Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

 ZÃMSGÃ YĨNGA 38

“Bɩ y wa mam nengẽ, . . . la mam na bels yãmba”

“Bɩ y wa mam nengẽ, . . . la mam na bels yãmba”

“Bɩ y wa mam nengẽ, yãmb fãa sẽn yɛ la sẽn tʋk zɩɩbo, la mam na bels yãmba.”—MAT. 11:28.

YƖƖLL 17 D sõng nebã ne yamleoogo

D SẼN NA N Yà Wà*

1. Wa b sẽn togs Matiye 11:28-30 wã, bõe la a Zeezi yeel neb kʋʋngo?

DAAR a ye, neb kʋʋng n da kelgd a Zeezi, t’a wa yeel-b yaa: “Bɩ y wa mam nengẽ, . . . la mam na bels yãmba.” (Karm-y Matiye 11:28-30.) A Zeezi gomdã pa gom-vɩɩd ye. Tẽeg-y bũmb ning a sẽn maan n sõng pag a ye sẽn da bẽed bã-kɛgengã.

2. Bõe la a Zeezi maane, n sõng pag a ye sẽn da bẽede?

2 Pagã ra pa le tar a sẽn na maan ye. A kẽnga tɩpdb ka tɛk nengẽ, la pa yãk neng ye. A namsa yʋʋm 12, n kell n pa paam a bãagã tɩɩm ye. Tõogã ra wilgame t’a bãagã kɩtame t’a yaa rẽgdo. (Maan. 15:25) La pagã wa n wʋmame t’a Zeezi tõeeme tɩ ned bãag sa. Rẽ n so t’a na n bao a Zeezi zĩiga. A sẽn ta a Zeezi nengẽ wã, a sɩɩsa a zugẽ fuugã noore. Zĩig pʋgẽ bala, a bãagã saame! A Zeezi kɩtame tɩ pagã bãag sa, la a maana bũmb a to me. A manesem sẽn yɩ to-to ne pagã kɩtame tɩ pagã bãng vẽeneg t’a nong-a lame, la a nand-a. Wala makre, a boola pagã t’a “biiga.” Sɩd-sɩdã, tog n sɩd belsa pagã hal sõma!—Luk 8:43-48.

3. Sogs-bʋs la d na n leok sõs-kãnga pʋgẽ?

3 Yaa pagã n kẽng a Zeezi nengẽ. A maana a sẽn tõe fãa n bao a Zeezi sẽn beẽ. Yaa tõnd me n segd n maan d sẽn tõe fãa, n sak n waa a Zeezi nengẽ wa a sẽn datã. Rũndã-rũndã wã, a Zeezi pa na n maan yel-solemde, tɩ sẽn sak-b n ‘wa a nengẽ’ wã bãasã sa ye. La a ket n yeta tõnd yaa: “Bɩ y wa mam nengẽ, . . . la mam na bels yãmba.” Sogsg a nu la d na n leoke: Bõe la  d segd n maan tɩ wilg tɩ d sak n waa a Zeezi nengẽ? A sẽn yeel tɩ d ‘rɩk a gollã n pidã’ võor yaa bõe? Bõe la d tõe n maane, tɩ wilg tɩ d ‘tũuda a naoã’? Bõe yĩng tɩ tʋʋmd ning a sẽn kõ-dã yaa tʋʋmd sẽn belsd neda? La wãn to la d tõe n kell n pid a gollã, n paam belsgo?

“BƖ Y WA MAM NENGẼ”

4-5. Togs-y bũmb kẽer d sẽn tõe n maane, tɩ wilg tɩ d saka a Zeezi sẽn yeel tɩ d wa a nengẽ wã.

4 Bũmb d sẽn tõe n maan tɩ wilg tɩ d sak n waa a Zeezi nengẽ, yaa d sẽn na n modg wa d sẽn tõe tɛk n bao n bãng a sẽn yeele, la a sẽn maane. (Luk 1:1-4) Ned pa tõe n deeg d zĩigẽ n maan woto ye. Yaa ned kam fãa n segd n zãms bũmb nins Biiblã sẽn yet a Zeezi zugã. Ned sã n deeg lisg n lebg kiris-neda, rẽ me wilgdame t’a soab saka a Zeezi sẽn yeel tɩ d wa a nengẽ wã.

5 Bũmb me d sẽn tõe n maan tɩ wilg tɩ d sak n waa a Zeezi nengẽ, yaa d sẽn na n mi n bao kãsem-dãmbã sõngre. A Zeezi tũnugda ne nin-kãensã sẽn yaa “kũun sẽn yaa rapã,” n get a piisã yelle. (Efɛ. 4:7, 8, 11; Zã 21:16; 1 Pɩy. 5:1-3) Tõnd n segd n bao b zĩigẽ, n kos-b sõngre. D ra tags tɩ yaa kãsem-dãmbã n tog n bãng sẽn be tõnd yamẽ wã, la sõngr ning d sẽn datã ye. Saam-biig yʋʋr sẽn boond t’a Ziliyẽ yeelame: “M da tʋmda Betɛllẽ, n wa segd n base, bãag yĩnga. M zoa n yeel-m t’a tagsdame tɩ yɩta sõma tɩ m kos tɩ kãsem-dãmb wa sõs ne-ma, n keng m raoodo. Sɩngrẽ wã, m da pa ne rẽ yõod ye. La m wa n baas n kosa b sõngre. B sɩd wa n kaaga maam, n keng m raood sõma! Yɩɩ wa b kõ-m-la kũun sẽn pa tõe n bãng n bilgi.” Kãsem-dãmb wa sẽn tɩ kaag-b a Ziliyẽ wã sẽn maand sɩd ne a Zeova wã, b tõe n sõnga tõnd tɩ d bãng “Kiristã yamã,” rat n yeel t’a tagsg sẽn yaa a soaba, n dɩk a togs-n-taare. (1 Kor. 2:16; 1 Pɩy. 2:21) B sã n sõng-d woto, yaa wa b kõ-d-la b sẽn tar fãa.

“RƖK-Y MAM GOLLÃ N PIDI”

6. A Zeezi sẽn yeel tɩ d ‘rɩk a gollã n pidã,’ rat n yeelame tɩ bõe?

6 A Zeezi sẽn yeel tɩ d ‘rɩk a gollã n pidã,’ tõe t’a rat n yeelame tɩ d “sak t’a yɩ d Zu-soaba.” Tõe n dat n yeelame me tɩ d “wa naag yẽ n pid a gollã tɩ d lagem taab n tʋm a Zeova tʋʋmã.” Sẽn yaa soab fãa, a sẽn gomd goll yellã, yaa tʋʋmd yell la a gomda.

7. Sẽn zems ne Matiye 28:18-20 wã, tʋʋm-bʋg la b kõ tõndo, la d tõe n basa d yam ne bõe?

7 Ned sã n dɩk a meng n kõ a Zeova n deeg lisgu, rẽ me wilgdame t’a soab sak n waa a Zeezi nengẽ. A Zeezi ratame tɩ ned buud fãa wa a nengẽ. A kõn tol n zãgs t’a kõn deeg ned sẽn dat ne a sũur fãa n tũ Wẽnnaam ye. (Zã 6:37, 38) A Zeezi poorẽ dãmbã fãa paamame n tõe n naag-a n tʋm tʋʋmd a Zeova sẽn kõ-a. Yaa koe-noogã moonego. D tõe n basa d yam t’a Zeezi na n zĩnda ne-d wakat fãa, n sõng-d tɩ d tʋm tʋʋmdã.—Karm-y Matiye 28:18-20.

“TŨ MAM NAOÔ

D belsd d taabã wa a Zeezi (Ges-y sull a 8-11) *

8-9. Bõe yĩng tɩ neb nins sẽn da yaa sik-m-mens rãmb tɩ nebã pa nand-bã ra nong a Zeezi zĩigẽ? Bõe la d segd n sok d menga?

8 Sik-m-mens rãmbã b sẽn da pa nandã ra nonga a Zeezi zĩigẽ. (Mat. 19:13, 14; Luk 7:37, 38) Bõe yĩnga? Bala a yel-manesmã ra yaa toor fasɩ ne Fariziẽ-rãmbã. Nin-kãensã sẽn yaa tũudmã taoor dãmbã ra yaa zẽk-m-mens rãmba, n pa nand neb a taabã ye. (Mat. 12:9-14) A Zeezi yẽ ra yaa sik-m-meng soaba, n da nong nebã. Fariziẽ-rãmbã ra nonga yʋʋr la naam. A Zeezi wilgame tɩ woto pa sõma ye. A sagla a karen-biisã tɩ b segd n sika b mens n tʋm n kõ b taabã. (Mat. 23:2,  6-11) Fariziẽ-rãmbã ra modgda nebã tɩ b maand bãmb daabo, tɩ nebã zoet-ba, n yɛɛsd b sẽn tõe n maan-b bũmb ningã. (Zã 9:13, 22) La a Zeezi goamã ne a manesmã ra wilgdame t’a nonga nebã, tɩ ra belsd-ba.

9 Yãmb rɩkda a Zeezi togs-n-taar bɩ? Sok-y y meng yaa: ‘Nebã getame tɩ m yaa ned sẽn tõe a sũuri, la sik-m-meng soab bɩ? M taabã neer yĩnga, m na n sak n tʋma tʋʋmd sẽn wõnd paoogda ned bɩ? M bʋkda m meng ne m taabã bɩ?’

10. A Zeezi manesmã ra kɩtame tɩ yaa nana ne a karen-biisã tɩ b naag-a n tʋme. Bõe n wilgd rẽ?

10 A Zeezi yel-manesmã sẽn da yaa to-to wã kɩtame tɩ sẽn da tʋmd-b ne-a wã yam da gãe. Yẽ me ra zãmsd-b-la bũmb wʋsgo, hal n nong rẽ. (Luk 10:1, 19-21) A manesem sẽn da yaa to-to wã kɩtame tɩ b ra pa yɛɛsd n pa rat n sok-a sogsg ye. A Zeezi meng ra mi n sok-b-la b tagsgo. (Mat. 16:13-16) Wa tɩɩs sẽn be zĩ-sõngẽ sẽn bɩt la b womd biis sõma wã, a Zeezi karen-biisã me sũy ra nooma b sẽn da paam n be ne-a wã. B ra reegda bũmb nins a sẽn zãmsd-bã, n tʋmd tʋʋm-sõma.

Yɩ-y ned pẽnegr sẽn yaa nana

Tʋmd-y Wẽnnaam tʋʋmã ne yẽesem

Yɩ-y sik-m-meng soaba, la y nong tʋʋma *

11. Bõe la d segd n sok d mense?

11 Yãmb tara taoor-sobendo, n segd n ges neb wall tʋʋmd ning yell bɩ? Bɩ y sok y meng yaa: ‘Tʋʋmã zĩigẽ la zakẽ, mam manesem yaa wãn ne m taabã? B neeme tɩ m yaa ned sẽn baood laafɩ bɩ? Yaa nana ne m taabã tɩ b sok-m sogsg bɩ? M sakd n kelgda neb a taabã me tagsg bɩ?’ D pa tol n dat n yɩ wa Fariziẽ-rãmbã sẽn da kis ned sẽn sokd-b sogsgo, la b namsd neb nins tagsg sẽn yaa toor ne-bã ye.—Mark 3:1-6; Zã 9:29-34.

“MAM NA BELS YÃMBA”

12-14. Bõe yĩng tɩ tʋʋmd ning a Zeezi sẽn kõ-dã yaa tʋʋmd sẽn belsd neda?

12 Bõe yĩng tɩ tʋʋmd ning a Zeezi sẽn kõ-dã yaa tʋʋmd sẽn belsd tõndo? Bʋʋmã waoogame. La d na n goma a wãn yell bala.

13 D tara yel-gɛtb sẽn get d yell sõma. A Zeova yaa tõnd yel-gɛt sẽn ka to. A pa taoor soab sẽn pa mi a zaamẽ, wall sẽn yaa dem-dem ye. A nanda tʋʋm nins fãa d sẽn tʋmdã.  (Ebre. 6:10) A leb n kõta tõnd pãng tɩ d tʋmd tʋʋmã a sẽn kõt tõndã. (2 Kor. 4:7; Gal. 6:5) D Rĩm a Zeezi me sẽn get d yell to-to wã yaa mak-sõngo. (Zã 13:15) Kãsem-dãmbã me sẽn get d yellã maoodame n dɩkd a Zeezi sẽn yaa “pe-kɩɩm-kãsengã” togs-n-taare. (Ebre. 13:20; 1 Pɩy. 5:2) B modgdame n zãmsd tõnd la b kogend tõndo, tɩ b ned kam fãa maand a sẽn tõe fãa n na n yɩ nin-bʋgsgo, ned sẽn kengd a taabã pelse, la ned sẽn tar raoodo.

14 D tara tũud-n-ta-sõma tɛkẽ. Nin-buiid le kae n nong taab la b tʋmd tʋʋm sẽn be bark wa tõnd ye. Tags-y n ges-y! D sẽn tʋmd ne neb ninsã yaa neb sẽn zãad b mens sõma, la b pa zẽkd b mense, n tagsdẽ tɩ b sãoo b taabã ye. B tara bãngr la minim wʋsgo, la b pa nand b mens tɩ loog ye. B pʋd n getame tɩ neb a taabã yɩɩda bãmba. B yamẽ wã, tõnd pa b tʋmd-n-taas bal ye. D yaa b zo-rãmb me. D zoodã tara pãnga, hal tɩ b na n sak kũum tõnd yĩnga!

15. D tagsg segd n yɩɩ wãn ne tʋʋmd ning Wẽnnaam sẽn kõ-dã?

15 D tara tʋʋmd sẽn be barka. D sõngda nebã tɩ b bãngd sɩdã a Zeova zugu, tɩ pukd ziri nins a Sʋɩtãan sẽn yelgdã. (Zã 8:44) A Sʋɩtãan yelgda ziri ka tɛk sẽn kɩt tɩ nebã pa tẽed manegre, tɩ namsd-b wʋsgo. Wala makre, a ratame tɩ d tẽ t’a Zeova pa na n kõ tõnd sugr d yel-wẽnã yĩnga, la tɩ d pʋd n yaa ned b sẽn pa tõe n nongẽ. Woto yaa ziri fasɩ! Rẽ me, namsda ned hal sõma! Sɩd-sɩdã, d sẽn sak n wa a Zeezi nengẽ wã, d paama d yel-wẽnã sugri. Sẽn paase, a Zeova nonga tõnd ned kam fãa wʋsgo. (Rom. 8:32, 38, 39) D sẽn paam n sõngd nebã tɩ b bãngd a Zeova, n teegd-a la b toeemd b vɩɩmã yaa bũmb sẽn kõt-d sũ-noog meng-menga. 

D KELL N PID A ZEEZI GOLLÃ, N PAAM BELSGO

16. Bõe n wilgd tɩ zɩɩb ning a Zeezi sẽn dat tɩ d tʋkã yaa toor fasɩ ne d zɩɩb a taabã?

16 Zɩɩb ning a Zeezi sẽn dat tɩ d tʋkã yaa toor fasɩ ne d zɩɩb a taabã. Wala makre, sã n yaa bao-n-kõ-noorã tʋʋm la d tʋm daar tõr n sigi, yaamsã yaa wʋsgo. Rẽ me, wʋsg yetame tɩ sũ-noog ka a pʋgẽ ye. La sã n yaa tʋʋmd a Zeova ne a Zeezi sẽn kõ-d la d tʋm-yã, baa rɩk sẽka, d sũ-noogã yaa wʋsgo. D mi n tʋmame n sig zaabr tɩ yaamsã yaa wʋsgo, tɩ yɩl n kẽng tigissã bɩ yaa tɩlɛ tɩ d wõr d mense. La naoor wʋsgo, d sã n wa kuiis tigissã poore, rẽ tɩ d paama belsg la raoodo. D sã n maan modgr n yi koɛɛgã mooneg me, wall yaa Biiblã la d zãms-yã, d paamda belsg la raoodo. Keoor ning d sẽn paamdã yɩɩgda d modgrã!

17. Bõe yĩng tɩ d segd n gũus tɩ d magbã zems d pãnga?

17 La segdame tɩ d magbã zems d pãngã. D ra yĩm tɩ d pãngã tara koak ye. Rẽ wã, d tog n gũusa ne d sẽn magd n na n maanã. Wala makre, d sã n dat n bao paoong wʋsgo, d tõe n sãama d pãng zaalem. D tẽeg a Zeezi sẽn yeel bi-bɩɩg ning sẽn da yaa ra-kãagrã. A ra soka a Zeezi yaa: “Bõe la m segd n maan n wa paam vɩɩm sẽn ka sɛtã?” A ra zoe n tũuda tõogã. Tog n da pa nin-wẽng ye. Bala, Mark evãnzillã pʋgẽ, b tolg n togsame t’a Zeezi ges-a lame t’a “sũur noom ne-a.” A Zeezi wilga bi-bɩ-kãngã sẽn da yaa naabã bũmb a sẽn segd n maane. A yeel-a lame yaa: “Kẽng n tɩ koos bũmb nins fo sẽn so wã . . . la f wa tũ maam.” Bi-bɩɩgã ra rat n tũu a Zeezi, la a pa sak n na n bas a paoongã sẽn da yaa wʋsgã ye. (Mark 10:17-22) Rẽ kɩtame t’a zãgs zɩɩb ning a Zeezi sẽn da rat t’a tʋkã, n yãk yam n na n kell n yɩ ‘arzɛgsã yamba.’ (Mat. 6:24) Sã n da yaa yãmba, bõe la y na n yãke?

18. Bõe la d segd n mi n sok d mense, la bõe yĩnga?

18 Yɩta sõma tɩ d mi n sok d meng n gese, bõe la d lʋɩɩsd taoor d vɩɩmã pʋgẽ? Bõe yĩnga? Bala, na n sõng-d lame tɩ d bʋgs n ges d sã n pa sãamd d pãngã zaalem. Ad bi-bɩɩg yʋʋr sẽn boond t’a Mark sẽn yeele: “Hal sẽn kaoose, m da tagsdame tɩ m pa gĩd m vɩɩmã ne bõn-bɛd ye. M da yaa so-pakda, la wakat fãa m da tagsda ligdã yelle, la m sẽn na n maan to-to n vɩɩmd naar pʋgẽ. M da pa wʋmd m vɩɩmã sẽn lebg toogã võor ye. La m wa n bãngame tɩ yaa m mengã raab la m da lʋɩɩsd taoore, n kõt a Zeova sẽk la pãng ning sẽn kellã masã.” A Mark toeema yam, la a toeem bũmb kẽer a vɩɩmã pʋgẽ, n paam sẽk n na n maneg n wɩng ne a Zeova tʋʋmdã. A yeelame: “M mi n maanda yɩɩr ligdã wɛɛngẽ, la ne a Zeova la a Zeezi sõngre, m tõog n lʋɩɩsa a Zeova tʋʋmdã taoore.”

19. Bõe yĩng tɩ yaa tɩlɛ tɩ d tʋʋmdã yɩ wa a Zeova sẽn datã?

19 D sã n dat n kell n pid a Zeezi gollã, n paamd belsgo, bũmb a tãab n yaa tɩlɛ. Pipi, d tʋʋmdã segd n yɩɩ wa a Zeova sẽn datã. Yaa a Zeova tʋʋmd la d tʋmda. Dẽnd d segd n tʋma tʋʋmdã wa a sẽn dat to-to wã. Tõnd yaa tʋm-tʋmdba. A Zeova la tʋʋmdã soaba. (Luk 17:10) D sã n pid gollã, la d rat n tʋm tʋʋmdã wa d sẽn dat to-to, d na n namsa d menga. B sã n balg naaf t’a vɩgd n dat n tees a sẽn datẽ, n pa rat n kẽng b sẽn dat t’a kẽng zĩig ningã, baa a tar pãnga, a na n yaame, bɩ n pogle. Woto me, yaa d sã n sak t’a Zeova wilgd tõnd sor la d na n tõog n maan bõn-kãsemse, la d tõog d zu-loeesã. D tẽeg  tɩ ned pa tõe n gɩdg a Zeova raabã pidsg ye.—Rom. 8:31; 1 Zã 4:4.

20. D sẽn pid a Zeezi gollã segd n yɩɩ bõe yĩnga?

20 Yiib-n-soaba, pa segd n yɩ yam-yood yĩng la d tʋmd tʋʋmdã ye. D raab yaa d Ba a Zeova sẽn nong-dã yʋʋr paam waoogre. Pipi kiris-nebã wakatẽ, neb n da tʋmd Wẽnnaam tʋʋmã b mens nafr wall yõod a to yĩnga. La pa yã n kaoos la b sũ-noogã sa, tɩ b pidg a Zeezi gollã ye. (Zã 6:25-27, 51, 60, 66; Fili. 3:18, 19) La neb nins sẽn da tʋmd b sẽn nong Wẽnnaam la b taabã yĩngã yẽ kell n pida gollã ne sũ-noogo, b yõor tɛka, n da saagdẽ tɩ b na n wa tɩ naaga Kiristã saasẽ n maan Wẽnnaam daabã. Wa nin-kãense, sã n pa yam-yood yĩng la d pid a Zeezi gollã, d sũ-noogã pa na n sa ye.

21. Sẽn zems ne Matiye 6:31-33, d tõe n kɩsa sɩd t’a Zeova na n maana bõe?

21 Tãab-n-soaba, d segd n kɩsa sɩd t’a Zeova na n sõng-d lame. Tõnd yãka yam n na n sak n mong d mens bũmb wʋsg d vɩɩmã pʋgẽ, la d tʋm wa d sẽn tõe fãa. A Zeezi keoog-d lame tɩ nebã na n nams-d lame. La d tõe n kɩsa sɩd tɩ sẽn wa n yaa yell ning fãa, a Zeova na n kõ-d-la raood tɩ d tõog toogo. D sã n ket n tõogd toogo, d raoodã me na n tara paasgo. (Zak 1:2-4) D tõe n kɩsa sɩd me t’a Zeova na n kõ-d-la sẽn yaa tɩlɛ wã, la t’a Zeezi sẽn yaa d pe-kɩɩmã na n wilg-d-la sore, la tɩ d tẽed-n-taasã na n kengda d pelse. (Karm-y Matiye 6:31-33; Zã 10:14; 1 Tes. 5:11) D raabã yɩɩda woto sɩda?

22. D tõe n maana sũ-noog ne bõe?

22 A Zeezi sẽn kɩt tɩ pagã bãagã sa wã, baraarã, pagã paama belsg tɛkẽ! La a sã n da rat belsg wakat sẽn kõn sa, ra yaa tɩlɛ t’a lebg Kiristã karen-biiga. Yãmb tagsdame t’a lebga a Zeezi karen-biig bɩ? Sã n mik t’a sakame n pid a Zeezi gollã, d tags n ges a keoorã. Tõe tɩ masã, a bee saasẽ ne a Zeezi. Sẽn yaa bũmb ning fãa la a sak n bõn sẽn na yɩl n tũ Kiristã, pa tõe n dɩk n mak ne keoorã ye. D saagdame tɩ d na n vɩɩmda wakat sẽn kõn sa tẽngã zug tɩ yaa saasẽ me, d zoe n tõe n maanda sũ-noog wʋsgo, d sẽn sak n ‘waa a Zeezi nengẽ’ wã!

YƖƖLL 13 Kiris kõo tõnd mak-sõngo

^ sull 5 A Zeezi yeta tõnd ned kam fãa tɩ d wa yẽ nengẽ. Bõe la d segd n maan tɩ wilg tɩ d sak n waa a nengẽ, wa a sẽn yeelã. D na n leoka sok-kãngã. Sõs-kãnga na n leb n sõnga tõnd tɩ d bãng belsg ning d sẽn paamde, d sã n naag Kiristã n tʋmdẽ.

^ sull 60 FOT-RÃMBÃ BILGRI: A Zeezi ra maanda bũmb toor-toore, n belsd a taabã.

^ sull 66 FOT-RÃMBÃ BILGRI: Wa a Zeezi, saam-biigã me maanda bũmb toor-toore, n belsd a taabã.