Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan secondary menu

Etal ñan laajrak in katak ko

Ri Kõnnaan ro an Jeova

Kajin M̦ajel̦

Naan in Keeañ (Kein Katak)  |  M̦aaj 2018

 BWEBWENATO

Jeova Ejjañin El̦l̦o̦k jãn Ña!

Jeova Ejjañin El̦l̦o̦k jãn Ña!

Juon iien rar kããlõt ña jãn iaan ajri ro emãn bwe in lel̦o̦k wũt ko ñan Adolf Hitler ãlikin an kwal̦o̦k jipij eo an. Etke rar kããlõt ña? Eokwe jema ear lukkuun l̦ap an bõk kun̦aan ilo m̦akũtkũt ko an Nazi, im ear rũkattõr eo ñan juon iaan ruutiej ro an Nazi ilo jikin in. Jinõ ear juon eo ekijejeto ilo Katlik im ear kõn̦aan bwe in erom juon nun. Meñe el̦ap an aorõk men kein ippãn jinõ im jema, ak iar jab bõk kun̦aõ ilo men kein. In ba ñan kwe etke.

IAR dik im rũttol̦o̦k ilo Graz, ilo aelõñin Austria. Ke ear jimjuon aõ iiõ, rar jilkinl̦o̦k ña ñan juon jikuul̦in kabuñ. Bõtab, ikar lukkuun ilbõk ke iar loe an bũrij im nun ro kõm̦m̦ani men ko renana kõn mour ettoon. Kõn men in, jinõ ear kõtl̦o̦k aõ jab etal im jikuul̦ meñe ejjañin kar jem̦l̦o̦k juon iiõ.

Baam̦le eo ammim im Jema ej ekkõn̦ak nuknuk in rũttarin̦ae

Tokãlik, rar jilkinl̦o̦k eõ ñan bar juon jikuul̦ ilo bukwõn in Graz. Bõtab juon jota, jema ear itok im bõk eõ kõnke ear l̦ap aer baam̦e bukwõn in. Innem kõmar ko ñan juon bukwõn etan Schladming. Ãlikin am kar tõparl̦o̦k im kijoone juon bridge, ejjabto tokãlik rar baam̦e bridge in. Im ilo bar juon iien, jet bal̦uun ko me ettã aer ekkãke rar buuk tok kõm̦ro jibũ ke kõmar pãd ilo mel̦aaj eo ammim. Ke ear epaakel̦o̦k an jem̦l̦o̦k tarin̦ae, ear alikkar an kabuñ im kien ko jab jipañ kõm ñan jidik.

IAR KATAK BWE ENAAJ JIPAÑ IM EBAN EL̦L̦O̦K JÃN KÕJ

Ilo 1950 eo, juon iaan Ri kõnnaan ro an Jeova ear jino kõnnaan kõn Baibõl̦ eo ippãn jinõ. Ikar kobal̦o̦k ippãer im roñjake ta ko rej bwebwenato kaki, im bareinwõt etal ippãn jinõ ñan jet iaan kweilo̦k ko. Kõrã eo jinõ ear tõmak katak ko rem̦ool an Ri Kõnnaan ro an Jeova, innem ilo 1952 eo ear peptaij.

Iar l̦õmn̦ak bwe eklejia eo kõmar pãd ie ilo tõre eo ear ãinwõt juon kumi in lel̦l̦ap ro. Bõtab, juon iien tokãlik kõmar etal im lol̦o̦k bar juon eklejia im ekar lõñ jo̦dikdik ro ie im ejjab lel̦l̦ap ro wõt. Ilo Graz, iar jino etal ñan aolep kweilo̦k ko im ejjabto tokãlik iar lukkuun tõmak bwe iar lo m̦ool eo. Iar bar katak bwe Jeova Anij ejjab el̦l̦o̦k jãn rũkarejar ro an ak ej jipañ er aolep iien. Ej jipañ kõj meñe jet iien jemaroñ l̦õmn̦ak bwe jej make iaad im ejjel̦o̦k ad maroñ ioon apañ ko ad.​—Sam 3:5, 6, UBS.

Iar kõn̦aan kwal̦o̦k m̦ool eo ilo Baibõl̦ ñan ro jet. M̦okta iar jino kwal̦o̦k naan ñan ro jeiũ im jatũ. Ewõr emãn jeiũ kõrã rej jerbalin rũkaki ilo jikuul̦ im rar jab jokwe ippemmim. Ak iar lol̦o̦k  er ñan kajjojo jikin ko me rar jokwe ie im rõjañ er bwe ren katak Baibõl̦. Tokãlik, aolep ro jeiũ im jatũ rar katak im erom Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Ilo wiik eo kein karuo in aõ kar jino kwal̦o̦k naan, iar iioone juon kõrã 30 jim̦a an iiõ im iar jino katak Baibõl̦ ippãn. Kõrã in ear kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im peptaij, im tokãlik l̦eo ippãn im ruo nejierro l̦adik rar bar peptaij. Ilo aõ kar katak Baibõl̦ ippãn, men in ear lukkuun kõkajoorl̦o̦k tõmak eo aõ. Etke ij ba men in? Eokwe, ilo m̦ool ejjel̦o̦k juon ear lukkuun katak Baibõl̦ ippa. Kõn men in, m̦okta jãn aõ katak ippãn kõrã in, iar aikuj lukkuun kõppojakl̦o̦k im̦aan. Ke iar kõm̦m̦ane men in, iar aikuj m̦okta katak bwe in maroñ katakin e. Tokjãn men in, ear l̦apl̦o̦k aõ mel̦el̦e m̦ool eo. Innem, ilo Eprõl̦ 1954, iar ajel̦o̦k mour eo aõ ñan Jeova im peptaij.

‘REJ MATÕRTÕRE KÕM, AK KÕMIJ JAB MAKE IAAM’

Ilo 1955 eo, iar etal ñan kweilo̦k ko rel̦l̦ap ilo Germany, France, im England. Ilo iien in ke iar pãd ilo London, iar iioone Albert Schroeder. Ear juon iaan ro rej katakin ilo Jikuul̦in Giliad, im tokãlik ear juon iaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ilo iien eo kõmij pãd ilo juon jikin kaalwõjwõj kõn menin etto ko, Jeid im Jatid Schroeder ear kwal̦o̦ktok ñan kõm jet iaan kaape in Jeje ko Rekkwõjarjar jãn iien ko etto. Im ilo jeje kein epãd lõta ko emãn ilo kajin Hibru me rej etan Anij, im ear kwal̦o̦k kõn joñan an lukkuun aorõk men kein. Men in ear tõpar bũruõ im kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k aõ yokwe Jeova im m̦ool eo, im bareinwõt ear kõm̦m̦an bwe in kate eõ im kwal̦o̦k ñan ro jet m̦ool eo jãn Naanin Anij.

Eo m̦õtta ilo kwal̦o̦k naan (ituanmoon̦), kom̦ro ej jerbalin jipejel̦ bainier ilo Mistelbach, Austria

Iar jino bainier ilo Jãnwõde 1, 1956, im 4 allõñ tokãlik kar kũr eõ bwe in jerbal ãinwõt juon jipejel̦ bainier (special pioneer) ilo Austria. Ilo tõre eo, ear ejjel̦o̦k Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo bukwõn eo etan Mistelbach me kar kajjitõk bwe in jerbal ie. Bõtab iar iioone juon apañ. Kõm̦ro bainier eo m̦õtta ear lukkuun oktak wãween am̦ro mour jãn doon. Ilo tõre eo, enañin kar 19 aõ iiõ im iar itok jãn juon jikin elõñ armej ie, ak bainier eo m̦õtta ear 25 an iiõ im ear itok jãn juon jikin eiiet armej ie. Ekar em̦m̦an ippa mãjurlep ak bainier eo m̦õtta ear mãjinmuur. Innem ilo jota el̦ap aõ kijoñ emmej ak e em̦õkaj an kiki. Meñe el̦ap am̦ro oktak jãn doon, ak kõn am̦ro l̦oori naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦, kõmar m̦õn̦õn̦õ in jerbal ippãn doon im kõmar lo tõprak.

Ilo m̦ool, kõm̦ro ear iiooni apañ ko jet rel̦l̦apl̦o̦k. Kõmar iioon matõrtõr, bõtab kõmar “jab make iaam.” (2 Ko. 4:7-9) Juon iien, ke kõm̦ro ear kwal̦o̦k naan ilo juon bukwõn, armej ro rar karõl̦o̦k kidu ko nejier relukkuun kilep. Rar kaapool̦e kõm̦ro im rorror, joñan repojak in kij kõm̦ro. Kõm̦ro ear jibwe pein doon, im iar jar im ba, “Jeova, jouj, ñe renaaj kij kõm, kõm̦ro maroñ ke kajju mej!” Ke kidu ko rej epaaketok kõm̦ro, rar bõjrak im kõjjaal̦al̦e tel̦ier im ro̦o̦l. Kõm̦ro ear jel̦ã bwe Jeova ear kõjparok kõm̦ro. Ãlikin, ke kõmar kwal̦o̦k naan ilo aolepen bukwõn eo, kõmar bwilõñ bwe el̦ap an armej ro m̦õn̦õn̦õ in roñjake. Bõlen rar bwilõñ kõn an kar kidu ko jab kij kõm̦ro, ak bõlen kõnke kõm̦ro ear jab ebbeer meñe ear wal̦o̦k men eo ear kaamijak. Jet iaan rein rar oktak im Ri Kõnnaan ro an Jeova.

Ear bar wõr juon men ekaamijak ear wal̦o̦k. Juon raan em̦m̦aan eo an apartment eo kõmij  kiki ie ear kadektok ñan m̦weo. Ear ba bwe ej itõn m̦an kõm̦ro im bwe kõmij kaabn̦õn̦õik armej ro. Kõrã eo pãleen ear kajjioñ kabõjrake ak ear jab bõjrak. Kõmij roñ aer kõnnaan jãn ruum̦ eo am̦ro ej pãd itulõñ. Kõn men in, kõmar m̦õkaj im illik jea ilo kõjãm eo im jino ãti nuknuk ko am̦ro ñan kõbañ ko. Im ke kõmar kõpel̦l̦o̦k kõjãm eo, ej jutak ilo jikinuwe eo ak ej jibwe juon bakbõk ekilep. Kõm̦ro ear kajju ko im diwõj ilo kõjãm eo juon itulik, im ko kõn men ko m̦weiemro im kõmar jab bar ro̦o̦l.

Kõmar etal im rent ruum̦ ilo juon hotel. Innem ear etal im ekepaak juon iiõ in am̦ro pãd ie, im elukkuun em̦m̦an bwe men in ear jipañ ilo kwal̦o̦k naan. Etke ijaam̦ ba? Ijo hotel eo epãd ie, ear pãd ilo iol̦apl̦apin in bukwõn eo, im jet iaan rũkkatak ro am̦ro rar kõn̦aan katak ie. Ejjabto, kõmar jino kõm̦m̦ane kweilo̦k in book study im Naanin Keeañ ilo ruum̦ eo, im ear wõr 15 rukweilo̦k ro.

Ear l̦e juon iiõ in ammim pãd ilo Mistelbach. Tokãlik, kar karõk bwe in jerbal ilo jikin eo etan Feldbach, im epãd tueañ turõkin jikin eo Graz. Ear oktak eo m̦õtta im ekar bar ejjel̦o̦k eklejia ilo jikin in. Kõm̦ro ear jokwe ilo juon em̦ kõm̦m̦an jãn al̦al̦ ko rekkillep, im ruum̦ eo am̦ro ear lukkuun dik im ej pãd ilo teek eo kein karuo. Ñe ej lukkuun ekkõtoto, edel̦o̦ñ ilo kõtaan al̦al̦ ko, im kõmij illik newspaper ilo kõta ko ñan pineji jãn an del̦o̦ñtok kõto. Bareinwõt, kõmij etteiñ dãn jãn aebõj lal̦. Meñe kõmar iioone men kein, ak el̦ap tõprak ear wal̦o̦k. Ilowaan wõt jet allõñ, ear lõñl̦o̦k rũkkatak im ejaak juon kumi. Tokãlik, ear wõr 30 jim̦a armej jãn juon baam̦le me kõmar katak ippãer rar del̦o̦ñtok ñan m̦ool eo!

Men kein iar iiooni rar kal̦apl̦o̦k aõ kam̦m̦oolol Jeova kõn an jipañ im jab el̦l̦o̦k jãn ro rej jibadek men ko an Aelõñ eo. Meñe armej rejjab maroñ jipañ kõj, bõtab aolep iien Jeova ej pojak in jipañ.​—Sam 121:1-3.

JIPAÑ JÃN “PEIN ANMOON̦IN WÃNÕK”

Ilo iiõ eo 1958, enaaj kar wõr juon kweilo̦k el̦ap ilo New York City, ilo jikin iukkure ko etan Yankee Stadium im Polo Grounds. Iar karõk ñan etal, ak ra eo ilo Austria ear kajjitõk ñe ikõn̦aan jikuul̦ ilo Gilead, eo ej kein kajilñuul ruo kilaaj. Ear juon jeraam̦m̦an im iar jab kõn̦aan kõjoole. Kõn men in, iar kajju ba, “Aet!”

Ke kõmar jikuul̦, iar jijet turin Martin Poetzinger. E bareinwõt ear kijenmej wõt meñe ear iioon apañ ko rel̦l̦ap ke ear kalbuuj ilo jikin kalbuuj ko an Nazi ro. Tokãlik, ear bar juon iaan  Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Ilo iien ammim jikuul̦, ekõn wũnojidikdik tok im kajjitõk, “Erika, ta mel̦el̦ein naan in ilo kajin Germany?”

Iol̦apenl̦o̦k ammim kar jikuul̦, Nathan Knorr ear kõjjel̦ã kõn jikin ko kõm naaj jerbal ie. Ijo inaaj jerbal ie ej Paraguay. Im kõnke iar dik wõt, iar aikuj mãlim jãn Jema ñan etal ñan jikin in. Ke ear kamãlimi, iar etal im iien eo iar tõparl̦o̦k kar ilo M̦aaj 1959. Im kar karõk bwe in pãd ilo m̦õn mijinede eo ilo jikin eo etan Asunción, im ear wõr juon bar m̦õtta.

Ejjabto iar iioone Walter Bright, eo ear juon mijinede im ear kadiwõjl̦o̦k jãn Gilead, ilo kilaaj eo kein kajilñuul. Tokãlik, kõm̦ro ear m̦are im ekar bar wõr apañ ko kõm̦ro ear iiooni. Jabdewõt iien kõmar iioon apañ, kõmar riiti kallim̦ur eo an Jeova ilo Aiseia 41:10 me ej ba: “Kwõn jab mijak, bwe Ña ippam̦; kwõn jab lõl̦ño̦ñ, bwe Ña am̦ Anij; Inaaj kõkajoor eok.” Men in ear lukkuun kõm̦m̦an am tõmak bwe toon wõt am naaj kate kõm tiljek wõt ñan Anij, im likũt Aelõñ eo an bwe en men eo m̦oktata, innem eban el̦l̦o̦k jãn kõm ak enaaj jipañ kõm.

Tokãlik, kar karõk bwe kõm̦ro en ilo̦k im jerbal ilo juon bukwõn epaakel̦o̦k Brazil. Rũtõlin kabuñ ko rar rõjañ jo̦dikdik ro bwe ren kadetok m̦õn mijinede kõn dekã, ak ilo tõre eo ejjab lukkuun em̦m̦an kar m̦weo. Innem, Walter ear jino katak Baibõl̦ ippãn l̦eo ej jeban bwilijmããn̦ ro, im l̦ein ear jipañ ilo an kar kajjitõk bwe bwilijmããn̦ ro ren kõjparok kõm ium̦win juon wiik. Kõn men in, ro rekõn kaabn̦õn̦õik kõm rar jab bar kõm̦m̦ane men in. Ejjabto tokãlik, kõm̦ro ear em̦m̦akũtl̦o̦k ñan juon bar jikin em̦m̦anl̦o̦k im ej pãd ilowaan teretore eo an Brazil. Men in ear lukkuun em̦m̦an kõnke kõm maroñ kõm̦m̦an kweilo̦k ilo Paraguay im ilo Brazil. Im ke ear jem̦l̦o̦k am̦ro jerbal ilo ijin, ear wõr ruo eklejia ko.

Kõm̦ro l̦eo ippa, Walter, ke kõm̦ro ear mijinede ilo Asunción, me ej pãd ilo Paraguay

JEOVA EJ JIPAÑ WÕT ÑA

Taktõ ro aõ rar jiroñ tok eõ bwe ejjab maroñ wõr nejũ. Bõtab, ilo kar 1962 eo, kõmar lukkuun bwilõñ ke kõmar roñ bwe ij etta! Tokãlik, kõmar jokwe ilo Florida, ilo jikin eo etan Hollywood, im ear epaake ijo jikin baam̦le eo an Walter. Elõñ iiõ ko in am̦ro kar jab maroñ bõk jerbalin pioneer kõnke kõmar aikuj lale baam̦le eo am̦ro make. Mekarta, ak ear jab bõjrak am̦ro likũt bwe men ko an Aelõñ eo ren m̦oktata ilo mour ko am̦ro.​—Matu 6:33.

Ke kõmar jikrõkl̦o̦k Florida ilo Nobõm̦ba 1962, kõmar bwilõñ kõn l̦õmn̦ak ko an armej ro kõn oktakin armej. Eñin unin ro jeid im jatid ekilmeej kilier rar aikuj jenolo̦k aer kweilo̦k jãn ro jeid im jatid me emouj kilier. Ejjab men in wõt, ak ebar jenolo̦k jikin aer kwal̦o̦k naan. Meñe ãindein ak Jeova ejjab lo oktakin armej, im ejjabto eklejia ko jim̦or rar jino kiiõ koba ippãn doon. Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ear jipañ ilo karõk in bwe kiiõ elõñl̦o̦k eklejia ilo bukwõn in.

Ekabũrom̦õjm̦õj bwe Walter ear jako ilo iiõ eo 2015 jãn nañinmej in cancer ilo kõmãlij. Ear juon l̦eo pãlele ekanooj em̦m̦an, im kõm̦ro ear pãlele ium̦win 55 iiõ. Im ear juon eo ear yokwe Jeova im jipañ elõñ ro jeid im jatid. Ij reim̦aanl̦o̦k ñan iien eo inaaj bar loe ilo iien eo enaaj lukkuun ãjmour ñe enaaj jerkakpeje.​—Jrb. 24:15, UBS.

El̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe iar maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aõ ilo kwal̦o̦k naan elõñl̦o̦k jãn 40 iiõ, im iar lañlõñ im lo elõñ jeraam̦m̦an ko. Ñan waanjoñak, kõm̦ro Walter ear maroñ pãd ilo iien kar peptaij ko an rũkkatak ro am̦ro, oraer ej 136. Em̦ool bwe ekar wõr apañ ko, bõtab kõm̦ro ear jab kõtl̦o̦k bwe ren kabõjrak am̦ro karejar ñan Anij eo am̦ro etiljek. Ijello̦kun, kõmar epaakel̦o̦k e, im lõke e bwe enaaj kõm̦adm̦õdi apañ ko ilo iien eo im ilo wãween eo em̦m̦antata ippãn. Im ear kõm̦m̦ane men in!​—2 Ti. 4:16, 17, UBS.

El̦ap aõ oñ kõn Walter, bõtab jerbalin bainier ej jipañ eõ ñan kijenmej wõt. Men eo el̦ap an jipañ eõ ej ilo aõ katakin ro jet im kwal̦o̦k ñan er kõn kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje. Ilo m̦ool, elõñ wãween ko im ijjab maroñ bwini kõn an kar Jeova jipañ eõ im jab el̦l̦o̦k jãn eõ. Ãinwõt an kar kallim̦ur, ear jipañ eõ, kõkajoor eõ, im ear jibwe peiũ kõn “pein anmoon̦in wãnõk.”​—Ais. 41:10.