Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Anõke Jeova kõn An Ekajet Jim̦we im Tũriam̦o

Anõke Jeova kõn An Ekajet Jim̦we im Tũriam̦o

“Kom̦win ekajet jim̦we im kwal̦o̦k ami jouj im tũriam̦o ñan doon.”​—ZK. 7:9, UBS.

AL: 21, 11

1, 2. (1) Ewi wãween an kar Jesus l̦õmn̦ak kõn Kien eo an Anij? (2) Ewi wãween an kar jab jim̦we wãween an skraib im Parisi ro kõjerbale Kien eo an Anij?

JESUS ear yokwe Kien Moses. Jejjab bwilõñ kõn men in kõnke Kien in ear itok jãn Jemãn, Jeova eo im eaorõktata ilo mour eo an Jesus. Kar kanaan kõn joñan an naaj Jesus yokwe Kien eo an Anij ilo Sam 40:8 (UBS) ke ej ba: “O aõ Anij, el̦ap wõt aõ kõn̦aan kõm̦m̦an ankilaam̦! Ij dãpij wõt naanin katak ko am̦ ibũruõ.” Jesus ear kam̦ool ikijjeen naan im kõm̦m̦an ko an bwe Kien eo an Anij eweeppãn, ewõr tokjãn, im enaaj jejjet kũtien.​—Matu 5:17-19.

2 Jesus emaroñ kar bũrom̦õj ke ear loe an skraib im Parisi ro jab jim̦we wãween aer kõjerbale Kien eo an Jemãn, im kõm̦m̦an bwe en jab pidodo an armej ro l̦oore. Ear ba ñan er: “Kom̦ij lel̦o̦k ñan Anij juon m̦õttan joñoul jãn bõlõk ko reddiktata: mint, dill, im cummin,” mel̦el̦ein bwe skraib im Parisi rein rar l̦oori men dikdik ko ilo Kien eo. Innem ta eo ebõd rar kõm̦m̦ane? Jesus ear bar kõmel̦el̦e im ba: “Ak kom̦ij kõjekdo̦o̦n katak ko rekanooj in aorõk ilo Kien ko, erkein: jim̦we, im tũriam̦o, im m̦ool.” (Matu 23:23, UBS) El̦ap wõt an kar skraib im Parisi ro kõn̦aan kõm̦m̦an kien. Rar jab mel̦el̦e unin an kar Jeova lel̦o̦k Kien eo, im rar l̦õmn̦ak bwe rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Ijoke, Jesus ear mel̦el̦e kõn unin an kar Jeova lel̦o̦k Kien eo im ta eo kien kein kajjojo rej kwal̦o̦k kõn Jeova.

3. Ta eo jenaaj etale ilo katak in?

 3 Ejjab menin aikuj bwe kõj Kũrjin ro, jen pokake Kien Moses. (Rom 7:6, UBS) Innem etke Jeova ear likũti Kien eo ilo Naan eo an, Baibõl̦ eo? Ekõn̦aan bwe jen mel̦el̦e im jerbale “katak ko rekanooj in aorõk” ak naanin kakapilõklõk ko me Kien eo ej pedped ioon. Ñan waanjoñak, ta naanin kakapilõklõk eo jej loe ilo karõk eo kõn jikin kone ko? Ilo katak eo l̦o̦k, elõñ men ko jaar katak jãn men ko armej eo ear jirilo̦k ear aikuj kõm̦m̦ani. Im ilo katak in, jenaaj katak kõn ta eo jikin kone kein rej kwal̦o̦k kõn Jeova im ewi wãween jemaroñ anõki wãween ko rem̦m̦an ippãn. Bareinwõt, jenaaj etale uwaakin kajjitõk kein: Ewi wãween an jikin kone ko kwal̦o̦k kõn joñan an Jeova tũriam̦o? Ta eo jikin kone ko rej katakin kõj kõn wãween an Jeova watõk mour? Im ewi wãween aer kwal̦o̦k bwe ejim̦we wãween an Jeova ekajet? Ilo wãween kein jilu, kajjioñ in lale ewi wãween kwõmaroñ anõke Jemãd ilañ.​—Riit Epesõs 5:1.

IJOKO JIKIN KONE KO RAR PÃD IE REJ KAALIKKAR JOÑAN AN ANIJ TŨRIAM̦O

4, 5. (1) Ta eo kar kõm̦m̦ane bwe en pidodo an juon eo ear jirilo̦k ko ñan jikin kone ko, im etke? (2) Ta eo men in ej katakin kõj kõn Jeova?

4 Jeova ear karõk bwe en pidodo an armej ro ko ñan jikin kone ko jiljino. Ear jiroñ RiIsrael ro bwe ren kããlõt jilu jikin kone iturearin reba Jordan im jilu ilo bar jait eo juon ilo ãneen Kenan. Etke? Bwe en m̦õkaj im pidodo an armej eo ear jirilo̦k ko ñan juon iaan jikin kein. (Bõn. 35:11-14, UBS) Im rar keini aer karreoiki ial̦ ko ñan jikin kein bwe ren em̦m̦an wõt. (Dt. 19:3) Ekkar ñan m̦anit eo an RiJu ro, ekar wõr kõkal̦l̦e ko ilo ial̦ ko ñan jipañ armej ro rar kõm̦m̦an jirilo̦k bwe en pidodo aer lo jikin kone kein. Im kõnke ear wõr jikin kone, RiIsrael ro me rar kõm̦m̦an jirilo̦k rar jab aikuj ko ñan bar juon aelõñ ijo me remaroñ po im jujen kabuñ ñan anij ko rewaan.

5 L̦õmn̦ak m̦õk kõn men in: Jeova ear kakien bwe ren m̦ane armej eo ear uror. Ak ear bareinwõt kõm̦m̦an kon̦ bwe juon eo ear jirilo̦k im m̦an juon armej, en bõk tũriam̦o, jouj, im kõjparok. Juon eo ej etale Baibõl̦ ear ba: “Kar kõm̦m̦an bwe men otemjej ren alikkar, pidodo, im mel̦ak.” Jeova ejjab juon riekajet eo elãj me ej pukot wãween ko ñan kajeik armej ro doon. Ijoke, ‘tũriam̦o eo An ejjab jem̦l̦o̦k.’​—Ep. 2:4, UBS.

6. Parisi ro rar ke anõke wãween an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o? Jouj im kõmel̦el̦e.

6 Ijoke Parisi ro rar jab kõn̦aan kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet. Ñan waanjoñak, ekkar ñan m̦antin RiJu, ej ba bwe Parisi ro rar jab kõn̦aan jeorl̦o̦k bõd eo an juon eo me elõñl̦o̦k jãn jilu alen an kõm̦m̦ane ejja bõd eo wõt. Ñan kaalikkar bwe elukkuun bõd l̦õmn̦ak in aer, Jesus ear kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn juon Parisi ej jar iturin juon rũtõl owõj. Parisi eo ear ba: “O Anij, ij ba kom̦m̦ool, bwe ña ijjab ãinwõt armej ro jet, ri kowadoñ, ri jab wãnõk, ri l̦õñ, ak ãinwõt rũtõl owõj in.” Etke Jesus ear kwal̦o̦k waanjoñak in? Ear  kwal̦o̦k ñan kaalikkar bwe Parisi ro rar “kõjekdo̦o̦n ro jet” im rar jab l̦õmn̦ak bwe rej aikuj kwal̦o̦k tũriam̦o ñan armej rein.​—Luk 18:9-14.

Kwõj ke kõm̦m̦an bwe en pidodo an ro jet kepaake eok im kajjitõk jol̦o̦k bõd? En ettã bũruom̦ im kõm̦m̦an bwe en pidodo an ro jet kepaake eok im kõnono ippam̦ (Lale pãrokõrããp 4-8)

7, 8. (1) Ewi wãween kwõmaroñ anõke wãween an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o? (2) Etke ej aikuj ettã bũruod bwe jen maroñ jol̦o̦k an ro jet bõd?

7 Anõke Jeova im jab ãinwõt Parisi ro. Kwõn kwal̦o̦k tũriam̦o im jouj ñan ro jet. (Riit Epesõs 4:32, UBS.) Kõm̦m̦an bwe en pidodo an ro jet kepaak eok im kajjitõk jeorl̦o̦k bõd. (Luk 17:3, 4) Kajjitõk ippam̦ make: ‘Em̦õkaj ke im pidodo aõ jol̦o̦k an ro jet bõd meñe elõñ alen aer bõd n̦ae eõ? Ij ke m̦õn̦õn̦õ im pojak in kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn juon eo ear bõd n̦ae eõ ak kõmetak eõ?’

8 Ej aikuj ettã bũruod bwe jen maroñ jol̦o̦k an ro jet bõd. Parisi ro rar l̦õmn̦ak bwe rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet, kõn men in rar jab kõn̦aan jol̦o̦k an ro jet bõd. Bõtab ãinwõt Kũrjin ro, jej aikuj kõttãik kõj im ‘l̦õmn̦ak bwe ro jet rem̦m̦anl̦o̦k’ jãn kõj im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k aer bõd. (Pil. 2:3) Jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ij ke anõke Jeova im kwal̦o̦k ettã bõro?’ El̦aññe ettã bũruod, enaaj pidodol̦o̦k an ro jet kepaake kõj im kajjitõk jol̦o̦k bõd, im enaaj bar pidodo ad jeorl̦o̦k aer bõd. Kõn men in, en m̦õkaj am̦ kwal̦o̦k tũriam̦o im en rum̦wij am̦ illu.​—Ekl. 7:8, 9.

KAORÕK MOUR IM “EJJÃMIN WÕR RUOMI”

9. Ewi wãween an kar Jeova jipañ RiIsrael ro ñan mel̦el̦e kõn joñan aorõkin mour?

9 Juon iaan un ko kar kõm̦m̦ane jikin kone kein ej ñan kõjparok RiIsrael ro jãn an wõr rueer ikijjeen aer m̦an juon eo ejjel̦o̦k ruon. (Dt. 19:10, UBS) Jeova ej kaorõk mour, im edike uror. (JK. 6:16, 17) Innem jekdo̦o̦n ñe juon ear jirilo̦k im m̦an bar juon armej, ak Jeova ejãmin kõjekdo̦o̦n men in ear wal̦o̦k kõnke ej juon Anij in ekajet jim̦we im eokkwõjarjar. Em̦ool bwe juon armej eo ear jirilo̦k im m̦an bar juon armej emaroñ bõk tũriam̦o. Ijoke, ej aikuj m̦okta kõmel̦el̦eiki rũtõl ro kõn men eo ear wal̦o̦k. Innem ñe rũtõl ro rar ekajet im loe bwe jirilo̦k men eo, innem armej eo ear kõm̦m̦an jirilo̦k ear aikuj pãdwõt ilo jikin kone eo m̦ae iien bũrij l̦apl̦ap eo enaaj mej. Men in emaroñ kar mel̦el̦ein bwe armej eo ear aikuj pãdwõt ilo jikin kone eo toon wõt an mour. Karõk in ear lukkuun kaalikkar ñan RiIsrael ro kõn joñan aorõkin mour eo an juon armej. Innem ñan kwal̦o̦k aer kautiej Eo me ej letok mour, rar aikuj kate er joñan wõt aer maroñ bwe ren jab likũt mour ko an ro jet ilo kauwõtata.

10. Ekkar ñan Jesus, ewi wãween an kar skraib im Parisi ro kaalikkar bwe rar jab kaorõk mour ko an ro jet?

10 Skraib im Parisi ro rar jab ãinwõt Jeova kõnke rar jab kaorõk mour ko an ro jet. Jesus ear ba ñan er: “Kom̦ar dãpij ki eo ej kõpel̦l̦o̦k aor in jel̦ãl̦o̦kjen̦; Kom̦ make, kom̦ m̦akoko in del̦o̦ñ, ak kom̦ij bõbrae ro rekõn̦aan del̦o̦ñ!” (Luk 11:52, UBS) Ta mel̦el̦ein naan kein an Jesus? Skraib im Parisi ro ren kar kõmel̦el̦eik armej ro kõn Naanin Anij im jipañ er bwe ren bõk mour indeeo. Ak ijello̦kun aer kõm̦m̦ane men in, rar bõbrae armej ro jãn aer l̦oore Jesus, “Eo ej tõl armej ñan mour.” (Jrb. 3:15, UBS) Ilo wãween in, rar tõll̦o̦k armej ro ñan jorrããn. Skraib im Parisi rein rar l̦õmn̦ak wõt kõn er make, ear utiej bũrueer, im rar jab kwal̦o̦k aer kea kõn mour ko an ro jet. Elukkuun alikkar aer kar lãj im ejjel̦o̦k aer tũriam̦o!

11. (1) Ewi wãween an kar rijjilõk Paul kaalikkar bwe ear watõk mour ãinwõt an Jeova watõke? (2) Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen anõke Paul ilo an kar kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?

 11 Ewi wãween jemaroñ anõke Jeova im kõjparok bwe jen jab ãinwõt skraib im Parisi ro? Juon wãween jemaroñ kõm̦m̦ane, ej ilo ad kaorõk mour. Rijjilõk Paul ear kaalikkar men in ke ear kwal̦o̦k nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo ñan aolep armej joñan wõt an maroñ. Eñin unin ear ba: “Irreo jãn bõtõktõkin armej otemjej.” (Riit Jerbal 20:26, 27.) Ak Paul ear ke baj kwal̦o̦k naan wõt kõnke en jab nana an mour, ak kõnke Jeova ear ba bwe ej aikuj kõm̦m̦ane jerbal in? Ejjab. Paul ear lukkuun yokwe aolep armej. Ear watõk bwe mour ko aer relukkuun aorõk im ear kõn̦aan bwe ren bõk mour indeeo. (1 Ko. 9:19-23) Kõj bareinwõt jej aikuj in watõk mour ãinwõt an Jeova watõke. Jeova ekõn̦aan bwe aolep armej ren ukel̦o̦k bwe ren maroñ mour. (2 Pi. 3:9) Innem bwe jen maroñ anõke Jeova, jej aikuj in yokwe aolep armej. El̦aññe jej tũriam̦o kõn aolep armej, men in enaaj kõm̦akũt kõj bwe jen kijejeto ilo ad kwal̦o̦k naan, im kõm̦m̦an bwe jen lañlõñ ilo ad kõm̦m̦ane jerbal in.

12. Etke elukkuun aorõk bwe armej ro an Anij ren kõjparok mour ko aer im an ro jet jãn kauwõtata?

12 Bwe jen watõk mour ãinwõt an Jeova watõke, ej aikuj jim̦we l̦õmn̦ak eo ad kõn kõjparok mour. Jej aikuj in kõjparok wãween ad jerbal im kattõri wa ko waad, bareinwõt ñe jej ekkal, kõkããli jorrããn ko ilo juon em̦, ak ilo iien ko jej itoitak ak etal ñan iien kweilo̦k ko ad. El̦apl̦o̦k an aorõk armej, ad kõjparok jãn jorrããn, im ãjmour, jãn ad m̦õkaj im kadedel̦o̦k juon jerbal ak kõjparok jããn. Aolep iien Anij eo ad ej kõm̦m̦ani men ko rejim̦we, im jekõn̦aan bwe jen bar ãinwõt e. El̦ap an bar aorõk bwe em̦m̦aan ro rej lale eklejia ren l̦õmn̦ak kõn aer kõjparok bwe en ejjel̦o̦k jorrããn ej wal̦o̦k ñan er im ñan ro jet. (JK. 22:3) El̦aññe juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej kakeememej eok kõn kien ko ñan kõjparok bwe en ejjel̦o̦k jorrããn, kwõn roñjake e. (Ga. 6:1) Kõn men in, kwõn watõk mour ãinwõt an Jeova watõke, im ‘ejjãmin wõr ruom̦.’

EKAJET EKKAR ÑAN KIEN KEIN

13, 14. Ewi wãween an kar rũtõl ro ilo Israel anõke wãween an Jeova ekajet?

13 Jeova ear kakien rũtõl ro ilo Israel bwe ren anõke wãween an ekajet. M̦oktata, rũtõl rein rar aikuj etali aolep men ko rar wal̦o̦k. Innem, rar aikuj etale etke armej eo ear ko ear m̦ane armej eo juon, im lale l̦õmn̦ak ko an kõn men in ear wal̦o̦k, im kõm̦m̦an ko an kar m̦okta ñe rej itõn pepe el̦aññe renaaj tũriam̦okake e. Rũtõl rein rar aikuj in lale el̦aññe armej eo ear ko ear dike armej eo emej, im ear baj pepe wõt in m̦ane. (Riit Bõnbõn 35:20-24, UBS.) Innem el̦aññe ewõr rũkam̦ool, rar aikuj bõktok ruo ak elõñl̦o̦k armej ñan kam̦ool bwe armej in ear baj pepe wõt in m̦ane armej eo ejjel̦o̦k ruon.​—Bõn. 35:30, UBS.

14 Ãlikin an rũtõl ro etale im jel̦ã kõn men ko rar wal̦o̦k, kiiõ rar aikuj l̦õmn̦ak kõn kain armej rot e im jab l̦õmn̦ak wõt kõn men eo armej in ear kõm̦m̦ane. Rũtõl rein rar aikuj lol̦o̦kjen̦ bwe ren jab l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rar loi im roñ, ak bwe ren jel̦ã ta unin an kar jorrããn eo wal̦o̦k. Men eo el̦aptata, ej bwe rũtõl rein rar aikuji jetõb kwõjarjar eo an Jeova ñan jipañ er anõke ilo wãween aer kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦, kwal̦o̦k tũriam̦o, im anõke wãween an ekajet jim̦we.​—Ex. 34:6, 7, UBS.

15. Ewi wãween an kar oktak an Jesus watõk armej ro jãn Parisi ro?

15 Parisi ro rar jab kwal̦o̦k tũriam̦o ke rar ekajete armej ro. Ear l̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn bõd ko juon armej ear kõm̦m̦ani jãn aer l̦õmn̦ak kõn kain armej rot e. Ke Parisi ro rar lo an Jesus m̦õñã ilo m̦weo im̦õn Matu, rar kajjitõk ippãn rũkal̦oor ro an: “Etke ami Rũkaki ej m̦õñã ippãn rũtõl owõj im rijjerawiwi ran̦?” Jesus ear uwaake er im ba: “Ri ãjmour rejjab aikuj runo, a ro renañinmej wõt; A kom̦win ilen katak rãpel̦tan men in, ‘Ikõn̦aan tũriam̦o im jab katok,’ bwe Iar jab itõn kũrtok ro rem̦m̦an, a ro rijjerawiwi.” (Matu 9:9-13) Jesus ear ke ba naan kein ñan kõm̦m̦an jekpen kõn rijjerawiwi ro? Ear jab ñan jidik. Ilo m̦ool, ear kõn̦aan bwe rein ren oktak jãn kõm̦m̦an ko aer, im eñin kar juon iaan  un ko raorõktata unin an kar kwal̦o̦k naan. (Matu 4:17, UBS) Jesus ear kile an jet iaan “rũtõl owõj im rijjerawiwi” ro kõn̦aan oktak. Rein rar jab baj etal wõt ñan m̦weo im̦õn Matu bwe ren m̦õñã, ak rar etal kõnke rar l̦oore Jesus. (Mark 2:15) Ak ekabũrom̦õjm̦õj bwe elõñ iaan Parisi ro rar jab watõk armej ro ãinwõt an kar Jesus watõk er. Rar jab tõmak bwe armej ro remaroñ oktak, im rar watõk er ãinwõt rijjerawiwi ro im ejjel̦o̦k aer kõjatdikdik. El̦ap an kar Parisi ro oktak jãn Jeova kõnke ear jab jim̦we wãween aer ekajet im rar jab kwal̦o̦k tũriam̦o.

16. Ta eo em̦m̦aan ro me rej pãd ilo kumi in ekajet eo rej aikuj in lukkuun etale ñe rej jipañ juon armej ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap?

16 Ilo raan kein, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj in bar anõke Jeova, eo “ej yokwe ekajet jim̦we.” (Sam 37:28) M̦oktata, rej aikuj in “lukkuun etale” el̦aññe em̦ool bwe juon armej ear kõm̦m̦an jerawiwi. El̦aññe aet, renaaj l̦oore naanin tõl ko ilo Baibõl̦ ñan pepe ta eo rej aikuj in kõm̦m̦ane. (Dt. 13:12-14, UBS) Ñe em̦m̦aan ro rej pãd ilo kumi in ekajet eo rej jipañ armej eo ear kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, rej aikuj lukkuun lale el̦aññe em̦ool an ukel̦o̦k ak jaab. Ilo m̦ool, ejjab aolep iien epidodo ñan kõm̦m̦ane men in. An juon armej ukel̦o̦k ej kitibuj wãween an l̦õmn̦ak kõn bõd eo ear kõm̦m̦ane im ta eo ej pãd ilo bũruon. (Rev. 3:3) Juon eo ear kõm̦m̦an bõd ej aikuj ukel̦o̦k bwe Jeova en tũriam̦okake e. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

17, 18. Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ jel̦ã el̦aññe juon ej m̦oolin ukel̦o̦k jãn bõd eo ear kõm̦m̦ane? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

17 Jeova im Jesus rejel̦ã kõn eñjake im l̦õmn̦ak ko an juon armej kõnke remaroñ lo ta ko rej pãd ilo bũruon. Ak em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab maroñ kõm̦m̦ane men in. Innem el̦aññe kwõj juon em̦m̦aan ej lale eklejia, ewi wãween am̦ maroñ jel̦ã ñe juon ej m̦oolin ukel̦o̦k jãn bõd eo ear kõm̦m̦ane? Eokwe m̦oktata, jar ñan Jeova bwe en lewaj mãlõtlõt im lol̦o̦kjen̦ ñan kwe. (1 Kñ. 3:9, UBS) Innem ãlikin, kõjerbal Naanin Anij im bok ko jet jãn rũkarejar eo etiljek im mãlõtlõt ñan lale el̦aññe armej eo ebũrom̦õj kõn an lo jorrããn jãn jerawiwi eo an, ak el̦aññe ej m̦oolin ukel̦o̦k kõn an kar jerawiwi n̦ae Anij im kabũrom̦õje. (2 Ko. 7:10, 11, UBS) Bareinwõt, lale wãween an Baibõl̦ kwal̦o̦k kõn ro rar ukel̦o̦k jãn bõd ko aer im ro rar jab, im lale ta kar eñjake ko aer, l̦õmn̦ak ko aer, im ta ko rar kõm̦m̦ani.

18 Ãliktata, l̦õmn̦ak kõn armej eo im kain armej rot e im jab l̦õmn̦ak wõt kõn men eo ear kõm̦m̦ane. Kajitũkin eok make: Ewi wãween mour eo an ke ear dik im rũttol̦o̦k? Etke ear kõm̦m̦ani pepe kein rejjab jim̦we? Ewi joñan maroñ ko an im ta men ko reppen ej iiooni? Baibõl̦ ear kallim̦ur bwe Jesus, eo im ej bõran eklejia eo, “ejãmin ekajet kõn wõt men ko im mejãn rej loi, ak pepe kõn wõt men ko im lo̦jilñin rej roñ. A kõn wãnõk Enaaj ekajete ro rijjeram̦õl, im kõm̦m̦an pepe jim̦we ñan ro rettã bõro in ãne eo.” (Ais. 11:3, 4) Kom̦ em̦m̦aan ro rej lale eklejia, Jesus ear kããlõt kom̦ bwe kom̦win lale eklejia eo an, im enaaj jipañ kom̦ bwe kom̦win kwal̦o̦k ekajet jim̦we im tũriam̦o. (Matu 18:18-20, UBS) Kõn men in, elukkuun l̦ap ad kam̦m̦oolol kõn em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej jipañ im lale kõj! Rein rej bar jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k ekajet jim̦we im tũriam̦o ñan ro jet.

19. Ta ko kwõj katak jãn jikin kone ko me kwõj pepe in jerbali ilo mour n̦e am̦?

19 Kien Moses ej bar kwal̦o̦k kõn “jel̦ãl̦o̦kjen̦ im m̦ool” eo kõn Jeova im kõn kien ko an reweeppãn. (Rom 2:20, UBS) Ñan waanjoñak, jikin kone ko ilo Israel rej katakin em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren kwal̦o̦k “ekajet jim̦we,” im rej bar katakin kõj aolep bwe jen kwal̦o̦k “jouj im tũriam̦o” ñan doon. (Zk. 7:9, UBS) Meñe raan kein jejjab aikuj l̦oore Kien Moses, ak Jeova ejjañin oktak. Ej aorõk wõt ekajet jim̦we im tũriam̦o ippãn. Innem, ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan ad kabuñ ñan Anij eo im ej kwal̦o̦k wãween kein rem̦m̦an. Kõn men in, jen kate kõj ñan anõke Jeova ilo an ekajet jim̦we im tũriam̦o im kõtl̦o̦k bwe en lale im kõjparok kõj!

^ par. 16 Lale katak eo “Kajjitõk ko Jãn Ro Rej Riit” ilo Naan in Keeañ eo an Jeptõm̦ba 15, 2006, peij 30 ilo kajin Pãlle.