“Armej renana rejjab mel̦el̦e ekajet jim̦we; a ro rej pukot Jeova rej mel̦el̦e men otemjej.”​—JK. 28:5.

AL: 43, 49

1-3. (1) Ta eo enaaj jipañ kõj ñan tiljek wõt ñan Anij ilo raan kein ãliktata? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

RAININ jej mour ilo jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in im el̦apl̦o̦k wõt an armej nana. Rein rej “eddek im lõñl̦o̦k ãinwõt mar waan.” (Sam 92:7, UBS) Kõn men in jejjab bwilõñ kõn an lõñ armej rej kõjekdo̦o̦ne ta ko Anij ej ba bwe rejim̦we. Paul ear ba ñan Kũrjin ro: “Ilo men ko renana, kom̦win ajri, ak kom̦win rũtto ilo ami l̦ol̦ãtãt.” (1 Ko. 14:20, UBS) Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?

2 Jej lo uwaak eo ñan kajjitõk in ilo eoon eo katak in ej pedped ioon me ej ba: “Ro rej pukot Jeova rej mel̦el̦e men otemjej.” Men in ej mel̦el̦ein bwe remaroñ mel̦el̦e aolep men ko rej aikuj kõm̦m̦ani ñan kabuñbũruon Jeova. (JK. 28:5) Ilo Jabõn Kõnnaan 2:7, 9 ej bar katakin kõj bwe Jeova ej lel̦o̦k mãlõtlõt ñan ro rej kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Im ilo An kõm̦m̦ane men in, rein remaroñ ‘jel̦ã ta eo ejim̦we im jejjet im em̦m̦an, im renaaj jel̦ã ta eo ren kõm̦m̦ane.’

3 Noa, Daniel, im Job rar bõk mãlõtlõt in jãn Anij. (Ezk. 14:14) Im ãindein bar armej ro an Anij ilo raan kein. Ak ta kõn kwe? Kwõj ke bar bõk mãlõtlõt rot in jãn Anij? Eokwe, ej aikuj l̦ap am̦ jel̦ã kajjien Jeova bwe  kwõn ‘mel̦el̦e kõn men ko otemjej’ kwõj aikuj kõm̦m̦ani ñan kabuñbũruon. Kõn men in ilo katak in, jenaaj katak kõn (1) wãween an kar Noa, Daniel, im Job jel̦ã kajjien Anij, (2) wãween an kar jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo aer kõn Anij jipañ er, im (3) ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad tõmak ãinwõt er.

NOA EAR ETETAL IPPÃN ANIJ MEÑE EAR PÃD ILO JUON LAL̦ ENANA

4. Ewi wãween an kar Noa jel̦ã kajjien Jeova, im ewi wãween an kar jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo an Noa kõn Anij jipañe?

4 Ewi wãween an kar Noa jel̦ã kajjien Jeova? Jãn iien eo ke ear wõr nejin Adam im Iv, armej ro rar katak kõn Anij ilo jilu wãween ko: ikijjeen menin kõm̦anm̦an ko an, ippãn rũkarejar ro jet retiljek an Anij, im jãn aer kar lo wãween an Jeova kõjeraam̦m̦an er ke rar pokake e. (Ais. 48:18) Kõn an kar Noa katak im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko an Jeova, ear jab lo wõt bwe Anij emour ak ear bar katak kõn elõñ iaan kadkad ko kadkadin. Tokjãn men in, Noa ear mel̦el̦e bwe el̦ap an Jeova kajoor im e wõt ej Anij eo em̦ool. (Rom 1:20, UBS) Kõn men in, Noa ear jab ba bwe ej tõmak wõt ilo Anij, ak ear kwal̦o̦k bwe ej lukkuun tõmak ilo E.

5. Ewi wãween an kar Noa katak im jel̦ã kõn kõn̦aan eo an Anij ñan aolep armej?

5 Baibõl̦ ej ba bwe ‘tõmak ej wal̦o̦k ñe jej roñ kõn naan in Anij.’ Mel̦el̦ein men in bwe men ko jej roñ jãn ro jet kõn Anij remaroñ jipañ kõj bwe en wõr ad tõmak. (Rom 10:17, UBS) Noa emaroñ kar roñ kõn Jeova jãn ro nukũn. Ñan waanjoñak, l̦al̦l̦ap eo jemãn etan Lemek, eo im ear l̦otak m̦okta jãn an kar Adam mej ear tõmak ilo Anij. (Lale pija eo ilo jinoin katak in.) Bareinwõt Noa emaroñ kar roñ kõn Jeova jãn l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan etan Mitusela im jãn jim̦m̦aan Mitusela etan Jered, me ear mej 366 iiõ ko ãlikin an kar Noa l̦otak. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Luk 3:36, 37) Em̦m̦aan rein im kõrã ro pãleer emaroñ kar er eo rar katakin Noa bwe Jeova ear kõm̦anm̦an armej, im ear kõn̦aan bwe ren neji im koobrak lal̦ im karejar ñane. Noa ear bar katak im jel̦ã bwe Adam im Iv rar jab pokake Anij, im ear make lo tokjãn ko renana rar wal̦o̦k jãn pepe eo aerro. (Jen. 1:28; 3:16-19, 24, UBS) Ear l̦ap an Noa kaorõk men ko ear katak kaki, im men in ear kõm̦akũti bwe en karejar ñan Jeova.​—Jen. 6:9.

6, 7. Ewi wãween an kar kõjatdikdik eo an Noa jipañ kõkajoorl̦o̦k tõmak eo an?

6 Ñe ewõr ad kõjatdikdik, men in enaaj kõkajoorl̦o̦k tõmak eo ad. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar kajoorl̦o̦k tõmak eo an Noa ke ear jel̦ã bwe etan ear mel̦el̦ein “Kakkije” ak “Kaenõm̦m̦an.” (Jen. 5:29) Jeova ear kõm̦akũt Lemek bwe en ba men in kõn Noa: “E in enaaj kaenõm̦m̦an kõj kõn ad jerbal im kõn eñtaan ko an peid, eo ej itok kõnke Jeova ear ko̦o̦le ãneo.” Innem Noa ear kõjatdikdik bwe Anij enaaj kõm̦m̦an bwe men otemjej ren em̦m̦anl̦o̦k. Ãinwõt kar Ebel im Inok, ro me rar mour m̦oktal̦o̦k jãne, Noa ear tõmak bwe ‘ine’ eo enaaj ko̦kkure bõran jedpãnit eo.​—Jen. 3:15.

7 Noa ear jab lukkuun mel̦el̦e kõn kallim̦ur eo an Anij ilo Jenesis 3:15. Bõtab ear mel̦el̦e bwe kanaan in ear kwal̦o̦k juon kõjatdikdik em̦m̦an kõn ilju im jekl̦aj. Inok ear bar kwal̦o̦k kõn ennaan in im ba bwe Jeova enaaj ko̦kkure ro renana. (Jud 14, 15, UBS) Innem ejjel̦o̦k pere bwe ennaan in Inok ear kwal̦o̦ke me enaaj jejjet kũtien ilo Armagedon, ear lukkuun kõkajoorl̦o̦k tõmak im kõjatdikdik eo an Noa!

8. Ewi wãween jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we kõn Anij ear jipañ im kõjparok Noa?

8 Ewi wãween an jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we kõn Anij kar jipañ Noa? Eokwe kõnke Noa ear katak kõn Jeova, ear wõr an tõmak im ear bõk mãlõtlõt eo jãn Anij. Men in ear jipañ im kõjparoke jãn an kõm̦m̦ani men ko renaaj kar kabũrom̦õj Jeova. Ewi wãween? Noa ear kõn̦aan jem̦jerãik Anij, kõn men in ear jab m̦õttãik ro rar kõjekdo̦o̦ne Jeova im rar jab tõmak ilo E. Noa ear jab ãinwõt armej rein kõnke ear jab kõtl̦o̦k an enjel̦ ro renana me rar itok ñan lal̦ in kõjebwãbweiki. Ak joñan an armej ro ilo tõre eo kar lukkuun bwilõñ kõn an enjel̦ rein renana kajoor, rar kajjioñ in kabuñ ñan er. (Jen. 6:1-4, 9, UBS) Bareinwõt, Noa ear jel̦ã bwe Jeova ekõn̦aan bwe armej ro ren neji im koobrak lal̦. (Jen. 1:27, 28) Innem, Noa ear kile bwe ej juon men ebõd  ke enjel̦ ro renana rar pãleek jet iaan kõrã ro im wõr nejier ippãer. Ear lukkuun alikkar men in ke ajri ro nejin enjel̦ rein rar rũttol̦o̦k im wal̦o̦k aer ineea im kajoor jãn ajri ro jet. Ejjabto tokãlik, Jeova ear jiroñ Noa bwe enaaj bõktok juon ibwijleplep im ko̦kkure aolep ro renana. Innem, kõnke Noa ear tõmak naanin kakkõl in an Jeova, men in ear kõm̦akũt e ñan jek wa eo im e im baam̦le eo an rar bõk lo̦mo̦o̦r.​—Hi. 11:7, UBS.

9, 10. Ewi wãween jemaroñ kõkajoor tõmak eo ad ãinwõt kar Noa?

9 Ewi wãween jemaroñ kõkajoor tõmak eo ad ãinwõt kar Noa? Elukkuun aorõk ñan ad katak Naanin Anij, kaorõk men ko jej katak, im l̦oori ñan kõm̦m̦an oktak im jokãlõt ko rem̦m̦an ilo mour eo ad. (1 Pi. 1:13-15) Ilo ad kõm̦m̦ani men kein, tõmak eo ad im mãlõtlõt eo jãn Anij enaaj kõjparok kõj jãn aujiid ko an Setan im bwe jen jab l̦oor kõm̦m̦an ko an armej in lal̦ in. (2 Ko. 2:11) Elõñ armej em̦m̦an ippãer lãj im mour ettoon im rej bar l̦oori kõn̦aan ko aer renana. (1 Jon 2:15, 16) Armej rein rej kõjekdo̦o̦n kein kam̦ool ko bwe epaak an jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in enana. Innem, el̦aññe ejjab kajoor tõmak eo ad, jemaroñ bar jino bõk l̦õmn̦ak in aer. Keememej bwe ilo iien eo ke Jesus ear keidi tõre in jej mour ie ñan tõre eo an Noa, ear jab l̦ap an kõnnaan kõn lãj ak mour ettoon. Ak ear kõnnaan kõn kauwõtata eo ñe jej m̦ad jãn ad karejar ñan Anij.​—Riit Matu 24:36-39.

10 Kajitũkin eok make: ‘Wãween aõ mour ej ke kwal̦o̦k bwe el̦ap aõ jel̦ã kajjien Jeova? Tõmak e aõ ej ke kõm̦akũt eõ ñan kõm̦m̦ani men ko Jeova ej ba bwe rejim̦we, im ñan katakin ro jet kõn men ko Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani?’ Uwaak ko am̦ ñan kajjitõk kein renaaj jipañ eok ñan jel̦ã el̦aññe kwõj bar etetal ippãn Anij eo em̦ool ãinwõt kar Noa.

DANIEL EAR KWAL̦O̦K MÃLÕTLÕT EO AN ANIJ KE EAR PÃD ILO BABIL̦ON

11. (1) Ilo an kar Daniel yokwe Jeova jãn ke ear dik, ta eo men in ej kaalikkar kõn jemãn im jinen? (2) Ta jet iaan wãween ko rem̦m̦an kõn Daniel kokõn̦aan anõke?

11 Ewi wãween an kar Daniel jel̦ã kajjien Jeova? Jemãn im jinen Daniel remaroñ kar katakini bwe en yokwe Jeova im Naan eo an. Im ejjel̦o̦k pere bwe Daniel ear kaorõk men kein toon wõt an mour. Ke ear lukkuun rũtto, ear jab jako an katak Naanin Anij im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. (Dan. 9:1, 2, UBS) Ealikkar bwe Daniel ear lukkuun jel̦ã kajjien Jeova ekoba aolep men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan RiIsrael ro. Jej loe men in ilo jar eo an ilo Daniel 9: 3-19 ke ear kõttãik e make im jar kõn aolepen bũruon. Im em̦m̦an ñe kwõj riit kõn jar in an im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake im kajitũkin eok make: ‘Ta eo jar in an Daniel ej katakin ña kõn e?’

12-14. (1) Ewi wãween an kar Daniel kwal̦o̦k mãlõtlõt eo an Anij? (2) Ewi wãween an kar Anij kõjeraam̦m̦an Daniel kõn an kar peran im tiljek?

12 Ewi wãween an jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we kõn Anij kar jipañ Daniel? Ekar jab pidodo ñan an juon RiJu etiljek karejar ñan Anij ilo Babil̦on, juon jikin me armej ro ie rar kabuñ ñan anij ko rewaan. Ñan waanjoñak, Jeova ear jiroñ RiJu ro im ba: “Kom̦win pukot aenõm̦m̦an an jikin kweilo̦k eo ijo Iar kõm̦m̦an bwe kom̦win rijipo̦kwe ie.” (Jer. 29:7) Ak ilo ejja iien eo wõt, Jeova ear bar jiroñ er bwe ren kabuñ ñane kõn aolepen bũrueer. (Ex. 34:14, UBS) Innem ewi wãween an kar Daniel pokaki kien kein ruo? Eokwe, mãlõtlõt eo jãn Anij ear jipañ Daniel ñan jel̦ã bwe ej aikuj pokake Jeova m̦okta jãn rũtõl ro an lal̦ in. Im jibukwi iiõ tokãlik, Jesus ear bar katakin armej ro kõn ejja men in wõt.​—Luk 20:25.

13 L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo Daniel ear kõm̦m̦ane ke rar kõm̦m̦ane kien eo bwe ejjel̦o̦k juon armej en jar ñan jabdewõt anij, ak armej ijello̦kun wõt kiiñ eo ium̦win 30 raan. (Riit Daniel 6:7-10.) Daniel emaroñ kar kõm̦m̦an jekpen im ba: ‘Ejjel̦o̦k jorrããn ñe inaaj l̦oore kien in kõnke ej ñan 30 wõt raan.’ Bõtab ijello̦kun an kar Daniel ba men in, ear jab kõtl̦o̦k bwe kien in me kõm̦m̦anin armej en aorõkl̦o̦k jãn an kabuñ ñan Anij. Em̦ool bwe Daniel emaroñ kar jar ñan Jeova ilo juon jikin ettino bwe armej ro ren jab loe. Ear bar jel̦ã bwe elõñ armej rekõn loe an jar aolep raan. Innem meñe ear kauwõtata ñane, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jar ilo  juon jikin armej ro remaroñ loe. Ear kõm̦m̦ane men in kõnke ear jab kõn̦aan bwe armej ro ren l̦õmn̦ak bwe ej l̦oore kien eo im bõjrak jãn an karejar ñan Jeova.

14 Jeova ear kõjeraam̦m̦an Daniel kõn an kar kwal̦o̦k an peran im tiljek. Ear kõm̦m̦ane juon menin kabwilõñlõñ im lo̦mo̦o̦ren Daniel jãn l̦aiõn ko. Kõn joñak in an Daniel, armej ro ilo aelõñin Medo-Põrsia ekoba jikin ko rettol̦o̦k, rar maroñ roñ kõn Jeova im kõn men ko emaroñ kõm̦m̦ani.​—Dan. 6:25-27, UBS.

15. Ewi wãween jemaroñ kõkajoor tõmak eo ad ãinwõt kar Daniel?

15 Ewi wãween jemaroñ kõkajoor tõmak eo ad ãinwõt kar Daniel? Bwe en kajoor tõmak eo ad, ejabwe ñan ad baj riiti wõt Naanin Anij. Eaorõk bwe jen mel̦el̦e kõn men ko jej riiti. (Matu 13:23) Jekõn̦aan jel̦ã kõn wãween an Jeova eñjake im l̦õmn̦ak kõn men ko rej wal̦o̦k. Kõn men in, jej aikuj lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti. Bareinwõt, eaorõk bwe jen keini ad jar, el̦aptata ilo iien ko jej iiooni wãween ko reppen. Innem ñe jej jar ñan Jeova bwe en letok mãlõtlõt im kajoor, jemaroñ lukkuun lõke bwe enaaj m̦õn̦õn̦õ in letok ñan kõj.​—Jem. 1:5.

JOB EAR L̦OORI NAANIN KAKAPILÕKLÕK KO AN ANIJ ILO IIEN KO REM̦M̦AN IM RENANA

16, 17. Ewi wãween an kar Job jel̦ã kajjien Jeova?

16 Ewi wãween an kar Job jel̦ã kajjien Jeova? Eokwe, meñe Job ear jab juon RiIsrael ak Ebream, Aisak, im Jekob rar ro nukũn. Kõn men in, Job emaroñ kar katak kõn men ko Jeova ear katakin em̦m̦aan rein kõn E im ankilaan ñan armej ro. (Job 23:12, UBS) Eñin unin ear ba ñan Jeova: “Ikar roñ kõn Kwe kõn wõt lo̦jilñũ.” (Job 42:5) Bareinwõt Jeova ear make ba bwe Job ear kwal̦o̦k m̦ool eo kõn E ñan ro jet.​—Job 42:7, 8.

El̦apl̦o̦k an kajoor tõmak eo ad ñe jej kalimjek menin kõm̦anm̦an ko an Jeova im katak kõn kadkad ko an (Lale pãrokõrããp 17)

17 Job ear bar katak kõn kadkad ko kadkadin Jeova ilo an kar lale im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko An. (Job 12:7-9, 13) Ilaihu im Jeova rar jim̦or kõjerbal menin kõm̦anm̦an ko ñan katakin Job kõn joñan an armej dik im ettã ñe jej keidi er ippãn Anij. (Job 37:14; 38:1-4, UBS) Naan ko an Jeova rar jelõt Job im jipañe ñan kõttãik bũruon. Innem ear ba ñan Anij: “Ijel̦ã bwe kwõkajoor bõtata, im bwe kwõmaroñ kõm̦m̦ane jabdewõt men eo kokõn̦aan.” Ear bar ba: “Ij kwal̦o̦k aõ ukel̦o̦k ilo aõ jijet ioon bũñalñal im kũbwen upaaj.”​—Job 42:2, 6.

18, 19. Ewi wãween an kar Job kwal̦o̦k bwe ear lukkuun jel̦ã kajjien Jeova?

 18 Ewi wãween an jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ejim̦we kõn Anij kar jipañ Job? Ear l̦ap an Job mel̦el̦e kõn naanin kakapilõklõk ko an Anij. Ear lukkuun jel̦ã kajjien Jeova, im men in ear kõm̦akũti ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Ñan waanjoñak, Job ear jel̦ã bwe ejjab maroñ ba bwe ej yokwe Anij el̦aññe ejjab jouj ñan ro jet. (Job 6:14) Ear jab bar l̦õmn̦ak bwe em̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet, ak ear kõm̦m̦an ñan er ãinwõt ñe rar uwaan baam̦le eo an meñe er rijjeram̦õl ak rũm̦weiie. Job ear ba: “Eo ear kõm̦anm̦an eõ ilo lo̦jien jinõ ear jab bareinwõt kõm̦anm̦an rũkarejera ke?” (Job 31:13-22) Meñe ear wõr juon iien Job ear m̦weiie im l̦ap maroñ ko ippãn, ak ear jab utiej bũruon im l̦õmn̦ak bwe armej ro jet rettã jãne. Elukkuun oktak l̦õmn̦ak in an jãn elõñ armej ro ilo raan kein me rem̦weiie im el̦ap maroñ ko ippãer.

19 Job ear jab kõn̦aan bwe jabdewõt men ekoba m̦weiuk im jeraam̦m̦an ko an, ren aorõkl̦o̦k jãn Jeova. Ear jel̦ã bwe ñe men in enaaj kar wal̦o̦k, enaaj kar kõjekdo̦o̦n “Anij Ekajoor Bõtata.” (Riit Job 31:24-28.) Bareinwõt, Job ear watõk pãlele bwe ej juon kallim̦ur eaorõk ikõtaan juon em̦m̦aan im juon kõrã. Joñan, ear kõm̦m̦ane juon bujen ak kallim̦ur ñan e make bwe eban kalimjek juon kõrã im mejkaiie kake. (Job 31:1) Ekabwilõñlõñ men in kõnke Job ear mour ilo tõre eo me Jeova ear kõtl̦o̦k an lõñ pãleen juon em̦m̦aan. Innem alikkar bwe Job emaroñ kar pãleek bar juon kõrã el̦aññe ear kõn̦aan. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Bõtab, emaroñ kar jel̦ã bwe pãlele eo jinointata me Jeova ear karõke ekar ikõtaan wõt juon em̦m̦aan im juon kõrã. Im alikkar bwe Job ear kããlõt ñan mour ilo wãween in. (Jen. 2:18, 24, UBS) Ilo m̦ool, enañin 1,600 iiõ tokãlik, Jesus Christ ear katakin armej ro bwe ren pokake ejja naanin kakapilõklõk in wõt kõn pãlele im kõn mour erreo.​—Matu 5:28; 19:4, 5.

20. Ilo ad lukkuun jel̦ã kajjien Jeova im kõn kien ko an, ewi wãween an men kein maroñ jipañ kõj bwe en jim̦we ad kããlõt ro m̦õttad im menin kam̦õn̦õn̦õ ko?

20 Ewi wãween jemaroñ kõkajoor tõmak eo ad ãinwõt kar Job? Elukkuun alikkar bwe jej aikuj katak ñan lukkuun jel̦ã kajjien Jeova, im kõtl̦o̦k bwe jel̦ãl̦o̦kjen̦ in ad kõn E en tõl kõj ilo aolep men ko jej kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, Devid, juon iaan ro rar je bokin Sam ear ba bwe Jeova “ej kõjdate . . . eo ej yokwe lãj” im ear bar kakkõl kõj bwe jen jab kõm̦m̦ao “ippãn ro rũjel̦ã m̦on̦.” (Riit Sam 11:5; 26:4.) Innem kajjitõk ippam̦ make: Ta eo eoon kein ruo rej kaalikkar ñan ña kõn l̦õmn̦ak eo an Jeova? Ewi wãween an men in jelõt l̦õmn̦ak e aõ kõn ta eo el̦ap aõ kaorõke ilo mour e aõ? Ewi wãween an men in jelõt ta ko ij lali ilo Internet, wõn ro ij kããlõt ñan m̦õttãik er, im menin kam̦õn̦õn̦õ ko ij kããlõti?’ Uwaak ko am̦ ñan kajjitõk kein renaaj jipañ eok ñan jel̦ã ewi joñan am̦ jel̦ã kajjien Jeova. Jejjab kõn̦aan l̦oore l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an armej ro ilo lal̦ in. Kõn men in, jej aikuj kammineneik maroñ eo ad ñan “jel̦ã ta eo em̦m̦an im ta eo enana.” Ejjab men in wõt, ak jej aikuj bar mour ãinwõt juon armej emãlõtlõt im jab ãinwõt juon eo ejajel̦o̦kjen̦.​—Hi. 5:14, UBS; Ep. 5:15, UBS.

21. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen ‘mel̦el̦e men ko otemjej’ jej aikuj kõm̦m̦ani ñan kabuñbũruon Jeova?

21 Kõnke Noa, Daniel, im Job rar lukkuun kate er bwe ren jel̦ã kajjien Jeova, ear jipañ er bwe ren ‘mel̦el̦e men ko otemjej’ rar aikuj kõm̦m̦ani ñan kabuñbũruon. Joñak kein aer rej kam̦ool bwe ñe jej kõm̦m̦ani men ko ilo wãween eo Jeova ekõn̦aan, jenaaj lo m̦õn̦õn̦õ im tokjãn ko rem̦m̦an ilo mour eo ad. (Sam 1:1-3) Kõn men in, kwõn kajjitõk ippam̦ make: ‘Ij ke lukkuun jel̦ã kajjien Jeova ãinwõt kar Noa, Daniel, im Job?’ Ilo m̦ool, el̦apl̦o̦k ad maroñ jel̦ã kajjien Jeova ilo raan kein jãn kar em̦m̦aan rein retiljek kõnke elõñl̦o̦k mel̦el̦e ko em̦õj an Jeova litok ñan kõj kõn e make. (JK. 4:18) Kõn men in, kwõn katak Baibõl̦, lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko kwõj riiti, im jar kõn jetõb kwõjarjar. Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, enaaj kõjparok eok bwe kwõn jab l̦oor l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko an armej in lal̦ in. Im enaaj jipañ eok bwe kwõn bõk mãlõtlõt eo jãn Anij im enaaj l̦apl̦o̦k am̦ epaake Jemãd ilañ, Jeova.​—JK. 2:4-7.

^ par. 5 L̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan jemãn Noa etan Inok ear bar “etetal ippãn Anij.” Bõtab ear mej 69 iiõ ko m̦okta jãn an kar Noa l̦otak.​—Jen. 5:23, 24.

^ par. 19 Noa ear bar kõm̦m̦ane men in. Kar juon wõt pãleen meñe ekar lõñl̦o̦k jãn juon pãleen em̦m̦aan ro ilo tõre eo an ãlikin wõt an kar Adam im Iv jab pokake Anij.​—Jen. 4:19.