Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Kell-y n tall y sũ-noogã a Zeova sõgenegã pʋgẽ

Kell-y n tall y sũ-noogã a Zeova sõgenegã pʋgẽ

 Kell-y n tall y sũ-noogã a Zeova sõgenegã pʋgẽ

“Bɩ y maan sũ-noog daar fãa ne Zusoabã. La mam leb n yetame, bɩ y maan sũ-noogo.”—FILIP RÃMBA 4:4.

1, 2. Wãn to la saam-biig ne a zak rãmb tõog n tall b sũ-noogo, baa ne b tarma fãa sẽn yɩ bõna?

A JAMES yaa kiris-ned sẽn tar yʋʋm 70 n be Sieera Leon. A tʋma wʋsg a vɩɩmã tõre. Mams-y n ges a sũurã sẽn yɩ noog to-to, a sẽn tigis ligd tɩ sek n na ra roog sẽn tar pʋs a naasã! A James ne a zakã rãmb sẽn kẽ ro-kãng pʋgẽ poor bilf bal la zabrã sẽn yik tẽn-kãng pʋgẽ, tɩ b wa sãam b roogã zãnga. B roogã yɩɩ bõne, la b ra ket n tara b sũ-noogã. Bõe yĩnga?

2 A James ne a zakã rãmb pa rɩk b yamã n tik b sẽn bõna zug ye, la yaa b sẽn da ket n tarã zugu. A James wilgda woto: “Baa tẽn-kũumã wakate, d ra maanda tigissi, n karemd Biiblã, n naagd taab n pʋʋsdẽ, la d pʋɩt d paoongã sẽn pa waoogã ne neb a taaba. D ra tõog n talla d sũ-noogã, bala d sẽn da tagsd bũmb ning zug n yɩɩd yaa d zems-n-taarã ne a Zeova wã.” B ra tagsda bark nins b sẽn da tara yelle. Bark kãens sʋkã, sẽn ya a kãseng n yɩɩdã yaa zood ning b sẽn tar ne a  Zeova wã. B sẽn maan woto wã yĩnga, kiris-nin-kãensã sẽn tar kɩs-sɩdã ra tõe n ket n ‘maanda sũ-noogo.’ (2 Korẽnt dãmba 13:11) Yaa sɩd tɩ b sẽn da be yɛl nins pʋsẽ wã ra pa nana ye. La b pa bas sũ-noog maaneg a Zeova yĩng ye.

3. Wãn to la pipi kiris-neb kẽer kell n tall b sũ-noogã?

3 Pipi kiris-nebã paama zu-loees sẽn wõnd a James ne a zaka rãmb sẽn paamã buudu. Ne rẽ fãa, tʋm-tʋmd a Poll taasa gom-kãensã kiris-neb nins sẽn yaa Hebre rãmbã: “Yãmb saka yãmb paoong wʋkre ne sũ-noogo.” (Yaa tõnd n ning italikã.) Rẽ poore, a Poll wilga b sũ-noogã sẽn yitẽ woto: “Yãmb sẽn bãng tɩ yãmb tara paoong sẽn yaa neer n yɩɩda sẽn ka sãamd ye.” (Hebre dãmba 10:34) Sɩda, yʋʋm kob-yendẽ kiris-nin-kãensã ra tara saagr sẽn tar pãnga. Ne bas-yardo, b ra gũuda bũmb sẽn da pa tõe n sãame, yaa “vɩɩm maanfo,” Wẽnnaam saasẽ Rĩungã pʋgẽ. (Wilgri 2:10) Rũndã-rũndã, tõnd sẽn yaa kiris-nebã, d saagrã yaa saasẽ tɩ yaa tẽng zug me, a tõe n sõnga tõnd tɩ d tall d sũ-noogã, baa d sã n wa be zu-loees pʋgẽ.

‘Bɩ y maan sũ-noog ne yãmb sẽn gũud yãmb tẽeb pidsgã’

4, 5. a) Bõe yĩng t’a Poll sẽn sagl Rom kiris-nebã tɩ b ‘maan sũ-noog ne b sẽn gũud b tẽebã pidsgã’ ra zems wʋsgo? b) Bõe n tõe n kɩt tɩ kiris-ned yĩm a saagrã?

4 Tʋm-tʋmd a Poll yeela a tẽed-n-taasã sẽn be Romã tɩ b ‘maan sũ-noog ne bãmb sẽn gũud bãmb tẽeb pidsgã’ sẽn yaa vɩɩm sẽn pa satã. (Rom dãmba 12:12) Sã n yaa ne Rom kiris-nebã, woto yɩɩ saglg sẽn zems a wakate. A Poll sẽn gʋls-bã pa ta yʋʋm piig la nams-toaag wa b zut b tẽebã yĩng ye. Soolem naab a Neerõ kõo noor tɩ b nams kẽer n tɩ tãag b kũum. Sãmbg ka be tɩ Wẽnnaam sẽn na n kõ-b vɩɩmã maanfã sõng-b-la b namsgã pʋgẽ. Yaa wãn to yẽ ne tõnd rũndã-rũndã?

5 D sẽn yaa kiris-nebã, bɩ tõnd me bãng tɩ d tõe n wa namsa d tẽebã yĩnga. (2 Tɩmote 3:12) Sẽn paase, d bãngdame tɩ “zu-beed” wata d fãa zutu. (Koɛɛg Soaba 9:11) Sãmpogr tõe n yãka ned d sẽn nong yõore. Bãag tõe n kʋʋ d roagd bɩ d zoa. Tõnd saagrã ne Rĩungã sã n pa tar pãng wʋsg fãa, makr a woto sã n wa, tõe n sãama d tẽebã. Rẽ kɩtame tɩ d segd n sʋk d mens woto: ‘M maanda sũ-noog ne mam sẽn gũud m tẽebã pidsgã bɩ? Mam nong n tagsda a zug naoor wʋsg bɩ? Arzãnã sẽn watã yaa bũmb sẽn yaa sɩd ne-m bɩ? Mam mamsda m sẽn be a pʋgẽ bɩ? Mam yãgdame n dat n yã zãmaan kãngã yɛlã saab wa m sẽn da yãgd to-to, m sẽn bãng sɩdã sɩngrẽ wã bɩ?’ Yaa d tags yaoolem sʋk-kãngã zug neere. Bõe yĩnga? Bala d sã n tar laafɩ, n paamd d noor dɩɩb sõma, tɩ tõnd sẽn be tẽng ningã pa tar zaba, kom, la sabaab rãmba, bɩ sã n wa mik tɩ yɛlã são-são, tõeeme tɩ masã wã bɩ d pa ne tɩ yaa tɩlae tɩ Wẽnnaam dũni paalgã wa tao-tao ye.

6. a) A Poll ne a Sɩlas sẽn da wa n namsd toog pʋgẽ wã, yaa bõe zug la b tags n tɩ yɩɩda? b) Wãn to la a Poll ne a Sɩlas makrã kengd tõnd raood rũndã-rũndã?

6 A Poll sagla Rom dãmbã n paas tɩ b “maan sũ-mar toog pʋgẽ.” (Rom dãmba 12:12) A Poll da mii toog sẽn ya a soaba. Vugri, vẽnegr pʋgẽ, a yãa rao sẽn kos-a t’a ‘wa Masedoan soolem’ n wa sõng neb nins sẽn da be be n dat n zãms n bãng a Zeova wã. (Tʋʋma 16:9) Rẽ wã wɛɛngẽ, a Poll ne a Luki, a Sɩlas la a Tɩmote toga sor n kẽng Erope. Bõe n da gũud misioneer kãensã sẽn tar yẽesmã? Yaa toog n da gũud-ba! B sẽn da moon Filip galʋ-tẽngã sẽn da be Masedoanã, b pãba a Poll ne a Sɩlas n ning-b roogo. Vẽenega, Filip neb kẽer da pa neb toor sẽn kae bal ne Rĩungã koɛɛg ye, b ra kɩɩsd-a-la wʋsg me. Yɛlã sẽn wɩng woto wã kɩtame tɩ misioneer kãensã sẽn tar yẽesmã sũ-noog sa bɩ? Ayo. B sẽn pãb-b n ning-b roog poore, “sẽn kolg yʋʋn-sʋka a Poll ne a Sɩlas pʋʋsdame la b yɩɩndẽ n pẽgd Wẽnnaam.” (Tʋʋma 16:25, 26) (Yaa tõnd n ning italikã.)  Yaa sɩd tɩ pãbrã pa kõ a Poll ne a Sɩlas sũ-noog ye, la misioneer kãensã b yiibã pa ges rẽ bal ye. Sẽn yɩɩd fãa, b ra tagsda a Zeova yelle, la a sẽn da ningd-b bark to-to wã yelle. B sẽn ‘tõog toog ne sũ-mar’ la ne sũ-noogã kɩtame t’a Poll ne a Sɩlas yɩ mak-sõma n kõ b saam-biisã sẽn be Filip la zĩis a taabã.

7. Bõe yĩng tɩ d pʋʋsgã segd n naag ne bark pʋʋsgo?

7 A Poll gʋlsame: “Bɩ y pʋʋse n da bas ye.” (Rom dãmba 12:12) Y sã n wa be yɩɩr pʋgẽ y pʋʋsdame bɩ? Yaa bõe wɛɛngẽ la y pʋʋsda? Tõe tɩ y gomda yell takɩ sẽn pak-y yelle, n kot a Zeova sõngre. La y tõeeme me n pʋʋs bark ne a sẽn ning-d barkã. Zu-loees sã n wa wa, d sã n tags a Zeova sẽn tall sõmblem to-to ne tõndã zugu, sõngda tõnd tɩ d ‘maan sũ-noog ne tõnd sẽn gũud d tẽeb pidsgã.’ A Davɩɩd vɩɩmã ra pida ne zu-loeese, la a gʋlsa woto: “Zusoaba, mam Wẽnnaam, yãmb bõn-bãna yãmb sẽn maanã ne y tagsga tõnd yĩnga yaa wʋsgo. A to ka sẽn zem yãmb ye. Mam nong n wilga bãmba n gom b yelle, la bãmb sõor yaa wʋsgo n yɩɩd tɩ ned ka tõe n togs n sɛ ye.” (Yɩɩl Sõamyã 40:6) Wa a Davɩɩde, tõnd sã n tags bark nins d sẽn paamd tɩ yit a Zeova nengẽ wã zut wakat fãa, d pa tõe n pa tall sũ-noog ye.

Kell-y n tall yam-sõngo

8. Kiris-ned sã n wa paamd namsg a tẽebã yĩnga, bõe n sõngd-a t’a kell n tall sũ-noogo?

8 A Zezi yeela a karen-biisã tɩ b kell n tall yam-sõngo, b sã n wa be makr toor-toor pʋsẽ. A yeelame: “Bark [sũ-noog, NW ] bee yãmb zutu neb sẽn na n gom yãmb wẽnga, la nams yãmba, la sãbs yãmb mam yĩnga.” (Matɩe 5:11) Bõe yĩng tɩ d segd n tall sũ-noog yɛl a woto pʋsẽ? D sẽn tõe n yals kãn-kãe namsgã taoorã kõta kaset t’a Zeova vʋʋsem sõngã bee ne-do. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr yeela a wakatẽ kiris-nin-taasã woto: “Bark [sũ-noog, NW ] bee yãmb zutu neb sã n gomd yãmb wẽng Kirist yʋʋrã yĩnga, tɩ bõe, Wẽnnaam Sɩɩga sẽn yaa waoogr Sɩɩga bee yãmb zutu.” (1 Pɩɛɛr 4:13, 14) A Zeova na n tũnuga ne a vʋʋsem sõngã me n sõng tõnd tɩ d tõog toogo, tɩ rẽ kɩt tɩ d kell n tall d sũ-noogã.

9. Bõe n sõng saam-biis kẽer tɩ b paam bʋʋm n na n maan sũ-noogo, b sẽn wa n kẽes-b bãens roogẽ b tẽebã yĩngã?

9 Baa d sã n wa be yell sẽn yaa toog wʋsg pʋgẽ, d tara bʋʋm n na n maan sũ-noogo. Kiris-ned yʋʋr sẽn boond t’a Adolf mikame  tɩ yaa woto. A sẽn be tẽng ning pʋgẽ wã b gɩdga a Zeova Kaset rãmbã tʋʋmd sẽn na maan yʋʋm wʋsgo. B yõka a Adolf la a tũud-n-taas a wãn n kao b bʋʋd tɩ b segd n kẽ roog n kaoose, b sẽn zãgs tɩ b kõn bas b tẽebã sẽn tik Biiblã zugã yĩnga. Vɩɩmã ra pa nana bãensã roogẽ ye, la wa a Poll la a Sɩlase, a Adolf ne a tũud-n-taasã ra yãa bʋʋm n na n pʋʋs Wẽnnaam barka. B yãame tɩ b sẽn kẽ bãensã roogẽ wã sõng-b lame tɩ b paas b tẽebã pãnga, la b bɩɩs kiris-neb zʋg-sõma wala yɩ ned sẽn yaa kõta, nimbãan-zoeta la ned sẽn tar saam-biir nonglem sẽn tar pãnga. Wala makre, ned sẽn be bãens roogẽ sã n paam tooll sẽn yit a zak rãmb nengẽ, a ra pʋɩt-a-la ne a tẽed-n-taasã, tɩ nin-bãmb me get kũun kãng wa bũmb sẽn yit a Zeova nengẽ, sẽn yaa “kũun sõama fãa” Kõtã. Sõmblem tʋʋm a woto kõo kõtã la sẽn deeg-b kũunã sũ-noogo. Woto, makr ning sẽn da tõe n sãam b tẽebã kõ-b-la pãng n paas tẽebã wɛɛngẽ!—Zak 1:17; Tʋʋma 20:35, Sebr Sõngo.

10, 11. Wãn to la saam-bi-poak mao ne sʋgs-toog sẽn pʋgl ne bãens roogẽ kõom sẽn kaoose?

10 A Ella me sẽn da vɩ tẽng ning pʋgẽ wã b gɩdga Rĩungã moonego, tɩ b yõk-a, a sẽn da moond a saagrã neb a taabã yĩnga. Kiis a nii pʋgẽ b tall-a-la sʋgsg woo sʋgsgo. B sẽn wa n baas n kẽng ne-a bʋʋdã zĩigẽ wã, b kaoa a bʋʋd t’a segd n kẽ roog yʋʋm piiga. A Zeova balemd ba a yembr da ka be bãens-ro-kãng pʋgẽ ye. Rẽ wẽnd t’a Ella ra tara yʋʋm 24 bala.

11 Yaa sɩd t’a Ella ra pa rat n dɩk a bi-bɩɩlmã wʋsg sẽn yɩɩd n zĩnd bãens roogẽ ye.  La a sẽn da pa tõe n toeem a vɩɩmã yɛlã yĩnga, a yãka yam n na n toeem a tagsgã. Rẽnd a sɩngame n get bãensã roog wa a meng kaset kũun zĩiga. A yeela woto: “Mooneg wʋsg n da be, tɩ kɩt tɩ yʋʋmã loog tʋʋll-tʋʋlle.” Sẽn yɩɩd yʋʋm a nu poore, b ye sʋka a Ella. Neb nins sẽn sʋgs-a wã sẽn mik tɩ bãens roogã pa sãam a tẽebã b yeel-a lame: “Fo sẽn pa toeema yĩnga, tõnd pa tõe n bas-f tɩ f yi ye.” T’a Ella leok-b vẽenega: “La m toeemame wɛ! M tara yam-sõng n yɩɩd m bãensã roog kõom sɩngrẽ, la m tẽebã pãng paasa wʋsg n yɩɩda!” La a paase: “Y sã n pa rat n yiis-ma, m na n paa ka hal t’a Zeova wa ges tɩ zemsame t’a fãag-ma.” Yʋʋm a nu la pʋɩ-sʋk roog ra pa sãam a Ella sũ-noogã ye! A zãmsa yell fãa sakre, a sã n wa be a pʋgẽ. A mak-sõngã zãmsda yãmb bũmb bɩ?—Hebre dãmba 13:5.

12. Bõe n tõe n kɩtd tɩ kiris-ned yam gãand bãane, a sã n wa be yel-tood pʋsẽ?

12 Ra tags-y t’a Ella ra tara tõog sẽn yaa toor zall sẽn kɩt t’a tõog zu-loe-kãngã ye. A Ella goma wakat ning b sẽn da maan-a sʋgsg tɩ b nan pa kao a bʋʋdã yelle, n sak n deeg woto: “M tẽrame tɩ rabeem n da tar-m tɩ m digd wa wande.” La a Ella tẽebã ne a Zeova tara pãnga. A zãmsa a Zeova teegre. (Yelbũna 3:5-7) Rẽ kɩtame tɩ Wẽnnaam lebg vẽeneg ne-a n yɩɩd pĩndã. A togsda woto: “Mam sã n da kẽ sʋgsgã roogẽ fãa, la m yamã sẽn gãanded bãane. . . . Yellã sã n yaa kãn-kãe n paasdẽ la mam bãanã sẽn da paasde.” Ra ya a Zeova nengẽ la bãan kãng yita. Tʋm-tʋmd a Poll wilgame: “Da maan-y yɩɩr ne bũmb ba a yembr ye, la ne pʋʋsgo la ne bark pʋʋsgo bɩ y wilg Wẽnnaam yãmb sẽn dat bũmb ninsi. La Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd neba bãngr fãa na gũ yãmb sũyã la yãmb tagsgo Kirist Zezi maasem yĩnga.”—Filip rãmba 4:6, 7.

13. Bõe n kõt tõnd bas-m-yam tɩ toog sã n wa d zugu, d na n paama pãng n yals kãn-kãe toogã pʋgẽ?

13 B sẽn yiis a Ella bãens roogẽ wã tɛka, a talla a sũ-noogã, baa ne toogã. A pa maan woto ne a meng pãng ye, la yaa ne pãng ning a Zeova sẽn kõ-a wã. Yɩɩ woto me ne tʋm-tʋmd a Polle. A gʋlsa woto: “Woto, mam na n maana sũ-noog n yɩɩd m pãng komsma pʋgẽ tɩ Kirist pãng pid maam. . . . Tɩ bõe, mam sẽn ka be pãng wakate, yaa wakat kãng la mam paamd pãnga.”—2 Korẽnt dãmba 12:9, 10.

14. Wilg-y kiris-ned sẽn tõe n tall yam-sõng yel-toog pʋgẽ, la rẽ sẽn tõe n wa baas to-to.

14 Yãmb mengã sẽn be zu-loees nins pʋsẽ wã tõe n yaa toor ne tõnd sẽn gom b rãmb yell ka wã. La b sẽn yaa to-to fãa, b ket n yaa yɛl d sẽn segd n mao ne bala. Wala makre, y tʋʋmdã taoor soab tõe n sãbsda yãmb tʋʋma wʋsgo, n yɩɩd tʋm-tʋmdb a taabã tũudum sẽn yaa toorã. Tõe tɩ y pa tõe n bao tʋʋm zẽng ye. Yaa wãn to la y tõe n kell n tall y sũ-noogã? Tẽeg-y a Adolf ne a tũud-n-taasã yelle. B bãens roogã kõom zãms-b-la zʋg-sõma sẽn tar yõod wʋsgo. Y sã n modgd ne pʋ-peelem n na n ta y tʋʋmd taoor soabã yam, ba a sã n yaa ‘nin-toaaga,’ y na n bɩɩsa kiris-ned zʋgd wala yals kãn-kãe toog pʋgẽ la sũmare. (1 Pɩɛɛr 2:18) Sẽn paase, tõe tɩ y na n yɩɩ tʋm-tʋmd sẽn tar yõod n yɩɩda, tɩ y zug tõe n yɩ noog n yɩɩd tɩ y wa paam tʋʋmd sẽn be yamleoog n yɩɩd daar ninga. Masã, bɩ d ges manesem a taab d sẽn tõe n tũnug ne n kell n tall d sũ-noogã a Zeova sõgenegã pʋgẽ.

Y sã n pa gĩd y vɩɩmã y na paam sũ-noogo

15-17. Bõe la rao ne a pag bãng tɩ tõe n waa ne yolsg b zu-loeesã taoore, baa rẽ sã n pa tõe zãng-zãng n yiis zu-loeesã yẽgr menga?

15 Tõe tɩ y pa tõe n maan bũmb wʋsg n toeem y nug tʋʋmdã, bɩ y tʋʋmã zĩig ye, la tõe tɩ yɛl a taab la y tõe n toeem y vɩɩmã pʋgẽ. Kelg-y kɩbar ning sẽn pʋgdã.

16 Kiris-ned ne a pag n bool kãsem soab t’a wa rɩ b yiri. Yʋʋn-kãng rɩɩbã sasa, saam-biigã ne a pagã togsame tɩ b wa n mikame tɩ vɩɩmã zu-loees loog-b lame. Baa ne bãmb  b yiibã sẽn da tar nug tʋʋm sẽn dɩkd sẽk la a baood modgr wʋsgã, b ra pa tõe n paam tʋʋm zẽng ye. B ra pa mi b sã n na n ye tõogã yellã n kaoos ye.

17 B sẽn kos kãsem soabã saglgã, a leok-b lame tɩ: “Ra gĩd-y y vɩɩmã ye.” Wãn to? Raoã ne a pagã ra rɩkda lɛɛr a tãab daar fãa n na n kẽng tʋʋm la b lebge. Kãsem soabã sẽn mi-b sõma wã sagl-b lame tɩ b yik b sẽn beẽ wã n pẽneg b tʋʋmã zĩiga. Woto b ye pa na n dɩk sẽk wʋsg n kẽng tʋʋm la b lebg daar fãa ye. B tõe n dɩka sẽkã b sẽn paam woto wã n maan yɛl a taab sẽn tar yõod n yɩɩda, bɩ b vʋʋse. Vɩɩmã zu-loees sã n boogda yãmb sũ-noogã, bõe yĩng tɩ y pa na n gese, y sã n pa tõe n paam yolsg n dems yɛl kẽer y vɩɩmã pʋgẽ?

18. Bõe yĩng tɩ tar yõod wʋsg tɩ d reng n tags neer n yaool n yãk yam n maan yɛlã?

18 D tõe n booga zu-loeesã ne manesem a to, yaa d sẽn na n maag d yĩng n tags n yaool n yãk yam n maan yɛlã. Wala makre, kiris-ned a yembr n yãk yam n na n me roogo. Roog buud ning a sẽn yãk n na n me wã meeb yaa toogo, baa ne a sẽn da zɩ n me roog pĩndã. Masã, a neeme t’a ra tõeeme n pa wa ne zu-loees zaalem a meng zugu, a sã n da ‘gũusẽ ne a sẽn maand bũmb ningã,’ n yaool n yãk ro-kãngã buudã. (Yelbũna 14:15) Kiris-ned n sak n na n tʋk a tẽed-n-taag samd zɩɩbo. Sẽn dat n yeele, tɩ sã n yaa ne kaoolã, sam-dɩtã sã n wa ye pa tõe n yao samdã, yaa sẽn tʋk-a samdã zɩɩbã n segd n yao. Sɩngrẽ wã, koɛɛg ra kae ye, la sẽn wa n beẽ beẽ, sam-dɩtã pa pids a pʋleng ye. Sam soabã sẽn wa n bãng woto a yeelame tɩ rɩlla ned ning sẽn tʋk samdã zɩɩbã yao samdã fãa. Pa yɩ nana ne sẽn tʋk-a samdã zɩɩbã ye. A kõn põsẽ woto fãa, a sã n da maagẽ a yĩng n ges yɛl nins fãa sẽn kẽed sʋkã n yaool n tʋk samdã zɩɩbo?—Yelbũna 17:18.

19. Ne manesem sãnda bʋs la d tõe n boog vɩɩmã yɩɩre?

19 D sã n wa ya, bɩ d ra tol n wa tags tɩ d na n booga d yɩɩrã n ye paam sũ-noogo, d sã n boog d meng Biibl zãmsgã, koe-noogã mooneg la tigissã kẽngr ye. Bãng-y tɩ yaa ne bõn-kãensã tũnugr la d paamd a Zeova vʋʋsem sõngã sẽn kõt sũ-noogã. (Galat dãmba 5:22) Wakat fãa, kiris-nedemd tʋʋmã kõta kengre, la b pa nong n yaad ned tɩ loog ye. (Matɩe 11:28-30) Sẽn yaad tõnd n yɩɩd wʋsg yaa dũniyã pʋgẽ tʋʋm bɩ reema, la pa tẽebã tʋʋm ye. D sã n zãms kẽ gãag pĩnda, tõe n sõng-d lame tɩ d vʋʋse. Vʋʋs bilf n paas tõe n naf-d-la wʋsgo. A Nathan Knorr sẽn yɩ a Zeova Kaset rãmbã Siglg taoor lʋɩtb Sull ned hal tɩ ta a kũumã ra nong n yeta misioneer dãmbã woto: “Y raood sã n wa komse, pipi bũmb y sẽn segd n maan yaa y tɩ vʋʋse. Na n ling-y lame, la y na n mikame tɩ y sã n gũs yʋng sõma, zu-loɛɛg buud fãa y sẽn tar ye pa gĩi wa pĩndã ye!”

20. a) Koɛɛg-koɛɛga, wãn-wãn la d tõe n kell n tall d sũ-noogã? b) Y tagsdame tɩ yel-bʋs n kõt tõnd sũ-noogo? (Ges-y seb-neng 27.)

20 Kiris-nebã tara zu-noog n na n sõgen “sũ-noog Wẽnnaamã.” (1 Tɩmote 1:11, NW ) Wa d sẽn yã wã, d tõe n kell n talla d sũ-noogã, d sã n wa be zu-loe-kãsems pʋsẽ. Bɩ d ket n tar Rĩungã saagr d sũyẽ wã, n dems d tagsgã tɩ sã n yaa tɩlae, la d ra gĩd d vɩɩmã ye. Rẽ, yell ning buud fãa pʋgẽ d sẽn be, d na n saka tʋm-tʋmd a Poll gom-kãensã: “Bɩ y maan sũ-noog daar fãa ne Zusoabã. La mam leb n yetame, bɩ y maan sũ-noogo.”—Filip rãmba 4:4.

Tags-y sʋgs-kãensã zut neere:

• Bõe yĩng tɩ kiris-nebã segd n tags Rĩungã saagr zug sõma-sõma?

• Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d kell n tall d sũ-noogã yel-tood pʋsẽ?

• Bõe yĩng tɩ d segd n modg n da gĩd d vɩɩmã?

• Neb kẽer basa b vɩɩmã gĩdb yel-bʋs pʋsẽ?

[Zãmsgã sogsgã]

[Zĩ-gũbri/Foto rãmba, seb-​neng 27]

Yɛl a taab sẽn kɩt tɩ d tar sũ-noogo

D sẽn yaa kiris-nebã, d tara bʋʋm sõma n na n kɩdem. Ges-y sẽn pʋgdã:

1. D mii a Zeova.

2. D zãms n bãnga sɩd ning sẽn be Wẽnnaam Gomdẽ wã.

3. D tõe n paama d yel-wẽnã sugri, tẽeb ning d sẽn tar ne a Zezi maoongã maasem yĩnga.

4. Wẽnnaam Rĩungã rɩta naam, dũni paalgã na n waa ka la bilfu.

5. A Zeova kẽesa tõnd tẽeb arzãn pʋgẽ.

6. D tara kiris-neb tũud-n-taar sẽn yaa sõma.

7. D tara zu-noog n na n moon koe-noogã.

8. D vɩɩme, n tar pãnga.

Yɛl a taab bʋs sẽn kɩt tɩ d tar sũ-noog la y tõe n sõdge?

[Foto, seb-​neng 24]

Baa bãens roogẽ, a Poll ne a Sɩlas ra tara sũ-noogo

[Foto rãmba, seb-​neng 26]

Yãmb tagsda Wẽnnaam dũni paalgã sẽn na n wa ne bark ninsã zut wʋsg bɩ?