Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

A Aaza, a Zozafate, a Ezekɩyaas ne a Zozɩyaas

Tũ-y-yã a Zeova ne y sũur fãa

Tũ-y-yã a Zeova ne y sũur fãa

“Sẽn-Ka-Saabo, . . . m kotame tɩ y tẽeg tɩ mam dag n tũuda yãmb ne sɩda la ne m sũur fãa.”—2 RĨM. 20:3.

YƖƖLA: 52, 65

1-3. Tũ a Zeova ne f sũur fãa wã rat n yeelame tɩ bõe? Rɩk-y makre.

TÕND fãa sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, d kongdame. La a Zeova kɩtame t’a Zeezi wa ki tõnd yel-wẽnã yĩnga, n sakd n kõt tõnd sugr ne rẽ maasem. Woto yĩnga, d sã n wa maan yel-wẽnde, n tek yam la d sik d meng n kos a Zeova sugri, a na n kõ-d-la sugri. D tõe n basa d yam t’a pa na n maan tõnd “wa sẽn zems d kongrã” ye. (Yɩɩn. 103:10) La d segd n tʋma a ‘tʋʋmdã ne d sũur fãa.’ (1 Kib. 28:9) D sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, wãn to la d tõe n tũ-a ne d sũur fãa?

2 D sã n mak rĩm a Aaza ne rĩm a Amatsɩya vɩɩmã sẽn yɩ to-to wã, na n sõng-d lame. Zida rĩm-kãensã maana sẽn yaa sõma, la b sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, b ra mi n kongame. Baasgo, Biiblã yeelame t’a Aaza “kell n maana sẽn yaa tɩrg a vɩɩmã fãa tɛka.” (2 Kib. 15:16, 17; 25:1, 2; Yel. 17:3) A maoo wakat fãa, n maan sẽn noom a Zeova, n da tũud-a ne a sũur fãa. La a Amatsɩya yẽ pa kell n tũ a Zeova ne a sũur fãa ye. Wala makre, daar a ye, a tɩ zaba ne Wẽnnaam bɛɛb n tõoge. La a sẽn wa n lebgdẽ wã, a wʋka b wẽn-naandsã n tɩ pʋʋsdẽ.—2 Kib. 25:11-16.

 3 Ned sẽn tũud a Zeova ne a “sũur fãa” nong-a-la wʋsgo, n dat n tũ-a wakat fãa yĩnga. Biiblã pʋgẽ, b sã n gomd ned “sũur” yelle, nong n yaa nedã sẽn sɩd yaa a soabã yell la b gomda. Rat n yeel t’a tʋlsmã, a tagsa wã, a zʋgã, a sẽn get yɛlã to-to wã, a pãn-tõodã, la a magb toor-toorã. Rẽnd ned sẽn tũud a Zeova ne a sũur fãa pa tũud-a ne yam a yiib ye. A pa tũud-a b sẽn dat t’a tũ-a yĩng ye. La tõnd yẽ? Baa d sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, d sã n tũud Wẽnnaam ne pʋ-peelem, wilgdame tɩ d tũud-a-la ne d sũur fãa.—2 Kib. 19:9.

4. Bõe yell la d na n gome?

4 Sẽn na yɩl n bãng tũ Wẽnnaam ne f sũur fãa wã sẽn dat n yɛɛlga, d na n goma rĩm a Aaza ne Zida rĩm-dãmb a tãab yelle. B fãa kell n tũu Wẽnnaam ne b sũur fãa. Yaa a Zozafate, a Ezekɩyaas la a Zozɩyaase. Baa rĩm-kãensã b naasã sẽn da mi n kongã, b ned kam fãa tõog n ta a Zeova yam. Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam yeel tɩ b tũu yẽ ne b sũur fãa, la bõe la d tõe n maan n dɩk b togs-n-taare?

A AAZA TŨU A ZEOVA “NE A SŨUR FÃA”

5. A Aaza sẽn wa n lebg rĩmã, bõe la a maan-yã?

5 Israyɛll soolmã sẽn welg n lebg soolem a yiibã poore, a Aaza n yɩ Zida soolmã rĩm a tãab-n-soaba. A kɩtame tɩ wẽn-naandsã pʋʋsg sa, la a rig maoong kʋʋb zĩisẽ yoaadbã fãa n yiis a soolmã pʋga. A kɩtame meng t’a yaab-poak a Maaka pa leb n tar waoogr ning a sẽn da tarã ye. Bala, a Maaka ra “maana wẽn-naan-yooko.” (1 Rĩm. 15:11-13) Sẽn paase, a sagla nin-buiidã tɩ b bao a Zeova, la b ‘sak a tõodã ne a noyã.’—2 Kib. 14:3.

6. Etiopi tãb-biisã sẽn wa n na n zab ne Zida wã, a Aaza manesem yɩɩ wãna?

6 A Aaza sẽn lebg rĩmã, maana yʋʋm piig tɩ bɛɛb pa tol n zab ne Zida soolmã ye. La Etiopi ned a Zeera wa n waa ne tãb-biis milyõ a ye la saar-dãmb kobs-tã, n na n zab ne-ba. (2 Kib. 13:23; 14:5, 8, 9) A Aaza manesem yɩɩ wãna? A kɩsa sɩd t’a Zeova na n sõnga a nin-buiidã. Rẽ n so t’a pʋʋs-a ne a sũur fãa n kos sõngre. (Karm-y 2 Kibay 14:10.) A Zeova reega a kosgã, n kɩt t’a tõog Etiopi tãb-biisã fãa, n sãam-ba. (2 Kib. 14:11, 12) Baa Israyɛll rĩm sã n da pa tũud a Zeova ne a sũur fãa, a Zeova mi n sõnga a nin-buiidã tɩ b tõog b bɛɛbã, a yʋʋrã waoogr yĩnga. (1 Rĩm. 20:13, 26-30) A Aaza yẽ ra teega a Zeova. Rẽ n kɩt t’a reeg a kosgã. La wakat n zĩnd t’a Aaza maan sẽn pa segde. Wala makre, a wa n basa a Zeova n tɩ kos Siiri rĩmã sõngre. (1 Rĩm. 15:16-22) Baa ne rẽ, a Zeova ra neeme t’a Aaza sɩd nong-a lame. A tũu a Zeova ne “a sũur fãa a yõor tɛka.” Wãn to la d tõe n dɩk a togs-n-taare?—1 Rĩm. 15:14, Wẽnnaam Sebre, 1983.

7, 8. Wãn to la y tõe n dɩk a Aaza togs-n-taare?

7 Bõe n tõe n sõng-d tɩ d bãng d sã n tũuda a Zeova ne d sũur fãa? D tõe n soka d meng yaa: ‘Mam na n kell n saka a Zeova hal baa toog pʋgẽ bɩ? M data ne m sũur fãa n sõng tɩ tʋʋm-dẽgd baa bilf ra maan tigingã pʋgẽ bɩ?’ Mams-y n ges-y-yã a Aaza sẽn tall raood ning n tõog n kɩt tɩ b ra le waoog a yaab-poakã wa pĩndã. Tõe tɩ y pa mi ned sẽn maand wa a Aaza yaab-poak a Maaka ye. La yell ning pʋgẽ, tõe n yɩɩ tɩlɛ tɩ y tall a Aaza raoodã buudu. Wala makre, y roagd bɩ y zoa sã n maan yel-wẽnd n pa tek yam  n kos sugri, tɩ b yiis-a tigingã pʋgẽ, y manesem na n yɩɩ wãna? Y na n yãka yam n da le bao a tũud-n-taar bɩ? Bɩ y sũurã pʋgẽ, bõe la y na n tʋlge?

8 B sã n wa namsd-y y tẽebã yĩnga, y tõe n dɩka a Aaza togs-n-taare, n teeg a Zeova ne y sũur fãa. Tõe tɩ y karen-bi-taas bɩ y karen-saam-dãmb n yaand yãmba, y sẽn yaa a Zeova Kaset rãmbã yĩnga. Y sã n yaa tʋm-tʋmda, tõe tɩ y tʋmd-n-taas n yaand yãmba, y sẽn mi n dɩk vʋʋsg ray sẽn na yɩl n tʋm Wẽnnaam tʋʋmã wall y sẽn pa sakd n tʋm tɩ zʋʋg y tʋʋmã lɛɛrã. Sã n wa yaa woto, bɩ y maan wa a Aaza. Pʋʋs-y Wẽnnaam n kos a sõngre. Tall-y raood n kell n teeg a Zeova, n wɩng ne neer maanego. Tẽeg-y tɩ Wẽnnaam kenga a Aaza pɛlga, la a sõng-a. A na n sõnga yãmb me.

9. Bõe yĩng tɩ d sã n taasd nebã koɛɛgã, noom a Zeova?

9 A Aaza ra pa baood a mengã neer bal ye. A sagla nin-buiidã tɩ b bao a Zeova. Tõnd me sõngda nebã, n dat tɩ b wa tũ a Zeova. D sã n taasd nebã a koɛɛgã, a neeme. A sẽn ne tɩ yaa tõnd sẽn nong-a, la d nong d taabã n dat tɩ b wa paam vɩɩm hakɩɩkã yĩng la d sẽn maand woto wã, noom-a lame!

A ZOZAFAT YÃKA YAM N BAO A ZEOVA

10, 11. Wãn to la d tõe n dɩka a Zozafat naoore?

10 A Zozafat “tũ a ba a Aaza naoor n ka tol n bʋdg ye.” (2 Kib. 20:31, 32) Bõe n wilgdi? A sagla nin-buiidã tɩ b bao a Zeova wa a ba wã me sẽn da sagl-bã. A tʋma neb tɩ b saag Zida soolmã n zãms nin-buiidã a Zeova “tõodã sebrã.” (2 Kib. 17:7-10) A pʋd n kẽnga Israyɛll buud piigã soolmẽ, hal n ta Efrayiim tãensã, n sagl nin-buiidã tɩ b lebg n wa tũ a Zeova. (2 Kib. 19:4) A Zozafat yɩɩ rĩm sẽn sɩd bao a Zeova “ne a sũur fãa.”—2 Kib. 22:9.

11 Rũndã-rũndã, a Zeova ratame tɩ b sõng nebã dũniyã gill zug tɩ b bãng yẽ la a raabã. Tõnd fãa tõe n sõng n tʋma tʋʋm-kãngã. Rẽ yĩnga, y yãka yam n na n moond koɛɛgã kiuug fãa bɩ? Y tʋll n zãmsa ned Biiblã sẽn na yɩl n sõng-a t’a sɩng a Zeova tũub bɩ? Y pʋʋsda a Zeova n kotẽ t’a sõng-y tɩ y tõog n maan dẽ bɩ? Y sã n maan modgre, a na n sõng-y lame tɩ y sɩng Biibl zãmsg ne neda. La ned sã n wa rat tɩ y zãms-a Biiblã wakat y sẽn pa yãk n na n moon koɛɛgã, y na n sakame bɩ? Wa a Zozafat sẽn modg n sõng nin-buiidã tɩ b lebs n sɩng a Zeova tũubã, tõnd me tõe n sõnga d tẽed-n-taas nins sẽn pa le moond koɛɛgã tɩ b lebs n sɩng moonego. Sẽn paase, tigingã kãsem-dãmb yãkda wakat n kaagd neb nins b sẽn yiis tigingã pʋgẽ sẽn be b moonegã zĩigẽ wã. Bala, tõe tɩ nin-kãensã basa wẽng ning b sẽn da maandã, tɩ b na n tõog n sõng-ba.

12, 13. a) Rabeem sẽn wa n tar a Zozafatã, bõe la a maan-yã? b) Bõe yĩng tɩ d segd n dɩk a Zozafat naoore?

12 Tãb-biis kʋʋng sẽn da wa n na n zab ne Zida soolmã, a Zozafat teega a Zeova wa a ba a Aaza. (Karm-y 2 Kibay 20:2-4.) Rabeem wʋsg yõka a Zozafate, t’a “yãk yam n na n bao” a Zeova. A pʋʋsa a Zeova, n sik a meng n yeel tɩ bãmb “ka pãng” ne zãma ning sẽn wa n na n zab ne bãmbã ye. A kɩsa sɩd t’a Zeova na n sõng-b lame. Rẽ n so t’a yeel-a yaa: “Tõnd ninã geta yãmb bala.”—2 Kib. 20:12.

13 Tõe tɩ zu-loɛɛg ning taoore, tõnd  me yaa wa a Zozafate, n pa mi d sẽn maandga, wall d pʋd n maand rabeem. (2 Kor. 4:8, 9) La tẽeg-y bũmb ning a Zozafat sẽn maanã. A pʋʋsa a Zeova zãma sʋka, n yeel-a tɩ bãmb ka pãng b bɛɛbã taoor ye. (2 Kib. 20:5) Zak soben-dãmbã tõe n dɩka a Zozafat naoore. Yãmb ne y zakã rãmb sã n wa maood ne zu-loɛɛga, bɩ y kos a Zeova t’a kõ-y pãnga, la a sõng-y tɩ y bãng y sẽn na n maanega. Ra zoe-y yãnd n pa rat tɩ y zakã rãmb wʋm ye. B sã n wʋm y sẽn kot a Zeova woto wã, b na n bãngame tɩ y teeg-a-la ne y sũur fãa. A Zeova sõnga a Zozafate. A na n sõnga yãmb me.

A EZEKƖYAAS KELL N MAANA SẼN YAA TƖRGA

14, 15. Bõe la a Ezekɩyaas maan-yã, tɩ wilgdẽ t’a teega Wẽnnaam ne a sũur fãa?

14 A Ezekɩyaas me yɩɩ rĩm sẽn kell n sak a Zeova, baa ne a ba wã sẽn da pʋʋsd wẽn-naandse, n pa kõ mak-sõngã. A Ezekɩyaas “menesa maoong kʋʋb zĩisã, la a wã kug-vigindsã,” n kɛ “ra-lugdsã,” la a “pãb zũud waafã a Moyiis sẽn dag n maanã n wã,” bala nin-buiidã ra waoogda waafã wa b wẽnnaam. A Ezekɩyaas ra tũuda a Zeova ne a sũur fãa. A ‘rag n sakda tõod nins Sẽn-Ka-Saab sẽn dag n kõ a Moyiizã.’—2 Rĩm. 18:1-6.

15 Baa Asiiri tãb-biisã sẽn wa n kẽ Zida soolmã, n baood n na n sãam Zerizalɛmmã, a Ezekɩyaas kell n teega a Zeova ne a sũur fãa. Asiiri rĩm a Senakeriib paooga a Zeova, la a mak n na n bugs a Ezekɩyaas t’a bas tɩ yẽ reeg tẽngã. La a Ezekɩyaas kɩsa a Zeova sɩda, n pʋʋs-a n kos sõngre. (Karm-y Ezayi 37:15-20.) Wẽnnaam leoka a pʋʋsgã, n tʋm malɛk t’a tɩ kʋ Asiiri tãb-biis tus koabg la pis-nii la a nu.—Eza. 37:36, 37.

16, 17. Wãn to la y tõe n dɩk a Ezekɩyaas togs-n-taare?

16 A Ezekɩyaas wa n lʋɩɩ bãaga, tɩ rat n tũ ne a yõore. A bõosa a Zeova t’a tẽeg tɩ yẽ tũ-a-la ne a sũur fãa. (Karm-y 2 Rĩm-dãmb 20:1-3.) A Zeova reega a pʋʋsgã, n kɩt t’a bãagã sigi. Biiblã sõnga tõnd tɩ d miẽ tɩ rũndã-rũndã, Wẽnnaam pa maand yel-soalem n sãoogd bãase, wall a tongd nebã vɩɩm ye. La wa a Ezekɩyaase, d tõe n teega a Zeova t’a sõng-do. D tõe n yeel-a lame yaa: “M kotame tɩ y tẽeg tɩ mam dag n tũuda yãmb ne sɩda la ne m sũur fãa.” Yãmb kɩsa sɩd tɩ wakat fãa, a Zeova na n gesa yãmb yelle, baa y sã n wa ka laafɩ bɩ?—Yɩɩn. 41:4.

17 Bõe me la d tõe n maan n dɩk a Ezekɩyaas togs-n-taare? Tõe tɩ bũmb ning n dat n boog tõnd ne a Zeova zoodã wall tiisd tõnd tɩ d pa tʋmd a tʋʋmdã ne d sũur fãa ye. Wala makre, rũndã-rũndã, neb wʋsg waoogda b taab wa wẽnnaam-dãmba. B waoogda neb yʋy sẽn yi la neb a taab b sẽn pa mi, hal tɩ loog noore. Neb wʋsg rɩkda sẽk n karemd kibay sẽn gomd nin-kãensã yelle, pa rẽ bɩ n get b fot-rãmba. B wae n kẽeda reezo sosiyo-rãmbẽ wã la ẽntɛrnetã zĩis a taaba, n sõsd ne neba. Yaa sɩd tɩ d tõe n tũnuga ne bõn-kãensã n sõs ne d roagdb la d zo-rãmba. La tõe n sãama d sẽka. Sẽn paase, d sã n ning fot-rãmb ẽnternetã pʋgẽ wall d gʋls goam tɩ nebã pẽgda, d tõe n wa wukda d menga. D sã n wa mik tɩ kẽer pa le wilgd tɩ b nonga d fot-rãmbã la d goamã, tõe n sãama d sũuri. D segd n dɩka tʋm-tʋmd a Poll ne a Pirsill la a Akila togs-n-taare. Rẽ yĩnga yãmb  tagsdame tɩ beoog sẽn vẽeg fãa, b ra rɩkda b sẽkã n baood n na n bãng yel-bõones neb sẽn maande, sẽn yɩɩd fãa, neb sẽn pa tũud a Zeova bɩ? Biiblã yeelame t’a Poll “rɩka a weerã zãng n moon koe-noogã,” la t’a Pirsill ne a Akila rɩka b sẽk n ‘maneg n zãms nebã Wẽnnaam sorã.’ (Tʋʋ. 18:4, 5, 26) Bɩ d sok d meng yaa: ‘Mam gũusda sẽn na yɩl tɩ m manesmã ne ned ra wa wilg tɩ m get-a-la wa wẽnnaam bɩ? M gũusdame n pa basdẽ tɩ bũmb yõod sẽn pa waoog sãam m sẽkã bɩ?’—Karm-y Efɛɛs-rãmb 5:15, 16.

A ZOZƖYAAS KELL N TŨU A ZEOVA NOYÃ

18, 19. Wãn to la d tõe n dɩk a Zozɩyaas togs-n-taare?

18 A Ezekɩyaas yagen-tʋbrakẽeg a Zozɩyaas me tũu a Zeova noyã ne a “sũurã fãa.” (2 Kib. 34:31) A sẽn wa n yaa bi-bɩɩga, a “sɩngame n baood a ba a Davɩɩd Wẽnnaamã.” A sẽn wa n tar yʋʋm 20, a yɩlga Zʋʋda ne Zeruzalɛm soolmã, n kɩt tɩ nin-buiidã bas wẽn-naandsã pʋʋsgo. (Karm-y 2 Kibay 34:1-3.) A Zozɩyaas baoo ne a sũur fãa n na n ta a Zeova yam. Sɩd me, a sẽn mao to-to wã yɩɩda Zida rĩm-dãmb wʋsgo. Daar a ye, maan-kʋʋdbã kãsem yãa Wẽnnaam tõodã sebr wẽnd-doogẽ wã. Tog n da yaa sebr ning a Moyiiz mengã sẽn gʋlsã. Seb-gʋlsdã sẽn karm-a t’a Zozɩyaas kelgã, a mikame tɩ yɩl n tũ Wẽnnaam ne a sũur fãa, a segd n modgame n paase. A sagla nin-buiidã me tɩ b tũu a Zeova. Rẽ kɩtame t’a Zozɩyaas vɩɩmã tɛka, nin-buiidã pa tol n bʋdg baa bilf n bas a Zeova ye.—2 Kib. 34:27, 33.

19 Kom-bɩɩsã segd n dɩka a Zozɩyaas togs-n-taare, n sɩng a Zeova baoob tɩ b nan paoodẽ. Tõe tɩ rĩm a Manase sẽn da tek yam n kos sugrã sõnga a Zozɩyaas t’a bãng tɩ Wẽnnaam sɩd yaa nimbãan-zoɛta. Kom-bɩɩse, pẽnegd-y y roagdb la y tẽed-n-taas nins yʋʋm sẽn vẽsgã, n bãng a Zeova sẽn sõng-b to-to wã, n dɩk yam. Tẽeg-y me t’a Zozɩyaas sẽn kelg Gʋlsg Sõamyã karengã, kẽe a sũuri, n kɩt t’a maan bũmb kẽere, n na n ta a Zeova yam n paase. Yãmb me sã n karemd Wẽnnaam Gomdã, na n paasa y sũ-noogã, la paas yãmb ne Wẽnnaam zoodã pãnga, la kɩt me tɩ y tʋlg n sõng y taabã tɩ bãmb me bao Wẽnnaam. (Karm-y 2 Kibay 34:18, 19.) Y sã n zãmsd Biiblã, tõe n sõng-y lame me tɩ yã zĩis y sẽn tõe n modg n paas Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ. Sã n yaa rẽ bɩ y modg n maan wa a Zozɩyaase.

TŨ-Y-YÃ A ZEOVA NE Y SŨUR FÃA

20, 21. a) D bãnga bõe rĩm-dãmb a naasã zugu? b) Bõe yell la d na n gom sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?

20 D goma Zida rĩmd-dãmb a naas sẽn tũu a Zeova ne b sũur fãa yelle. Sõnga tõnd tɩ d bãng bõe? D bãngame tɩ b sẽn da rat yaa b ta a Zeova yam, la b tũ-a b vɩɩmã tõre. B kell n teega a Zeova, baa bɛɛb sẽn yɩɩd b nug sẽn wa na n zab ne-bã. Sẽn tar yõod n yɩɩda, b tũu a Zeova b sẽn nong-a wã yĩnga.

21 Baa b sẽn da mi n kongã, b tõog n ta a Zeova yam. A Zeova yãa sẽn da be b ned kam fãa sũurẽ, n da miẽ tɩ b sɩd nong-a lame. Tõnd me yaa pãn-komsem dãmba, n mi n kongdẽ. La a Zeova sã n neẽ tɩ d tũud-a-la ne d sũur fãa, noom-a lame. Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n le goma rĩm-kãensã yelle, n ges d sẽn tõe n dɩk yam ning b ned kam fãa kongr pʋgẽ.