Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Yɩ-y neb sẽn pid zãng ne kɩs-sɩd sẽn pa vigsdi

Yɩ-y neb sẽn pid zãng ne kɩs-sɩd sẽn pa vigsdi

 Yɩ-y neb sẽn pid zãng ne kɩs-sɩd sẽn pa vigsdi

“A wɩngda ne pʋʋsg yãmb yĩng wakat fãa, sẽn na yɩl tɩ y wa baas n pid zãng la y tall kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daabã fãa.”—KOLOS RÃMBA 4:12, NW.

1, 2. a) Yɩng rãmbã yãa bõe pipi kiris-nebã wɛɛngẽ? b) Wãn-wãn la Kolos rãmbã sebr wilgd tɩ kiris-nebã geta taab yell ne nonglem?

A ZEZI karen-biisã sɩd ra geta b tẽed-n-taasã yell sõma-sõma. A Tɛrtiliẽ (sẽn yɩ yʋʋm kob-gĩnd a yiib-n-soab la a tãab-n-soab gʋlsd T.W.) goma sõmblem ning b sẽn tall ne kɩɩbsã, naong rãmbã la sẽn kʋʋl-bã yelle. Kaset kãensã sẽn wilgd tɩ nonglmã sɩd beeme wã zĩnda yamleoog wʋsg ne sẽn pa tẽed-bã hal tɩ kẽer yeel kiris-nebã wɛɛngẽ: ‘Ges-y b sẽn nong taab to-to.’

2 Kolos rãmbã sebr wilgdame tɩ tʋm-tʋmd a Poll la a tũud-n-taag a Epafras gesa b saam-biisã la b saam-bi-pogsã sẽn be Kolosã yell ne nonglem. A Poll gʋls-b lame: A Epafras “wɩngda ne pʋʋsg yãmb yĩng wakat fãa, sẽn na yɩl tɩ y wa baas n pid zãng la y tall kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne  Wẽnnaam daaba fãa.” Yʋʋmd 2001 wã sasa, a Zeova Kaset rãmbã yʋʋmd verse na n yɩɩ Kolos rãmba 4:12 (NW): “Pid[-y] zãng la y tall kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daaba fãa.”

3. Yɛl a yiib bʋs yĩng la a Epafras pʋʋs-yã?

3 Y tõe n yãame tɩ pʋʋsg nins a Epafras sẽn maan neb nins a sẽn nongã yĩngã ra tara nens a yiibu: 1) yaa sẽn na yɩl tɩ b “wa baas n pid zãng” la 2) sẽn na yɩl tɩ b tall “kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daaba fãa.” B gʋlsa kɩba-kãngã Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ tõnd nafr yĩnga. Bɩ y sʋk y menga: ‘Pʋd n yaa bõe la m segd n maan sẽn na yɩl n pid zãng la m tall kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daaba fãa? La m sã n maan woto, a na n waa ne bõe?’ Bɩ d gese.

Modg-y n ‘pid zãnga’

4. Kolos rãmbã ra rat n ‘pida zãng’ bõe wɛɛngẽ?

4 A Epafras ra tʋlla ne a sũur fãa t’a tẽeb saam-biisã la saam-bi-pogsã sẽn be Kolosã wa ‘baas n pid zãnga.’ Gomd ning a Poll sẽn tũnug ne ka tɩ yaa “pid zãng[ã]” tõe n dat n yeelame tɩ sẽn zems zãnga, sẽn bɩ zãng bɩ sẽn bɩ. (Matɩe 19:21; Hebre dãmba 5:14; Zak 1:4, 25) Y miime tɩ ned sẽn deeg lisg n ya a Zeova Kaset soab bala, rẽ pa rat n yeel t’a zoe n yaa kiris-ned sẽn bɩ zãng ye. A Poll gʋlsa Efɛɛz rãmbã, sẽn da be Kolos nen-taoorã, n yeel tɩ pe-kɩɩmbã la karen-saam dãmbã modg n sõng tɩ neba ‘fãa paam tẽeb a yembre, la yam vẽnegre n bãng Wẽnnaam Biigã, tɩ bãmb bɩ zãnga n zems wa Kirist sẽn zems zãngã.’ (Yaa tõnd n ning italikã.) Zĩig a to, a Poll sagla kiris-nebã tɩ “ne yam vẽnegre, bɩ y yɩ wa neb sẽn bɩ.”—Efɛɛz rãmba 4:8-13; 1 Korẽnt dãmba 14:20.

5. Wãn-wãn la d tõe n yãk pid zãngã tɩ yɩ d bõn-datl kãsenga?

5 Neb kẽer sã n da ket n pa bɩ zãng Kolose, b ra segd n yãka bõn-datl sẽn yaa modg n bɩ. Pa segd n yɩ woto me rũndã-rũndã sɩda? Tõnd sã n deega lisg yʋʋm pi-gĩn sẽn loog bɩ sẽn pa kaoose, d tõe n yãame tɩ d bɩɩ tagsgã tõog la tõnd mengã tagsg wɛɛngẽ bɩ? Tõnd geta Biiblã noy n yaool n dɩk sard bɩ? Yɛl nins sẽn tɩ loe ne Wẽnnaam la tigingã ratem tʋʋmd lebgda kãseng n paasd tõnd vɩɩmã pʋgẽ, bɩ d get-b-la wa bõn-zaalse? Ka wã tõnd pa tõe n mak manesem nins fãa d sẽn tõe n tũnug ne n wilg bɩʋʋng a woto n wa pid zãngã ye. La d ges makr a yiibu.

6. Zĩ-bʋg la ned tõe n bɩ n wa zems zãng wa a Zeova?

6 Ad pipi makrã: Wala tõnd sã n bɩɩ zĩig ning b sẽn yãgd n sãbs bɩ b kisg buud a to wã, tẽng a to wã bɩ babg a to wã neb pʋgẽ. Masã tõnd miime tɩ Wẽnnaam pa tũusd neb ye, la tɩ tõnd me pa segd n tũus neb ye. (Tʋʋma 10:14, 15, 34, 35) Tõnd tigingã bɩ d bab-sak sullã pʋgẽ, neb n be n yit bu-kãens nebã sʋka, tɩ tõnd be ne-ba. La yaa hal sẽn ta zĩ-bʋg la tõnd tar tags-wẽns  ne nin-kãens bɩ d rɩkd yam-wẽng n dogend b zutu? Tõnd yaa ‘ra tõk-m-soab bɩ,’ n yɩt tao-tao n tags wẽnga, buud a to wã ned sẽn tudg bɩ a sẽn paoog-d bilf bal bɩ? Sʋk-y y menga: ‘M sɩd segd n bɩɩ n paasa sã n yaa tall Wẽnnaam sẽn pa tũusd nebã tagsg bɩ?’

7. Yɩ kiris-ned sẽn pid zãng tõe n baoodame tɩ d tags wãn-wãn neb a taabã zutu?

7 Ad makr a yiib-n-soaba: Sã n yaa ne Filip rãmba 2:3, d pa segd n ‘maan bũmb ba a yembr ne zabre walla wilg-m-meng ye, la bɩ ned kam fãa tẽ ne sik-m-meng yam tɩ neba fãa yɩɩda yẽnda.’ Wãn-wãn la tõnd bɩt zĩ-kãng wɛɛngẽ? Ned kam fãa tara a pãn-komslem la zĩis a taab sẽn tar pãnga. Pĩndã, tõnd sã n da yɩta tao-tao n wilgd neb a taabã pãn-komslem, rẽ yĩnga d bɩɩme, n ye pa gũudẽ tɩ b ‘zems zãng’ la bala? (Zak 3:2) Masã, sẽn yɩɩd pĩndã, d tõe n yãame, n bao zĩis nins meng neb a taabã sẽn yɩɩdẽ tõndã bɩ? ‘Yaa m sak n deeg tɩ saam-bi-poak kãngã yɩɩda maam sũ-marã wɛɛngẽ.’ ‘Nin-kãngã tara tẽeb sẽn lagem ne yam-sõng n yɩɩd maam.’ ‘Sɩd-sɩda, a yaa karen-saamb sẽn mi a tʋʋmd n yɩɩd maam.’ ‘A yɩɩda maam sũ-tõogã wɛɛngẽ.’ Tõe tɩ Kolos neb kẽer da segd n bɩɩ zĩ-kãng wɛɛngẽ. Yaa woto ne tõnd bɩ?

8, 9. a) Wãn to la a Epafras pʋʋs tɩ Kolos rãmbã “pid” zãnga? b) ‘Pid zãngã’ tɩ loee ne bõe maaneg beoog-daarã wɛɛngẽ?

8 A Epafras pʋʋsame tɩ Kolos nebã ‘pid zãnga.’ Vẽenega, a Epafras ra pʋʋsda Wẽnnaam tɩ Kolos rãmbã sẽn da pidi, n bɩ sõma wa kiris-neb to-to fãa, bɩ b kell n pa ‘pidbã’ zĩigẽ woto.

9 D pa tõe n yeel tɩ ned ning fãa sẽn lebg kiris-neda, ba yaa kiris-ned sẽn bɩ menga, na n kell n yɩɩ woto ye. A Zezi yeelame tɩ Wẽnnaam biribl sẽn yaa malɛk ‘ka pa sɩd pʋgẽ ye.’ (Zã 8:44) T’a Poll tẽeg Korẽnt dãmbã tɩ neb kẽer zĩnda pĩndã n da sõgend a Zeova n yaool n wa base. A keooga saam-biisã sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã woto: “Ned ninga sẽn tẽed t’a yasame, bɩ a gũus n da wa lʋɩ ye.” (1 Korẽnt dãmba 10:12) Rẽ paasda pʋʋsg ning sẽn dat tɩ Kolos rãmbã ‘baas n pid zãngã’ pãnga. B sã n wa pid zãnga, b ra segd n kẽnga taoore, n da wa leb poorẽ, n ya, bɩ n bʋdg n bas ye. (Hebre dãmba 2:1; 3:12; 6:6; 10:39; 12:25) Woto, b ra na n yɩɩ neb sẽn ‘pidi,’ raar ning b sẽn na n wa ges-ba, la b baas n sak-b zãngã.—2 Korẽnt dãmba 5:10; 1 Pɩɛɛr 2:12.

10, 11. a) A Epafras kõo tõnd mak-sõng bʋg pʋʋsgã wɛɛngẽ? b) Sẽn zems ne a Epafras sẽn maan bũmb ningã, sard bʋg la y rat n dɩk ne manesem sẽn pa vigsdi?

10 Tõnd zoe n wilgame tɩ tara yõod tɩ d pʋʋs neb a taabã yĩng n pʋd b yʋya, n yɩ takɩ, d sã n wa kotẽ t’a Zeova sõng-ba, t’a bels-ba, t’a ning-b bark la a kõ-b a vʋʋsem sõngã. A Epafras pʋʋsgã Kolos rãmbã yĩngã yaa pʋʋs-kãngã buudu. La d tõeeme, sɩda d segdame menga, n ges tɩ gom-kãensã yaa saglg sẽn yaa sõma sẽn wilgd tõnd sẽn togsd a Zeova bũmb ning pʋʋsg pʋgẽ d mensã wɛɛngẽ wã. Sãmbg sẽn ka be, d segdame n kos a Zeova sõngr sẽn na yɩl tɩ tõnd ned kam fãa ‘wa baas n pid zãnga.’ Yãmb pʋʋsda rẽ yĩng bɩ?

11 Bõe yĩng tɩ y pa na n gom y sẽn be zĩig ningã yell pʋʋsg pʋgẽ? Gom-y ne Wẽnnaam, y sẽn kẽng taoor n ta zĩig ninga, sã n yaa ne yɩ ned sẽn ‘pidi,’ sẽn bɩ zãngã wɛɛngẽ. Bõos-y-yã t’a sõng-y tɩ y bãng zĩis nins y sẽn segd n bɩ tẽebã wɛɛngẽ wã. (Yɩɩl Sõamyã 17:3; 139:23, 24) Sãmbg sẽn ka be, zĩ-kãens pa kongd ye. Rẽ, wall tɩ y koms raood ne rẽ wã bɩ y bõos Wẽnnaam vẽenega, n kos t’a sõng yãmb tɩ y bɩ. Maan-y woto n yɩlem. Sɩda, bõe yĩng tɩ y pa na n dɩk sard sẽn pa vigsd tɩ semen ning sẽn watã y na n pʋʋsame n kaoose, sẽn na yɩl n ‘wa baas n pid zãnga’? La bɩ y geel n maan woto n paase, y sã n wa get yʋʋmdã verse. Y pʋʋsgã pʋsẽ, bɩ y gom n tadg manesem nins sẽn tõe tɩ y leb poorẽ, n ya n bʋdg n bas Wẽnnaam sõgenegã la la y sẽn tõe n maan to-to n da wa maan woto.—Efɛɛz rãmba 6:11, 13, 14, 18.

Pʋʋs-y n paam kɩs-sɩd sẽn pa vigsdi

12. Sẽn yɩɩd fãa, bõe yĩng tɩ Kolos rãmbã rat ‘kɩs-sɩd sẽn pa vigsdi’?

12 A Epafras pʋʋsame me n kos bũmb a to sẽn da tar yõod wʋsg sẽn na yɩl tɩ Kolos rãmbã wa baas n pid zãng n ta Wẽnnaam yam. Rẽ me yaa tɩlae ne tõndo. Rẽ ra yaa bõe? A pʋʋsame, sẽn na yɩl tɩ b tall “kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam  daaba fãa.” Welsg tũudmã wɛɛngẽ la filozofi rãmb sẽn sãamd tẽeb n da gũbg-ba, tɩ bõn-kãens kẽer sẽn da wõnd baleng hakɩkã wat ne belgre. Wala makre, b ra pẽdgd-b lame tɩ b yãk ray kẽer n loe noor bɩ n maan kibs rãmba, wala b sẽn da segd n maan Zʋɩf rãmbã balengẽ wã. Ziri karen-saam dãmb ra gomd n tadgda malɛk rãmb zutu, bõn-naands nins ninsaal nif sẽn pa tõe n yã sẽn tar pãnga, tɩ b tũnug ne-b n kõ a Moiiz Tõogã. Mams-y n ges y sẽn na n be weoogr a woto pʋgẽ! Tagsa wʋsg sẽn kɩɩsd taab n da be.—Galat dãmba 3:19; Kolos rãmba 2:8, 16-18.

13. Yel-bʋg sak n deeg n da tõe n sõng Kolos rãmbã, la wãn-wãn la rẽ tõe n sõng tõndo?

13 A Poll kɩɩsa bõn-kãensã n gom n tadg tʋʋmd ning a Zezi Kirist sẽn tarã zugu. “Wa yãmb sẽn deeg Kirist Zezi sẽn yaa Zusoabã, bɩ y kẽn ne bãmba. Bɩ y kɩ yẽga n yẽbg ne bãmba, la y kell n tall tẽeb kãn-kãe wa b sẽn zãms yãmbã.” N-yẽe, (Kolos rãmbã) ra rata kɩs-sɩd zãnga (la yaa woto ne tõnd me), sã n yaa ne tʋʋmd ning Kirist sẽn tar Wẽnnaam daabã pidsg pʋgẽ la tõnd vɩɩmã pʋgẽ wã. A Poll wilgame: “Tɩ bõe, Wẽnnaam sẽn yaa bũmb ninga fãa Kirist me yaa woto bãmba yĩnga pʋgẽ. Yãmb paamda fãa bãmb nengẽ; tɩ bõe, bãmb yaa rĩm dãmba la noeyã fãa Zusoaba.”—Kolos rãmba 2:6-10.

14. Bõe yĩng tɩ saagrã ra yaa yel-sɩd ne neb nins sẽn be Kolosã?

14 Kolos rãmbã ra yaa kiris-neb sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebo. B ra tara saagr sẽn welg toore, saasẽ vɩɩm, la b ra tara bʋʋm sõma n na n kell n tall saagr kãng t’a tall pãngã. (Kolos rãmba 1:5, NW) ‘Wẽnnaam da ratame’ tɩ b tall kɩs-sɩd sẽn pa vigsd tɩ b saagrã yaa waaziba. Ned n be bãmb sʋkã n da segd n maan sãmb-sãmb ne saag-kãng bɩ? Abada! Segd n yɩɩ toor ne neb nins fãa sẽn be rũndã-rũndã n tar saagr ning Wẽnnaam sẽn kõ, sẽn yaa vɩɩmd tẽng zug arzãnẽ wã bɩ? Sɩd yaa ayo! Saag-kãnga sẽn yẽbg kãn-kãe wã bee ‘Wẽnnaam daabã’ pʋgẽ vẽenega. Masã, bɩ y ges sʋgs-kãensã: Yãmb sã n maood n na n zĩnd ‘kʋʋng kãsengã’ sẽn na n põs ‘to-kãsengã’ sʋka, hal sẽn ta zĩ-bʋg la yãmb saagrã yaa sɩda? (Wilgri 7:9, 14) A bee yãmb “kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daabã fãa” wã sʋk bɩ?

15. A Poll sõdga yel-bʋs tɩ tẽebã be sʋka?

15 D sã n yetẽ tɩ ‘saagre,’ pa tʋlsem sẽn pa vẽenega, bɩ mamsg bal ye. D tõe n yãa rẽ tagsa sẽn pʋg taabã a Poll sẽn deng n wilg Rom dãmbã pʋgẽ. Tags-kãens sẽn pʋg taabã pʋsẽ, bũmb ning fãa b sẽn gom a yell be wã tɩ loee ne a to wã sẽn pʋgdã. Ges-y zĩig ning a Poll sẽn ningẽ tɩ “saagrã” (NW) a tagsgã pʋgẽ wã: “Tõnd maanda sũ-noog wʋsg namsg pʋgẽ me, tõnd sẽn bãng tɩ namsg wata ne sũmara yĩnga. La sũmar wata ne tõogre makr pʋga [kɩtdame tɩ d ta Wẽnnaam yam, la d sẽn ta Wẽnnaam yamã, NW] kɩtdame tɩ tõnd gũ tõnd tẽeb pidsgu [“saagre,” NW]. La tẽeb pidsg gũudum ka belgd ye; tɩ bõe, Sɩɩg Sõng ninga b sẽn kõ tõnda pita tõnd sũyã ne Wẽnnaam nonglem.”—Rom dãmba 5:3-5.

16. Yãmb sẽn wa n zãms Biiblã sɩdã, yaa saag-bʋg la y paam-yã?

16 A Zeova Kaset rãmbã sẽn togs yãmb Biiblã koɛɛg pipi wã, tõe tɩ sɩd ning n nek yãmb ratem, wala kũ rãmbã halhaale, bɩ vʋʋgrã. Ne neb wʋsgo, pipi bãng-paalg sẽn tik Biiblã zug da yaa vɩɩmã tẽng zug arzãnẽ wã. Tẽeg-y yãmb sẽn wʋm zãms-kãngã pipi wã. Ad sɩd yaa saag-kãseng menga: bãas la kʋʋlem pa na n ye zĩnd ye. Y na n tõog n vɩɩmdame n dɩ y tʋʋma nafre, la bãan na n zĩnda ne rũmsã! (Koɛɛg Soaba 9:5, 10; Ezai 65:17-25; Zã 5:28, 29; Wilgri 21:3, 4) Yaa saag-kãseng meng la y sẽn paama!

17, 18. a) Wãn-wãn la yɛl nins a Poll sẽn wilg Rom dãmbã kõ-b saagre? b) Yaa saagr bʋg buud yell la b sẽn gom Rom dãmba 5:4, 5 (NW) pʋgẽ wã, la yãmb tara saag-kãng buudã bɩ?

17 Tõe tɩ wakat n zĩnd tɩ y seg kɩɩsg bɩ namsg y tẽebã yĩnga. (Matɩe 10:34-39; 24:9) Sẽn pa kaoos pʋgẽ menga, Kaset rãmbã sẽn be tẽns toɛ-toɛ pʋsẽ rot la b zae-yã, bɩ b modg-b lame tɩ b zoe n tɩ nok tẽn-zẽmse. B pãba kẽere, b reega b sɛb nins sẽn tik Biiblã zugã, bɩ b rõd-b-la kɩbayã pʋsẽ. Baa namsg ning fãa yãmb sẽn paam y tẽebã yĩnga, wala Rom dãmba 5:3 sẽn yetã, y tõe n maana sũ-noog toog pʋgẽ, sẽn paase namsgã womda bi-sõma. Wala a Poll sẽn gʋlsã, toogã kɩtdame tɩ y zãms tõog-toogo. Rẽ poore, tõog-toogã na n wa kɩtame tɩ y ta Wẽnnaam yam. Y ra miime tɩ y ra maanda sẽn da yaa tɩrga, n maand Wẽnnaam daabã, woto y ra kɩsa sɩd tɩ y  ra tata a yam. A Poll goamã pʋgẽ, y neeme tɩ y ‘tata Wẽnnaam yam.’ A Poll kẽnga taoor n gʋls tɩ ‘ta Wẽnnaam yam [wata ne] saagre.’ Rẽ tõe n wõnega bõn-sãang bilfu. Bõe yĩng t’a Poll zãag zĩig n yaool n gom ‘saagrã’ yell bõn-kãensa sʋka? Yãmb ra pa sɩng n tar saagr hal sẽn kaoose, yãmb sẽn wa n wʋm koe-noogã pipi wã sɩda?

18 Vẽenega, ka wã, a Poll da pa gomd tõnd pipi saagrã sẽn tɩ loe ne vɩɩm sẽn zems zãngã yell ye. A sẽn gomd bũmb ning yellã zʋʋga rẽ. A tara pãng n yɩɩda, a tara pãn-tusdg tõnd zut n yɩɩda. D sã n tõog toog ne kɩs-sɩd la d wa bãng tɩ d tata Wẽnnaam yam, rẽ paasda tõnd saagrã d sẽn da tar pipi wã pãng hal wʋsgo. Saagr ning tõnd sẽn da tara lebgda yel-sɩd n yɩɩd masã, a tara pãng n yɩɩda, a lebgda bũmb sẽn yaa tõnd meng rẽnd n  yɩɩda. Rẽ kɩtdame tɩ saagrã sẽn tar pãngã pɩnd n yɩɩda. A kẽeda tõnd mengã sũur la d yam hal sõma. ‘La [saagr, NW] pidsg gũudum ka belgd ye; tɩ bõe, Sɩɩg Sõng ninga b sẽn kõ tõnda pita tõnd sũyã ne Wẽnnaam nonglem.’

19. Wãn-wãn la saagrã segd n zĩnd pʋʋsg nins y sẽn nong n maandẽ wã pʋsẽ?

19 A Epafras ra pʋʋsda ne a sũur fãa n dat t’a saam-biisã la a saam-bi-pogsã sẽn be Kolosã kell n ning bũmb ning sẽn gũud-bã b sũy pʋsẽ, n tar “kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daabã fãa.” Woto me, bɩ tõnd ned kam fãa pʋʋs Wẽnnaam wakat fãa d saagrã wɛɛngẽ. Yãmb meng pʋʋsgã pʋsẽ, bɩ y gom y saagrã sẽn tɩ loe ne dũni paalgã yelle. Wilg-y a Zeova tɩ y sɩd gũuda dũni paalg kãng ne y sũy fãa, ne kɩs-sɩd sẽn pa vigsd t’a na n waame. Bõos-y-yã t’a sõng-y tɩ y paas y kɩs-sɩdã pãnga. Wala a Epafras sẽn pʋʋs tɩ Kolos rãmbã paam “kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daabã fãa” wã, bɩ yãmb me maan woto. Maan-y woto naoor wʋsgo.

20. Neb bilf sã n bas kiris-nedemdã sore, bõe yĩng tɩ rẽ pa segd n wa ne raood komsgo?

20 Y pa segd n bas tɩ neba fãa sẽn pa pid zãng la b pa tar kɩs-sɩd sẽn pa vigsda tiis yãmb bɩ b koms y raood ye. Kẽer tõeeme n pa tũ, n bʋdge, bɩ b tolg n bas sɩdã menga. Woto zĩnda neb nins sẽn da pẽ a Zezi n yɩɩdã, sẽn yaa tʋm-tʋmdbã sʋka. La a Zida sẽn wa n lebg zãmb soabã, tʋm-tʋmdb a taabã maagame, bɩ b basame bɩ? Vẽenega, yaa ayo! A Pɩɛɛr dɩka Yɩɩl Sõamyã 109:8 goamã n wilg tɩ ned a to n da na n deeg a Zida zĩiga. Ned la b yãk tɩ ledg-a, la Wẽnnaam kɩs-sɩd dãmbã kẽnga taoor ne b moonegã tʋʋmd b sẽn bobl-bã. (Tʋʋma 1:15-26) B rɩka sard sẽn pa vigsd n na n kell n yɩ neb sẽn pid zãng ne kɩs-sɩd sẽn pa vigsdi.

21, 22. Wãn-wãn la yãmb sẽn pid zãng ne kɩs-sɩd sẽn pa vigsdã na n yɩ bũmb sẽn pa ling nebã?

21 Y tõe n kɩsa sɩd fasɩ tɩ y sẽn pid zãng la y tar kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daabã fãa wã pa bũmb sẽn ling-a ye. B na n yãa rẽ n tall nanebo. Ãnda?

22 Be neere, yãmb saam-biisã la y saam-bi-pogsã sẽn mi yãmb la b nong yãmbã na n yãa rẽ. Baa wʋsg sẽn yɩɩd sã n pa togs-a ne b noor me, a biisã na n yɩɩ wala d sẽn tõe n karem goam nins 1 Tesalonik rãmba 1:2-6 pʋgẽ woto wã: “Tõnd pʋʋsda Wẽnnaam bark daar fãa yãmb fãa yĩnga la d tẽegd yãmb yell d pʋʋsga pʋgẽ wakat fãa. Wakat fãa tõnd Ba a Wẽnnaam taoore, tõnd tẽegda yãmb tẽeba tʋʋmd ne y nonglma tʋʋmda la y sẽn maand sũ-mar n gũud tẽeb pidsg sẽn be tõnd Zusoab a Zezi Kirist nengẽ wã . . . Tõnd Koe-noog ka ta yãmb nengẽ ne goam bal ye, la a taa ne pãnga la ne Sɩɩg Sõngo la ne tẽeb wʋsgo . . . La yãmb mens yɩɩ mam togs-n-taase la Zusoaba rẽnda.” Kiris-neb nins sẽn tar kɩs-sɩd sẽn gũbg yãmbã na n tagsa woto me, b sã n yã tɩ yãmb ‘pida zãng la y tara kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daabã.’—Kolos rãmba 1:23.

23. Rõndã, sard sẽn pa vigsd bʋg la y segd n dɩke ?

23 Sɩd yaa woto me la yãmb yĩngr Ba wã na n ges t’a sũur yɩ noogo. Kɩs-y sɩd ne rẽ. Bõe yĩnga? Yaa yãmb sẽn pid zãng la y tar kɩs-sɩd sẽn pa vigsd “ne Wẽnnaam daabã fãa” wã yĩnga. A Poll gʋlsa Kolos rãmbã tɩ kengd raoodo, b sẽn kẽnd tɩ ‘zems ne a Zeova waoogrã sẽn na yɩl n ta a yam zãngã’ wɛɛngẽ. (Kolos rãmba 1:10, NW) N-yẽe, ninsaalb sẽn pa zems zãng tõe n taa a yam zãnga. Yãmb saam-biisã la y saam-bi-pogsã sẽn zĩnd Kolosã maana woto. Kiris-neb nins sẽn gũbg yãmb masã wã meng maanda woto. Yãmb me tõe n maana woto! Woto yĩnga, rõndã yʋʋmdã tõre, bɩ y daar fãa pʋʋsgã la y wakat fãa tʋʋmã wilg tɩ y rɩka sard sẽn pa vigsd n na n ‘baas n pid zãng la y tall kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Wẽnnaam daabã fãa.’

Y tõe n tẽegame bɩ?

• Bõe n be yãmb ‘pidb zãngã’ pʋgẽ?

• Yel-bʋs yãmb mengã wɛɛngẽ la y segd n paas y pʋʋsgã pʋgẽ?

• Wala b sẽn sagl tɩ d tall Rom dãmba 5:4, 5 (NW) pʋgẽ wã, saag-bʋg buud la y rat n paame?

• Tõnd zãmsgã tusa yãmb tɩ y rat n tall bõn-datl bʋg rõndã?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 13]

A Epafras pʋʋsame n kos t’a saam-biisã kell n yɩ neb sẽn pid zãnga, ne kɩs-sɩd sẽn pa vigsd ne Kirist la ne b saagrã

[Foto rãmba, seb-neng 16]

Wa yãmba, neb milyõ rãmb tara saagr sɩd-sɩd la kɩs-sɩd sẽn pa vigsdi