Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Karemdbã sogsgo

Karemdbã sogsgo

Segdame tɩ kiris-ned bao bug-raoog wall zab-teoog a to sẽn na yɩl n kolg a meng ne nin-wẽns bɩ?

Yaa sɩd tɩ kiris-ned tõe n baoo a sẽn na n maan n kogl a meng ne nin-wẽnse. La rẽ wɛɛngẽ me, a segd n tũu Biiblã noyã la a saglsã. Biiblã yaool n wilga vẽeneg tɩ pa segd tɩ kiris-ned bao bug-raoog wall zab-teoog a to sẽn na yɩl n kogl a meng ne nin-wẽns ye. Ad bũmb kẽer Biiblã sẽn yete:

Ninsaal vɩɩmã yaa a Zeova n so. Yɩɩn-gʋlsd a Davɩɩd yeelame tɩ ‘vɩɩmã ko-bundum’ bee a Zeova nengẽ. (Yɩɩn. 36:10) Rẽnd kiris-ned sã n wa rat n maan bũmb n kogl a meng bɩ a paoongo, a segd n gũusame tɩ ra tũ ne ned yõore, tɩ wa kɩt t’a tall zɩɩm samd Wẽnnaam nifẽ ye.—Tõo. 22:8; Yɩɩn. 51:16.

Yaa sɩd tɩ sẽn yaa bũmb ning fãa la ned na n tall n zab n fãag a menga, tõe n tũu ne a to yõore. La sã n yaa bug-raoogo, tõe n yãka yõor nana-nana n yɩɩda. * Sẽn paase, nin-yɛngã sã n neẽ t’a to wã zãada bug-raoogo, tõe n yika a sũur n paase, tɩ maneg n keng yellã hal tɩ tũ ne ned yõore.

Yʋng ning b sẽn yõk a Zeezi wã, a ra yeela a karen-biisã tɩ b bao zabr sʋʋse, la ra pa sẽn na n kogl b mens ye. (Luk 22:36, 38) A ra rat n paam n sõng-b lame tɩ b bãng tɩ baa neb sã n su taaba, n zãad zab-teed n dat n maan-b yelle, bãmb pa segd n zab ne-b ye. (Luk 22:52) Baraarã, a Pɩyɛɛr sẽn tall  a zabr sʋʋgã n pogl maan-kʋʋdb kãsmã tʋm-tʋmda, a Zeezi yeel-a lame yaa: “Lebs f sʋʋgã n sui a wʋʋgẽ.” Rẽ poore, a Zeezi togsa gomd kiris-nebã sẽn tũud hal ne rũndã. A yeelame: “Neb nins fãa sẽn na n zab ne zabr sʋʋga, zabr sʋʋg n na n kʋ-ba.”—Mat. 26:51, 52.

Wẽnnaam nin-buiidã “dɩka b zabr sʋʋsã n kud wãgse, la b rɩk b kãna n kud goeto,” wa Miise 4:3 sẽn da pĩnd n togsã. Nebã miime t’a Zeova Kaset rãmbã yaa neb sẽn baood laafɩ ne b taabã. B tũuda saglg Wẽnnaam sẽn da kɩt tɩ tʋm-tʋmd a Poll kõ kiris-nebã. Ad a sẽn yeele: “Da lebs-y ned baa a ye wẽng wẽng yĩng ye. . . . Sã n tõe, t’a yellã sã n bee ne yãmba, bɩ y kɩt tɩ laafɩ zĩnd yãmb ne nebã fãa sʋka.” (Rom. 12:17, 18) Neb n bao n na n maan a Poll yelle. Wala makre, a yeelame tɩ ‘fãadb rag n na n fãa yẽnda.’ Baa ne rẽ, a pa bao n na n kɩɩs Biiblã sẽn yetã, a sẽn dat n kogl a yõorã yĩng ye. Yẽ mengã tũu saglg ning a sẽn da kõ wã. (2 Kor. 11:26) A ra teega Wẽnnaam, n kɩs sɩd tɩ sagls nins sẽn be Biiblã pʋgẽ wã kõta yam, la tɩ “yam n são zab-teedo.”—Koɛ. 9:18.

Ninsaal vɩɩm yõod yɩɩda ligd bɩ teed hal zĩig sẽn zãre. D miime tɩ “ninsaal vɩɩmã ka tũud ne bũmb nins a sẽn tarã ye.” (Luk 12:15) Rẽnd wagdr sã n wa na n zu tõndo, tɩ d gom ne-a ne bʋgsem tɩ pa yãk nenga, d tũuda a Zeezi sẽn sagl tɩ d ‘ra rok d sũur ne ned sẽn maand tõnd wẽngã.’ D sak t’a rɩk a sẽn datã fãa. (Mat. 5:39, 40; Luk 6:29) * La sẽn yaa sõma n tɩ yɩɩd yaa d gũus tɩ ra wa yɩ tõnd mengã n boond wagda wã ye. D sã n pa maand wilg-m-meng ne d sẽn tarã, tɩ d yagsã me miẽ tɩ d yaa a Zeova Kaset soaba, la tɩ d baooda laafɩ ne d taabã, tõe n sõngame tɩ wagda wall bi-bees ra bao d zĩig ye.—1 Zã 2:16; Yel. 18:10.

Kiris-nebã miime tɩ baa b tar sor n maand bũmb ninga, b segd n tagsa b taabã yelle. (Rom. 14:21) Tigingã neb kẽer sã n wa bãng tɩ b tẽed-n-taag n tar bug-raoog sẽn na yɩl n kogl a meng ne nin-wẽnse, tõe n sãama b sũyã, wall koms b tẽebã. Baa d tar sor n tõe n da bug-raoogo, d sẽn nong d tẽed-n-taasã, d lʋɩɩsda sẽn nafd bãmbã taoore.—1 Kor. 10:32, 33; 13:4, 5.

Kiris-nebã maoodame n kõt mak-sõngo. (2 Kor. 4:2; 1 Pɩy. 5:2, 3) Kiris-ned sã n da bug-raoog n na n kogl a meng ne bi-beese, kãsem-dãmbã na n tɩ sõsa ne-a, n wilg-a sagls sẽn be Biiblã pʋgẽ. A sã n pa sak n toeem yam, d pa tõe n le geelg-a wa ned sẽn kõt mak-sõng ye. A pa le tõe n paam tɩ b kõ-a tʋʋm tigingã pʋgẽ ye. Kiris-ned tʋʋmd sã n kɩt tɩ yaa tɩlɛ t’a kẽnd ne bug-raoogo, yẽ me pa tõe n paam tɩ b kõ-a tʋʋm tigingã pʋgẽ ye. Sẽn são yaa a sẽn na n toeem tʋʋmde. *

Yaa sɩd tɩ yaa kiris-ned fãa n yãkd tʋʋmd ning a sẽn na n tʋme, la a sẽn na n maan to-to n kogl yẽ ne a zakã rãmba, la a paoongã. La d yam-yãkr fãa pʋgẽ, d segd n tũu Wẽnnaam Gomdã saglsã, bala Wẽnnaam yamã ka to ye. Yaa a sẽn nong tõndã me la a sẽn kõ-d saglsã. Rẽ n so tɩ kiris-neb nins sẽn tar zood sõma ne a Zeova wã yãk yam n pa na n bao bug-raoog n kogl b meng ne nin-wẽns ye. B miime tɩ b sã n tũud Wẽnnaam noyã ne a saglsã, tɩ wilgdẽ tɩ b teeg-a lame, rẽ la b na n paam laafɩ la bãan hakɩɩka, wakat sẽn kõn sa yĩnga.—Yɩɩn. 97:10; Yel. 1:33; 2:6, 7.

To-kãsengã sasa, kiris-nebã pa na n zab n fãag b mens ye. B na n teega a Zeova

^ sull 3 Kiris-ned tõe n yãka yam n da bug-raoog tãoosg yĩnga, wall sẽn na yɩl n kogl a meng ne we-rũmsi. La yɩta sõma t’a ra ning bug-raoogã vẽen n dɩgl ye. Sã n tõe meng bɩ a baas-a n bao zĩig n ningi, n page. Tẽns kẽere, laloa wã pa kõ sor tɩ ned tõe n tall a toorẽ bug-raoog ye. Zĩis kẽer me, laloa kõo sor tɩ ned tõe n tall bug-raoogo, la b wilga noy a sẽn segd n tũ. Sẽn yaa a soab fãa, kiris-nebã segd n tũu tẽngã laloa wã sẽn yetã.—Rom. 13:1.

^ sull 2 Y sã n dat n bãng ned sẽn tõe n maan to-to b sã n wa rat n yõg-a, bɩ y ges yʋʋmd 1993 tʋʋlg kiuug rasem a 8 Réveillez-vous ! wã sõsg ning gom-zug sẽn yaa:  Comment éviter le viol.

^ sull 4 Y sã n dat n paam sagls sẽn na n sõng kiris-ned t’a bãng a sã n segd n saka tʋʋmd sẽn na n kɩt t’a kẽnd ne bug-raoogo, bɩ y ges yʋʋmd 2005 sɩpaolg kiuug pipi daar Gũusg Gasgã neng 31, n paas yʋʋmd 1983 zĩ-likr kiuug rasem 15 Gũusg Gasgã neng 25-26.