Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

“Keng f meng n paam daood n tʋme”

“Keng f meng n paam daood n tʋme”

“Keng f meng n paam daood n tʋme. Ra zoe rabeem ye, ra yɛɛs ye. Bala, Wẽnnaam . . . na n zĩnda ne foom.”—1 KIB. 28:20.

YƖƖLA: 60, 29

1, 2. a) Bõe tʋʋmd la b kõ a Salomo? b) Bõe yĩng t’a Davɩɩd ra maand yɩɩr a Salomo yĩnga?

YAA a Salomo la a Zeova yãk t’a na n ges Zerizalɛm wẽnd-doogã meeb yelle. Yaa tʋʋm-kãseng menga! Roogã segd n yɩɩ kãsenga la sõma hal wʋsgo, bala ‘yaa sẽn na n zẽk a Zeova yʋʋrã, la wilg a ziirã tẽmsã fãa pʋsẽ.’ La sẽn yɩɩda, yaa Wẽnnaam sɩd-sɩdã roog la a sẽn na n me wã.—1 Kib. 22:1, 5, 9-11.

2 Rĩm a Davɩɩd ra kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam na n sõnga a Salomo. La a Salomo ra “ket n yaa bi-bilfu,” n “nan ka mi bũmb ye.” A na n talla raood n sak tʋʋmd ning b sẽn kõ-a wã bɩ, bɩ a sẽn da ket n yaa bi-bɩɩg n pa tar minim wʋsgã na n kɩtame t’a zãgs tʋʋmdã? Yaa tɩlɛ t’a Salomo paam raood n sɩnge, n paam n tõog tʋʋmdã.

3. Yam-bʋg la a Salomo ra tõe n dɩk a ba wã sẽn yɩ raood soabã nengẽ?

3 Sãmbg kae t’a Salomo rɩka yam a ba a Davɩɩd sẽn yɩ raood soabã nengẽ. A Davɩɩd bi-bɩɩlmẽ, a zaba ne we-rũms sẽn da yõk a ba wã piisi. (1 Sãm. 17:34, 35) A talla raood meng-menga, n zab ne a Goliat sẽn da yaa nin-wobg la ned sẽn mi zabr sõma wã. Ne Wẽnnaam sõngre, a Davɩɩd tõoga a  Goliat ne kug-yɛng bala.—1 Sãm. 17:45, 49, 50.

4. Bõe yĩng tɩ ra yaa tɩlɛ t’a Salomo tall raoodo?

4 Sɩd be bʋʋm la a Davɩɩd sẽn wa n sagl a Salomo t’a tall raoodo, n me wẽnd-doogã! (Karm-y 1 Kibay 28:20.) A Salomo sã n da pa tall raoodo, rabeemã na n kɩtame t’a pa tõog n sɩng tʋʋmdã ye. A sẽn da na n sɩng tʋʋmdã n pa tõog meng n são a sẽn na n bas tɩ rabeemã kɩt t’a pa sɩnge.

5. Bõe yĩng tɩ yaa tɩlɛ tɩ d tall raoodo?

5 Yaa tɩlɛ tɩ tõnd me paam a Zeova sõngr wa a Salomo, sẽn na yɩl n paam raood n tʋm a tʋʋmdã. D na n goma pĩnd wẽndẽ neb kẽer sẽn tall raood yelle. Rẽ poore, d na n gesa d sẽn tõe n maan to-to tɩ wilg tɩ d tara raood n tʋmd Wẽnnaam tʋʋmdã.

NEB SẼN TALL RAOODO

6. Bõe n noom yãmb a Zozɛf manesmã pʋgẽ?

6 A Potifaar pagã sẽn wa n maand a sẽn tõe fãa sẽn na yɩl t’a Zozɛf yo ne-a wã, a Zozɛf talla raoodo. A ra tog n miime t’a sã n zãgse, na n waa ne zu-loeese. La ne rẽ fãa, a talla raoodo, n zãgs zĩig pʋgẽ.—Sɩng. 39:10, 12.

7. Bõe la a Rahaab maan-yã, tɩ wilg t’a talla raoodo? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

7 A Rahaab me yɩɩ raood soaba. Israyɛll tẽn-gũusdbã sẽn kẽng a nengẽ Zeriko wã, a ra tõe n basame tɩ rabeemã kɩt t’a pa sõng-b ye. La a kɩsa a Zeova sɩda, n tall raood n solg rap a yiibã la a sõng-b tɩ b zoe n põse. (Zoz. 2:4, 5, 9, 12-16) A Rahaab ra miime t’a Zeova la Wẽnnaam sɩd-sɩdã, la tɩ sẽn wa n yaa soab fãa, a na n sõnga Israyɛll nebã tɩ b reeg tẽngã. A pa bas tɩ Zeriko rĩmã la a nebã sẽn tõe n maan-a bũmb ningã kẽes-a rabeem, t’a pa le tõe n maan baa fʋɩ ye. A talla raoodo, hal t’a sẽn maan bũmb ningã sõng tɩ yẽ ne a ba wã zak rãmb põse.—Zoz. 6:22, 23.

8. A Zeezi sẽn da yaa raood soabã, wãn to la naf a tʋm-tʋmdbã?

8 A Zeezi tʋm-tʋmdb nins sẽn kell n maan sɩd ne-a wã me wilgame tɩ b tara raoodo. B yãa a Zeezi mengã sẽn tall raood ningã. (Mat. 8:28-32; Zã 2:13-17; 18:3-5) A mak-sõngã sõng-b lame tɩ bãmb me tall raoodo. Sadiseẽ-rãmbã sẽn wa n yeel tʋm-tʋmdbã tɩ b ra le gom a Zeezi yellã, b zãgsame.—Tʋʋ. 5:17, 18, 27-29.

9. Yiib Tɩmote 1:7 wã sõngdame tɩ d bãng tɩ ãnd n tõe n sõng-d tɩ d paam raoodo?

9 A Zozɛf ne a Rahaabe, n paas a Zeezi ne a tʋm-tʋmdbã talla raoodo, n tʋm tʋʋm-sõma. Pa b sẽn da teeg b mens yĩng la b sẽn da tar raoodã ye. Yaa b sẽn da teeg a Zeova wã yĩnga. Sã n wa yaa tɩlɛ tɩ d tall raood yell ning pʋgẽ, segdame tɩ tõnd me teeg a Zeova, n da teeg d meng ye. (Karm-y 2 Tɩmote 1:7.) Yaa tɩlɛ ne roagdbã la b kambã tɩ b tall raoodo. Tigingã pʋgẽ me, d segd n talla raoodo.

ROAGDBÃ NE B KAMBÃ SEGD N TALLA RAOODO

10. Bõe yĩng tɩ kom-bɩɩs nins sẽn yaa kiris-nebã segd n tall raoodo?

10 Yɛl wʋsg pʋgẽ, kom-bɩɩs nins sẽn yaa kiris-nebã segd n wilga ne raood tɩ b tũuda a Zeova. B tõe n dɩka yam a Salomo mak-sõngã pʋgẽ, la b rɩk a togs-n-taare. Sɩd me, a talla raoodo, n maan bũmb toor-toor wẽnd-doogã meeb yĩnga. Yaa sɩd tɩ kom-bɩɩsã tõe n paama sagls b roagdbã nengẽ. La yɛl kẽer pʋgẽ, yaa bãmb mensã n segd n yãk b sẽn na n maanega. (Yel. 27:11) Yɩl n bãng n yãk tũud-n-taas la reem sẽn yaa sõma, la b bãng n zã b mense, yaa tɩlɛ tɩ b tall raoodo. Yɩl n yãk yam n deeg lisgã me, b segd n talla raoodo. B sẽn maandã pa noom a Sʋɩtãan sẽn baood Wẽnnaam noorã ye. Yaa rẽ yĩng la b sẽn segd n tall raoodã.

11, 12. a) Wãn to la a Moyiiz wilg t’a tara raoodo? b) Wãn to la kom-bɩɩsã tõe n dɩk a Moyiiz togs-n-taare?

 11 Kom-bɩɩsã segd n yãka b sẽn na n wa maaneg b vɩɩmã pʋgẽ. Tẽns kẽere, b pẽdgda kom-bɩɩsã n dat tɩ b karem n zãage, la b bao tʋʋmd sẽn yaood sõma. Tẽes a taab me, yɩl n paam n kõ noorã sẽn pa nana wã kɩtame tɩ kom-bɩɩsã tagsdẽ tɩ sẽn segd n pak bãmbã yaa b modg n tʋm n sõng b roagdbã. Sã n yaa woto yãmb sẽn beẽ wã bɩ y tẽeg a Moyiiz mak-sõngã. Yaa a Farawõ bi-puglã n wub a Moyiizi. Ra tõe n kɩtame t’a yãk yam n na n wa lebg rakãagre, wall ned yʋʋr sẽn yi. Mams-y y yamẽ n ges a Farawõ zakã nebã, karen-saam-dãmbã la neb a taab sẽn da tog n pẽdgd-a to-to! La a Moyiiz talla raoodo, n yãk yam n na n tũ a Zeova. A sẽn loog n bas Ezɩpt tẽngã ne a arzɛgsã, a talla raood n teeg a Zeova. (Ebre. 11:24-26) Kɩtame t’a Zeova ning-a barka. La sãmbg kae tɩ beoog-daarã, a Zeova na n ning-a-la bark n paase.

12 Rũndã-rũndã me, kom-bɩɩs nins sẽn tʋmd a Zeova tʋʋmdã ne raoodo, n modgdẽ tɩ yaa Rĩungã yell n pak-b n yɩɩdã na n paamame t’a ning-b barka. A na n sõng-b lame tɩ b paam sẽn yaa tɩlɛ wã, n ges b zagsã rãmb la b roagdbã yelle. Pipi kiris-nebã wakatẽ, a Tɩmote sẽn da yaa bi-bɩɩgã yãka yam n lʋɩɩs Wẽnnaam tʋʋmdã taoore. Yãmb tõe n maana wa yẽ. *Karm-y Filip-rãmb 2:19-22.

Yãmb data ne y sũur fãa n tall raood bũmb fãa pʋgẽ bɩ? (Ges-y sull 13-17)

13. Wãn to la saam-bi-poak tall raoodo, tɩ sõng-a t’a tõog n maan a sẽn da yãk yam n dat n maanã?

13 Yɩɩ tɩlɛ ne saam-bi-poak a ye sẽn be Alabama, Etazĩni soolmẽ wã t’a paam raoodo, n yãk a sẽn dat n wa maaneg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ wã. A yeelame: “M bi-bɩɩlmã wakate, m da yaa yãn-zoɛt meng-menga. M da pa tõe n sõs ne nebã Rĩungã roogẽ ye. Sẽn da yaa toog n yɩɩda, yaa tɩ kogs ned m sẽn pa mi kʋɩleng n sõs ne-a.” La ne a roagdbã la tigingã neb a taab sõngre, a wa n tõog n lebga wakat fãa so-pakd wa a sẽn da ratã. Ad a sẽn yeele: “A Sʋɩtãan dũniyã maaname tɩ lebg karen-wogdã, yʋ-baoorã, la ligdã ne teedã kãag n samã n pak nebã n tɩ yɩɩda. La naoor wʋsgo, wata ne yaams la sũ-sãams bala. M sẽn tũud a Zeova wã kõt-m-la sũ-noog sẽn pa tõe n bãng n bilgi, la kɩtame tɩ m neẽ tɩ m maanda bũmb sẽn sɩd tar yõodo.”

14. Yɛl kẽer pʋgẽ, yaa tɩlɛ tɩ roagdbã tall raoodo. Sõdg-y yɛl a wãna.

14 Kiris-neb nins sẽn tar kambã me segd n talla raoodo. Wala makre, y tʋʋmdã taoor soab tõe n datame tɩ y tʋm n zʋʋg y sigbã lɛɛre, wall wɩkɛn-dãmbã, tɩ yaool n yaa wakat y sẽn yãk zak pʋgẽ Biiblã zãmsgã, koe-moonegã la tigissã kẽnd yĩnga. Sã n wa yaa woto, yaa tɩlɛ tɩ y tall raood n zãgse. Rẽ, y kõta y kambã mak-sõngo. Tõe me tɩ yaa tigingã pʋgẽ la roagd ning basd a kamb tɩ b maand bũmb yãmb sẽn pa rat tɩ y kambã maane. Tõe meng t’a na n dat n bãnga yãmb sẽn pa rat tɩ y kambã maan bõn-kãngã võore. Y na n talla raoodo, n gom ne-a ne waoogre, n bilg-a yãmb yam-yãkrã võor bɩ?

15. Bõe la Yɩɩn-sõamyã 37:25 ne Ebre-rãmb 13:5 wã yeta, tɩ tõe n sõng roagdbã?

15 Roagdbã sã n sõng b kambã tɩ b yãk b sẽn dat n wa maaneg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ, la b sõng-b tɩ b sɩd tõoge, rẽ me wilgdame tɩ b tara raoodo. Wala makre, roagdb kẽer tõe n yɛɛsdame n pa rat n sagl b kambã tɩ b lebg so-pakdba, Betɛllẽ tʋm-tʋmdba, wall b tɩ sõng zĩig koe-moondb sẽn pa waooge, pa rẽ bɩ b sõngd n met siglgã rot ye. Tõe tɩ yaa b sẽn yɛɛsd b na n  wa kʋʋl tɩ b kambã pa tõog n ges b yellã. La b segd n talla raoodo, n kɩs sɩd t’a Zeova na n pidsa a sẽn pʋlmã, bala rẽ n wilgd tɩ b yaa yam dãmba. (Karm-y Yɩɩn-sõamyã 37:25; Ebre-rãmb 13:5.) Roagdbã sã n tar raood la b teeg a Zeova, b sõngda b kambã tɩ bãmb me maan woto.—1 Sãm. 1:27, 28; 2 Tɩm. 3:14, 15.

16. Bõe la roagdb kẽer maan n sõng b kambã tɩ b yãk b sẽn dat n wa maaneg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ, la wãn to la rẽ naf kambã?

16 Rao a ye ne a pag sẽn be Etazĩni n sõng b kambã tɩ b lʋɩɩs a Zeova tũudmã tʋʋm taoore. Ad raoã sẽn yeele: “Nand meng tɩ d kambã sɩng kẽn la b zãms goama, d ra togsd-b-la so-pakrã la tigingã tʋʋmã sẽn wat ne sũ-noog ningã. Rũndã-rũndã, rẽ la b raabo. B sẽn da yãk b sẽn dat n wa maan tũudmã pʋgẽ la b maood n pidsdẽ wã, sõng-b lame tɩ b lʋɩɩs sẽn tar yõod n yɩɩdã taoore, rat n yeel t’a Zeova tũudmã, n pa maan wa a Sʋɩtãan dũniyã sẽn datã ye.” Saam-biig sẽn tar kamb a yiib yeelame: “Roagdb wʋsg yiisda ligd wʋsgo, la b maand b sẽn tõe fãa n na n sõng b kambã tɩ b karengã yɩ sõma, tɩ b zãms ɛspoor wall reem ninga. La tõnd sã n yiisd ligd wʋsg la d maand d sẽn tõe fãa n na n sõng d kambã tɩ b wa tʋm tʋʋm sẽn na n sõng-b tɩ b paam a Zeova zoodo, rẽ la sõma n yɩɩda. D sẽn da ne d kambã sẽn tõogd bilf-bilf n pidsd b sẽn yãk n na n maanã, ra yaa wa d sẽn tũud-b n togd sore. Woto ra kõt-d-la sũ-noog hal wʋsgo.” Roagdbã tõe n kɩsa sɩd tɩ b sã n sõng b kambã tɩ b yãk b sẽn dat n wa maaneg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ, la b sõng-b tɩ b sɩd tõoge, a Zeova na n ning-b-la barka.

D TALL RAOOD TIGINGÃ PƲGẼ

17. Togs-y tigingã neb kẽer sẽn maand tɩ wilgdẽ tɩ b tara raoodo.

17 Tigingã pʋgẽ me, yaa tɩlɛ tɩ d tall raoodo. Wala makre, ned sã n maan yel-wẽn-kãseng tɩ kãsem-dãmbã segd n bʋ yellã, wall yaa ned n bẽed bã-kɛgeng n dat tɩbsg tao-tao tɩ b segd n sõng-a, yaa tɩlɛ tɩ b tall raoodo. Kãsem-dãmb kẽer me kẽnda bãens rotẽ n zãmsd neb Biiblã, wall b maand tigissi. Bũmb wʋsg n be saam-bi- pogs nins sẽn pa kẽ kãadmã me sẽn tõe n maan a Zeova tũudmã pʋgẽ, tɩ wilg tɩ b tara raoodo. Wala makre, b tõe n lebga so-pakdba, b tõe n tɩ sõnga zĩis koe-moondb sẽn pa waooge, wall b tʋm ne Betɛllã biru ning sẽn get rotã meeb yellã, pa rẽ bɩ b kos n kẽng Rĩungã koe-moondb lekolle. Kẽer meng tõe n paam n kẽnga Gileyaad lekollã.

18. Bõe la saam-bi-pogs nins yʋʋm sẽn vẽsgã tõe n maan tɩ wilg tɩ b tara raoodo?

18 D sẽn paam tɩ saam-bi-pogs sẽn kʋʋl be d tigimsã pʋsẽ wã me noom-d lame. D nong-b-la wʋsgo! Baa ne kẽer sẽn pa le tõe n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã wa pĩndã, b ket n tara raood n tʋmdẽ. (Karm-y Tit 2:3-5.) Wala makre, kãsem-dãmbã sã n kos saam-bi-poak yʋʋm sẽn vẽsg t’a tɩ sagl saam-bi-poak yʋʋm sẽn pa ta yẽ a futã wɛɛngẽ, yaa tɩlɛ t’a tall raoodo. A pa na n zab saam-bi-poakã ye. A na n bʋka a menga, n sõng-a t’a bãng t’a futã sã n pa zemse, tõe n sãama nebã sũyã, wall kɩt tɩ b paoog Wẽnnaam. (1 Tɩm. 2:9, 10) Saam-bi-pogs nins yʋʋm sẽn vẽsgã sã n wilgd nonglem a woto, nafda tigingã tõre.

19. a) Bõe n tõe n sõng saam-biig t’a paam raoodo? b) Bõe la Filip-rãmb 2:13 ne Yɩɩn-sõamyã 121:1, 2 yeta, tɩ tõe n sõng saam-biig t’a paam raoodo?

19 Yaa tɩlɛ me ne rap nins sẽn deeg lisgã tɩ b tall raoodo, n tʋm Wẽnnaam tʋʋmdã. B sã n sak n na n yɩ kãsem-sõngdb wall kãsem-dãmba, nafda b tigingã. (1 Tɩm. 3:1) La tʋʋmdã tõe n yɛɛsda kẽere. Nina tõe n tagsdame tɩ pa segd t’a yɩ kãsem-sõngd wall kãsem-soaba, a sẽn da maan yel-wẽn pĩnd yĩnga. Nina me tõe n getame t’a pa tar minim sẽn sek ye. Yãmb sã n tagsda woto, bãng-y t’a Zeova tõe n sõng-y lame tɩ y paam raoodo. (Karm-y Filip-rãmb 2:13; Yɩɩn-sõamyã 121:1, 2.) Tẽeg-y t’a Moyiiz me ra tagsdame t’a pa na n tõog n maan a Zeova sẽn da rat t’a maanã ye. (Yik. 3:11) La a Zeova sõng-a lame t’a paam raoodo, n tõog tʋʋmdã. Saam-biig sã n dat raood woto, a segd n pelgda a pʋg n pʋʋsd Wẽnnaam n kot a sõngre, la a karemd Biiblã daar fãa. Kibay n be Biiblã pʋgẽ n gomd neb sẽn tall raood yelle, t’a sã n bʋgs kiba-kãens zug me bɩ na n sõng-a. A tõe n kosa kãsem-dãmbã ne sik-m-meng tɩ b sõng-a t’a paam minim n paase, la a sak n tʋm tʋʋmd ning fãa b sẽn kos-a t’a tʋme. D kota rap nins fãa sẽn deeg lisgã tɩ b tall raoodo, n sak n tʋm tigingã neer yĩnga.

“WẼNNAAM . . . NA N ZĨNDA NE FOOM”

20, 21. a) Bõe la a Davɩɩd tẽeg a Salomo? b) D tõe n kɩsa sɩd ne bõe?

20 A Davɩɩd ra tẽega a Salomo t’a Zeova na n zĩnda ne-a hal t’a me wẽnd-doogã n baase. (1 Kib. 28:20) Yaa vẽeneg t’a Salomo bʋgsa gom-kãensã zugu. A pa bas t’a sẽn da ket n paoodẽ n pa mi bũmb wʋsgã koms a raood t’a pa tʋm tʋʋmdã ye. A sɩd talla raood n sɩng tʋʋmdã, t’a Zeova sõng-a t’a tõog n baas wẽnd-doogã yʋʋm a yopoe la pʋɩ-sʋk pʋgẽ.

21 Wa a Zeova sẽn sõng a Salomo wã, a tõe n sõnga roagdbã ne b kambã, la tigingã neb fãa tɩ b tall raood n tʋm tʋʋm nins fãa b sẽn tog n tʋmã. (Eza. 41:10, 13) D sã n tar raood n tũud a Zeova, d tõe n kɩsa sɩd t’a na n ning-d-la bark masã menga, la beoog-daare. Rẽ wã, bɩ d ‘keng d menga, n paam daood n tʋme!’

^ sull 12 Y sã n dat n bãng bũmb kẽer y sẽn tõe maan tɩ sõng-y tɩ y yãk y sẽn na n wa maaneg Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ, bɩ y ges yʋʋmd 2004 sẽoog kiuug rasem 15 Gũusg Gasgã neng 21-23.