Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Bõe la Wẽnnaam ‘kũun ning noor sẽn ka tõe n togsã’ segd n kɩt tɩ d maane?

Bõe la Wẽnnaam ‘kũun ning noor sẽn ka tõe n togsã’ segd n kɩt tɩ d maane?

“Bark Wẽnnaam, bãmb kũunã noor sẽn ka tõe n togsã yĩnga.”—2 KOR. 9:15.

YƖƖLA: 121, 63

1, 2. a) Wẽnnaam ‘kũun ning noor sẽn ka tõe n togsã’ paka sor tɩ d tõe n paam bõe? b) Sogs-bʋs la d na n leok sõs-kãngã pʋgẽ?

A ZEOVA sẽn tʋm a Bi-ribl a Zeezi tẽngã zugã, yaa a sẽn nong tõndã yĩnga. Yaa bõn-sõng sẽn ka to la a maan n kõ-do. (Zã 3:16; 1 Zã 4:9, 10) Tʋm-tʋmd a Poll boola rẽ tɩ ‘kũun noor sẽn ka tõe n togse.’ (2 Kor. 9:15) Bõe yĩng t’a yeel woto?

2 A Poll ra miime t’a Zeezi sẽn ki tɩ yɩ maoongã maasem yĩnga, Wẽnnaam pʋlemsã fãa na n pidsame. (Karm-y 2 Korẽnt-rãmb 1:20.) Rẽnd ‘kũun ning noor sẽn ka tõe n togsã’ paka sore, t’a Zeova na n maan bõn-sõma wʋsg n kõ tõndo, a sẽn nong-dã yĩnga. A na n tũnuga ne a Zeezi n maan bõn-kãense. Kũunã yaa sõma hal wʋsgo, tɩ d pa tõe n paam gom-biis n bilg-a tɩ zems kɛpɩ ye. D sẽn paam kũun-kãngã segd n kɩtame tɩ d maan bõe? La wãn to la a tõe n  sõng-d tɩ d segl d mense, n maan a Zeezi kũumã tẽegr yʋʋmd 2016 tʋʋlg kiuugã rasem 23 sẽn yaa arb daarã?

KŨUN SẼN PA WÕND A TAABA

3, 4. a) Ned sã n kõ-y kũuni, y manesem yaa wãna? b) Wãn to la kũun ning tõe n toeem ned vɩɩm?

3 Ned sã n kõ-d kũuni, noom-d lame. La kũun ning tõe n tara yõod wʋsgo, hal n kɩt tɩ d toeem d sẽn vɩ to-to wã. Mams-y wa yãmb sẽn na n beege, tɩ b kao y bʋʋdo, n yeel tɩ y segda ne kũum. La zĩig pʋgẽ, ned y sẽn pa mi n yiki, n yeel tɩ b bas yãmb la b rɩk yellã n dogl yẽ. A sakame n na n deeg yãmb zĩigẽ n ki. Rẽ na n kɩtame tɩ y maan bõe?

4 Ned sã n nong yãmb n sak n mong a meng a woto yãmb yĩnga, yaa vẽeneg tɩ na n kɩtame tɩ y modg n toeem y zʋgã la y tʋm-tʋmdɩ wã. Tõe tɩ na n kɩtame tɩ y lebg kõata, n nong y taabã, tɩ ned sã n beeg-y bɩ y kõ-a sugri. Y vɩɩmã tõre, y na n modg n wilgame tɩ y sũur nooma ne nin-kãnga.

5. Wẽnnaam sẽn kɩt t’a Zeezi wa ki tõnd yĩnga, bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ yaa bõn-sõngo?

5 Nedã sẽn maan bũmb ning makrã pʋgẽ wã yaa bõn-kãsenga, la rẽ pa kolg a Zeova sẽn tʋm a Zeezi t’a wa ki tõnd yĩngã baa bilf ye. (1 Pɩy. 3:18) Bõe yĩnga? Tõnd sẽn yaa a Ãdem yagensã, d yaa yel-wẽn-maandba, tɩ yel-wẽnã yaood yaool n yaa kũum. (Rom. 5:12) A Zeova sẽn nong tõndã, a tʋma a Zeezi t’a wa tẽngã zugu, n ‘lemb kũum tõnd fãa yĩnga.’ (Ebre. 2:9) La a Zeova sẽn maan bũmb ningã yɩɩda makrã pʋgẽ nedã sẽn maanã. A Zeova sẽn maanã paka sor t’a na n wa sãam kũum wakat fãa yĩnga. (Eza. 25:7, 8; 1 Kor. 15:22, 26) Neb nins sẽn tẽed a Zeezi wã na n wa paam n vɩɩmda ne bãan la sũ-noog wakat sẽn kõn sa yĩnga. Kẽerã na n tɩ rɩɩ naam ne Kirisã saasẽ, tɩ sãnda zĩnd tẽngã zug Wẽnnaam Rĩungã naam sasa. (Rom. 6:23; Vẽn. 5:9, 10) Bark bʋs me la d na n paam a Zeova kũunã maasem yĩnga?

6. a) Bark nins d sẽn na n paam a Zeova kũunã maasem yĩngã yaa wʋsgo. Bʋg la y yãgd n na n paame? b) Wilg-y bũmb a tã Wẽnnaam kũunã sẽn segd n kɩt tɩ d maane.

6 A Zeova kũunã paka sor tɩ d na n wa paam d mens ne bãasã fãa. Tẽngã me na n wa lebga arzãna. Sẽn paase, sẽn ki-bã na n vʋʋgame. (Eza. 33:24; 35:5, 6; Zã 5:28, 29) Yaa vẽeneg t’a Zeova la a Bi-riblã sẽn maan bũmb ningã kɩtame tɩ d nong-ba. La sokr n kete. Wẽnnaam nonglmã segd n kɩtame tɩ d maan bõe? 1) segd n kɩtame tɩ d rɩk Kiris Zeezi naoore, 2) tɩ d nong d tẽed-n-taasã, la 3) kɩt tɩ d kõt d taabã sugr ne d sũur fãa.

“KIRIS NONGLMÃ N SO TÕNDO”

7, 8. Bõe yĩng tɩ Kirisã sẽn wilg t’a nonga tõndã noom tõndo, la rẽ segd n kɩtame tɩ d maan bõe?

7 Pipi, d segd n vɩ a Zeezi Kiris yĩng masã. Tʋm-tʋmd a Poll yeela woto: “Kiris nonglmã n so tõndo.” (Karm-y 2 Korẽnt-rãmb 5:14, 15.) A Poll ra miime tɩ d sã n wʋm bũmb ning a Zeezi sẽn maan n wilg t’a nonga tõndã võore, na n kɩtame tɩ tõnd me nong-a, la d waoogd-a. Sɩd me, d sã n bãng bũmb ning a Zeova sẽn maan tõnd yĩngã sõma, a nonglmã na n kɩtame tɩ d modg n vɩɩmd a Zeezi Kiris yĩnga. Wãn to la d tõe n maan dẽ?

8 Wẽnnaam nonglmã na n kɩtame tɩ d rɩk a Zeezi togs-n-taare, n tũ a naoã. (1 Pɩy. 2:21; 1 Zã 2:6) D sã n sakd Wẽnnaam la Kirisã, d wilgdame tɩ d  nong-b lame. A Zeezi yeela woto: ‘Ned ning sẽn talld-a mam tõodã n sakd-ba, yaa yẽnda soab n nong maam. Ned ning sẽn nong-a maam, m ba na nong-a, la mam me na n nong-a lame, la m na n puka m meng ne-a.’—Zã 14:21; 1 Zã 5:3.

9. D sã n dat n dɩk a Zeezi togs-n-taare, d segd n gũusa ne bõe?

9 A Zeezi kũumã tẽegr sẽn kolgdã, yɩta sõma tɩ d fees d meng n ges d sẽn vɩ to-to wã sã n tata a yam. Sok-y y meng woto: ‘Zĩ-bʋs wɛɛngẽ la m dɩkd a Zeezi togs-n-taar sõma? Zĩ-bʋs wɛɛngẽ la m segd n modg n paase?’ Yaa tɩlɛ tɩ d fees d meng woto, bala, bũmb wʋsg n be n tõe n kɩt tɩ d rɩk dũniyã neb togs-n-taare. (Rom. 12:2) D sã n pa gũusi, tõe n wa lebga dũniyã bãngdbã, neb nins yʋy sẽn yi wã, la ɛspoorã gãndaad togs-n-taar la d rɩkda. (Kol. 2:8; 1 Zã 2:15-17) Bõe la d tõe n maan tɩ ra wa lebg woto?

10. A Zeezi kũumã tẽegr sẽn kolgdã, sogs-bʋs la d segd n sok d menga, la rẽ tõe n kɩtame tɩ d maan bõe? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

10 A Zeezi kũumã tẽegr sẽn kolgdã, yɩta sõma tɩ d maag d yĩng n ges fut nins d sẽn yeelgdã, filim-dãmb nins d sẽn getã, la mizik nins d sẽn kelgdã, n paas bũmb nins sẽn be d ordinatɛɛrã pʋgẽ, d portaablã wall d taablɛtã pʋgẽ wã, n bao n bãng b sã n zemsa ne kiris-neda. Y tõe n soka y meng woto: ‘A Zeezi sã n da yas mam taoorã, n get fut nins mam sẽn yeelgã, yãnd na n yõk-m lame bɩ?’ (Karm-y 1 Tɩmote 2:9, 10.) ‘Fut nins m sẽn yerã wilgdame tɩ m yaa Kirisã karen-biig bɩ? A Zeezi na n sak n gesa filim-dãmb nins m sẽn getã bɩ? A na n sak n kelga mizik nins m sẽn kelgdã bɩ? A sã n yã bũmb nins sẽn be mam portaablã pʋgẽ, wall m taablɛtã pʋgẽ wã, yãnd na n yõk-m lame bɩ?’ Y sã n nong n tãooda ze-video ninga, bɩ y sok y meng woto: ‘A Zeezi sã n da yeel maam tɩ m wilg bũmb ning sẽn kɩt tɩ m nong ze-video kãngã, m na n zoeta yãnd n pa rat n togs bɩ?’ (Tʋʋ. 19:19, 20) Tõnd sẽn wa n na n dɩk d meng n kõ Wẽnnaamã, d pʋlmame tɩ d pa na n le vɩ d meng yĩnga, la tɩ d na n vɩɩ Kirisã yĩnga. Rẽnd d pa segd n nong bũmb sẽn tõe n kɩt tɩ yɩ toog tɩ d rɩk a Zeezi naoor ye.—Mat. 5:29, 30; Fili. 4:8.

11. a) D sẽn nong a Zeova la a Zeezi wã kɩtame tɩ d maand bõe koɛɛgã mooneg wɛɛngẽ? b) Nonglem kãng tõe n kɩtame tɩ d maan bõe n sõng d tẽed-n-taasã?

11 Tõnd sẽn nong a Zeezi wã na n kɩtame me tɩ d moond koɛɛgã ne yẽesem, la d zãmsd nebã Biiblã. (Mat. 28:19, 20; Luk 4:43) A Zeezi kũumã tẽegr yĩnga, y tara sor n tõe n yɩ sõngr so-pakda, n moon lɛɛr 30 bɩ 50. Tags-y n ges-y y sã n pa tõe n sigl y sẽkã n tõog n maan dẽ. Saam-biig a ye n tar yʋʋm 84, t’a pagã maan kaalem n bas-a. A yʋʋmã sẽn vẽsgã, n paas a sẽn pa tar laafɩ sõma wã kɩtame t’a ra tagsdẽ t’a pa tõe n yɩ sõngr so-pakd ye. La a tigingã so-pakdb zemsa taab n na n sõng-a t’a tõog n moon lɛɛr 30 wã. B baoo zĩig a sẽn na n tõog n moon nana-nana, la b wat n dɩkd-a n kẽngdẽ. Yãmb me tõe n tagsame, n ges y sẽn tõe n sõng y tigingã ned ninga, t’a tõog n yɩ sõngr so-pakda. Yaa sɩd tɩ pa d fãa n tõe n yɩ sõngr so-pakdb ye. La d ned kam fãa tõe n baoo sẽk n paase, n moon koɛɛgã wa a sẽn tõe tɛka. D sã n maand woto, d wilgdame tɩ Kiris nonglmã n so tõndo, wa a Poll sẽn yeelã. La bõe me la Wẽnnaam nonglmã na n kɩt tɩ d maane?

TÕND ME TOG N NONGA TAABA

12. Wẽnnaam nonglmã segd n kɩtame tɩ d maan bõe?

12 Yiibu, Wẽnnaam nonglmã segd n  kɩtame tɩ d nong d tẽed-n-taasã. Tʋm-tʋmd a Zã yeela woto: “Mam zo-nongdse, Wẽnnaam sã n nong tõnd hal wʋsg a woto, tõnd me tog n nonga taaba.” (1 Zã 4:7-11) Rẽnd d sã n bãng tɩ Wẽnnaam nonga tõndo, tõnd me segd n nonga d tẽed-n-taasã. (1 Zã 3:16) Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d nong-b lame?

13. Mak-sõng bʋg la a Zeezi kõ neb a taabã nonglmã wɛɛngẽ?

13 A Zeezi kõo tõnd mak-sõng d sẽn tõe n tũ n wilg tɩ d nonga d taabã. A sẽn wa n be tẽngã zugã, a ra nong n sõngda nimbãan-nebã. A maana yel-soalem n sãoog bãad-rãmba, n kɩt tɩ koms-rãmb kẽne, tɩ zoens nin pugsi, tɩ wʋms tʋb yoose, la a kɩt tɩ mugs gome. (Mat. 11:4, 5) A Zeezi ra zãmsda sẽn dat n bãng-b Wẽnnaamã ne yamleoogo, tɩ tũudmã taoor dãmb yaool n da get nin-kãens wa “neb kãab-wẽng sẽn be b zutu.” (Zã 7:49) A Zeezi ra nonga nin-buiidã, n da sõngd-ba.—Mat. 20:28.

14. Bõe la y tõe n maan n wilg tɩ y nonga y tẽed-n-taasã?

14 A Zeezi kũumã tẽegr sẽn kolgdã, yɩta sõma me tɩ y tags n ges y sẽn tõe n sõng y tẽed-n-taasã to-to. Sẽn yɩɩd fãa, sẽn kʋʋl-bã. Y tõe n tɩ kaag-b lame, wall y segl rɩɩb n tɩ kõ-ba. Y leb n tõe n sõng-b lame n tʋm b zakã pʋgẽ tʋʋma, wall y mi n pɩʋʋg n dɩk-b n kẽng tigsga, pa rẽ bɩ y bool-b tɩ y naag taab n moon koɛɛgã. (Karm-y Luk 14:12-14.) D sẽn mi tɩ Wẽnnaam nonga tõndã, bɩ tõnd me modg n wilg tɩ d nonga d tẽed-n-taasã.

D KÕT D TẼED-N-TAASÃ SUGRI

15. Bõe la d pa segd n yĩmi?

15 Tãab-n-soaba, a Zeova nonglmã segd n kɩtame tɩ d kõt d tẽed-n-taasã sugri. D sẽn yaa a Ãdem yagensã, d roga ne yel-wẽndã, n yaa kiidba. Tõnd ned baa a ye pa tõe n yeel t’a Zeezi sẽn ki tɩ yɩ maoongã pa nafd-a ye. Baa ned sẽn sakd Wẽnnaam ne a sũur fãa segd n bãngame t’a ket n datame tɩ Wẽnnaam tik a Zeezi maoongã, n zoe a nimbãanega. Tõnd ned baa a ye pa segd n yĩm tɩ Wẽnnaam kõ-a-la sugr naoor wʋsg ye. Bõe yĩnga? A Zeezi yel-bũnd a ye n wilgd rẽ.

16, 17. Yam bʋg la d tõe n dɩk a Zeezi yel-bũnd ning sẽn gomd rĩmã ne a tʋm-tʋmdã yellã pʋgẽ?

16 A Zeezi wẽe yel-bũndi, n gom rĩm  sẽn tar tʋm-tʋmdba, tɩ tʋm-tʋmd a ye tar a samd sẽn yaa ligd wʋsgo. A tara a zu-soabã talã tus-piiga, rat n yeel tɩ denie milyõ pis-yoobe. Zu-soabã basa a samdã taale. La sẽn yɩ bilfu, tʋm-tʋmdã sega a tʋmd-n-taag sẽn tar a denie koabg samde, n pa zoe a nimbãaneg ye. Rĩmã sẽn zoe tʋm-tʋmdã nimbãanegã ra segd n kɩtame tɩ yẽ me zoe a to wã nimbãanega. Rĩmã sẽn wa n bãng tɩ sam-bilã poorẽ, tʋm-tʋmdã pa zoe a to wã nimbãanega, a sũur puuga ne-a. A yeel-a-la woto: “Tʋmtʋmd-wẽnga! Mam da basa fo samdã fãa taale fo sẽn bõos maamã yĩnga. Dẽ, fo ra ka tog n zoe f tʋmd-n-taagã nimbãaneg wa mam sẽn zoe fo nimbãanegã sɩda?” (Mat. 18:23-35) A Zeova me kõo tõnd sugr naoor wʋsgo, tɩ wõnd rĩmã sẽn bas tʋm-tʋmdã samdã taalã. Woto wã, a Zeova nonglmã la a nimbãan-zoeerã segd n kɩtame tɩ d maan bõe?

17 D sẽn segend d mens a Zeezi kũumã tẽegr yĩngã, yɩta sõma tɩ d sok d meng woto: ‘M tẽed-n-taag n maan bũmb tɩ m sũur sãam bɩ? Yaa toog ne maam tɩ m kõ-a sugr bɩ?’ Sã n yaa woto, bɩ y rɩk a Zeova sẽn ‘yaa Wẽnnaam sẽn kõt sugrã’ togs-n-taare. (Nee. 9:17; Yɩɩn. 86:5) D sũur sã n noom ne a Zeova sẽn kõt-d sugr baa ne d sẽn beegd-a naoor wʋsgã, tõnd me na n zoeta d taabã nimbãanega, n kõt-b sugr ne d sũur fãa. D sã n dat t’a Zeova nong tõnd la a kõt-d sugri, tõnd me segd n nonga d tẽed-n-taasã la d kõt-b sugri. (Mat. 6:14, 15) Yaa sɩd tɩ d sã n kõ d to sugri, pa yẽesd bũmb ning a sẽn maanã ye. La yaa vẽeneg tɩ na n sõngame tɩ d beoog vɩɩmã yɩ noogo.

18. Wãn to la Wẽnnaam nonglmã sõng saam-bi-poak a ye t’a maan sũ-mar ne a to?

18 D tẽed-n-taasã sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, wakat ninga, tõe n yɩɩ toog tɩ d maan sũ-mar ne-ba. (Karm-y Efɛɛs-rãmb 4:2, 32.) A buud paama a Lili sẽn yaa saam-bi-poak sẽn pa kẽ kãadmã. [1] A ra sõngda a tigingã saam-bi-poak a ye sẽn yaa pʋg-kõore, t’a yʋʋr boondẽ t’a Karolle. A Lili maana bũmb toor-toor n sõng-a. Wala makre, a sã n da rat n kẽng zĩiga, a Lili rɩkd-a lame n kẽnge. A sã n da wa rat bũmb me, a tʋmda a Lili t’a tɩ ra. Baa ne rẽ, a Karoll ra pa pẽgd a Lili ye. A pʋd n da nong n yẽgemda a sẽn maand bũmb ninsã poorẽ. La a Lili ra geta a Karoll zʋg-sõma wã. A kell n sõng-a-la yʋʋm wʋsgo, hal t’a wa lʋɩ bãag n maan kaalem. Baa a Karoll zãabã sẽn da pa nana wã, a Lili yeelame tɩ yẽ yãgd n na n yã-a-la kũum vʋʋgrã poore, n bãng b moorã sẽn na n yɩ noog to-to a Karoll sẽn wat n lebg ned sẽn zems zãngã. Vẽenega, d sẽn nong Wẽnnaamã tõe n kɩtame tɩ d maan sũ-mar ne d tẽed-n-taasã, n gũud wakat ning tõnd fãa sẽn na n lebg neb sẽn zems zãngã.

19. Wẽnnaam ‘kũun ning noor sẽn ka tõe n togsã’ kɩtame tɩ y rat n maan bõe?

19 A Zeova sɩd kõo tõnd ‘kũun noor sẽn ka tõe n togse.’ Bɩ d wilg wakat fãa tɩ d sũur nooma ne rẽ. A Zeezi kũumã tẽegr sẽn kolgdã, zemsame tɩ d bʋgs bũmb nins a Zeova la a Zeezi sẽn maan tõnd yĩngã zug neere. B sẽn wilg tɩ b nonga tõndã pa segd n kɩt tɩ d rɩk a Zeezi togs-n-taare, tɩ d nong d tẽed-n-taasã, la d kõt-b sugr ne d sũur fãa sɩda?

^ [1] (sull 18) Sõs-kãngã pʋgẽ, d toeema yʋy kẽere.