Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Kwal̦o̦k Karwainene ñan Doon—Juon Men Elukkuun Aorõk!

Kwal̦o̦k Karwainene ñan Doon—Juon Men Elukkuun Aorõk!

“Kom̦win jab m̦akoko in kadel̦o̦ñ ruwamãejet ro ami.”​—1 PI. 4:9, UBS.

AL: 50, 20

1. Ta wãween ko reppen Kũrjin ro ilo iien ko an rijjilõk ro rar iiooni?

IKÕTAAN iiõ ko 62 im 64, rijjilõk Piter ear jejel̦o̦k ñan “ro rejeplõklõk im jokwe ilo Pontõs, Galetia, Kapedosia, Esia, im Bitinia.” (1 Pi. 1:1) Rũttõmak rein rar itok jãn elõñ jikin ko im rar iioon “mãlejjoñ” im eñtaan ko. Kõn men in, rar aikuj naanin rõjañ im naanin tõl. Bareinwõt, rar mour ilo juon tõre me elukkuun kauwõtata. Piter ear je: “Jem̦l̦o̦kin men otemjej epaaktok.” Im ear m̦ool men in kõnke enañin 10 iiõ tokãlik, Jerusalem enaaj kar jorrããn im jeepepl̦o̦k. Innem, ta eo emaroñ kar jipañ Kũrjin ro aolep ñan aer maroñ kijenmej wõt ium̦win wãween ko reppen rar iiooni?​—1 Piter 4:4, 7, 12.

2, 3. Etke Piter ear rõjañ Kũrjin ro jein im jatin bwe ren kwal̦o̦k karwainene? (Lale pija eo itulõñ.)

2 Juon iaan men ko Piter ear rõjañ rũttõmak ro jein im jatin ñan kõm̦m̦ane, ej bwe ren “kadel̦o̦ñ ruwamãejet ro” ak karwaineneik doon. (1 Pi. 4:9, UBS) Naanin Grik eo ñan “karwainene” ej mel̦el̦ein ñan kwal̦o̦k yokwe ak jouj ñan ruwamãejet ro.” Ijoke, Piter ear rõjañ Kũrjin ro jein im jatin bwe ren kwal̦o̦k karwainene ñan doon, mel̦el̦ein ñan ro me rejel̦ã kadede kajjier im ekkã aer kobal̦o̦k ippãer. Innem ewi wãween an men in naaj jipañ er?

3 Aer kwal̦o̦k karwainene enaaj kar kõm̦m̦an bwe ren epaakel̦o̦k doon. Ak ta kõn kwe? Kwõj ke keememej am̦ kar m̦õn̦õn̦õ ke juon ear kũr eok ñan m̦weo im̦õn? Ke ta, kwõj ke kile am̦ epaakel̦o̦k ro jet ilo eklejia  eo ke kwaar kũrwaj er ñan m̦weo im̦õm̦? Ilo ad kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet, men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien ro jeid im jatid im bwe jen epaakel̦o̦k er. Kũrjin ro me rar mour ilo tõre eo an Piter rar aikuj kate er bwe ren epaakel̦o̦k doon ke ear l̦apl̦o̦k apañ ko rar iiooni. Innem eaorõk bwe jen kõm̦m̦ane men in ilo bar ‘raan kein ãliktata.’​—2 Ti. 3:1.

4. Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

4 Ta jet iaan wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k karwainene ñan doon? Ta ko remaroñ bõbraik kõj jãn ad kwal̦o̦k karwainene? Ewi wãween ad maroñ kate kõj ñan kwal̦o̦k karwainene? Im ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ñe ro jet rej kũr kõj ñan m̦õko im̦weer?

IIEN KO REPEL̦L̦O̦K ÑAN AD KWAL̦O̦K KARWAINENE

5. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k karwainene ilo iien kweilo̦k ko ad?

5 Ilo iien kweilo̦k ko: Jeova im aolep ro ilo doulul in an rej kũr aolep armej ñan iien kweilo̦k ko. Kõn men in, jekõn̦aan karwaineneik aolep ro rej itok ñan iien kweilo̦k ko ad, el̦aptata ro rekããl. (Pai. 17) Kõnke Jeova ear kũrtok rein, jej aikuj kõm̦m̦an bwe ren jab ãliklik im mijak jekdo̦o̦n kain nuknuk rot ko rej kõn̦aki im eoktak wãween aer tõreejab. (Jem. 2:1-4) El̦aññe kwõj loe an juon eo ekããl make iaan im jijet ilo iien kweilo̦k ko, kwõmaroñ kũrwaj bwe en jijet turum̦. Alikkar bwe enaaj l̦ap an m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol eok ñe kwõj jipañe ñan mel̦el̦e ta ko rej wal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko, im kwal̦o̦kl̦o̦k eoon ko rũkõnono eo ej kwal̦o̦ki. Men in enaaj juon wãween em̦m̦an ñan kwal̦o̦k karwainene.​—Rom 12:13, UBS.

6. Wõn ro ej aikuj l̦ap ad kwal̦o̦k karwainene ñan er?

6 Kũrwaj er ñan m̦õñã bajjek ak kõjota ippam̦: Ilo iien ko etto, ekkã an kar armej ro kwal̦o̦k karwainene ilo aer kõpooj jet m̦õñã ñan rilotok ro aer, ñan kõm̦m̦an bwe ren epaakel̦o̦k er im ren aenõm̦m̦an ippãn doon. (Jen. 18:1-8; Eka. 13:15; Luk 24:28-30, UBS) Wõn ro ej aikuj l̦ap ad karwaineneik er? Ej aikuj l̦ap ad kwal̦o̦k karwainene ñan ro jeid im jatid ilo eklejia eo. Kõnke lal̦ in ej nanal̦o̦k wõt, jejel̦ã bwe enaaj l̦apl̦o̦k ad aikuji ro jeid im jatid im tiljek wõt ñan er. Eñin unin jej aikuj kate kõj ñan epaakel̦o̦k er im aenõm̦m̦an wõt ippãer. Ilo kar 2011 eo, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ad rar ukote iien katak in Naan in Keeañ eo an ro ilo Ra eo ilo Amedka jãn 6:45 ñan 6:15 jota. Etke rar kõm̦m̦ane men in? Eokwe kõjjel̦ã eo ear kwal̦o̦k bwe ñe em̦õkaj an m̦õj iien katak eo, enaaj pidodol̦o̦k ñan an ro rej jerbal ilo Ra eo m̦õn̦õn̦õ in kobal̦o̦k ippãn ro jeier im jatier im bar kwal̦o̦k karwainene. Ra ko jet rar bar kõm̦m̦ane wãween in. Karõk in ear kõpel̦l̦o̦k juon iien em̦m̦an ñan an ro ilo Betel̦ jel̦ã kajjien doon im epaake doon.

7, 8. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k karwainene ñan rũkõnono ro rej itok im lotok eklejia eo ad?

7 Ñe ro jet rej lotok eklejia ko ad ãinwõt rũkõnono ro jãn eklejia ko jet, ekoba em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko, im jet iien em̦m̦aan ro jãn Ra ko, iien kein rej jet iien ko rem̦m̦an ñan ad maroñ kwal̦o̦k karwainene. (Riit 3 Jon 5-8, UBS.) Eokwe juon wãween jemaroñ kõm̦m̦ane ej ilo ad kũrtok er ñan m̦õko im̦õd bwe ren m̦õñã bajjek ak kõjota ippãd.

8 Juon jeid im jatid kõrã ilo Amedka ej keememej an kar kõm̦m̦ane men in im ba: “Ium̦win elõñ iiõ, ear wõr juon jeraam̦m̦an ippemro l̦eo ippa ñan karwaineneik elõñ rũkõnono ro im kõrã ro pãleer ñan m̦weo im̦õm̦ro.” Kõrã in ear kile bwe aolep iien ko erro ar kwal̦o̦k karwainene ear l̦ap an kõkajoor tõmak eo aerro im ear l̦ap an kãitoktoklimo. Ej ba: “Kõmar jab ajl̦o̦k ñan jidik.”

9, 10. (1) Wõn ro me remaroñ to aer pãd im jokwe ippãd? (2) Ro me ejjab l̦ap m̦õko im̦weer remaroñ ke bar jipañ ro jet kõn jikin jokwe? Jouj im kõmel̦el̦e.

9 Rilotok ro rej aikuj aer jikin jokwe: Ilo iien ko etto, ekkã an armej ro jipañ rilotok ro aer kõn jikin jokwe. (Job 31:32, UBS; Pai. 22) Jemaroñ bar kõm̦m̦ane men in ilo raan kein. Ekkã an em̦m̦aan ro rej itoitak im lol̦o̦k eklejia ko aikuj jikin aer jokwe im bareinwõt ro rej etal ñan jikuul̦in Baibõl̦ ko, im ro rej jipañ ilo jerbalin ekkal. Ak ta kõn ro me ejjel̦o̦k jikin aer jokwe kõn an kar wal̦o̦k juon l̦añ im ko̦kkure m̦õko im̦weer? Eokwe rein remaroñ bar aikuj jikin aer jokwe m̦ae iien em̦õj kalõk m̦õko im̦weer. Jejjab aikuj l̦õmn̦ak  bwe ro wõt me ekilep m̦õko im̦weer remaroñ jipañ kõnke bõlen elõñ kõttan an rein kõm̦m̦ane men in. Kwõmaroñ ke karwaineneik ro jet im jipañ er kõn jikin jokwe meñe edik m̦weo im̦õm̦?

10 Juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo South Korea ej keememej kõn an kar karwaineneik ro rar pãd ilo jikuul̦in Baibõl̦ ko bwe ren jokwe ippãerro lio ippãn. Ej ba: “Ilo jinoin, iar ãliklik jidik kõnke kõm̦ro ej kab kõrã eo ippa m̦are im ear jab lukkuun l̦ap m̦weo im̦õm̦ro. Bõtab, ear l̦ap am̦ro m̦õn̦õn̦õ ke rijikuul̦ rein rar jokwe ippemro. Ãinwõt rippãlele ro im rej kab m̦are, kõm̦ro ar loe ewi joñan an rippãlele ro maroñ lo m̦õn̦õn̦õ ñe rej karejar ñan Jeova ippãn doon im jibadek mejãnkajjik ko ilo doulul in An.”

11. Etke ro rekããl im rar em̦m̦akũt waj ñan eklejia eo am̦ remaroñ aikuji am̦ kwal̦o̦k karwainene ñan er?

11 Ro jeid im jatid me rekããltok ñan eklejia eo ad: Bõlen ewõr jet jeid im jatid ak baam̦le me rar etal jãn eklejia ko aer im em̦m̦akũt waj ñan ijo jikũm̦. Remaroñ kar em̦m̦akũt waj kõnke bõlen eklejia eo am̦ eaikuj jipañ. Ak bõlen rej bainier im kar kajjitõk bwe ren em̦m̦akũt waj ñan eklejia eo am̦ im jipañ. Im aolep men remaroñ lukkuun oktak ñan er. Ñan waanjoñak, renaaj aikuj katak ñan jel̦ã mour ilo juon jikin ekããl, pãd ilo juon eklejia ekããl, im bõlen katak bar juon kajin im m̦anit eoktak. Kõn men in, kwõmaroñ ke kũrwaj er ñan m̦weo im̦õm̦ bwe kom̦win m̦õñã bajjek ak kõjota ippãn doon ak etal ñan bar juon jikin? Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, enaaj lukkuun jipañ er ñan epaake im m̦õttãik ro jet ilo eklejia eo im jel̦ã ukoktak ñan wãween eo ekããl me rej pãd ie.

12. Ta waanjoñak eo ej kwal̦o̦k bwe ejjab aikuj lõñ men ko kwõj kõpooji ñan kwal̦o̦k karwainene?

12 Ejjab aikuj lõñ men ko kwõj aikuj kõpooji ñan kwal̦o̦k karwainene. (Riit Luk 10:41, 42.) Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej keememej juon men ear wal̦o̦k ilo jinoin ke erro kõrã eo pãleen ear mijinede. Ej ba: “Kõm̦ro ar dik wõt im ear jab lukkuun l̦ap imminene ippemro, im kõm̦ro ar bar oñ kõn baam̦le ko am̦ro. Juon jota kõrã eo ippa ear bũrom̦õj im oñ kõn baam̦le eo an im iar kajjioñ kaenõm̦m̦ane ak ear ejjel̦o̦k tõprak. Bõtab, ke ear 7:30 jota, juon armej ear kal̦l̦al̦l̦al̦ ilo kõjãm eo am̦ro. Ke iar kõpel̦l̦o̦ke iar lo juon rũkkatak ej jibwe jilu oran im ear ba bwe unin an kar itok ej bwe en karwaineneik mijinede ro rekããl. Innem, kõm̦ro ar kadel̦o̦ñe im lel̦o̦k limen aebõj. Kõm̦ro ar bar kõm̦m̦an ti mããn̦ãn̦ im kab in coco. Ilo kar iien in, kõm̦ro ejjañin jel̦ã kõnono kajin Swahili im kõrã eo ear jab jel̦ã kajin Pãlle.” Em̦m̦aan in jeid im jatid ej ba bwe men in ear wal̦o̦k ear jipañ erro ñan epaake im m̦õttãiki ro jeier im jatier ilo jikin in im bwe en l̦apl̦o̦k aerro m̦õn̦õn̦õ.

JAB KÕTL̦O̦K BWE JABDEWÕT MEN EN KABÕJRAK EOK JÃN AM̦ KWAL̦O̦K KARWAINENE

13. Ewi wãween am̦ kwal̦o̦k karwainene ej jipañ eok?

13 Ewõr ke juon iien kwaar ãliklik in kwal̦o̦k karwainene? El̦aññe aet, bõlen kwaar luuji iien eo epel̦l̦o̦k ñan am̦ m̦õn̦õn̦õ im epaakel̦o̦k ro jeim im jatũm̦ me kwõnaaj m̦õttãik er ñan indeeo. Ad kwal̦o̦k karwainene ej wãween eo em̦m̦antata im enaaj jipañ kõj ñan jab l̦õmn̦ak bwe jej make iaad. Bõtab etke jet remaroñ ãliklik ak mijak in kwal̦o̦k karwainene? Eokwe ewõr jet un ko remaroñ kõm̦m̦an bwe ren ãindein.

14. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe ejabwe iien im maroñ ko ad ñan kwal̦o̦k karwainene im bar kobal̦o̦k ippãn ro jeid im jatid?

14 Iien im maroñ ko ad: Armej ro an Jeova el̦ap aer poub im elõñ eddo ko rej kõm̦m̦ani. Kõn men in, jet remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejabwe iien im maroñ ko aer ñan kwal̦o̦k karwainene. El̦aññe kwõj bõk l̦õmn̦ak in, innem kwõmaroñ aikuj kõm̦m̦an oktak ilo jikejuul̦ eo am̦ bwe kwõn maroñ kobal̦o̦k ippãn ro jeim̦ im jatũm̦ im bar kwal̦o̦k karwainene. Elukkuun aorõk men in kõnke Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen kwal̦o̦k karwainene. (Hi. 13:2, UBS) Kõn men in, ad kwal̦o̦k karwainene ej juon wãween em̦m̦an im ejim̦we. Bõtab, ñan ad maroñ kõm̦m̦ane men in, jej aikuj kadikl̦o̦k iien jej julo̦ki ilo men ko rejjab lukkuun aorõk.

15. Etke jet remaroñ l̦õmn̦ak bwe rejjab maroñ kwal̦o̦k karwainene?

15 Wãween am̦ l̦õmn̦ak kõn kwe make: Ewõr  ke juon iien kwaar kõn̦aan kwal̦o̦k karwainene ak kwaar l̦õmn̦ak bwe kwõjjab maroñ? Eokwe jet iien jej ãliklik im inepata bwe rilotok ro ad renaaj jãlimo ippãd. Ak bõlen ejjab l̦ap jããn ippãd im jej inepata bwe jejjab maroñ lel̦o̦k ñan rilotok ro ad men ko rem̦m̦an me ro jeid im jatid rej lel̦o̦k ñan er. Bõtab, keememej bwe ejjab eaorõk bwe m̦õko im̦õd ren kilep im lukkuun em̦m̦an. Ilo m̦ool, rilotok ro ad renaaj m̦õn̦õn̦õ ñe erreo m̦weo im̦õm̦ im ej juon jikin elem̦õn̦õn̦õ.

16, 17. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñe kwõj ikkũm̦kũm̦ im mijak in kũrwaj ro jet ñan m̦weo im̦õm̦?

16 El̦aññe kwõj ãliklik in kũrwaj ro jet ñan m̦weo im̦õm̦, eokwe keememej bwe ejjab kwe wõt kwõj bõk eñjake rot in. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia ilo Britain ej ba: “Em̦ool bwe jet iien jemaroñ ikkũm̦kũm̦ im inepata ñe jej kũrtok ro jet ñan m̦õko im̦õd. Bõtab ñe jej kõm̦m̦ani jabdewõt men ko rej ekkejell̦o̦k ilo ad karejar ñan Jeova, el̦apl̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ im lo tokjãn ko rem̦m̦an jãn men ko jej inepata kaki. El̦ap aõ lo m̦õn̦õn̦õ ke iar jijet ippãn ro iar kũrtok er ñan m̦weo im̦õ ñan idaak wõt ko̦pe im bwebwenato ippãer.” Alikkar bwe ej juon men em̦m̦an ñe jej kwal̦o̦k ad m̦õn̦õn̦õ im itoklimo ippãn rilotok ro ad. (Pil. 2:4, UBS) Elõñ armej em̦m̦an ippãer ñe rej kõnnaan ippãn ro jet kõn men ko rej iiooni ilo mour ko aer. Im wãween eo em̦m̦antata me jemaroñ roñjake bwebwenato ko an ro jet, ej ñe jej koba ippãn doon. Bar juon em̦m̦aan ej lale eklejia ej ba: “Ñe ij kũrtok ro jeiũ im jatũ ilo eklejia eo ñan m̦weo im̦õ, men in ejipañ eõ bwe en l̦apl̦o̦k aõ mel̦el̦e kõn men ko rej iiooni, el̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjier, im el̦aptata kõn wãween aer kar itok ñan m̦ool eo.” Innem el̦aññe kwõj kwal̦o̦k am̦ m̦õn̦õn̦õ im itoklimo ippãn rilotok ro am̦, kwõmaroñ lõke bwe aolep renaaj m̦õn̦õn̦õ ilo aer koba im bwebwenato ippãn doon.

17 Juon kõrã jeid im jatid bainier me ekkã an ro rar pãd ilo jikuul̦in Baibõl̦ ko jokwe ippãn ej ba: “Ilo jinoin iar inepata kõnke m̦weo im̦õ ejjab lukkuun pol̦õmãn im men ko ilowaan rejjab kããl kõnke ro jet rar litoki ñan ña. Juon iaan kõrã ro pãleen em̦m̦aan ro rej lale jikuul̦in Baibõl̦ ko ear lukkuun kaenõm̦m̦an eõ. Ear ba bwe ñe erro l̦eo ippãn rej kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko, iien ko rem̦m̦antata ippãerro ej ñe rej jokwe ippãn ro me ejjab lukkuun lõñ men ko ippãer, ak el̦ap aer kar likũt Jeova m̦oktata im jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãer, ãinwõt bar erro. Men in ej kakeememej eõ kõn ta eo jinõ ear ba ke kõmar ajri. Ear ba bwe ‘em̦m̦anl̦o̦k m̦õñã leen wõjke ijo ewõr yokwe ie.’”(JK. 15:17UBS) Kõn men in, jejjab aikuj inepata kõn jabdewõt kõnke men eo eaorõktata ej ilo ad kwal̦o̦k yokwe ñan rilotok ro ad.

18, 19. Ewi wãween ad kwal̦o̦k karwainene enaaj jipañ kõj ñan ukot wãween ad l̦õmn̦ak kõn ro jet?

18 Wãween am̦ l̦õmn̦ak kõn ro jet: Ewõr ke juon ilo eklejia eo am̦ me ekkã an kainepataik eok? Eokwe, el̦aññe kwõjjab kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan ukot wãween am̦ l̦õmn̦ak kõn armej in, innem eban wõr oktak. Bõlen kwõmaroñ jab kõn̦aan kũrwaj juon ñan m̦weo im̦õm̦ ñe ejjab em̦m̦an ippam̦ wãween ko ej kwal̦o̦ki. Ak bõlen ewõr juon eo ear kõmetak eok m̦okta im epen am̦ mel̦o̦kl̦o̦k men eo ear kõm̦m̦ane ñan kwe.

19 Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe wãween eo kwõmaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k kõtaan eo am̦ ippãn ro jet ekoba rũkõjdat ro am̦, ej ilo am̦ kwal̦o̦k karwainene ñan er. (Riit Jabõn Kõnnaan 25:21, 22.) El̦aññe kwõj kũrwaj juon armej ñan m̦weo im̦õm̦, men in emaroñ jipañ eok ñan ukot wãween am̦ l̦õmn̦ak kõn e im bwe en aenõm̦m̦an kõtaan eo am̦ ippãn. Kwõmaroñ jino loe wãween ko rem̦m̦an ippãn me Jeova ear bar loi ke ear karuwaaktok e ñan m̦ool eo. (Jon 6:65) Innem ñe yokwe eo am̦ ej kõm̦akũt eok ñan kũrwaj juon armej ñan m̦weo im̦õm̦ ilo an kar jab kõtmãne kake, men in emaroñ kõm̦m̦an am̦ epaake im jino m̦õttãiki. Ak ewi wãween am̦ maroñ jel̦ã ñe unin am̦ kõm̦m̦ane men in ej kõnke kwõj yokwe armej eo? Juon wãween ej ilo am̦ l̦oore naanin kakapilõklõk eo ilo Pilippai 2:3 (UBS) me ej ba: “Kom̦win kõttãik kom̦ ñan doon, im jab l̦õmn̦ak kom̦ em̦m̦anl̦o̦k jen ro jet.” Eaorõk bwe jen l̦õmn̦ak kõn wãween an ro jeid im jatid em̦m̦anl̦o̦k jãn kõj. Bõlen jemaroñ katak jãn an kajoor tõmak eo aer, kõn aer kijenmej wõt, ak kõn  wãween ko jet rem̦m̦an rej kwal̦o̦ki. Ilo ad l̦õmn̦ak kõn wãween kein rem̦m̦an ippãer, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad yokwe er im bwe en pidodo ad kwal̦o̦k karwainene.

KWAL̦O̦K KAM̦M̦OOLOL ÑE RO JET REJ KŨR EOK ÑAN M̦ÕKO IM̦WEER

Ekkã an ro jet kõpooj aolep men ñan rilotok ro aer (Lale pãrokõrããp 20)

20. Etke jej aikuj kajejjet naan ko ad ñe juon ear kũrl̦o̦k kõj ñan m̦weo im̦õn, im ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?

20 Rijeje sam ear kwal̦o̦k kajjitõk in im ba: O Jeova, wõn enaaj pãd ilo m̦õn kõppãd eo Am̦?” (Sam 15:1) Ãlikin men in, Devid ear kwal̦o̦k kõn kadkad ko me Jeova ekõn̦aan bwe ro ear kũrtok er ñan m̦weo im̦õn ren kwal̦o̦ki. Juon iaaer ej ilo aer kam̦oole men ko rej ba. Baibõl̦ ej ba: Iien otemjej ej kam̦ool kallim̦ur ko an jekdo̦o̦n ñe repen ñane.” (Sam 15:4, UBS) El̦aññe juon ear kũrl̦o̦k kõj ñan m̦weo im̦õn im em̦õj ad uwaake, jej aikuj kajejjete kallim̦ur in ad ijello̦kun wõt ñe ewõr ad utam̦we im jejjab maroñ etal. Eaorõk men in kõnke eo ear kũrl̦o̦k kõj ñan m̦weo im̦õn emaroñ kar pojak ñan an karwaineneik kõj. Bõtab el̦aññe jejjab etal innem enaaj ejjel̦o̦k tokjãn an kar pojak. (Matu 5:37) Ewõr jet armej rej kõjoole an kar ro jet kũr er ñan m̦õko im̦weer kõnke rekõn̦aan etal ippãn ro jet me rel̦ak lale relimo im rem̦m̦anl̦o̦k. Bõtab, wãween in ej ke kwal̦o̦k ad kautiej im yokwe armej eo ear kũrl̦o̦k kõj ñan m̦weo im̦õn? Eokwe ilo m̦ool, jej aikuj kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn jabdewõt men ko ej litok ñan kõj. (Luk 10:7, UBS) Innem, el̦aññe jej lo bwe jeban maroñ etal ñan iien eo kar kũr kõj ñane, em̦m̦anl̦o̦k ñe jej kõjjel̦ãikl̦o̦k armej eo ilo iien eo em̦õkaj tata. Wãween in enaaj kaalikkar bwe jej l̦õmn̦ak kõn armej eo im jej yokwe e.

21. Ñe jej l̦õmn̦ak kõn m̦anit eo an aelõñ eo jej pãd ie, ewi wãween an men in jipañ kõj ñan kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ñe ro jet rej kũr kõj ñan m̦õñã ippãer?

21 Ebar aorõk ñan ad kautiej m̦anit eo an ijo jej pãd ie. Ilo jet aelõñ, ejjel̦o̦k jorrããn ñe jej etal ñan m̦õko im̦õn ro jet meñe rar jab kũrl̦o̦k kõj. Bõtab ilo jet jikin, em̦m̦anl̦o̦k ñe jej kõm̦m̦an karõk m̦okta jãn ad etal ñan m̦õko im̦weer. Im ilo jet jikin, armej eo ear kũr rilotok ro ej lel̦o̦k m̦õñã ko renno̦tata ñan er, im tokãlik ej lel̦o̦k ñan baam̦le eo an. Ak ilo aelõñ ko jet, aolep rej joñan wõt juon. Im ilo bar jet jikin, ekkã an rilotok ro bõkl̦o̦k m̦õñã ñan jipañ eo ear kũrl̦o̦k er. Bõtab ilo bar jet jikin, ro me rej kwal̦o̦k karwainene rejjab kõtmãne bwe rilol̦o̦k ro ren bõkl̦o̦k jabdewõt. Im ilo bar jet m̦anit, ñe rej kũrl̦o̦k armej ro ñan m̦õko im̦weer, ejjel̦o̦k jorrããn ñe rilotok ro rej ba ilo jouj bwe rejjab maroñ. Bõtab ilo bar jet jikin, enana ñe rej kũr kõj ak jejjab etal. Kõn men in, jej aikuj kate kõj aolep iien ñan kõm̦m̦an bwe ro jeid im jatid ren m̦õn̦õn̦õ kõn aer kar kũr kõj ñan m̦õko im̦weer.

22. Etke elukkuun aorõk bwe jen kwal̦o̦k karwainene ñan doon?

22 Piter ear ba: “Jem̦l̦o̦kin men otemjej ej epaaktok.” (1 Pi. 4:7) Ilo raan kein, epaaktok an jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in. Im m̦õttan jidik, jenaaj iioone eñtaan eo el̦ap me ejjañin kar wal̦o̦k ilo lal̦ in. Innem kõnke lal̦ in ej nanal̦o̦k wõt, jej aikuj lukkuun kwal̦o̦k ad yokwe ro jeid im jatid. El̦apl̦o̦k ad aikuj l̦oore naanin kakapilõklõk in an Piter ñan kwal̦o̦k karwainene ñan ro jet. (1 Pi. 4:9, UBS) Elukkuun alikkar bwe ad kwal̦o̦k karwainene ej juon wãween eaorõk im jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦ke kiiõ im ñan indeeo.