lebende, neb nins sẽn pa tũud Wẽnnaam no-tɩrsã pa paamd sũ-noog la paam-m-mengã b sẽn baoodã ye. Sã n wa beẽ-beẽ me, b wat n mikame tɩ ned pa laad Wẽnnaam ye, bala ned na n kẽeba a sẽn bʋde. (Galat dãmba 6:7) Neb milyõ rãmb toor sẽn pa be ne Biiblã noyã yĩnga, wat n baasa ne pʋs rɩkr sẽn pa tũ ne b raabo, bã-wẽns bɩ minim wẽns yembdo. B sã n pa tek yam n kos sugr ne b manesmã fãa, na-kẽndr ning b sẽn dɩkã na n wa tall-b lame n kẽng kũum zĩigẽ, bɩ tɩ Wẽnnaam sãam-ba.—Matɩe 7:13, 14.

8. Bõe yĩng tɩ sẽn nong-b Wẽnnaam Gomdã tar sũ-noogo?

8 Baasg zãnga, neb nins sẽn nong Wẽnnaam Gomdã n tũud-a wã na n paama bark wʋsg masã la beoog-daare. Wa sẽn zemse, b neeme tɩ Wẽnnaam noyã kõ-b-la paam-m-menga, tɩ b sɩd tara sũ-noogo, la b gũud wakat ning b sẽn na n paam b mens zãng ne yel-wẽnã la a bi-wẽnsã. (Rom dãmba 8:20, 21; Zak 1:25) Saag-kãng yaa waaziba, bala a tika Wẽnnaam kũun ning sẽn pukd nonglem n yɩɩd a sẽn maan ãdem-biisã zugu: a Biribl yend a Zezi Kirist maoong sẽn yaa rondã. (Matɩe 20:28; Zã 3:16; Rom dãmba 6:23) Kũun sẽn ka to kãngã sɩd wilgda Wẽnnaam nonglem kãsengã ne ãdem-biisã, la a yaa bas-yard kaset tɩ neb nins fãa sẽn ket n kelgd a Zeova wã na n paama bark sẽn ka saabo.—Rom dãmba 8:32.

D tara mi-beoog ne b sẽn kõ-d vʋʋsem sõngã

9, 10. Wãn to la d paamd a Zeova kũunã sẽn ya a vʋʋsem sõngã? Kõ-y makre.

9 Wẽnnaam nonglem kũun a to sẽn kɩt tɩ d segd n tall mi-beoog ya a vʋʋsem sõngã. Yʋʋmd 33 T.W. Pãntekotã, tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr sagla kʋʋngã sẽn be Zerizalɛmã: “Bɩ y tek yam n kos sugri tɩ y ned kam fãa sak koom lisgu ne a Zezi Kirist yʋʋre y yel-wẽna sugr yĩnga; la y reeg Wẽnnaam kũuna sẽn yaa Sɩɩg Sõngã.” (Tʋʋma 2:38) Rũndã-rũndã, a Zeova kõta vʋʋsem sõngã a sõgen dãmb nins sẽn dɩk b mens n kõ-a, n pʋʋsd n kot-a la b rat n maan a raabã. (Luk 11:9-13) Pĩnd wẽndẽ wã, Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bɩ a pãngã sẽn tʋmdã, sẽn yaa ãndũniyã pãng sẽn yɩɩd fãa wã, kõo rap la pagb sẽn tar tẽeb pãnga, tɩ pipi kiris-nebã be nin-kãens sʋka. (Zakari 4:6; Tʋʋma 4:31) Baa d sẽn ya a Zeova nin-buiida n tõe n segd gɩdg-kãsems bɩ zu-loeesã, vʋʋsem sõng kãng tõe n kõo tõnd me pãnga.—Zoɛll 3:1, 2.

10 D rɩk a Laurel makrã. Polio n yõk-a t’a ra vɩ masĩn pʋgẽ sẽn sõngd-a t’a vʋʋsdẽ yʋʋm 37 pʋgẽ. * Baa ne a yɛlã sẽn da yaa toog wʋsgã, pʋg-kãngã sõgena Wẽnnaam ne yẽesem hal n tõk a kũum. Yʋʋma sẽn tong taabã pʋgẽ, a Zeova ninga a Laurel bark wʋsgo. Wala makre, a tõog n sõnga neb 17 tɩ b bãng sɩd hakɩk ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã, baa ne a sẽn da pag masĩn pʋgẽ wĩndg la yʋngã! A sẽn be zĩig ningã tẽegda tõnd tʋm-tʋmd a Poll gom-kãensã: “Mam sẽn ka be pãng wakate, yaa wakat kãng la mam paamd pãnga.” (2 Korẽnt dãmba 12:10) N-ye, tõogr buud fãa d sẽn paam koe-noogã mooneg pʋgẽ pa tõnd meng tõog bɩ d pãng yĩng ye, la yaa  Wẽnnaam n tũnugd ne a vʋʋsem sõngã n sõngd neb nins sẽn ket n kelgd a koɛɛgã.—Ezai 40:29-31.

11. Zʋg-sõma bʋs la Wẽnnaam vʋʋsem sõngã womd neb nins sẽn yeelgd “nin-paalga” nengẽ?

11 Tõnd sã n kelg Wẽnnaam la d sak-a, a vʋʋsem sõngã womda biis wala nonglem, sũ-noogo, laafɩ, sũ-mare, sõmblem, maan-neere, tẽebo, sũ-bʋgsem la yõk-m-menga. (Galat dãmba 5:22, 23) “Vʋʋsem sõngã” (NW ) bee “nin-paalga” pʋgẽ kiris-nebã sẽn yeelgd tɩ ledg wẽnem la nin-toolem zʋgã b sẽn da tar pĩndã. (Efɛɛz rãmba 4:20-24; Ezai 11:6-9) Nonglmã yaa vʋʋsem sõngã biig a ye sẽn tar yõod wʋsgo, la a yaa “bũmb fãa loɛtg sɩd-sɩdã.”—Kolos rãmba 3:14.

Kiris-neb nonglmã yaa kũun d sẽn segd n nand wʋsgo

12. Wãn to la a Tabita la yʋʋm pipi kob-gĩndẽ kiris-neb a taab wilg nonglem?

12 Kiris-neb nonglmã yaa kũun a to sẽn be bark sẽn yit a Zeova nengẽ. Zemsame tɩ d nand-a wʋsgo. A yẽbga noy zutu, n tar nonglem loets sẽn tar pãng wʋsg hali n kɩt tɩ tẽedbã lagem taab tɩ yɩɩd rogmã loets menga. (Zã 15:12, 13; 1 Pɩɛɛr 1:22) Wala makre, ges-y a Tabita sẽn yaa yʋʋm pipi kob-gĩndẽ kiris-nin-poak sẽn yɩ nin-sõngã. “Pʋg-kãng maana tʋʋm sõama wʋsgo,” sẽn yɩɩd fãa ne tigingã pʋgẽ pʋg-kõpã. (Tʋʋma 9:36) Tõe tɩ pʋg-kãensã ra tara roagdba, la a Tabita ra rat n maana a sẽn tõe tɛk n sõng-b la a keng b raoodo. (1 Zã 3:18) Ad a Tabita sɩd kõo mak-sõngo! Saam-biir nonglmã tusa a Priska la a Akila tɩ b ‘gẽneg b yõe’ a Poll yĩnga. Yaa nonglmã me n tus a Epafras, a Luk, a Onezifoor la neb a taab tɩ b sõng tʋm-tʋmdã, a sẽn da wa be bãens roogẽ Roma. (Rom dãmba 16:3, 4; 2 Tɩmote 1:16; 4:11; Filemo 23, 24) N-ye, rũndã-rũndã, kiris-nin-kãensã buudã ‘nonga taaba.’ Woto yaa kũun sẽn be bark sẽn yit Wẽnnaam nengẽ, sẽn kɩtd tɩ neba bãng tɩ bãmb la a Zezi karen-biis hakɩkã.—Zã 13:34, 35.

13. Wãn to la d tõe n wilg tɩ d nanda d kiris-neb saam-biirã wʋsgo?

13 Yãmb nanda nonglem ning sẽn be kiris-neb tigingã pʋgẽ wã bɩ? Yãmb tara mi-beoog ne tõnd tẽeb saam-biirã sẽn be dũniyã gill  zugã bɩ? Bãmb me yaa kũun sẽn be bark wʋsg sẽn yit a Zeova nengẽ. Wãn to la d tõe n wilg tɩ d nand-b lame? Yaa d sẽn na n balemd Wẽnnaam, n kẽesd d meng kiris-neb tigissẽ wã, la d wilgd nonglem la Wẽnnaam vʋʋsem sõngã biis a taabã.—Filip rãmba 1:9; Hebre dãmba 10:24, 25.

“Kũun sẽn yaa rapa”

14. Bõe la b baood tɩ kiris-ned maane, a sã n dat n yɩ kãsem soab bɩ kãsemb sõngda?

14 Kiris-nin-dap nins sẽn tʋll n sõng b balem-taasã n yɩ kãsem dãmb bɩ kãsemb sõngdbã tara bõn-datl sẽn be rasãnde. (1 Tɩmote 3:1, 8) Sẽn na yɩl n paam tõog sẽn zems ne zu-noog tʋʋm kãensã, saam-biig segd n yɩɩ rao sẽn tar tẽebo, sẽn mi Gʋlsg Sõamyã sõma, la sẽn tar yẽesem koe-moonegã pʋgẽ. (Tʋʋma 18:24; 1 Tɩmote 4:15; 2 Tɩmote 4:5) A segd n wilga sik-m-menga, maan-tɩ-zems la sũ-mare, bala Wẽnnaam pa rɩkd a barkã n kõ tɩtaam dãmba, wuk-m-mens rãmbã la rat taoor dãmbã ye. (Yelbũna 11:2; Hebre dãmba 6:15; 3 Zã 9, 10) A sã n kẽe kãadem, a segd n yɩɩ zak soab sẽn tar nonglem ne a zakã rãmba, n tõe n ges a zakã neb fãa yell sõma. (1 Tɩmote 3:4, 5, 12) A sẽn tar naneb ne tẽebã arzɛgsã yĩnga, a paamda a Zeova barka.—Matɩe 6:19-21.

15, 16. Ãnd dãmb n wilg tɩ b yaa “kũun sẽn yaa rapa”? Rɩk-y makre.

15 Neb nins sẽn yaa kãsem dãmb tigingã pʋgẽ wã sã n maood n na n yɩ koe-moondba, pe-kɩɩmb la karen-saam dãmba, b kõta tõnd bʋʋm sẽn zems tɩ d na n tall naneb ne “kũun sẽn yaa rapa.” (Efɛɛz rãmba 4:8, 11, NW ) Neb nins sẽn dɩt nin-kãensã tʋʋmd b sẽn maand ne nonglmã nafa wã tõeeme n pa wilg b mi-beoog wakat fãa ye, la a Zeova nee bũmb nins fãa kãsem dãmbã sẽn tar kɩs-sɩdã sẽn maandã. A pa na n yĩm nonglem ning b sẽn wilg a yʋʋrã yĩnga, n sõngd a nin-buiidã ye.—1 Tɩmote 5:17; Hebre dãmba 6:10.

16 Ges-y kãsem soab a ye sẽn tʋmd wʋsg sẽn tog n ges kiris-nin-poak sẽn da be a kalkõt wopeer maaneg zug sẽn maan to-to. “A ra yaa nin-sõng wʋsgo, tɛɛnda, sẽn get ned yell sõma,” woto la pag sẽn yaa zakã zoa gʋls-yã, la a paase: “A kosa sor n na n pʋʋs a Zeova ne tõndo. A sẽn da pʋʋsdã, ba wã [sẽn pa a Zeova Kaset soabã] yãba nintãm, tɩ nebã fãa sẽn da be logtor yirã roogẽ be wã nintãm dʋʋge. Kãsem soab kãngã pʋʋsgã sɩd ra pida ne nonglem wʋsgo, la ad sɩd yaa nonglem wʋsg la a Zeova tall ne tõndo, a sẽn tʋm-a sasa kãngã wã!” Pag a to sẽn ya a Zeova Kaset soab n yaa bãad yeela kãsem dãmb nins sẽn wa n ges-a wã wɛɛngẽ: “B sẽn wa mam gãagẽ wã bã-kɛgems tɩbsg roogẽ wã, m bãngame tɩ baa sẽn da yɩ to-to fãa, m da tõe n maana sũ-mar kɩs-sɩd pʋgẽ. M paama pãng la laafɩ.” Ned beeme n tõe n da nonglem kãngã buud bɩ? Abada! Yaa Wẽnnaam kũuni, a sẽn tũnug ne kiris-neb tigingã n kõ.—Ezai 32:1, 2.

 Koe-noogã mooneg sẽn yaa kũunã

17, 18. a) Kũun bʋg la a Zeova kõ a nin-buiidã fãa? b) Sõng-bʋg la Wẽnnaam kõ tɩ d tõe n moon koe-noogã?

17 Waoogr sẽn yaa kãseng ne ninsaal pa be n ye yɩɩd a sẽn na n paam n sõgend a Zeova sẽn yaa Zãntlem Sẽn-ka-to soaba ye. (Ezai 43:10; 2 Korẽnt dãmba 4:7; 1 Pɩɛɛr 2:9) Baasg zãnga, zãma sʋk koe-moonegã yaa zu-noog nebã fãa sẽn tõe n paame: kom-bɩɩs la nin-kẽemba, pagb la rapa, sẽn sɩd tʋll n balem Wẽnnaamã. Yãmb tũnugda ne kũun kãngã sẽn tar yõod wʋsgã bɩ? Kẽer tõe n basa moonegã, b sẽn tagsd tɩ b pa zemsã yĩnga, la tẽeg-y t’a Zeova kõta vʋʋsem sõngã neb nins sẽn balemd-a wã, la a sõngda tõnd d pãn-komslem buud fãa pʋgẽ.—Zeremi 1:6-8; 20:11.

18 A Zeova rɩka Rĩungã mooneg tʋʋmd n bobl a sõgen dãmb nins sẽn tar sik-m-mengã, la pa neb sẽn nong n yaa wuk-m-mens rãmb la sẽn teegd b mens pãng ye. (1 Korẽnt dãmba 1:20, 26-29) Neb sẽn yaa sik-m-mens rãmb sak n deegame tɩ yɛl n be tɩ b pa tõe n maane, la tɩ b teega Wẽnnaam sõngre, b sã n wa moond koe-noogã. B leb n nanda tẽeb sõngr ning b sẽn paamd “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩda” maasma.—Luk 12:42-44; Yelbũna 22:4.

Zak pʋgẽ vɩɩm sẽn tar sũ-noogã yaa kũun sẽn yaa sõma wʋsgo

19. Yel-bʋs n wat ne tõogr kambã wubr pʋgẽ?

19 Kãadem la zak pʋgẽ vɩɩm sẽn tar sũ-noogã yaa kũun sẽn yit Wẽnnaam nengẽ. (Rut 1:9; Efɛɛz rãmba 3:14, 15) Kambã me yaa “pʋɩɩr Zusoaba sẽn kõta,” sẽn tar yõod wʋsgo. Kũun kãng kõta roagdb nins sẽn tõogd n zãms b kambã zʋg-sõma nins sẽn tat Wẽnnaam yamã sũ-noogo. (Yɩɩl Sõamyã 127:3) Y sã n yaa roagda, bɩ y ket n kelgd a Zeova koɛɛgã n zãmsd y kambã tɩ zems ne a Gomdã. Neb nins sẽn maand woto wã tara hakɩk tɩ b na n paama a Zeova teelg la a bark wʋsgo.—Yelbũna 3:5, 6; 22:6; Efɛɛz rãmba 6:1-4.

20. Bõe n tõe n sõng roagdb nins kamb sẽn bas sɩd balengã?

20 Baa ne roagdb sẽn yaa wẽn-sakdbã sẽn modgd ne b sũy fãa wã, tõe tɩ bãmb kamb kẽer na n yãka yam n bas sɩd balengã, b yʋʋm sã n wa paase. (Sɩngre 26:34, 35) Woto tõe n kõo roagdbã sũ-sãams wʋsgo. (Yelbũna 17:21, 25) Baasg zãnga, bɩ b ra koms raood n bas ye. A Zezi yel-bũnd ning sẽn gomd biribl sẽn yaa laog sãamdã yellã tẽegr tõe n sõnga roagdbã. Baa ne biribl kãng sẽn yi yirã n tɩ vɩɩm vɩ-yookã, kaoosg zugẽ a leba a ba wã zakẽ, t’a reeg-a ne sũ-noog la nonglem. (Luk 15:11-32) Baa sẽn yɩ to-to, roagdb sẽn yaa kiris-neb sẽn tar kɩs-sɩd tõe n kɩsa sɩd t’a Zeova wʋmda b yellã võore, tɩ yellã pak-a lame, la t’a na n teel-b lame tɩ sik ka be ye.—Yɩɩl Sõamyã 145:14.

21. Ãnd la d segd n kelge, la bõe yĩnga?

21 Rẽnd bɩ tõnd ned kam fãa bãng bũmb ning sẽn sɩd tar yõod tõnd vɩɩmã pʋgẽ wã. Tõnd baooda arzɛgs wʋsg tɩ looge, sẽn tõe n wa ne tood tõnd la d zakã rãmb zut bɩ? Bɩ tõnd baooda ‘bark sõama la kũun sõama’ sẽn yit ‘yĩngr vẽenem Ba nengẽ n sigda’? (Zak 1:17) A Sʋɩtãan sẽn yaa “ziri ba” wã ratame tɩ d nams n bao arzɛgsã n kong sũ-noogã la vɩɩmã. (Zã 8:44; Luk 12:15) La a Zeova sɩd rata tõnd neere. (Ezai 48:17, 18) Woto, bɩ d ket n kelgd d yĩngr Ba wã sẽn tar nonglmã, la d “maan sũ-noog” yẽ yĩng wakat fãa. (Yɩɩl Sõamyã 37:4) Tõnd sã n maan woto, a Zeova kũunã sẽn tar yõod wʋsgã la a barka na n kõo tõnd arzɛgs wʋsgo, tɩ toog baa bilf pa naag ne-a ye.

[Tẽngr note]

^ sull 10 Ges-y yʋʋmd 1993 Réveillez-vous! wã, yʋʋm-vẽkr kiuug rasem 22, seb-nens 18-21.

Yãmb tẽrame bɩ?

• Yɛ la d tõe n paam sũ-no-kãseng sẽn yɩɩdã?

• Kũun nins a Zeova sẽn kõt a nin-buiidã sãnda la bʋse?

• Bõe yĩng tɩ koe-moonegã yaa kũuni?

• Bõe la roagdbã tõe n maan n paam Wẽnnaam barkã b kambã wubr pʋgẽ?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 14]

Yãmb tara naneb ne Wẽnnaam kũunã sẽn ya a Gomdã bɩ?

[Foto, seb-neng 15]

Baa ne a yɛlã sẽn da yaa toog wʋsgã, a Laurel Nisbet balma Wẽnnaam ne yẽesem

[Foto rãmba, seb-neng 16]

Wala a Tabita, rũndã-rũndã, b mii kiris-nebã sõma b nonglem tʋʋma yĩnga

[Foto, seb-neng 17]

Kiris-neb nins sẽn yaa kãsem dãmbã geta b tẽed-n-taasã yell ne nonglem