Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan secondary menu

Etal ñan laajrak in katak ko

Ri Kõnnaan ro an Jeova

Kajin M̦ajel̦

Naan in Keeañ  |  Nõm̦ba 1 2018

Juon Bok Em̦or Ke, ak Ejejjet ñan Raan Kein?

Juon Bok Em̦or Ke, ak Ejejjet ñan Raan Kein?

KATAK KO AN JAINTIIJ RO

BAIBÕL̦ EO EJJAB JUON BOKIN SCIENCE, IJOKE NAAN KO IE RELUKKUUN JEJJET ÑAN RAAN KEIN. L̦ÕMN̦AK KÕN JET IAAN WAANJOÑAK KEIN.

Ewõr ke jinoin lal̦ in?

Ilo kar m̦okta, jaintiij ro rebuñbuñ rar lukkuun tõmak bwe ekar ejjel̦o̦k jinoin lal̦ in. Ijoke kiiõ enañin aolep rej tõmak bwe ewõr jinoin lal̦ in. Eñin men eo Baibõl̦ ear kaalikkare jãn kar etto.​—Jenesis 1:1.

Ewi wãween an dãnnin lo̦jet oktak ñan dãnnin wõt?

Ilo iien ko etto, elõñ armej rar jab jel̦ã kõn wãween an dãnnin lo̦jet oktak ñan dãnnin wõt. Bõtab em̦õj kadede an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn men in elõñ bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k. Baibõl̦ ej kõmel̦el̦e im ba: “Reba ko rej to̦o̦rl̦o̦k ñan lo̦meto, ak lo̦meto ejjañin bool̦ im lutõkl̦o̦k. Dãn ko rej jepl̦aak ñan unin reba ko im bar jino to̦o̦rtok jãni.”​—Ekklisiastis 1:7UBS.

Iju ko ak planet ko ilañ rej ke etal im jorrããnl̦o̦k?

Ilo kar iiõ ko 300 m̦okta jãn Christ, Aristotle, jaintiij eo ilo aelõñin Greece, ear katakin armej ro bwe men ko wõt ijin ioon lal̦ rej etal im jorrããnl̦o̦k, ijoke iju ko ak planet ko ilañ reban jorrããnl̦o̦k. Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko m̦aantak, elõñ armej rar tõmake mel̦el̦e in. Bõtab ilo kar iiõ ko 1,800, jaintiij ro rar jino tõmak bwe aolep men rej etal im jorrããnl̦o̦k, jekdo̦o̦n men ko ilañ ak ijin ioon lal̦. Juon iaan jaintiij ro rar kowõnm̦aanl̦o̦k tõmak in ej William Thompson (Lord Kelvin). L̦ein ear bõkm̦aantak eoon eo ilo Baibõl̦ im ej kõnono kõn lañ im lal̦ me ej ba: “Er otemjej renaaj m̦orl̦o̦k ãinwõt nuknuk ko.” (Sam 102:25, 26) William ear tõmak bwe ewõr an Anij maroñ ñan bõbrae an lukkuun jorrããn im jako menin kõm̦anm̦an ko An, ãinwõt an Baibõl̦ ba.​—Ekklisiastis 1:4.

Ewõr ke men ej dãpij planet ko im lal̦ in?

Aristotle ear katakin armej bwe aolep planet ko ilañ rej pãd ilowaan juon dekã crystal me edoulul, im bwe juon planet ej pãd ilowaan bar juon planet im lal̦ in epãd iol̦aptata. Bõtab ilo iiõ ko 1,700 ãlikin Christ, jaintiij ro rej kab tõmak bwe ejjel̦o̦k jabdewõt men en̦ ej dãpiji iju ko ak planet ko. Ijoke ilo kar iiõ ko 1,400 m̦okta jãn Christ, bokin Job em̦õj an kar kaalikkarl̦o̦k m̦okta bwe Rũkõm̦anm̦an eo ej “totoik lal̦ ioon ejjel̦o̦k men.”​—Job 26:7.

 ÃJMOUR

BAIBÕL̦ EO EJJAB JUON BOKIN TAKTÕ, IJOKE ELÕÑ NAANIN KAKAPILÕKLÕK KO IE REJEJJET IPPÃN MEL̦EL̦E KO RAAN KEIN KÕN ÃJMOUR.

Kõjenolo̦k ro renañinmej.

Kien Moses ekar jiroñ armej ro relõba bwe ren kõjenolo̦k er jãn ro jet. Tokãlik, ilowaan iiõ ko 500 ãlikin Christ ñan iiõ ko 1,500, taktõ ro rej kab mel̦el̦e unin an aorõk ñan kõm̦m̦ane men in ñan ro renañinmej im mel̦el̦e in el̦ap an jipañ tok ñan rainin.​—Livitikõs, jebta 13 im 14.

Juon en kwal̦ pein ãlikin an uñũr ãnbwinnin juon rimej.

Ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k iiõ ko 1,800, ñe taktõ ro rej etal im jipañ rinañinmej ro, ekkã aer jab kwal̦ peier ãlikin aer jerbal im lale ãnbwinnin ro remej. Eñin unin elõñ rar mej jãn wõt aer kar jab kwal̦ peier. Ak ilo kar Kien Moses, kar jiroñ armej ro bwe jabdewõt eo ej uñũr ãnbwinnin juon rimej enaaj ettoon, im ewõr men ko enaaj aikuj kõm̦m̦ani bwe en bar erreo. Joñan, kar bar jiroñ armej ro me rettoon ilo wãween in bwe ren kõjerbal dãn ñe rej karreoik er. M̦anit kein rar kõm̦m̦ani ilo aer karejar ñan Anij rar kõjparok ãjmour ko aer ilo wãween ko jet.​—Bõnbõn 19:11, 19, UBS.

Kõppojak.

Kajjojo iiõ, elõñl̦o̦k jãn 500,000 ajri rej mej itok wõt jãn aer bõk nañinmej in ilo̦k lo̦je. Un eo el̦aptata unin aer bõk nañinmej in ej itok jãn an armej jab kalibwin ak jol̦o̦k bwidej ko aer. Kien Moses ekar jiroñ armej ro bwe ren kalibwini bwidej ko aer im rej aikuj etal ñan ijoko rettol̦o̦k jãn jikin jokwe ko an armej.​—Duteronomi 23:13, UBS.

Iien eo ekkar ñan m̦wijm̦wij.

Ekkar ñan kien eo an Anij, l̦adik ro rar aikuj m̦wijm̦wij ilo raan eo kein karalitõk jãn iien eo rar l̦otak. (Livitikõs 12:3, UBS) Ãlikin juon wiik jãn iien eo niñniñ ko rej l̦otak, eñin ej iien eo em̦m̦an joñan an mekak bõtõktõkier kõnke en jab l̦ap an to̦o̦r. Ilo iien ko etto an RiIsrael ro, meñe ejjañin kar wõr kein jerbal ko rekapeel an taktõ ro, ak niñniñ ro nejier rar jab m̦õkaj im m̦wijm̦wij. Bõtab rar kõttar ãlikin juon jim̦a wiik, im men in ear kõjparok mour ko an niñniñ ro.

L̦õmn̦ak im eñjake ko rej jelõt ãjmour.

Taktõ ro me rej kõm̦m̦an etale ko im jaintiij ro rej ba bwe eñjake ko ãinwõt lañlõñ, kõjatdikdik, kam̦m̦oolol, im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd, rej kakõm̦anm̦anl̦o̦k ãjmour ko ad. Baibõl̦ ej ba: “Am̦ m̦õn̦õn̦õ ej kõm̦m̦an bwe kwõn ãjmour, ak am̦ bũrom̦õj enaaj kam̦õjn̦o̦ik eok ñan mej.”​—Jabõn Kõnnaan 17:22, UBS.