Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D mao tɩ laafɩ kell n zĩnd d sʋka

D mao tɩ laafɩ kell n zĩnd d sʋka

Zĩnd-y ne taab ne laafɩ.’—MARK 9:50.

YƖƖLA: 39, 77

1, 2. Kiba-bʋs n be Sɩngr sebrã pʋgẽ, n wilgd neb moor sẽn yõsge? Bõe yĩng tɩ b gomd rẽ yell Biiblã pʋgẽ?

YÃMB tẽra neb moor sẽn yõsge, tɩ b gomd rẽ yell Biiblã pʋgẽ bɩ? Ad kibay a wãn sẽn be Sɩngr sebrã pʋgẽ. A Kayẽ yika zabr ne a yao a Abɛlle, n kʋ-a. (Sɩng. 4:3-8) A Lamek kʋʋ bi-bɩɩg sẽn pogl-a. (Sɩng. 4:23) A Abrahaam ne a Lot pe-kɩɩmbã zaba taaba. (Sɩng. 13:5-7) A Agaar da wa n paoogda a Saara, hal t’a Saara sũur yik ne a Abrahaam. (Sɩng. 16:3-6) B goma a Ismayɛll yell me, n yeel t’a na n zabda ne nebã fãa, la nebã fãa na n zabda ne yẽnda.—Sɩng. 16:12.

2 Bõe yĩng tɩ b gomd mo-yõs-kãensã yell Biiblã pʋgẽ? Bala, sõngda tõnd tɩ d bãng tɩ d sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, yɩl tɩ laafɩ zĩnd d sʋka, d segd n maoome. Leb n wilgda tõnd d sẽn tõe n bao laafɩ wã to-to. D sã n karemd Biiblã kibay sẽn wilgd neb sẽn mao ne zu-loees a woto buudu, nafda tõndo. Bala, d yãtã b sẽn welg b yɛlã to-to wã, n tõe n dɩk yam. Sɩd me, sõngda tõnd tɩ d sã n wa tar zu-loees sẽn wõnd woto, bɩ d bãng d sẽn na n maanega.—Rom. 15:4.

3. Bõe la d na n yã sõs-kãngã pʋgẽ?

 3 Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n yãa d sẽn segd n welg d mo-yõsã võore, la d sẽn tõe n maan dẽ to-to. D leb n na n yãa Biiblã sagls sẽn tõe n sõng tɩ d welg mo-yõsã tɩ laafɩ kell n zĩnd tõnd ne d taabã sʋka, t’a Zeova sũur noom ne-do.

D SẼN SEGD N WELG D MO-YÕSÃ VÕORE

4. Neb wʋsg manesem yaa wãna, la rẽ waa ne zu-loe-bʋse?

4 D tõe n yeelame tɩ yaa a Sʋɩtãan n kɩt tɩ nebã welsd taaba, la b zabd taabã. Bõe yĩnga? Bala, Edɛnne, a yeelame tɩ ned kam fãa ra segd n sooga a menga, n yãk sẽn yaa sõma bɩ sẽn yaa wẽngã a toore, tɩ pa tũ ne Wẽnnaam sõngr ye. (Sɩng. 3:1-5) La d sã n ges ãdem-biisã yɛl sẽn yaa to-to rũndã-rũndã wã, d nee vẽeneg tɩ soog-m-meng a woto wata ne zu-loees bala. Rũndã-rũndã, neb wʋsg soo b mens n maand b yam, tɩ rẽ kɩt tɩ b yaa wuk-m-mens rãmba, rat-m-ye rãmba, la b wagsd taaba, n pa bʋʋd b manesmã sẽn tõe n maan b taabã bũmb ning ye. La rẽ wata ne zaba. D tẽeg tɩ Biiblã yeelame tɩ “sũ-pu-ned wata ne zaba,” la tɩ “sũ-tʋʋn-ned maanda yel-wẽn wʋsgo.”—Yel. 29:22.

5. A Zeezi sagla nebã tɩ b modg n maan bõe?

5 A Zeezi sẽn wa n sõsd ne nebã tãngã zugã, a sagl-b lame tɩ b yɩ neb sẽn modgd n gind mo-yõs wall sẽn welgd-ba, sẽn na yɩl tɩ laafɩ zĩnd bãmb ne b taabã sʋka, baa rẽ sẽn na n yɩ toog to-to, bɩ n nams-b to-to. Wala makre, a yeel-b lame tɩ b yɩ maan-neer dãmba, neb sẽn nong laafɩ, sẽn tõogd b mens n pa yikd b sũyã, sẽn welgd b mo-yõsã tao-tao, la sẽn nong hal baa b bɛɛbã.—Mat. 5:5, 9, 22, 25, 44.

6, 7. a) Bõe yĩng tɩ d segd n welg d mo-yõsã tao-tao? b) Yɩta sõma t’a Zeova Kaset soab fãa sok a meng sogs-bʋse?

6 Tõnd sẽn pʋʋsdã, d sẽn moond koɛɛgã, la d sẽn kẽnd tigissã yaa a Zeova waoogr yĩnga. La d sã n pa maood sẽn na yɩl tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne d taabã sʋka, bõn-kãens fãa pa tat a yam ye. (Mark 11:25) D sã n pa rat tɩ tõnd ne a Zeova zoodã sãame, rẽndame tɩ d to sã n beeg-do, bɩ d sak n kõ-a sugri.—Karm-y Luk 11:4; Efɛɛs-rãmb 4:32.

7 Kiris-ned fãa segd n feesa a meng ne pʋ-peelem, n ges a sã n sɩd sakd n kõta sugri, tɩ laafɩ be yẽ ne a taabã sʋka. D sok d meng woto: Mam kõta sugr nana-nana bɩ? M nonga m tẽed-n-taasã zĩigẽ, baa sẽn beeg-b maamã bɩ? A Zeova ratame tɩ sẽn tũud-b yẽ wã fãa kõt b taabã sugri. Y sã n mi y sũurẽ tɩ sugrã kũun wɛɛngẽ, y segd n modg n paasame bɩ y pʋʋs a Zeova n kos sõngre. Tõnd sã n sik d meng n pʋʋs n kos d saasẽ ba wã sõngre, a na n deegame.—1 Zã 5:14, 15.

NED SÃ N BEEG-YÃ, Y TÕE N BASA TAAL BƖ?

8, 9. Ned sã n maan bũmb tɩ sãam d sũuri, d manesem segd n yɩɩ wãna?

8 Tõnd fãa sẽn yaa koangdbã, ned pa tõe n pa wa maan bũmb wall a gom gomd tɩ sãam d sũuri, bɩ zab-d ye. (Koɛ. 7:20; Mat. 18:7) La a buud sã n wa paam-do, d manesem na n yɩɩ wãna? Ad kibar a yembre. Daar a ye, sãam-biis a yiib n da yase, tɩ saam-bi-poak ta n gom ne-ba. La a goamã sãama b nin-yɛng sũuri. Saam-bi-poakã sẽn loogã, a sɩnga a wɩdga. La  saam-biig a to wã tẽeg-a lame tɩ saam-bi-poakã sẽn tũud a Zeova wã taa yʋʋm 40, la tɩ hal baa zu-loe-kɛgems pʋgẽ menga, a kell n saka a Zeova. La a paas tɩ rẽ kɩtame t’a kɩs sɩd tɩ saam-bi-poakã pa maan pʋ-toog ye. Saam-biigã sɩd tagsame, n wẽneg n yeel a to wã t’a gomdã yaa sɩda. Woto kɩtame tɩ yellã kell n sa.

9 Bõe la kiba-kãngã wilgd tõndo? Wilgdame tɩ ned sã n maan bũmb n beeg-do, d manesem sẽn na n yɩ to-to ne a soabã bee ne tõndo. D sã n yaa ned sẽn nong a taaba, d na n basda b kong-bõonesã taale. (Karm-y Yel-bũn 10:12; 1 Pɩyɛɛr 4:8.) Ned sã n beeg-d tɩ d ‘bas taale,’ a Zeova geta rẽ wa tõnd ‘zu-zẽkre.’ (Yel. 19:11; Koɛ. 7:9) Dẽnd ned sã n maan bũmb bɩ a yeel bũmbu, tɩ tõnd getẽ tɩ yaa d paoogr bɩ tɩ sãamda d sũuri, d segd n deng n soka d meng woto: ‘M tõe n basa taal bɩ? Rẽ yĩnga, seka m na tak sɩda?’

10. a) B sẽn wɩd saam-bi-poak a ye t’a wʋme, a manesem yɩɩ wãna? b) Biiblã sagl-bʋs n sõng saam-bi-poakã t’a bas yellã taale?

10 Wakat ninga b sã n wɩd-d bɩ n gom n paoog-d tɩ d wa wʋme, yɩl n sĩnd tõe n yɩɩ toogo. Saam-bi-poak a Lusi kibarã wilgda rẽ. [1] A yaa so-pakda, la a wa n wʋmame tɩ tigingã neb kẽer n wɩt-a t’a pa tar koe-moonegã minim, la t’a sãamda a sẽkã. Sãama a sũuri, t’a tɩ yã saam-biis tẽeb sẽn bɩ, n kos saglse. Ad a sẽn yeele: “Biiblã sagls nins b sẽn kõ maamã kɩtame tɩ m bãng tɩ m pa segd n bas tɩ nebã sẽn tagsd bũmb ningã pak-ma, la tɩ m tog n bʋʋda m we n yaa ned sẽn tat a Zeova yam.” B nin-yɛng n sagla t’a karem Matye 6:1-4. (Karm-y-yã.) Vɛrse kãensã tẽeg-a lame tɩ sẽn segd n pak-a n yɩɩd yaa a we n noog a Zeova sũuri. A yeelame: “Masã, baa nebã sã n wɩt-m m sẽn moond koɛɛgã to-to wã yĩnga, m sẽn mi tɩ m maanda m sẽn tõe fãa n na n ta a Zeova yamã, m sũur noomame.” Yam-kãngã kɩtame t’a Lusi bas yellã taale.

LA Y SÃ N GETẼ TƖ Y PA TÕE N BAS TAALE?

11, 12. a) Kiris-ned sã n tagsdẽ t’a tẽed-n-taag tara yell ne-a, bõe la a tog n maane? b) A Abrahaam sẽn welg b mo-yõsrã to-to wã wilgda tõnd bõe? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

11 “Tõnd fãa tudgda ne tuudg buud wʋsgo.” (Zak 3:2) D rɩk makr wa y sẽn na n wʋm tɩ bũmb y sẽn maan wall gomd y sẽn gom sãama y tẽed-n-taag sũuri. Bõe la y segd n maane? A Zeezi yeelame: “Fo sã n wa ne f kũun tẽn-kugrã taoore, n zĩnd be n tẽeg tɩ f ba-biig n tar yell ne foom, bɩ f bas f kũunã tẽn-kugrã taoore, n deng n kẽng n tɩ maneg f yellã ne f ba-biigã, n yaool n wa kõ f kũunã.” (Mat. 5:23, 24) Dẽnd y segd n tɩ yã y saam-biigã. La y segd n tẽegame tɩ yaa sẽn na n bao laafɩ. Sak-y n deeg-y tɩ y kongame, la y ra bao n na n wilg-a t’a ka bʋʋm ye. Laafɩ sẽn na n be tõnd ne d tẽed-n-taasã sʋk n tar yõod n yɩɩda.

12 Kibay n be Biiblã pʋgẽ, n wilgd wẽn-sakdbã sẽn tõe n welg b mo-yõsã to-to. Wala makre, a Abrahaam ne a kẽem biig a Lot kibarã. Bãmb b yiibã fãa ra tara rũms wʋsgo, tɩ b rũm-kɩɩmbã wa zabd taab rũmsã wãbneg zĩis poorẽ. Sẽn na yɩl tɩ zabã sa, a Abrahaam yeelame tɩ b welg taaba. La a basame t’a Lot reng n yãk a sẽn dat n kẽngẽ. (Sɩng. 13:1, 2, 5-9) Woto yaa mak-sõng tɛkẽ! A Abrahaam baoa laafɩ, a pa bao a meng nafr ye. A sẽn  sak n bas t’a Lot reng n yãkã, a maana a meng bɩ? Ayo. Rẽ poor bala, a Zeova yeela a Abrahaam t’a na n ning-a-la bark hal tɩ zʋʋg a sẽn bõnã. (Sɩng. 13:14-17) Yam-bʋg la kiba-kãngã kõt tõndo? D sã n sak n bõn sẽn na yɩl tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne d to sʋka, a Zeova na n ning-d-la barka. [2]

13. Yel-gɛtã sẽn bool saam-biigã t’a gom goam sẽn sãamd sũurã, a maana wãna? Yam-bʋg la d tõe n dɩk b kibarã pʋgẽ?

13 Ad kibar a to. Tigis-kãseng yel-gɛt n bool saam-biig telefonnẽ n na n kos-a t’a sõng-a tigsgã yell gesg pʋgẽ. Saam-biigã goma goam sẽn sãamd sũuri, n bas n kup telefonnã. Yaa yel-gɛtã sẽn ledg ned ningã n da sãam saam-biigã sũuri. Yel-gɛtã pa bas tɩ saam-biigã goamã yik a sũuri, la a pa sĩnd wa yell kae ye. A basame tɩ yɩ bilfu, t’a lebg n bool-a, n yeel-a tɩ yɩta sõma tɩ b yã taaba. Semen poore, b sɩd sega taab Rĩungã roogẽ. B reng n pʋʋsa a Zeova. Rẽ poore, b sõsa sẽn na ta lɛɛre, tɩ saam-biigã togs yellã sẽn yɩ to-to. Yel-gɛtã maaga a yĩng n kelg-a, tɩ b yaool n naag taab n tẽeg Biiblã sagls a wãna. Woto kɩtame tɩ yellã kell n sa, tɩ b naag taab n tʋm tigis-kãsengã sasa. Saam-biigã sũur yaa noog ne yel-gɛtã, a sẽn bʋk a sũur tɩ b tõog n welg yellã.

SEKA Y NA TOGS KÃSEM-DÃMBÃ BƖ?

14, 15. a) Yel-bʋs pʋgẽ la d segd n tũ sagls nins sẽn be Matye 18:15-17 pʋgẽ wã? b) A Zeezi wilga bũmb a tãab d sẽn segd n maane. Sõdg-y rẽ, la y wilg d sẽn segd n tũ-b ne raab ningã.

14 Naoor wʋsgo, kiris-ned ne a to moor sã n yõsge, b segd n modg n welg-a lame tɩ ned pa kẽes a toog ye. La a Zeezi yeelame tɩ yɛl kẽer pʋgẽ, tõe n yɩɩ tɩlɛ tɩ tigingã neb kẽer kẽes  b toogo. (Karm-y Matye 18:15-17.) La pa mo-yõs-bõonesã yell la a Zeezi sẽn gomdã ye. Bõe n wilgd rẽ? A Zeezi yeelame tɩ saam-biigã sã n tɩ yã bɛɛgdã tɩ pa yãk nenga, t’a kɩt tɩ kaset rãmb yãag-a tɩ b kẽng tɩ rẽ me pa yãk nenga, t’a kong n togs kãsem-dãmbã, tɩ bɛɛgdã kell n pa kelg bãmb me, bɩ b “ges a soabã wa ned sẽn ka pʋʋsd Wẽnnaam la a wa yaood dɛɛgda.” Woto rat n yeelame tɩ yaa kongr sẽn sek b na yiis a soabã tigingã pʋgẽ, a sã n pa sak n na n tek yam. Tõe n yɩɩ wa kãnegre, pa rẽ bɩ zãmb wall wẽgbo. La leb n pa yel-wẽn-kãsems wa yoobo, bõn-naands pʋʋsgo, rap sẽn kẽed ne taab bɩ pagb ne taabã ye. Bala yel-wẽn-kãens buudã, yaa kãsem-dãmbã n segd n bʋ.

Tõe tɩ pa na n yɩ vugr bal la d na n tɩ yã d tẽed-n-taagã, n tõog tɩ yellã maneg ye (Ges-y sull 15)

15 A Zeezi saglgã yaa sẽn na n wilg tõnd d sẽn tõe n maan to-to tɩ yellã welg ne nonglem. (Mat. 18:12-14) Wãn-wãn la d tõe n tũ a saglgã? 1) D segd n deng n maka yellã welgr tõnd d yiibã sʋk bala, n da bao tɩ ned kẽes a toog ye. Tõe tɩ pa na n yɩ vugr bal la d na n tɩ yã d to wã ye. La sã n kell n pa welge, d maanda wãna? 2) D tog n baoo ned sẽn maan kaset ne yellã, bɩ sẽn tõe n wilg beegr sã n sɩd zĩndame bɩ pa zĩndi. Yellã sã n welge, fo ‘paama f ba-biigã.’ La sã n pa yãk nenga, wakat kãng masã 3) la f tog n dɩk yellã n togs kãsem-dãmbã.

16. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ d sã n tũ a Zeezi saglsã n na n welg yelle, d tõogd n welg-a-la ne nonglem?

16 Naoor wʋsgo, d tõogd n welga yellã, n pa yã n tũ Matye 18:15-17 sagls a tãabã fãa ye. Woto yaa bõn-sõngo. Bala, wilgdame tɩ naoor wʋsgo, sẽn beeg-a wã sakd n deega a kongrã, tɩ pa yɩ tɩlɛ tɩ b yiis-a tigingã pʋgẽ ye. Ned ning a sẽn beegã me sakd n kõo sugr sẽn na yɩl tɩ laafɩ le zĩndi. Dẽnd a Zeezi saglgã wilgdame tɩ ned sã n beeg tõndo, wall d moor n yõsge, pa segd tɩ d yɩ tao-tao n tɩ togs kãsem-dãmbã ye. D sã n wa tɩ togsd kãsem-dãmbã, segd n mikame tɩ d maka yellã welgr d yiibã sʋk n pa tõoge, n tall kaset rãmb n kẽng tɩ baas n pa yãk nenga, tɩ yaool n yaa vẽeneg tɩ bɛɛgdã maana yel-wẽnde.

17. D sã n maood sẽn na yɩl tɩ laafɩ kell n zĩnd tõnd ne d taabã sʋka, bark-bʋs la d paamda?

17 Ninsaalbã sẽn nan ket n yaa koangdbã, mo-yõs pa tõe n pa zĩnd tõnd ne taab sʋk ye. A Zeezi karen-biig a Zak ra yeela woto: “Ned sã n ka tudg ne a goamã, a yaa ned sẽn zems zãnga, n tõe n gãd a yĩngã tõre.” (Zak 3:2) Sẽn na yɩl n welg d mo-yõsã, yaa tɩlɛ tɩ d maan d sẽn tõe fãa n “bao laafɩ n maan bũmb nins sẽn wat ne-a.” (Yɩɩn. 34:15, Wẽnnaam Sebre, 1983) D sã n modgd n baood laafɩ, na n kɩtame tɩ tõnd ne d tẽed-n-taasã moor noome, tɩ zems-n-taar be d sʋk hal tɩ be yamleoogo. (Yɩɩn. 133:1-3) La sẽn yɩɩd fãa, na n kɩtame tɩ tõnd ne a Zeova zoodã tall pãnga. Bala, a yaa “Wẽnnaam sẽn so laafɩ.” (Rom. 15:33) D sã n dat n paam bark kãensã, d segd n modgd n welgda d mo-yõsã, tɩ laafɩ kell n zĩnd tõnd ne d taabã sʋka.

^ [1] (sull 10) D toeema a yʋʋrã.

^ [2] (sull 12) Ad kibay a taab sẽn wilgd neb sẽn welg b mo-yõse: A Zakoob ne a Ezayi kibarã (Sɩng. 27:41-45; 33:1-11); A Zozɛf ne a kẽem-dãmbã kibarã (Sɩng. 45:1-15); n paas a Zedyõ ne Efrayiim nebã kibarã. (Bʋ. 8:1-3) Tõe tɩ yãmb mengã tẽra kibay a taaba.