Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Kom-bɩɩse, yãmb tõeeme tɩ y vɩɩmã tall barka

Kom-bɩɩse, yãmb tõeeme tɩ y vɩɩmã tall barka

“Yãmb na n kɩtame tɩ m bãng vɩɩm sore.”—YƖƖN. 16:11.

YƖƖLA: 133, 89

1, 2. Wãn to la a Toni kibarã wilgd tɩ ned tõe n toeemame?

A TONI ba wã maana kaalem t’a ket n paoodẽ. A sẽn wa n be kolɛɛsã, kellẽ-la bilf t’a bas lekollã, bala, a ra pa nong karengã woto ye. Sibr la hat fãa, a ra tʋgd n geta filim-dãmba, wall a kẽnd a zo-rãmb nengẽ. A ra pa nen-kɛglem soaba, a ra pa yũud dorg me. La a ra vɩɩ woto bala, n pa tar a sẽn dat n maan ye. A ra pa kɩs sɩd meng tɩ Wẽnd beeme ye. Daar a ye, a sõsa ne rao ne a pag sẽn yaa a Zeova Kaset rãmba, n wilg-b tɩ yẽ pa kɩs sɩd tɩ Wẽnd beeme, la a sok-b sogsgo. B kõ-a-la borsiir-dãmb a yiibu. Yaa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie borsiirã ne La vie a-t-elle été créée? wã.

2 B sẽn wa n lebg n tɩ kaag-a wã, b mikame t’a toeema fasɩ. A karma borsiir-dãmbã sõma, hal tɩ põd-põde, n pa le wõnd seb-paal ye. A yeel-b lame yaa: “Sɩd-sɩdã, Wẽnnaam tog n beeme.” A sakame tɩ b na n wat n zãmsd-a Biiblã. Bilf-bilfã, a tagsg sẽn da yaa a soab vɩɩmã zugã toeemame. A karengã me lebga sõma, hal t’a ra be karen-biis wʋsg taoore. Linga baa lekollã dirɛktɛɛre. A yeela a Toni yaa: “Fo toeema hal wʋsgo, f not-rãmbã me lebga sõma. Yaa fo sẽn kẽ a Zeova Kaset rãmbã tũudmã yĩng bɩ?” A Toni leok-a lame tɩ n-ye, la a kell n togs-a  bũmb kẽer a sẽn bãng Biiblã pʋgẽ. A karma kolɛɛsã n baase. Rũndã-rũndã, a yaa wakat fãa so-pakda, la kãsemb-sõngda. A sũur nooma hal wʋsgo, bala masã, a paama Ba. Yaa a Zeova.—Yɩɩn. 68:6.

SAK-Y-YÃ A ZEOVA, TƖ Y SẼN MAAND FÃA YÃK NENGA

3. Bõe la a Zeova sagend bi-bɩɩg fãa t’a maane?

3 A Toni kibarã tẽegda tõnd t’a Zeova sɩd nonga kom-bɩɩsã hal wʋsgo, n dat b neere. Kom-bɩɩse, a Zeova ratame tɩ y vɩɩmã tall barka, tɩ y paam sũ-noogo. Rẽ n so t’a sagend bi-bɩɩg fãa, n yet-a yaa: “Tẽeg f naandã yell f bi-bɩɩlem wakate.” (Koɛ. 12:1) Yaa sɩd tɩ rẽ maaneg pa nana dũni-kãngã pʋgẽ ye. La pa rat n yeel tɩ pa tõe ye. Ne Wẽnnaam sõngre, y tõe n paamame tɩ y vɩɩmã tall bark masã menga, la baa y sã n wa lebg kãsemba. D na n goma Israyɛll nebã sẽn tõog n zab n deeg kãabg tẽngã, la a Davɩɩd sẽn zab ne a Goliat n tõogã yelle, tɩ sõng-d tɩ d rɩk yam.

4, 5. Israyɛll nebã sẽn tõog n deeg kãabg tẽngã, la a Davɩɩd sẽn tõog a Goliatã wilgda tõnd bõe? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fot-rãmbã.)

4 Israyɛll nebã sẽn wa n kolg kãabg tẽngã, a Zeova pa yeel-b tɩ b mao n paam zabr minim n paase, wall tɩ b segl b mens zabr yĩng ye. (Tõo. 28:1, 2) A yeel-b lame tɩ b sak yẽ tõodã la b teeg-a. (Zoz. 1:7-9) Ne ninsaal tagsgo, wõnda saglg sẽn ka nenga. La ra yaa sagl-sõng tɛkẽ! Sɩd me, a Zeova sõng-b lame tɩ b tõog n dees Kanaã tẽnsã yembr-yembre. (Zoz. 24:11-13) Sẽn na yɩl n sakd Wẽnnaam, yaa tɩlɛ tɩ d kɩs-a sɩd zãnga. La d sã n kɩs-a sɩd woto, d sẽn maand fãa yãkda nenga. Pĩnd wẽndẽ, ra yaa woto, la baa rũndã-rũndã menga.

5 A Goliat ra yaa zabr gãndaoogo. A woglem ra taa metr a tã la bala, a ra tara zab-teed sõma me. (1 Sãm. 17:4-7) La a Davɩɩd yẽ ra pa tar zab-teed woto ye. Yaa a loaabgã, la a sẽn tẽed Wẽnnaam a Zeova wã. Sẽn pa tar-a tẽeb nifẽ, wõnda a Davɩɩd sẽn dat n zab ne a Goliatã yaa yalemdo. La sɩd-sɩdã, yaa a Goliat n ka yam.—1 Sãm. 17:48-51.

6. Bõe yell la d na n gom sõs-kãnga pʋgẽ?

6 Sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ, d yãa bũmb a naas sẽn tõe n sõng tɩ d vɩɩmã tall barka. Yaa d sẽn na n kengd d tẽebã, n yõg zood ne neb sẽn nong a Zeova, n bãng n yãk d sẽn dat n maanega, la d wilg tɩ d sũur nooma ne lohorem ning Wẽnnaam sẽn kõt tõndã. Sõs-kãnga pʋgẽ, d na n maneg n goma rẽ fãa yelle. La so-kãnga, d na n wɛgsa Yɩɩn-sõamyã 16 n ges sagls nins d sẽn tõe n paame.

MAO-Y N KENGD-Y Y TẼEBÃ

7. a) Bõe n wilgd tɩ ned nonga Wẽnnaam? b) A Davɩɩd sẽn yeel t’a Zeova yaa yẽ ‘pʋɩɩrã’ rat n yeelame tɩ bõe, la bõe n wilgd t’a sũur da nooma ne rẽ?

7 Ned sẽn nong Wẽnnaam tara tẽeb ne-a sõma, la a modgd n na n bãng a tagsg bũmb fãa pʋgẽ, n tũ. A sakdame tɩ Wẽnnaam wilgd-a sor bũmb fãa pʋgẽ, n dat ne a sũur n tũ a raabã. (1 Kor. 2:12, 13) A Davɩɩd kõo mak-sõng rẽ wɛɛngẽ. Ad a sẽn yeele: “Sẽn-Ka-Saab yaa mam pʋɩɩre, la b yaa mam bũmb fãa. Yãmb n so mam beoog yelle.” (Yɩɩn. 16:5) A Davɩɩd sũur da yaa noog a sẽn paam t’a Zeova yaa a “pʋɩɩre,” rat n yeel t’a zoa wã. A Zeova ra yaa a zĩ-soalgdga. (Yɩɩn. 16:1) Rẽ n so t’a yeel tɩ yẽ ‘sɩɩgã kɩdemda ne sũ-noogo.’ Hakɩɩka, bũmb da kae n kõt-a sũ-noog n ta a sẽn paam n yaa a Zeova zoa wã ye!—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 16:9, 11.

8. Togs-y bũmb a wãn sẽn tõe n sõng tɩ d vɩɩmã tall barka.

8 Neb nins sẽn bas tɩ yaa ligdã la sũ-noogã baoob n pak-b n yɩɩdã pa tol n tõe n paam a Davɩɩd sũ-noogã buud ye. (1 Tɩm. 6:9, 10) Kanada saam-biig a ye yeelame: “Pa bũmb nins d sẽn tõe n mao n paam d vɩɩmã pʋgẽ  wã n kõt-d sũ-noog hakɩɩk ye. Yaa bũmb nins d sẽn kõt a Zeova sẽn yaa a soab ning sẽn kõt kũun-sõma buud fãa wã.” (Zak 1:17) Y sã n mao n paam tẽeb sẽn tar pãnga, la y sak n maand a Zeova raabã, y vɩɩmã na n talla barka, tɩ y paam sũ-noogo. Wãn to la y tõe n maan tɩ y tẽebã pãng paase? Bũmb a wãn la y tõe n maandẽ, tɩ yaa wa y sẽn be ne Wẽnnaam, tɩ rẽ na n paasd y tẽebã: Bao-y weer n karemd Biiblã, la y mi n get bũmb nins a Zeova sẽn naanã, la y bʋgsd a sẽn yaa Wẽnnaam ning buudã zugu, wala makre, a sẽn nong-y to-to wã.—Rom. 1:20; 5:8.

9. Wãn to la d tõe n sak tɩ Wẽnnaam kibl tõnd ne a Gomdã maasem?

9 Wẽnnaam sẽn nong tõndã, a mi n kibla tõndo, wa ba sẽn kibind a biiga. A Davɩɩd sũur da nooma a sẽn da paamd kiblg woto wã. Ad a sẽn yeele: “Mam pʋʋsda Sẽn-Ka-Saab sẽn yaa m sagendã barka. Baa yʋngo, mam sũ-bãngrã keoogda maam.” (Yɩɩn. 16:7) A Davɩɩd ra bʋgsda a Zeova goamã zug n bãngd a tagsgo, n sakdẽ tɩ sõngd-a t’a toeemdẽ. Y sã n maand wa a Davɩɩde, y na n maneg n nonga Wẽnnaam n yɩɩd pĩndã, n dat ne y sũur fãa n sakd-a. Y na n lebga kiris-ned tẽeb sẽn tar pãng me. Saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Kiristin yeelame: “M sã n karem Biiblã, n maan vaeesgo, la m bʋgs m sẽn karmã zugu, m yamẽ, yaa wa a Zeova kɩtame tɩ b gʋls rẽ mam yĩnga.”

10. Wa Ezayi 26:3 sẽn wilgdã, y sã n nong Wẽnnaam ne y sũur fãa, nafa wã na n yɩɩ bõe?

10 Yãmb sã n nong Wẽnnaam ne y sũur fãa, a na n kõ-y-la bãngr la yam, tɩ y tagsg sẽn yaa a soab ne dũniyã, la ne beoog-daarã yɩ a yembr ne yẽnda. Bõe yĩnga? Bala, a ratame tɩ y bãng sẽn sɩd tar yõod n yɩɩdã, n lʋɩɩs rẽ taoore, la y tõog tɩ y yam-yãkr fãa yɩ sõma, la y bas y yam tɩ beoog na n yɩɩ neere. (Karm-y Ezayi 26:3.) A Zozuwe yaa saam-biig sẽn be Etazĩni. Ad a sẽn yeele: “F sã n tar zood sõma ne a Zeova, kɩtdame tɩ yell fãa pʋgẽ bɩ f ne sẽn tar yõod n yɩɩdã vẽenega.” Woto sɩd kõta sũ-noogo. Gomdã yaa gõaag zugu!

BAO-Y ZO-SÕMA

11. A Davɩɩd ra maanda wãn n paamd zo-sõma?

11 Karm-y Yɩɩn-sõamyã 16:3. A Davɩɩd ra mii zo-sõma sẽn paamd to-to. A ‘sũur da nooma’ ne sẽn nong-b a Zeova wã, n da nong b tũud-n-taare. A bool-b lame tɩ “pʋ-peelem dãmbã,” bala b maoodame n tũud a Zeova noyã, n tar yel-manesem sẽn yaa sõma. Yɩɩn-gʋlsd a to me wilgame tɩ yaa neb a woto sʋk la a yãkd a zo-rãmbã. Ad a sẽn yeele: “Mam yaa neb nins fãa sẽn zoet yãmb la b sakd yãmb no-tũudsã zoa.” (Yɩɩn. 119:63) Wa d sẽn yã sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ wã, yãmb me tõe n paama zo-sõma wʋsg sẽn sakd-b a Zeova wã sʋka. Pa tɩlɛ tɩ b yʋʋmã zems yãmb ye.

12. A Davɩɩd ne a Zonatã zoodã ra tika bõe?

12 A Davɩɩd zo-rãmbã ra pa a rog-taas bal ye. Yãmb mii ned sẽn yɩ a Davɩɩd zoa bɩ? Tõe tɩ y na n tagsa a Zonatã yelle. B zoodã talla pãnga, wa neb a taab me zood sẽn tall pãnga, tɩ b gomd b yell Biiblã pʋgẽ wã. La rẽ yĩnga, y miime t’a Zonatã ra yɩɩda a Davɩɩd ne sẽn dat n ta yʋʋm 30 bɩ? Woto wã, bõe yĩng la b zoodã sẽn tall pãngã? B fãa ra tara tẽeb ne a Zeova hal sõma, b ra waoogda taaba, ned fãa me ra nee a to wã sẽn tar raood to-to n zabd ne Wẽnnaam bɛɛbã.—1 Sãm. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1.

13. Wãn to la y tõe n maan n paam zo-rãmb n paase? Togs-y kibare.

13 Wa a Davɩɩd ne a Zonatã, tõnd me sã n yõg zood ne neb sẽn nong a Zeova la b tẽed-a, d sũur na n yɩɩ noog wʋsgo. A Kiyera tũuda a Zeova yʋʋm wʋsg masã. A yeelame: “Mam yõga zood ne neb sẽn be dũniyã zĩis toor-toore, neb sẽn yaa buud toor-toore, tɩ b minimdã me yaa toɛy-toɛya.” Yãmb me sã n yõg zood ne neb buud toor-toor wa  a Kiyera, y na n yãa vẽeneg tɩ ne Biiblã la vʋʋsem sõngã maasem, Wẽnnaam nin-buiidã sɩd yaa wa zak a ye neba.

BÃNG-Y N YÃK-Y Y SẼN DAT N MAANEGÃ

14. a) Bõe n na n sõng-y tɩ y bãng n yãk y sẽn dat n maaneg vɩɩmã pʋgẽ? b) Bõe la kom-bɩɩs yeel-yã, b sẽn dat n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ wã wɛɛngẽ?

14 Karm-y Yɩɩn-sõamyã 16:8. Yaa a Zeova raabã maaneg n da pak a Davɩɩd n yɩɩda. Yãmb me sã n tẽeg n lʋɩɩs a Zeova raabã taoor y sã n wa rat n yãk y sẽn na n maaneg y vɩɩmã pʋgẽ, y vɩɩmã na n talla barka. Saam-biig yʋʋr sẽn boond t’a Ɛstivɛn yeelame: “M sã n mi n yãk m sẽn dat n maanega, n mao n pidsi, la m lebg n tags n ges m sẽn tõog n maanã, kõt-m-la sũ-noogo.” Alemayn bi-bɩɩg a ye sẽn tɩ be tẽng a to n tʋmd a Zeova tʋʋmã yeelame: “M pa rat tɩ m sã n wa kʋʋle, n lebg n tags m vɩɩmã yell bɩ m mik tɩ m sẽn maanã fãa yaa m mengã nafr yĩng bal ye.” Yãmb me tagsda woto bɩ? Sã n yaa rẽ, bɩ y tall tõod la minim ning Wẽnnaam sẽn kõ yãmbã, n tʋm a waoogr yĩnga, la neb a taab sõngr yĩnga. (Gal. 6:10) Yãk-y bũmb takɩ y sẽn dat n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ, la y pʋʋs n kos-a t’a sõng-y tɩ y tõog n pidsi. A sũur nooma ne pʋʋsg a woto buudã.—1 Zã 3:22; 5:14, 15.

15. Bõe la y tõe n yãk yam n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ? (Ges-y zĩ-gũbrã. Gom-zug sẽn yaa: “ Ad f sẽn tõe n yãk yam n na n maane”)

15 Bõe la y tõe n yãk yam n maane? Wala makre, y tõe n yãka yam n na n mao n kõt leoor tigissã sasa ne y meng goam, wall n na n modg n wa lebg wakat fãa so-pakda, pa rẽ bɩ n wa tɩ tʋmd Betɛllẽ wã. Y tõeeme me n zãms buud-gomde, n wa sõng n taas koe-noogã ne buud-gom-kãnga. A Barak kẽesa a meng zãng Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ. A yeelame yaa: “M sã n yik yibeoog fãa, n tags tɩ m rɩkda m pãngã fãa n tʋmd a Zeova tʋʋmã, kõt-m-la sũ-noogo. M neeme tɩ tʋʋmd a to kae sẽn tõe n kõ-m sũ-noog woto ye.”

WILG-Y TƖ Y SŨUR NOOMA NE LOHORMÃ WẼNNAAM SẼN KÕT YÃMBA

16. A Davɩɩd tagsg ra yaa wãn ne a Zeova noyã, la yaa bõe yĩnga?

16 Karm-y Yɩɩn-sõamyã 16:2, 4. Wa d sẽn yã sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ wã, Wẽnnaam noyã la a saglsã tũub kõta  tõnd lohorem, bala sõngda tõnd tɩ d nong sẽn yaa sõma, la d kis wẽnga. (Amoos 5:15) A Davɩɩd yeelame t’a Zeova yaa yẽ “sũ-noogo.” Woto wilgdame t’a sak n deegame tɩ bõn-sõma nins fãa a sẽn tare, tɩ kõt-a sũ-noogã yita a Zeova nengẽ. A ra maanda a sẽn tõe fãa, n dɩkd a Zeova togs-n-taare, n nong bũmb nins a Zeova sẽn nongã. La a ra modgdame me n kisgd bũmb nins fãa a Zeova sẽn yeel tɩ pa sõma wã. Wala makre, bõn-naands pʋʋsgo. Sẽn pʋʋsd-a bõn-naandg paoogda a menga. A leb n paoogda Wẽnnaam, bala a rɩkda waoogr la ziir ning Wẽnnaam sẽn segd ne wã n kõt ned bɩ bũmbu.—Eza. 2:8, 9; Vẽn. 4:11.

17, 18. a) Wẽn-naandsã pʋʋsg wata ne yel-bʋse? b) Bõe la nebã maand rũndã-rũndã, tɩ paasd b mens toogo?

17 Pĩnd wẽndẽ wã, sẽn da pʋʋsd-b wẽn-faadã sã n da maand b tũudmã yɛlã, ra wae n naagda ne yoobo. (Ooze 4:13, 14) Neb wʋsg nonga rẽ, bala b nonga b yĩngã raab pidsgu. La tũudum a woto sɩd kõta ned sũ-noog bɩ? A bada! Sẽn pʋʋsd-b wẽn-naandsã paasda b mens toogo. B mi n dɩka b kamb meng n maan maoong n kõ b wẽnnaam-dãmbã. (Eza. 57:5) Wẽnem a woto buud pa noom a Zeova baa bilfu! (Zer. 7:31) Yãmb sã n da zĩndẽ wakat kãnga, n paam tɩ y roagdbã tũud a Zeova, y sũur kõn yɩ noog sɩda?

18 Rũndã-rũndã me, ziri tũudmã neb yoodame, tɩ rap ne rap wall pagb ne pagb kẽed ne taab meng tɩ yell kae ye. Woto kɩtame tɩ b nebã getẽ tɩ b tara lohorem, mik b paasda b mens toogo. (1 Kor. 6:18, 19) Yãmb meng pa ne tɩ sɩd yaa woto? Rẽ wã, kom-bɩɩse, kelg-y y saasẽ Ba wã. Kɩs-y sɩd zãng tɩ sẽn na n naf-y n yɩɩd yaa y sẽn na n sakd-a. Tags-y neer n ges wẽngã maaneg sẽn wat ne yɛl ninsã, tɩ y na n yãa vẽeneg tɩ wẽngã sẽn wãad ned to-to wã yɩɩda sũ-noog ning a sẽn kõt wakat bilf pʋgẽ wã. (Gal. 6:8) A Zozuwe, rao ning yell d sẽn zoe n gomã yeelame: “D tara lohorem n tõe n maan d sẽn date, la d sã n pʋd d lohormã n maan sẽn pa segde, wata ne sũ-sãamse.”

19, 20. Bark-bʋs la kom-bɩɩs nins sẽn tar tẽeb ne a Zeova la b sakd-a wã na n paame?

19 A Zeezi ra yeela a karen-biisã yaa: “Yãmb sã n tall mam goamã, yãmb yaa mam karen-biis hakɩɩka. Yãmb na bãng sɩdã, la sɩdã na kõ yãmb lohorem.” (Zã 8:31, 32, Wẽnnaam Sebre, 1983) Ne a Zeova sõngre, d paama d mens ne ziri tũudmã, zɩɩlmã la tẽeb ziri ka tɛkã. La pa rẽ bal ye. D gũuda wakat ning d sẽn na n “paam pʋɩɩr ne Wẽnnaam kambã b lohormã ne b ziirã pʋgẽ” wã. (Rom. 8:21) Baa rũndã-rũndã menga, yãmb tõe n paama lohorem, y sã n kell n ‘tall a Zeezi goamã.’ Rẽ n na n wilg tɩ y sɩd ‘bãnga sɩdã.’ Bala, y na n tũuda y sẽn bãngã!

20 Kom-bɩɩse, wilg-y tɩ y sũur nooma ne lohormã Wẽnnaam sẽn kõt yãmbã. Baa y sẽn tar lohormã, tall-y yam, n bãngd n yãkd y sẽn dat n maan rũndã-rũndã wã, n wa paam tɩ y beoog yɩ neere. Ad bi-bɩɩg a ye sẽn yeele: “F bɩʋʋngã wakat tɩ f sã n tall yam f lohormã pʋgẽ, wat n sõng-f lame tɩ f bãng n yãk f sẽn na n maaneg yel-kãsems pʋgẽ. Wala makre, tʋʋmd ning f sẽn na n bao wã, f sã n na n kẽe kãadem bɩ f na n gũu bilfu.”

21. Bõe n na n sõng-y tɩ y wa paam “vɩɩm hakɩɩkã”?

21 Dũni-kãngã pʋgẽ, baa ned sã n tõog n paam naar vɩɩm, a wat n kiime. Sẽn paase, d pa mi sẽn wat beoog ye. (Zak 4:13, 14) Dẽnd sẽn são yaa d sẽn na n modg n tũ vɩɩmã sore, n wa paam “vɩɩm hakɩɩkã,” rat n yeel tɩ vɩɩm sẽn kõn sa wã. (1 Tɩm. 6:19) La a Zeova pa modgd ned baa a ye t’a tũ vɩɩmã sor ye. Yaa ned kam fãa n yãkde. Rẽ wã, maan-y y sẽn tõe fãa, t’a Zeova yɩ yãmb “pʋɩɩre.” Wilg-y tɩ y sũur nooma ne bõn-sõma ka tɛkã a sẽn kõt yãmbã. (1 Tɩm. 6:17) Kɩs-y sɩd t’a Zeova tõe n sõnga yãmb tɩ y paam “sũ-noog wʋsg . . . wakat sẽn ka sɛta.”—Yɩɩn. 16:11.