Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Bɩ y kõ n paam sũ-noogo

Bɩ y kõ n paam sũ-noogo

 Bɩ y kõ n paam sũ-noogo

“Sẽn kõt-a su-noog yɩɩda sẽn deegd-a.”—TƲƲMA 20:35, Sebr Sõngo.

1. Wãn to la a Zeova wilgd tɩ kũun maaneg bee sũ-noogo?

D SẼN tar sũ-noog d sẽn mi sɩdã, la a sẽn wat ne bark ninsã yaa Wẽnnaam kũun sẽn tar yõod wʋsgo. Neb nins sẽn paam n bãng a Zeova wã tara bʋʋm wʋsg n na n kɩdem. Kũun deegr sã n kõt sũ-noogo, a kũun me kõta sũ-noogo. A Zeova yaa “kũun sõama fãa” Kõta, la a yaa “sũ-noog Wẽnnaam.” (Zak 1:17; 1 Tɩmote 1:11, NW ) A kõta neb nins fãa sẽn dat n kelgã zãmsg sẽn yaa sõma. A sũur leb n nooma ne neb nins a sẽn zãmsdã sakre, wala roagdb sẽn kɩdemde, b kamb sã n sakd b zãmsgã.—Yelbũna 27:11.

2. a) Bõe la a Zezi yeel kũun wɛɛngẽ? b) Sũ-no-bʋg la d paamda, d sã n wa zãmsd neb a taabã Biiblã sɩda?

2 Woto me, a Zezi sẽn da wa n be tẽng zugu, a sũur da noomame, a sẽn da ne nebã sẽn sakd a zãmsgã. Tʋm-tʋmd a Poll lebs n dɩka a Zezi gom-kãensã: “Sẽn kõt-a sũ-noog yɩɩda sẽn deegd-a.” (Tʋʋma 20:35, Sebr Sõngo) Sũ-noog ning d sẽn paamde, d sã n wa zãmsd neb a taab Biiblã sɩdã, pa nedã sẽn sak tõnd tũudmã tẽebã bal ye. D sũ-noogã yɩɩda woto zĩig sẽn zãre, bala d miimi tɩ d kõo bũmb sẽn sɩd tar yõodo, la sẽn kaoosde. D sã n kõt tẽebã wɛɛngẽ, d sõngda nebã tɩ naf-b masã la wakat sẽn pa sate.—1 Tɩmote 4:8.

Kũun kõta sũ-noogo

3. a) Wãn to la tʋm-tʋmdb a Poll la a Zã wilg b sũ-noogo, b sẽn sõng neb a taabã tẽebã wɛɛngẽ wã? b) Bõe yĩng tɩ zãms Biiblã sɩd d kambã yaa nonglem wilgri?

3 N-ye, wa a Zeova la a Zezi sũy sẽn yaa noog b sẽn kõt tẽebã wɛɛngẽ wã, yaa woto me ne kiris-nebã. A Poll sũur da nooma a sẽn da mi t’a ra sõnga neb a taabã tɩ b bãng  Wẽnnaam Gomdã. A gʋlsa Tesalonik tigingã woto: “Tɩ bõe, ãnda n yaa tõnd tẽeb ne d sũ-noog la d sũ-noog maanfo? A ka yãmb me tõnd Zusoab a Zezi taoore bãmb waoong wakat la? N-ye, yãmb yaa tõnd waoogre la d sũ-noogo.” (1 Tesalonik rãmba 2:19, 20) Woto me, tʋm-tʋmd a Zã goma a tẽeb kambã yell woto n gʋlse: “Bũmb ninga sẽn kõt maam sũ-noog n yɩɩda, yaa tɩ bãng tɩ mam kamba kẽnda sɩd pʋgẽ.” (3 Zã 4) Tags-y sũ-noog ning me sẽn be d sẽn sõng d meng kambã tɩ b lebg d tẽeb kambã! Roagdbã sã n wub b kambã “ne Zusoaba saglgo la zãmsgo,” wilgdame tɩ b nong-b lame. (Efɛɛz rãmba 6:4) Yaa woto la roagdbã wilgd tɩ b kambã wakat sẽn kõn sa neer yell pak-b lame. Kambã sã n sake, kõta b roagdbã sũ-no-kãsenga.

4. Yel-bʋg ned sẽn vɩɩmd n wilgd tɩ kũun tẽebã wɛɛngẽ kõta sũ-noogo?

4 A Dell yaa wakat fãa so-pakda, n leb n tar kamb a nu. Ad a sẽn yete: “M wʋmda tʋm-tʋmd a Zã yĩn-sidsã võor sõma, bala m tara mi-beoog wʋsgo, m kamb a naasã ‘sẽn kẽnd sɩdã pʋgẽ wã.’ M miimi tɩ zagsã neb sã n lagem taab sɩd balengã pʋgẽ, waoogda a Zeova la kõt-a ziiri, woto m sũur nooma wʋsg m sẽn ne t’a barkda modgr ning m sẽn maand n na n zãms m kambã sɩdã. Maam ne m zakã rãmb sẽn gẽegd vɩɩm sẽn kõn sa Arzãn pʋgẽ wã kɩtdame tɩ m tar saagr wʋsgo, la kɩtdame tɩ m tall sũ-mar toog pʋgẽ baa ne zu-loeesã la yɛl nins sẽn wat ne gɩdgrã.” Zu-bʋko, a Dell bipugl a yembr la b yiis tigingã pʋgẽ, a sẽn pa tall manesem sẽn zems ne kiris-nedã yĩnga. Baa ne rẽ fãa, a Dell modgda wʋsg sẽn na yɩl n tall yam sõngo. Ad a sẽn yete: “M saagdame tɩ daar ninga, m bipuglã na n sika a meng n lebg n wa a Zeova nengẽ ne pʋ-peelem. La m pʋʋsda Wẽnnaam barka, m kambã wʋsg sẽn yɩɩd sẽn ket n sõgend-a ne kɩs-sɩdã. Sũ-noog ning mam sẽn tarã sɩd keng-m-la wʋsgo.”—Nehemi 8:10.

 D bao zo-rãmb wakat sẽn kõn sa yĩnga

5. D miime tɩ d sẽn kõt d mens karen-biisã maaneg tʋʋmdẽ wã bõe n kõt-d sũ-noogo?

5 A Zezi kõo a karen-biisã noor tɩ b maan karen-biis sẽn yaa kiris-neb la b zãms-b tɩ b bãng a Zeova la a noyã. (Matɩe 28:19, 20) A Zeova ne a Zezi fãa sõnga nebã tɩ b bãng sɩdã sore. Woto, tõnd sã n kõ-d mens karen-biisã maaneg tʋʋmdẽ, d na n paama sũ-noogo, d sẽn mi tɩ d rɩkda a Zeova la Zezi togs-n-taar wa pipi kiris-nebã yĩnga. (1 Korẽnt dãmba 11:1) Woto, tõnd sã n naag n tʋm ne Wẽnnaam pãng sẽn yɩɩd fãa wã ne a Biribl nongrã, d vɩɩmã na n sɩd talla võore. Ad sɩd yaa bark tɩ b sõd tõnd n naag Wẽnnaam ‘tʋmd-n-taasã’ sʋka! (1 Korẽnt dãmba 3:9) Pa bũmb sẽn sidgd yĩnga, malɛgs meng sẽn kẽesd b toog koe-noogã mooneg pʋgẽ wã sɩda?—Wilgri 14:6, 7.

6. D sã n kõt tẽebã wɛɛngẽ, ãnd dãmb n lebgd d zo-rãmba?

6 Sɩda, d sã n kẽesd d mens tẽebã kũun tʋʋm-kãngã pʋgẽ, d na n yɩɩ Wẽnnaam tʋmd-n-taase, la d na n paama zood sẽn pa sat ne-a me. A Abrahaam tẽebã yĩnga, b ra boond-a lame t’a Zeova zoa. (Zak 2:23) D sã n modg n maan Wẽnnaam daabã, tõnd me tõe n lebga Wẽnnaam zo-rãmba. D sã n maan woto, d lebgda a Zezi me zo-rãmba. A yeela a karen-biisã woto: “La mam boola yãmb tɩ m zo-rãmba, tɩ bõe, bũmb nins fãa mam sẽn wʋm m Ba nengẽ wã, mam togsa yãmba.” (Zã 15:15) Neb wʋsg kɩdemdame, b sẽn get tɩ b yaa nin-bɛd zo-rãmbã, la b tõe n gesa tõnd wa ãndũniyã nin-kãsems a yiib sẽn yɩɩdã zo-rãmba!

7. a) Wãn to la pag a yembr paam zoa meng-menga? b) Yãmb vɩɩmda bũmb a woto bɩ?

7 Sẽn paase, d sã n sõngd nebã tɩ b bãng Wẽnnaam, b lebgda tõnd zo-rãmb me, tɩ rẽ kõt-d sũ-noog sẽn pa wõnd a taabã. A Joan sẽn be Etazĩni wã sɩngame n zãmsd Biiblã ne pag yʋʋr sẽn boond t’a Thelma. Baa ne a Thelma sẽn seg kɩɩsg a zakã neb nengẽ a zãmsgã yĩngã, a nanga pãng n deeg lisg yʋʋmd a yembr poore. A Joan gʋlsame: “Tõnd zoodã pa tek zĩ-kãng ye, a lebga zood sẽn kaoos sẽn na maan yʋʋm 35 masã. Naoor wʋsgo, d kẽnga koe-moonegã la tigis-kãsemsẽ wã ne taaba. M wa n yik n tɩ vɩɩ zĩ-zẽng sẽn zãr ne kɩlometr 800, la ne rẽ fãa, a Thelma ket n toond-m-la lɛta sẽn pukd nonglem la sẽn kengd sũuri. A yet-m lame t’a tagsda m yell ne sũ-noogo, la a pʋʋsd-m barka, m sẽn ya a zoa la mak-sõng ne-a wã, la m sẽn zãms-a Biiblã sɩdã yĩnga. M sẽn tar zo-nongr meng-meng woto wã yaa keoor sẽn yaa kãseng ne modgr ning m sẽn maan sẽn na yɩl n sõng-a t’a bãng a Zeova wã.”

8. Yam-sõng bʋg n na n sõng tõnd koe-moonegã pʋgẽ?

8 Yã ned sẽn dat n zãms sɩdã tõe n sõnga tõnd tɩ d tõog toogo, baa neb wʋsg sẽn yɩɩd tõnd sẽn segdã sã n pa kelgd a Zeova Gomdã sõma. Yam-kaalg kãngã buud tõe n yɩɩ toog ne tõnd tẽebã la d tõog toogã. La yam sõng na n sõnga tõndo. A Fausto sẽn yit Goatemala wã yeelame: “Mam sã n wa kõt neb a taabã kasetã, m tagsdame tɩ na n yɩɩ sõma wʋsgo, ned ning mam sẽn gomd ne wã sã n wa lebg tẽebã pʋgẽ saam-biig bɩ saam-bi-poaka. M ningda m yamẽ wã tɩ bãmb fãa sʋkã, baa yaa nin-yend tõe n wa baas n saka Wẽnnaam Gomdã sɩda. M sã n tagsd woto, kɩtdame tɩ m ket n kẽngd taoore, la kõt-m-la sũ-noog meng-menga.”

D bao arzɛk n bĩng saasẽ

9. Bõe la a Zezi yeel saasẽ arzɛgsã wɛɛngẽ, la bõe zãmsg la d tõe n paam ne yel-kãngã?

9 Maan karen-biisi, yaa tõnd meng kamb tɩ yaa neb a taab me pa nana wakat fãa ye. Rẽ tõe n dɩka sẽka, baooda sũ-mar la nang pãnga. La tẽeg-y tɩ neb wʋsg rat n tʋma wʋsg n tigis arzɛgs sẽn pa nong n kõt-b sũ-noogã, la sẽn pa kaoosd wakat sẽn pa satã. A Zezi yeela a kelgdbã tɩ sẽn yaa sõma n yɩɩd yaa b sẽn na n bao tẽebã arzɛgse. A yeelame: “Bɩ y ra bĩng y paoong [“arzɛk,” NW ]  dũniyã ka, zĩig ninga mogdo la tẽng-n-piisim sẽn sãamda, la wagda sẽn kẽed n wʋkdẽ wã ye. Bĩng-y yãmb paoonga arzãna, zĩig ninga mogdo la tẽng-n-piisim sẽn ka sãamda, la wagda sẽn ka kẽeda la sẽn ka wʋkda ye.” (Matɩe 6:19, 20) D sã n baood tẽebã bõn-datɩ, kẽes-m-meng sõma-sõma karen-biisã maaneg tʋʋmd pʋgẽ sẽn be sʋkã, d tõe n paama sũ-noog d sẽn mi tɩ d maanda Wẽnnaam daabo, la t’a na n keoa tõndã yĩngã. Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsa woto: “Wẽnnaam yaa tɩrga, la bãmb kõn yĩm yãmb tʋʋmda ne y nonglma yãmb sẽn wilg bãmb yʋʋra yĩnga . . . ye.”—Hebre dãmba 6:10.

10. a) Bõe yĩng t’a Zezi ra tar tẽeb arzɛgse? b) Wãn to la a Zezi kõ a mengã, la rẽ kõo neb a taabã nafr sẽn yaa kãseng bʋgo?

10 Tõnd sã n tʋm sõma n maan karen-biisi, d tigisda ‘paoong saasẽ.’ Rẽ zemsa ne a Zezi sẽn yeelã. Rẽ kõta tõnd sũ-noog d sẽn paamd bũmbã yĩnga. Tõnd sã n kõtẽ tɩ pa ne rat-m-yembre, d bas arzɛgs wʋkr d mens yĩnga. A Zezi mengã sõgna a Zeova ne kɩs-sɩd sẽn na maan yʋʋm tus-kẽema ka tɛka. D sã n na n gese, arzɛgs nins a sẽn wʋk saasẽ wã pa woto tɛk ye! Baasg zãnga, a Zezi pa bao a meng ratem ye. Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsame: “[A Zezi] kõo b meng tõnd yel-wẽna yĩnga tɩ fãag tõnd ne wẽng ninga sẽn be dũniyã ka masã wã, a wa sẽn zems tõnd Ba a Wẽnnaam daabo.” (Yaa tõnd n ning italikã.) (Galat dãmba 1:4) A Zezi pa modg wʋsg koe-moonegã pʋgẽ bal ye, la a kõo a vɩɩmã meng tɩ yɩ rondo, sẽn na yɩl tɩ neb a taabã tõog n paam sor n tigis arzɛk saasẽ.

11. Bõe yĩng tɩ tẽebã kũun são arzɛk kũuni?

11 D sã n zãmsd neb a taabã Wẽnnaam wɛɛngẽ, d sõngda bãmb me tɩ b bãng b sẽn na n maan to-to n tigis tẽeb arzɛk sẽn pa sãamde. Kũun sẽn yaa kãseng n yɩɩd woto bee y sẽn tõe n kõ sɩda? Yãmb sã n dɩk bũmb ligd sẽn yaa toog wala montre, mobill bɩ roog n kõ y zoa, y zoa wã na n talla mi-beoog la sũ-noogo, la y na n paama sũ-noogo, y sẽn kõ wã yĩnga. La kũun kãng na n yɩɩ bõe ka la yʋʋm 20, yʋʋm 200, yʋʋm 2000? La yãmb sã n kõ y mengã n sõng ned t’a sõgen a Zeova, nin-kãng tõe n dɩɩ kũun kãngã nafr wakat sẽn pa sat yĩnga.

Bao-y neb nins sẽn nong sɩdã

12. Wãn to la neb wʋsg kõ b mens n sõng neb a taab tẽebã wɛɛngẽ?

12 Sẽn na yɩl n paam tẽeb kũun maaneg sũ-noogã, a Zeova nin-buiidã kẽnga dũniyã tɛk fãa. Neb tusa yi n basa b yiy la b zags n tɩ moon koe-noogã sãand weoogo. B sẽn kẽng be wã b ra segd n zãmsa buud-gom-zẽms la b minim nebã vɩɩm sẽn yaa to-to wã. Neb a taab yik n kẽnga b mens tẽnsẽ wã bab-zẽmse, b sẽn datẽ Rĩungã koe-moondb n yɩɩdã pʋsẽ. La neb a taab zãmsa buud gom-zẽnga, n tõog n moon sãambã sẽn be bãmb mens sẽn be zĩis ninsã. Wala makre, rao ne a pag sẽn be Niu Zɛrse sẽn be Etazĩni wã, sẽn wub b kamb a yiibu, tɩ b tʋmd a Zeova Kaset rãmbã dũni gill tʋʋmdã yẽgrẽ masã, sɩnga so-pakrã tʋʋmde, la b zãms Sinoa rãmbã buud-gomde. Yʋʋm a tãab poore, b maana Biibl zãms rãmb 74 ne neb sẽn gomd Sinoa sẽn be inivɛrsite karen-doogẽ sẽn pẽ be. Yãmb tõeeme n paas y koe-moonegã n paam sũ-noog n paas karen-biis maaneg tʋʋmdã pʋgẽ bɩ?

13. Bõe la y segd n maane, y sã n dat tɩ y koe-moonegã wom biis n paase?

 13 Tõe tɩ y rata ne y sũur fãa n maan Biibl zãmsgo, la y pa tõog n maan woto ye. Tẽns sãnda pʋsẽ yɩl n yã neb sẽn dat sɩdã yaa toogo. Tõe tɩ yãmb sẽn segd neb ninsã toor kae ne Biiblã ye. Sã n yaa woto, y tõeeme n wilg y raab kãng naoor wʋsg pʋʋsg pʋgẽ, n miẽ t’a Zeova ne a Zezi Kirist fãa sũy bee tʋʋmdã zugu, la b tõe n wilg-y-la sor tɩ y yã ned sẽn wõnd pesgo. Bao-y sagls ne yãmb tigingã neb nins sẽn tar minimã bɩ neb nins koe-mooneg sẽn womd biis n yɩɩdã. Rɩ-y zãmsg la sagls nins b sẽn kõt kiris-neb tigissẽ wã nafa. Rɩ-y kaagr yel-gɛtbã la b pagbã sagls nafa. Sẽn yɩɩd fãa, bɩ y ra tol n leb poorẽ ye. Yam soabã gʋlsa woto: “Bʋd f bõn-buud yibeoogo, la ra bas f nus tɩ yɩ zaalem zaabr ye. Tɩ bõe, fo ka mi a yembre walla a to sã n na n tõogame, walla a yiiba fãa sã n na n yɩɩ sõama ye.” (Koɛɛg Soaba 11:6) Tags-y rap sẽn tall kɩs-sɩd wala a Nowe la a Zeremi yelle. Baa ne sẽn pa yɩ neb wʋsg n kelg koɛɛgã b sẽn moona, kẽer n sake, tɩ b tʋʋmdã wom biisi. Sẽn yɩɩd fãa, rẽ taa a Zeova yam.

Maan-y y sẽn tõe tɛka

14. Wãn to la a Zeova get neb nins sẽn kʋʋl a sõgenegã pʋgẽ wã?

14 Tõe tɩ yãmb vɩɩmã yɛl pa kõt-y sor tɩ y maan wa y sẽn dat to-to koe-moonegã pʋgẽ ye. Wala makre, kʋʋlem tõe n kɩtame tɩ f ye pa tõe n tʋm a Zeova tʋʋmdã wa pĩndã ye. Baasg zãnga, tẽeg-y yam soabã sẽn gʋls woto wã: “Zoob peend yaa wa waoogr maanfo. La yaa tɩrlem sor zug la b paamd-a.” (Yelbũna 16:31) Sã n yaa ne a Zeova, ned sã n dɩk a vɩɩmã tõr n tʋm a tʋʋmdã, noogda a sũuri. Sẽn paase, Gʋlsg Sõamyã yetame: “Mam [a Zeova] na n kell n yɩɩ woto hal tɩ ta yãmb kʋʋlem wakate. Mam na n zãa yãmb hal tɩ ta y zoob peend wakate. Mam maana woto. Mam talla yãmba. La mam na n kell n zãa yãmba la m fãag-yã.” (Ezai 46:4) Tõnd yĩngr Ba wã sẽn tar nonglmã kãabame t’a na n teela a kɩs-sɩd sõgen dãmbã la a sõng-ba.

15. Yãmb tẽedame t’a Zeova mii tõnd vɩɩmã yɛl bɩ? Bõe yĩnga?

15 Tõe tɩ y maooda ne bãase, kẽed-n-taag sẽn pa kaset soab gɩdgre, zak pʋgẽ zɩɩb sẽn zɩs bɩ ne zu-loɛɛg a to. A Zeova miimi tɩ yɛl n be d sẽn pa tõe n maan ye, a leb n mii d yɛlã, la a nonga tõndo, d sẽn modgd ne d sũyã fãa n dat n sõgn-a wã yĩnga. Yaa woto, baa d sã n pa tõe n maan tɩ ta neb a taabã sẽn maandã. (Galat dãmba 6:4) A Zeova miimi tɩ d pa zems zãng ye, la a sẽn gũud tɩ tõnd maana zemsame. (Yɩɩl Sõamyã 147:11) Tõnd sã n maan d sẽn tõe fãa, d tõe n kell n kɩsa sɩd tɩ d tara yõod wʋsg Wẽnnaam nifẽ, la t’a pa na n yĩm tʋʋm nins d sẽn tʋm ne tẽebã ye.—Luk 21:1-4.

16. Wãn to la tiging tõr sõngd n kɩt tɩ ned lebg karen-biiga?

 16 Tẽeg-y me tɩ karen-biisã maaneg pa ned a yembr tʋʋmd ye. Ned a yembr pa tõe n kɩt tɩ ned yɩ karen-biiga, wala sa-koom tosr a ye sẽn pa tõe n bɩɩs kaafã. Yaa sɩda, Kaset soab a yembr tõe n yãa ned sẽn nong sɩdã n zãms-a Biiblã. La nin-kãng sã n wa Rĩungã Roogẽ, tigingã gill sõngd-a lame t’a bãng sɩdã. Saam-biir nonglmã kɩtdame tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã pãng puki. (1 Korẽnt dãmba 14:24, 25) Kambã la kom-biisã kõta leoor sẽn kengd tẽebo, tɩ rẽ wilgd nin-paalgã tɩ tõnd kambã yaa toor ne dũniyã kamba. Bãad dãmbã, sẽn tar-b yĩng komslmã la nin-kẽembã sẽn be tigingã pʋgẽ wã zãmsda nin-paalsã tɩ b bãng tõog toog sẽn dat n yɛɛlga. Baa tõnd yʋʋmã sẽn yaa to-to la tõnd pãn-tõodã tɛk sẽn yaa to-to fãa, tõnd fãa tara tʋʋmd sẽn tar yõod nin-paalsã sõngr pʋgẽ, b nonglmã ne Biiblã sã n paasdẽ tɩ b bɩt n debd lisg zĩigẽ. Lɛɛr ning fãa tõnd sẽn dɩk n kẽes koe-moonegã pʋgẽ, lebg-n-ges ning fãa d sẽn maane, sõsg ning fãa d sẽn tall ne ned sẽn nong sɩdã Rĩungã Roogẽ tõe n wõnega yel-yaalga, la a bee tʋʋmd sẽn tar pãng ning a Zeova sẽn pidsda pʋgẽ.

17, 18. a) Karen-biisã maaneg toor sẽn ka be, wãn to la d tõe n paam sũ-noog ne kũun maanego? b) D sã n paamd sũ-noog ne kũun maanego, ãnd togs-n-taar la d rɩkda?

17 Yaa sɩda, karen-biis maanegã sẽn tar yõodã toor sẽn ka be, tõnd sẽn yaa kiris-nebã d tara sũ-noogo, d sẽn kõt ne manesem a taabã yĩnga. D tõeeme n ning ligd kɛɛng n sõng n teel baleng sẽn yaa yɩlemdã la d sõng sẽn be-b raab pʋgẽ wã. (Luk 16:9; 1 Korẽnt dãmba 16:1, 2) D tõe n baoa soay n maan neb a taabã sãando. (Rom dãmba 12:13) D tõe n modgame n “maan neba fãa yel-sõmde, la neb nins sẽn yaa tõnd ba-biis a Zezi tẽeba yĩngã n yɩɩda.” (Galat dãmba 6:10) Kũun fãa tara yõodo, ba a sã n pa bedre. D tõe n gʋls-b-la lɛtre, bɩ n telefõn-ba, n kõ-b kũuni, wall d sõng-b n maan bũmbu, bɩ d gom n keng b raoodo.

18 D sã n kõtẽ d wilgdame tɩ d rɩkda d yĩngr Ba wã togs-n-taare. D leb n wilgda d saam-biir nonglem, sẽn kɩtd tɩ neba bãng kiris-neb hakɩkã n welgã. (Zã 13:35) D sã n tẽeg bõn-kãensã, tõe n sõngdame tɩ d paam sũ-noog ne kũun maanego.

Y tõe n wilga a võor bɩ?

• Wãn to la a Zeova ne a Zezi kõ makr n maan kũun tẽebã wɛɛngẽ?

• Wãn to la d tõe n paam zo-rãmb wakat sẽn pa sat yĩnga?

• Bõe ne bõe la d segd n maan tɩ d koe-moonegã wom biis sõma?

• Wãn to la tigingã neb fãa tõe n paam sũ-noog ne kũun maanego?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng 27]

Kambã sã n sakd zãmsg ning b sẽn kõt-bã, roagdbã tara sũ-no-kãsenga

[Foto, seb-neng 29]

D sã n maand karen-biisi, d paamda zo-rãmb meng-menga

[Foto, seb-neng 30]

A Zeova sõngda tõnd d kʋʋlem wakato

[Foto rãmba, seb-neng 31]

Kũun fãa tara yõodo, ba a sã n pa bedre