Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan secondary menu

Etal ñan laajrak in katak ko

Ri Kõnnaan ro an Jeova

Kajin M̦ajel̦

Naan in Keeañ (Kein Katak)  |  Pãpode 2018

Anõke Joñak eo an Noa, Daniel, im Job kõn Aer kar Kwal̦o̦k Tõmak im Pokake

Anõke Joñak eo an Noa, Daniel, im Job kõn Aer kar Kwal̦o̦k Tõmak im Pokake

“Noa, Daniel, im Job . . . renaaj kar maroñ in lo̦mo̦o̦ren er wõt kõn aer wãnõk.”​—EZK. 14:14.

AL: 6, 54

1, 2. (1) Etke joñak ko an Noa, Daniel, im Job remaroñ jipañ im kõkajoor kõj? (2) Ta ko rar wal̦o̦k ke Ezekiel ear je naan ko ilo bokin Ezekiel 14:14?

KWÕJ ke iioon wãween ko reppen ilo mour n̦e am̦ ãinwõt nañinmej, apañ kõn an jabwe jããn, im kõn am̦ iioon matõrtõr? Im ewõr ke jet iien kwõj lo bwe epen ñan am̦ lañlõñ wõt ilo am̦ jerbal ñan Jeova? El̦aññe aet, eokwe joñak eo an Noa, Daniel, im Job remaroñ jipañ im kõkajoor eok. Rein rar jab weeppãn im rar bar iioon wãween ko reppen me jej iiooni ilo raan kein, im rar bar iioon men ko rekauwõtata im rar jelõt mour ko aer. Meñe ãindein, ak rar dãpij wõt aer tiljek, im im̦aan mejãn Jeova rej joñak ko rem̦m̦an kõn aer kar kwal̦o̦k tõmak im pokake.​—Riit Ezekiel 14:12-14.

2 Ezekiel ear je naan ko ilo eoon eo me katak in ej pedped ioon ke ear pãd ilo kar Babil̦on ilo iiõ eo 612 m̦okta jãn Christ. * (Lale  kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Ezk. 1:1; 8:1) Ear epaak an jejjet kũtien kanaan eo bwe Jerusalem enaaj jeepepl̦o̦k kõn an kar armej ro ie jum̦ae, im ear jejjet men in ilo kar iiõ eo 607 m̦okta jãn Christ. Ekar wõr jejjo wõt armej rar anõke wãween ko Noa, Daniel, im Job rar kwal̦o̦ki, kõn men in rar maroñ bõk lo̦mo̦o̦r. (Ezk. 9:1-5) Jet iaan rein kar Jeremaia, Baruk, Ebed-melek, im ro bwijjin Rekab.

3. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

3 Ilo raan kein, ro im Jeova ej watõk er bwe rewãnõk ãinwõt kar Noa, Daniel, im Job renaaj bõk lo̦mo̦o̦r ñe enaaj itok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. (Rev. 7:9, 14) Innem jen etale etke Jeova ear watõk bwe em̦m̦aan rein rej joñak ko rem̦m̦an kõn wãnõk. Im ilo ad naaj etali waanjoñak kein aer, jenaaj lale (1) ta wãween ko reppen rar iiooni im (2) ewi wãween ad maroñ anõke joñak ko aer kõn aer kar tiljek im pokake.

NOA EAR TILJEK IM POKAKE IUM̦WIN RATIMJUON BUKWI IIÕ

4, 5. Ta wãween ko reppen Noa ear iiooni, im etke elukkuun kabwilõñlõñ an kar kijenmej wõt ium̦win wãween kein reppen?

4 Wãween ko reppen Noa ear iiooni. Ilo kar iien eo Inok, l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan jemãn Noa ear mour, armej ro rar kõm̦m̦ani men ko renana. Joñan, rar ba ‘naan ko rettoon’ im renana n̦ae Jeova. (Jud 14, 15, UBS) Bareinwõt, ear l̦apl̦o̦k an armej ro lãj. Ilo tõre ko an Noa, ‘lal̦ ear obrak kõn kowadoñ’ im lãj. Jet iaan enjel̦ ro rar ukot m̦õraer ñan armej im pãleek jet iaan kõrã ro im rar keotak riineea ro rar lãj im nana. (Jen. 6:2-4, 11, 12) Bõtab, Noa ear lukkuun oktak jãn armej ro ilo kar tõre eo an. Baibõl̦ ej ba bwe ‘ear lo jouj im̦aan mejãn Jeova.  . . im ejim̦we ilo epepen eo an; im Noa ear etetal ippãn Anij.’​—Jen. 6:8, 9.

5 Ta ko eoon in ej kaalikkar ñan kõj kõn Noa? M̦oktata, l̦õmn̦ak kõn ewi toun an kar Noa tiljek im karejar ñan Jeova ilo juon lal̦ enana m̦okta jãn an kar itok Ibwijleplep eo. Ear jab karejar ñan Anij ium̦win 70 ak 80 wõt iiõ, ak ear karejar ñan E enañin 600 iiõ. (Jen. 7:11, UBS) Kein karuo, keememej bwe ear ejjel̦o̦k eklejia ilo tõre eo an ñan jipañ im rõjañe ãinwõt ilo raan kein ad. Im bõlen em̦m̦aan im kõrã ro jein im jatin rar jab jipañ im rejetake. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

6. Ilo wãween et Noa ear kwal̦o̦k an lukkuun peran?

6 Noa ear jab l̦õmn̦ak bwe ebwe wõt an kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an im rejim̦we, ak ear bar kwal̦o̦k an peran ãinwõt juon “rukwal̦o̦k kõn wãnõk,” im ear kwal̦o̦k kõn tõmak eo an ilo Jeova ñan ro jet. (2 Pi. 2:5) Rijjilõk Paul ear ba bwe kõn tõmak eo an Noa, “ear n̦aruon lal̦ in.” (Hi. 11:7, UBS) Innem, elukkuun alikkar bwe Noa ear iioon jum̦ae im matõrtõr im bõlen bar wãween ko rekaamijak. Ijoke, ear jab “mijak armej.” (JK. 29:25) Ear kate ñan kwal̦o̦k an peran im Jeova ear kõkajoore ãinwõt an kõm̦m̦ane ñan rũkarejar ro jet an retiljek.

7. Ta wãween ko reppen Noa ear iiooni ke ear jek wa eo?

7 Ãlikin an kar Noa tiljek im karejar ñan Anij ium̦win elõñl̦o̦k jãn 500 iiõ, Jeova ear ba bwe en jek juon wa ñan lo̦mo̦o̦ren armej im menninmour ko. (Jen. 5:32, UBS; 6:14, UBS) Alikkar bwe ear juon jerbal epen ilo wãween an naaj kar jek wa eo, im ejjab men in wõt ak Noa ear bar jel̦ã bwe enaaj iioon matõrtõr im jum̦ae ñe enaaj kõm̦m̦ane jerbal in. Meñe ãindein, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pokake im “kõm̦m̦ani aolepen men ko Anij ear jiroñe.”​—Jen. 6:22, UBS.

8. Ilo wãween et Noa ear lõke bwe Jeova enaaj kabwe aikuj ko an?

8 Bar juon wãween epen Noa ear iioone ej ilo an kar kabwe aikuj ko an lio pãleen im ajri ro nejin. M̦okta jãn kar ibwijleplep eo, armej ro rar aikuj lukkuun kate er jerbal ñan katõki men ko kijeer, im ejjel̦o̦k pere bwe Noa ear bar aikuj kõm̦m̦ane men in. (Jen. 5:28, 29) Meñe ãindein, ak Noa ear jab likũt bwe aikuj ko an ren men ko  raorõktata ilo mour eo an ak ear l̦õmn̦ak wõt kõn an karejar ñan Jeova. Emaroñ kar bõk 40 l̦o̦k ñan 50 iiõ in an kar jek wa eo, ak Noa ear wõnm̦aanl̦o̦k im likũt bwe an karejar ñan Jeova en men eo eaorõktata ilo mour eo an. Im ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in ium̦win 350 iiõ ko ãlikin Ibwijleplep eo. (Jen. 9:28) Noa ear likũt juon joñak em̦m̦an ilo an kar tiljek wõt im pokake.

9, 10. (1) Ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Noa kõn an kar tõmak im pokake? (2) Ewi wãween an Anij l̦õmn̦ak kõn ro rej pokaki kien ko an?

9 Wãween jemaroñ anõke tõmak eo an Noa im an kar pokake. Jej anõke joñak in an Noa ilo ad dãpij wõt ad jim̦we im̦aan mejãn Anij, jab m̦õttan lal̦ in an Setan, im likũt men ko an Aelõñ eo m̦oktata ilo mour ko ad. (Matu 6:33; Jon 15:19) Im eñin unin ro ilo lal̦ in el̦ap aer matõrtõr im kõjdate kõj. Em̦ool men in kõnke ilo jet aelõñ, elõñ rej kananaik kõj ilo nuuj ko kõn ad jutak pen im l̦oori kien ko an Anij ikijjeen mour in pãlele im kõn mour erreo. (Riit Malakai 3:17, 18.) Ijoke ãinwõt Noa, el̦apl̦o̦k ad mijak Jeova jãn armej. Jejel̦ã bwe e wõt enaaj letok mour indeeo ñan kõj.​—Luk 12:4, 5.

10 Ak ta kõn kwe? Kwõnaaj ke wõnm̦aanl̦o̦k im ‘etetal wõt ippãn Anij,’ im lõke bwe enaaj am̦ Rijjipañ ñe ewõr men ko rej mãlejjoñ tõmak eo am̦? Kwõnaaj ke etetal wõt ippãn Anij meñe ro jet rej kananaik im kajjirere kake eok, ak ñe ejabwe jããn ñan kabwe aikuj ko am̦? El̦aññe kwõnaaj anõke joñak eo an Noa kõn an kar tõmak im pokake, kwõmaroñ lõke bwe Jeova enaaj lale im kõjparok eok.​—Pil. 4:6, 7.

DANIEL EAR TILJEK IM POKAKE MEÑE EAR PÃD ILO JUON JIKIN ENANA

11. Ta wãween ko reppen Daniel im likao ro jilu m̦õttan rar iiooni ilo Babil̦on? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

11 Wãween ko reppen Daniel ear iiooni. Daniel ear mour ãinwõt juon rũkõm̦akoko ilo Babil̦on, juon jikin ear obrak kõn ekjab im anijnij. Bareinwõt, ear l̦ap an RiBabil̦on ro reilal̦l̦o̦k ñan RiJu ro im rar kajjirere kõn er im kõn Anij eo aer, Jeova. (Sam 137:1, 3) Men in ear lukkuun kõmetak im kabũrom̦õj RiJu ro retiljek ãinwõt Daniel. Bareinwõt, el̦ap an kar RiBabil̦on ro kalimjek Daniel im likao ro jilu m̦õttan etaer Hananiah, Mishael, im Azaraia kõnke rar itõn kammineneik er bwe ren jerbal ñan kiiñ eo. Joñan, em̦õj kõpooji m̦õñã ko kijen kiiñ eo bwe ren m̦õñã, ak Jeova ear jab kõn̦aan bwe armej ro an ren kañi m̦õñã kein. Kõn men in, Daniel ear jek ilo bũruon bwe eban “kattoon e kõn m̦õñã ko jãn kiiñ eo.”​—Dan. 1:5-8, 14-17.

12. (1) Ta wãween ko rem̦m̦an Daniel ear kwal̦o̦ki? (2) Ewi wãween an kar Jeova watõk Daniel?

12 Ebar wõr juon wãween epen Daniel ear iioone me emaroñ kar jab pen ñane ilo jinoin. Ear wõr kapeel im maroñ ko ippãn Daniel, im kõn men in kiiñ eo ear lel̦o̦k jerbal ko reutiej ñane. (Dan. 1:19, 20, UBS) Bõtab Daniel ear jab utiej bũruon im ba bwe l̦õmn̦ak ko an rejim̦we aolep iien. Ijoke ear kõttãik wõt bũruon im aolep iien ear lel̦o̦k nõbar ñan Jeova. (Dan. 2:30, UBS) Ilo m̦ool, Daniel ear juon jo̦dikdik wõt ke Jeova ear ba bwe ej m̦õttan joñak ko rem̦m̦an kõn wãnõk ãinwõt kar Noa im Job. Alikkar bwe Jeova ear lukkuun lõke Daniel. Im ejim̦we an kar kõm̦m̦ane men in kõnke Daniel ear tiljek wõt im pokake Jeova ñan jem̦l̦o̦kin mour eo an. Ilo m̦ool, emaroñ kar 90 jim̦a an iiõ ilo tõre eo ke enjel̦ eo an Anij ear ba ñane: “Daniel, Anij ej yokwe eok.”​—Dan. 10:11, UBS.

13. Ewi wãween an kar Daniel ãinwõt juon jeraam̦m̦an ñan armej ro an me rar RiJu?

13 Kõn an kar Jeova buñbũruon ippãn Daniel, ear juon iaan ruutiej ro ium̦win kien eo an Babil̦on im Medo-Põrsia. (Dan. 1:21; 6:1, 2, UBS) Bõlen Jeova ear kõm̦m̦an bwe men in en wal̦o̦k kõnke Daniel en jipañ armej ro an, ãinwõt an kar bareinwõt wal̦o̦k ñan Josep ilo kar Ijipt, im Ester im Mordikeai ilo Põrsia. * (Lale kõmel̦el̦e eo  itulal̦.) (Dan. 2:48) L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar men in kaenõm̦m̦an RiJu ro rar kõm̦akoko ilo Babil̦on ekoba Ezekiel ke rar loe wãween an Jeova kõjerbale Daniel ñan jipañ er.

El̦ap an Jeova kaorõk ro rej tiljek wõt ñane (Lale pãrokõrããp 14, 15)

14, 15. (1) Ilo wãween et men ko jej iiooni rej ãinl̦o̦k wõt men ko Daniel ear iiooni? (2) Ewi wãween an jemãn im jinen ajri ro maroñ bar anõke joñak eo an kar jemãn im jinen Daniel?

14 Wãween jemaroñ anõke tõmak eo an Daniel im an kar pokake. Rainin, jej ãinwõt ruwamãejet ro rej mour ilo lal̦ in me em̦õj an Babil̦on El̦ap, ijo “jikin tim̦on̦ im jetõb ko rettoon,” koobrake kõn m̦anit ko rettoon im katak ko reriab. (Rev. 18:2, UBS) Kõn men in, jej oktak jãn aolep ro ilo lal̦ in im eñin unin elõñ rej matõrtõr im dike kõj. (Mark 13:13, UBS) Innem ãinwõt Daniel, jen ruwaakl̦o̦k ñan Anij eo ad Jeova. El̦aññe jej kõttãik bũruod im lõke im pokake e, enaaj bar kaorõk kõj.​—Hag. 2:7.

15 Jemãn im jinen ajri ro remaroñ bar katak jãn joñak eo an jemãn im jinen Daniel. Ewi wãween? Eokwe meñe ekar lõñ men ko renana rar wal̦o̦k ilo Juda ilo iien eo ke Daniel ear dik, ak l̦adik in ear rũttol̦o̦k im yokwe Anij. Im jejel̦ã bwe men in ear jab jide im wal̦o̦k, ak ej kaalikkar an kar em̦m̦an wãween an jemãn im jinen katakini. (JK. 22:6) Joñan, etan Daniel ej mel̦el̦ein, “Anij ej aõ Ri Ekajet,” im ej kwal̦o̦k kõn an kar jemãn im jinen mijak Anij. Kõn men in, kom̦ ro jemãn im jinen ajri ro, kom̦win jab ebbeer jãn ami katakini ro nejimi. Kate wõt kom̦ ñan kijenmej im katakin er kõn Jeova. (Ep. 6:4) Bareinwõt, jar kõn er im jar ippãer. El̦aññe kwõj kate eok ñan kõm̦m̦an bwe Naanin Anij en tõpar bũrueer, kwõj kõtl̦o̦k bwe Jeova en kõjeraam̦m̦an eok.​—Sam 37:5, UBS.

JOB EAR TILJEK WÕT IM POKAKE MEÑE EAR M̦WEIIE AK JERAM̦ÕL

16, 17. Ta oktak ko rel̦l̦ap rar wal̦o̦k ilo mour eo an Job?

16 Wãween ko reppen Job ear iiooni. Elõñ oktak ko rel̦l̦ap rar wal̦o̦k ilo jidimkij ilo mour eo an Job. M̦okta jãn an kar iiooni wãween ko reppen, ear “ejjel̦o̦k en̦ ear m̦weiiel̦o̦k jãn e ilo aelõñ ko irear.” (Job 1:3, UBS) Ear m̦weiie, buñbuñ, im ear l̦ap an bar armej ro kile im kautieje. (Job 29:7-16, UBS) Ijoke meñe ear wõr ippãn aolep men kein, ak ear jab utiej bũruon im l̦õmn̦ak bwe ejjab aikuji Anij. Ilo m̦ool, Jeova ear n̦aetan “rũkarejera” im ba: “E juon armej eweeppãn im wãnõk, eo ej mijak Anij im jeorl̦o̦k jãn nana.”​—Job 1:8.

17 Ilo jidimkij ear m̦õkaj an oktak wãween mour eo an Job. Wãween kein ear iiooni rar kõm̦m̦an bwe en lukkuun bũrom̦õj im jeram̦õl. Jejel̦ã bwe unin an kar Job ãindein, ej kõn riruruwe  eo Setan, eo im ear riab im ba bwe unin an Job karejar ñan Anij ej kõnke ekũbbon̦. (Riit Job 1:9, 10, UBS.) Jeova ear jab kõjekdo̦o̦ni naanin kinaak kein an Setan. Bõtab, ear lel̦o̦k juon iien epel̦l̦o̦k ñan an Job kam̦ool bwe ej tiljek im karejar ñan Jeova kõn juon bõro em̦ool im ejjab kõn an kũbbon̦.

18. (1) Ta eo elukkuun em̦m̦an ippam̦ kõn wãween an kar Job tiljek wõt? (2) Ta eo jej katak kõn Jeova kõn wãween an kar kõm̦m̦an ñan Job?

18 Setan ear lel̦o̦k elõñ kain wãween ko renana ñan Job im kõm̦m̦an bwe en l̦õmn̦ak bwe Jeova eo ear kõm̦m̦an an men kein wal̦o̦k. (Job 1:13-21) Innem l̦õm̦aro jilu m̦õttan Job rar itok ñan ippãn im kwal̦o̦k jet naan ko reddo ñan Job, im ba bwe Anij ear kõm̦m̦an bwe men kein ren wal̦o̦k ñane kõnke ear kõm̦m̦ane juon men enana. (Job 2:11, UBS; 22:1, 5-10, UBS) Bõtab, Job ear dãpij wõt an tiljek. Em̦ool bwe ewõr iien ear jab em̦m̦an wãween an kõnnaan, ak Jeova ear mel̦el̦e kõn eñjake ko an Job. (Job 6:1-3, UBS) Anij ear lo an em̦m̦aan in tiljek wõt ñane meñe ear lukkuun bũrom̦õj kõn an kar Setan kwal̦o̦k naanin riab ko n̦ae e, im kõm̦m̦an bwe en iiooni wãween ko renana. Ak ãlikin an kar Job iioon wãween kein rekaeñtaanan, Jeova ear kõjeraam̦m̦ane ruo alen l̦apl̦o̦k jãn men ko kar ippãn m̦okta, im Jeova ear bar kõm̦m̦an bwe Job en mour m̦aanl̦o̦k ium̦win 140 iiõ. (Jem. 5:11) Ilo kar iien in, Job ear wõnm̦aanl̦o̦k im karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruon. Etke jejel̦ã men in? Kõnke kar je eoon eo ilo Ezekiel 14:14 me katak in ej pedped ioon, elõñ bukwi iiõ ko ãlikin an kar Job mej.

19, 20. (1) Ewi wãween ad maroñ anõke Job kõn an kar tõmak im pokake? (2) Ewi wãween jemaroñ anõke joñak eo an Anij kõn tũriam̦o ilo ad kõm̦m̦an ñan ro jet?

19 Wãween jemaroñ anõke joñak eo an Job kõn an kar tõmak im pokake. Jekdo̦o̦n ta wãween ko jemaroñ iiooni, jen likũt Jeova m̦oktata ilo mour ko ad im lukkuun lõke e im pokake kõn aolepen bũruod. Ilo m̦ool, el̦apl̦o̦k ad maroñ kõm̦m̦ane men in jãn kar Job kõnke el̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn Setan im aujiid ko ej kõjerbali. (2 Ko. 2:11) El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõnke Baibõl̦ eo, el̦aptata bokin Job, rej kwal̦o̦k unin an Anij kõtl̦o̦k bwe en wõr eñtaan. Jej katak jãn kanaan eo an Daniel bwe Aelõñ eo an Anij ej juon m̦oolin Kien me Jesus ej irooj ioon. (Dan. 7:13, 14, UBS) Im jejel̦ã bwe m̦õttan jidik Kien in enaaj tõl aolep armej ro ilo lal̦ in im jol̦o̦k aolep men ko rej kaeñtaan kõj ñan indeeo.

20 Waanjoñak eo an Job ej bar kaalikkar kõn ad aikuj kwal̦o̦k tũriam̦o ñan Kũrjin ro jeid im jatid me rej iiooni wãween ko reppen. Im ãinwõt kar Job, jet iien emaroñ jab em̦m̦an wãween aer kõnnaan ñan kõj. (Ekl. 7:7) Ak ijello̦kun ad ekajete rein, jen kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ im tũriam̦o ñan er. Ilo wãween in, jej kwal̦o̦k bwe jej anõke Jemãd Jeova, eo im el̦ap an yokwe im tũriam̦o.​—Sam 103:8.

JEOVA ENAAJ “KÕKAJOOR KOM̦”

21. Ewi wãween an naan ko ilo 1 Piter 5:10 kwal̦o̦k kõn men ko rar wal̦o̦k ilo mour ko an Noa, Daniel, im Job?

21 Meñe tõrein mour ko an Noa, Daniel, im Job rar oktak jãn doon im oktak wãween ko rar iiooni, ak rar kijenmej ium̦win wãween ko reppen. Waanjoñak ko aer rej kakeememej kõj kõn naan ko an rijjilõk Piter ke ear ba: “Ñe em̦õj ami eñtaan jidik iien, Enaaj make koweeppãn, kapen, im kõkajoor kom̦.”​—1 Pi. 5:10.

22. Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

22 Ikijjeen naan ko an Piter, Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj kõkajoor rũkarejar ro an. Naan kein rej bar jejjet ñan armej ro an Anij ilo raan kein. Kõj aolep jekõn̦aan bwe Jeova en kõkajoor kõj bwe jen jutak wõt pen ilo ad kabuñ ñane. Kõn men in, jekõn̦aan anõke joñak ko an Noa, Daniel, im Job kõn aer kar tõmak im pokake Jeova. Ilo katak eo tok juon, jenaaj katak im loe bwe em̦m̦aan rein rar maroñ tiljek wõt ñan Jeova kõnke rar lukkuun jel̦ã kajjien. Ilo m̦ool, rar ‘mel̦el̦e kõn men ko otemjej’ me Jeova ear kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani. (JK. 28:5) Men in emaroñ bar wal̦o̦k ñan kõj!

^ par. 2 Kar bõk Ezekiel bwe en jipo̦kwe ilo kar iiõ eo 617 m̦okta jãn Christ. Im kar je bokin Ezekiel 8:1–19:14 ilo kar “iiõ eo kein kajiljino” ke Ezekiel ear jipo̦kwe, ak bõlen ilo iiõ eo 612 m̦okta jãn Christ.

^ par. 5 Lemek l̦al̦l̦ap eo jemãn Noa, eo im ear mijak Anij ear mej enañin l̦alem iiõ m̦okta wõt jãn ibwijleplep eo. Innem, el̦aññe jinen Noa im ro jein im jatin rar mour wõt ilo iien eo ear wal̦o̦k ibwijleplep eo, alikkar bwe rar mej.

^ par. 13 Men in emaroñ kar bar wal̦o̦k ñan likao ro jilu m̦õttan kõnke kar bar lel̦o̦k jerbal ko reutiej ñan er.​—Dan. 2:49, UBS.