Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Biiblã saglsã yaa zãmaan fãa yĩnga

Biiblã saglsã yaa zãmaan fãa yĩnga

D RƖK MAKRE: Yãmb kẽnga miize pʋgẽ, n gilgd n get pĩnd wẽndẽ teedo. Teed wʋsg poome, n sãame, wall b pa le lebd be, b sẽn kaoos vɩʋʋgẽ wã yĩnga. Kẽer pʋd n lebga bɛgs-bɛgse. Y wa n yãa a ye sẽn yaa fasɩ, n ket n yaa neer wa a naanegã sasa. Y soka sẽn wilgd-a yãmb teedã yaa: “Ada soabã yaa paall la?” A leokame tɩ: “Ayo, a yʋʋm yɩɩda teed a taabã fãa la bala. B zɩ n lebs n maan-a paall me ye.” Y sokame yɛs yaa: “B ra pind-a lame la?” A leokame tɩ ayo, la a paas yaa: “Bũmb pa be ka saagã sẽn pãbe, tɩ sebgã me fug n ta ada ye. Nin-wẽns me n mak naoor wʋsg n na n sãam-a.” Tõe tɩ ling-y hal tɩ y sok yaa: ‘B maan-a-la ne bõe?’

Biiblã me yaa wa pĩnd wẽndẽ bõn-kãngã sẽn ket n yaa fasɩ wã. A yʋʋm yɩɩda sɛb a taabã fãa la bala. Yaa sɩd tɩ seb-kʋd a taab beeme, la b yaa wa miize wã teed nins sẽn pa le lebd be wã. Wala makre, bũmb nins seb-kãens sẽn da yet siãnsã yɛl wɛɛngẽ wã pa zems ne b sẽn yet rũndã-rũndã wã ye. Sã n yaa sɛb sẽn da gomd tɩbsg yelle, b sẽn yet be wã wae n wata ne yell n yɩɩd a sẽn tɩpde. Seb-kʋdã wʋsg lebga pedse, tɩ pʋɩ-sʋk sãam wall pʋd n meneme.

La Biiblã yẽ pa woto ye. B gʋlsa a pipi sɛbã na maan yʋʋm tus a tã la kobs-nu masã, la a goamã ket n yaa fasɩ. Neb n maan b sẽn tõe fãa, n dat n menes Biiblã. B yõoga Biibl-dãmb bugum, b gɩdga nebã tɩ b kõn karem Biiblã, la b ra gomd n sãbsd-a. Ne rẽ fãa, Biiblã goamã ket n yaa fasɩ. Bãngr ning nebã sẽn tar rũndã-rũndã wã pa kɩt tɩ Biiblã sẽn yetã pa le tar yõod ye. Pʋd n yaa kaset tɩ Biiblã sẽn da pĩnd n togsã yaa sɩda.—Ges-y zĩ-gũbrã gom-zug sẽn yet tɩ: “Biiblã sẽn da pĩnd n togsã yaa sɩda!

 SAGLS SẼN SÕNGD TÕND RŨNDÃ-RŨNDÃ

Tõe tɩ y ket n sokd y meng yaa: ‘Biiblã sẽn yetã sɩd tõe n sõnga ned rũndã-rũndã?’ Y sã n dat n paam sokrã leoor bɩ y tags n ges zu-loees nins sẽn namsd nebã rũndã-rũndã n tɩ yɩɩdã. Tõe tɩ y na n yeelame tɩ yaa tẽnsã sẽn zabd taabã, pemsmã ne koomã la tẽn-gãongã rẽgengã, nin-kʋʋrã, la wẽgbã. Bɩ d ges Biiblã sagls a wãn yel-kãensã wɛɛngẽ, la d tags n ges vɩɩmã sẽn da na n yɩ soma to-to, nebã sã n da tũud Biiblã sẽn yetã.

D NONG LAAFƖ

“Bark bee zab-paasdbã zutu, bala b na n boola bãmb tɩ Wẽnnaam kamba.” (Matye 5:9) “Sã n tõe, t’a yellã sã n bee ne yãmba, bɩ y kɩt tɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka.”—Rom-dãmbã 12:18.

D KƲMD D TAABÃ, N KÕT-B SUGRI

“Bark bee nimbãan-zoɛtbã zutu, bala Wẽnnaam na n zoee bãmb me nimbãanega.” (Matye 5:7) “Ned kam fãa tõog a sũur ne a to, tɩ sã n yaa zabr me, bɩ y kõ sugri; wala Soaala sẽn kõ yãmb sugrã, yãmb me maan boto.”—Koloos-rãmbã 3:13, Sebr Sõngo.

D BAS BU-WELSGO

“Wẽnnaam talla nin-yend n kɩt tɩ ninsaalbã buud fãa zĩnd dũni zug tɛk fãa.” (Tʋʋmã 17:26) “Wẽnnaam ka tũusd neb ye. Ned ning fãa, sẽn yaa buud ning fãa sẽn zoet Wẽnnaam la a maand tɩrlem, yẽnda soab tata bãmb yam.”—Tʋʋmã 10:34, 35.

D DA SÃAM TẼN-GÃONGÃ YE

“Wẽnnaam Sẽn-Ka-Saab talla ninsaal n tɩ ning Edɛn zẽedã zĩig pʋga, t’a ko-a la a ges a yelle.” (Sɩngre 2:15) Wakat n wat tɩ Wẽnnaam na n “sãam neb nins sẽn sãamd tẽngã.”—Vẽnegre 11:18.

D KISG RAT-WƲSGO, LA YOOBO

“Gũus-y y mens ne rat wʋsgã. Bala, hal baa naar pʋgẽ, ninsaal vɩɩmã ka tũud ne bũmb nins a sẽn tarã ye.” (Luk 12:15) “Wa nin-sõamyã sẽn tog n yɩ to-to wã, da saag-y tɩ b pʋd yoobo, la rẽgd buud baa a yembre, la rat-wʋsg yell yãmb sʋk ye.”—Efɛɛs-rãmbã 5:3.

D YƖ PƲ-PEELEM DÃMBA, LA D NONG TƲƲMA

“Bɩ y pʋʋs tõnd yĩnga, . . . tõnd sẽn dat n maan bũmb fãa tɩ zemsã yĩnga.” (Ebre-rãmbã 13:18, Wẽnnaam Sebre, 1983) “Bɩ ned ning sẽn dag n zuud da leb n zu ye. A mao n tʋm pʋ-peelem tʋʋmd ne a nusi.”—Efɛɛs-rãmbã 4:28.

D SÕNG NEB NINS SẼN DAT SÕNGRÃ

Bɩ y “paas neb nins raood sẽn boogã raoodo, la y tebel pãn-komsem dãmbã, la y maan sũ-mar ne nebã fãa.” (1 Tesalonik-rãmbã 5:14) Bɩ y “kẽng n ges kɩɩbse la pʋg-kõap b yel-pakr pʋse.”—Zak 1:27.

Biiblã pa sõdgd sẽn yaa sõma wã bal n wilgdẽ ye. A sagenda tõnd tɩ d modg n nong sẽn yaa sõma, la a wilgd d sẽn tõe n maan to-to n tõog n maand sẽn yaa sõma daar fãa. Nebã fãa la bal sã n da tũud sagl-kãensã Biiblã sẽn kõtã, ãdem-biisã zu-loees wʋsg ra kõn boog sɩda? Dẽnd d tõe n yeelame tɩ Biiblã saglsã tara yõod rũndã-rũndã meng n yɩɩda! La wãn to la Biiblã saglsã tõe n sõng yãmb masã menga?

 BIIBLÃ SAGLSÃ SẼN TÕE N SÕNG-Y TO-TO MASÃ MENGA

Rao ning sẽn yɩ yam soab hal n pa tall to wã yeelame tɩ “yam tʋʋm-sõama n wilgd yam sẽn yaa a soaba.” (Matye 11:19) Gomdã yaa sɩda, bɩ bõe? D sã n tũ saglg n yã a biisi, rẽ la d bãngd a yõodã. Woto wã, tõe tɩ y sok yaa: ‘Mam sã n tũ Biiblã saglsã, na n manega mam vɩɩmã bɩ? Bala rẽ n na n wilg a saglsã sã n sɩd yaa sõma. Wãn to la tõe n sõng maam m zu-loeesã pʋgẽ?’ Ad ned a ye kibare.

A yʋʋr la a Dɛlfin. * A ra maanda bũmb wʋsgo, t’a sũur noom ne a vɩɩmã. La yel-beed n tiig n paam-a. Yɛlã pʋgla taaba: A bi-pugl sẽn zems yʋʋm piig la zak n maan kaalem, t’a kãadmã me sãame, tɩ ligdã yell me lebg toog wʋsg ne-a. Ad a sẽn yeele: “M vɩɩmã ra pa le tar neng baa-baa. Maam n ka biiga, n ka sɩda, la m ka zak me ye. M da pa tar raood bɩ pãng wall saagr ye. M da getame tɩ m ka võor ye.”

Biiblã gomd n kẽ a Dɛlfin sũur hal sõma. A zu-loeesã sasa la a bãng tɩ Biiblã gom-kãng sɩd yaa sɩda. Ad vɛrse wã sẽn yete: “Tõnd yʋʋmã sõor ka yɩɩd pis-yopoe ye. La yĩns kelem sã n beẽ, a tata pis-nii. La ne rẽ fãa, ket n yaa namsg la nimbãaneg bala. Bala, vɩɩmã loogda tao-tao. La tõnd na n loogame.”—Yɩɩn-sõamyã 90:10.

 Biiblã sõnga a Dɛlfin sõma, t’a tõog n mao ne a zu-loeesã. Sõs a tãabã sẽn na n pʋglã pʋgẽ, d na n yãame tɩ neb wʋsg me kõta kaset tɩ b sẽn tũ Biiblã saglsã, sõng-b lame hal tɩ b pa tõe n bãng n bilg ye. B wa n sak n deegame tɩ Biiblã yaa wa pĩnd wẽndẽ bũmb ning y sẽn yã miize wã pʋgẽ t’a ket n yaa fasɩ wã. Biiblã goam pa wa pĩnd wẽndẽ sɛb a taabã goam sẽn pa le tar nengã ye. La bõe n kɩt tɩ Biiblã yaa toorã? Rẽ yĩnga, sɩd yaa Wẽnnaam goam n be be bɩ, bɩ yaa neb n gʋls b sẽn dat bala?—1 Tesalonik-rãmbã 2:13.

Tõe tɩ yãmb me gũus n gesame tɩ ninsaal yõorã yaa koɛɛga, tɩ vɩɩmã me le pid ne zu-loeese. Yɛlã sã n wa rat n loog y nugu, yɛ la y tõe n paam belsgo, sõngr la sagl-sõma?

Bɩ d ges Biiblã sẽn tõe n sõng yãmb to-to y vɩɩmã pʋgẽ tɩ y . . .

  1. gil zu-loeese.

  2. n welg zu-loees kẽere.

  3. n mao ne zu-loees nins sẽn nan pa tar tɩɩmã.

Yaa rẽ la d na n wɛgs ball-ball sõss a tãabã sẽn pʋgdã pʋgẽ.

^ sull 24 Sõs-kãnga la a tãabã me sẽn pʋgdã pʋgẽ, d toeema neb kẽer yʋya.