Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan secondary menu

Etal ñan laajrak in katak ko

Ri Kõnnaan ro an Jeova

Kajin M̦ajel̦

Naan in Keeañ (Kein Katak)  |  Jãnwõde 2018

Kile Oktak ko Ikõtaan Armej Ro

Kile Oktak ko Ikõtaan Armej Ro

“Kom̦ naaj . . . lo oktak eo kõtaan ro rewãnõk im ro renana.”​—MAL. 3:18.

AL: 29, 53

1, 2. Ta mãlejjoñ eo armej ro an Anij rej iioone rainin? (Lale pija ko itulõñ.)

ELÕÑ taktõ im nõõj ro rej jerbal ibwiljin armej ro ewõr aer nañinmej ko rekapopo. Rej lale rinañinmej ro aer kõnke rekõn̦aan jipañ er, bõtab rej aikuj bar kõjparok bwe ren jab po im bõk nañinmej kein jãn rein rej jipañ er. Ãindeinl̦o̦k wõt, kõj rũkarejar ro an Jeova jej pãd ilo ejja wãween in wõt. Elõñ iaad jej mour im jerbal ibwiljin armej ro me kõm̦m̦an im l̦õmn̦ak ko aer reoktak jãn kadkad ko kadkadin Anij. Men in emaroñ juon mãlejjoñ ñan kõj.

2 Ilo raan ko ãliktata an jukjukun pãd in, armej ro me rejjab yokwe Anij rej kõjekdo̦o̦n naanin tõl ko an kõn ta ko rem̦m̦an im ta ko renana. Ke rijjilõk Paul ear jejel̦o̦k ñan Timote, ear kõmel̦el̦eiki kõn kadkad ko renana kadkadin armej rein. Paul ear ba bwe enaaj kanooj l̦apl̦o̦k an armej kwal̦o̦k wãween kein renana ke jej epaakel̦o̦k wõt jem̦l̦o̦kin. (Riit 2 Timote 3:1-5, 13.) Meñe jemaroñ bwilõñ kõn wãween kein renana armej ro rej kwal̦o̦ki, ak wãween an armej rein l̦õmn̦ak, kõnono, im kõm̦m̦an remaroñ jelõt kõj. (JK. 13:20) Ilo katak in, jenaaj lale an lukkuun oktak kadkad kein armej ro ilo lal̦ in rej kwal̦o̦ki jãn kadkad ko kadkadin armej ro an Anij. Bareinwõt, jenaaj lale ewi wãween jemaroñ kõjparok kõj bwe jen jab po ilo wãween kein renana armej rej kwal̦o̦ki ke jej jipañ er ñan jel̦ã kõn Jeova.

3. Kain armej rot Paul ear kwal̦o̦k kake er ilo 2 Timote 3:2-5?

3 Paul ear je bwe ilo raan ko ãliktata “iien ko renana renaaj  wal̦o̦ktok.” Ãlikin, ear kõllaajrak 18 kadkad ko renana me enañin aolep armej renaaj kwal̦o̦ki ilo raan kein ad. Kadkad kein rej ãinl̦o̦kwõt kadkad ko Paul ear kwal̦o̦ki ilo bokin Rom 1:29-31, ak oktak eo ej bwe ilo lõta eo an ñan Timote ear kõjerbali naan ko me ejjel̦o̦k bar juon jikin jemaroñ loi ilo bokin Matu ñan Revelesõn. Ear ijjino kõn naan kein, “bwe armej ro renaaj. . . ” Bõtab ejjab mel̦el̦ein bwe aolep armej rej kwal̦o̦k kadkad kein Paul ear kwal̦o̦ki. El̦ap an oktak wãween im kadkad ko Kũrjin ro rej kwal̦o̦ki.​—Riit Malakai 3:18.

WÃWEEN AD L̦ÕMN̦AK KÕN KÕJ MAKE

4. Ewi wãween am̦ naaj kõmel̦el̦eik armej ro me rej rũkõmjãje ak eutiej bũrueer?

4 Ãlikin an kar Paul ba bwe elõñ renaaj yokwe er make im renaaj riarõk m̦weiuk, ear bar ba bwe armej renaaj rijuwal̦õñl̦õñ, jãjjãj, im ro rũkõmjãje ak kanooj utiej bõro. Armej ro me ewõr ippãer wãween kein ekkã aer l̦õmn̦ak bwe rem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet kõnke em̦m̦an paotokier, remãlõtlõt, elõñ aer jããn im ewõr aer taitõl̦. Armej rein relukkuun kõn̦aan bwe ro jet ren kile im nõbar er. Juon rũmmãlõtlõt ear jeje kõn armej rein im ba: “Ilo bũruon ej ãinwõt ñe ewõr juon lokatok me ej kabuñ im badikdik ñan e make.” Jet rej ba bwe utiej bõro elukkuun nana, joñan, ro eutiej bũrueer rejjab m̦õn̦õn̦õ ñe ro jet rej bar kwal̦o̦ke.

5. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe jet rũkarejar ro tiljek an Jeova ren oktak im utiej bũrueer?

5 Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe Jeova edike ‘utiej bõro’ im ej juon men el̦ap an jõjõiki. (JK. 6:16, 17) Kõn men in, ñe eutiej bũruon juon armej, eban epaake Anij. (Sam 10:4) Utiej bõro ej juon iaan kadkad ko kadkadin Setan Tepil̦ eo. (1 Ti. 3:6, UBS) Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ewõr jet rũkarejar ro retiljek an Jeova rar oktak im jino utiej bũrueer. Ñan waanjoñak, Kiiñ eo an Juda etan Uzzaia, ear tiljek ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ. Ak Baibõl̦ ej ba bwe ke “ear kanooj kajoor, ear jino an utiej bũruon, im men in ear kõm̦m̦an bwe en wõtlo̦k jãn utiej eo an. Ear kõjekdo̦o̦n Irooj an Anij.” Uzzaia ear etal ñan tampel̦ eo im tile menin kakaijurjur eo ioon lokatok eo, juon jerbal me ear jab tõllo̦kũn an kõm̦m̦ane. Bareinwõt, Kiiñ Hezekaia, eo ear tiljek ñan Jeova ear bar oktak im utiej bũruon. Bõtab kar ium̦win jidik wõt iien.​—2 Kr. 26:16, UBS; 32:25, 26.

6. Ta eo emaroñ kar kõm̦m̦an an utiej bũruon Devid, ak etke ear ettã wõt bũruon?

6 Jet armej el̦ap an utiej bũrueer kõn an em̦m̦an paotokier, rebuñbuñ, rejel̦ã al im kõjañjañ, rekajoor, ak kõn an wõr aer taitõl̦. Ear wõr ippãn Devid aolep men kein, ak ear kwal̦o̦k wõt an ettã bũruon ilo aolepen mour eo an. Ãlikin an kar Devid m̦an Golaiat im kar lel̦o̦k kõrã eo nejin Kiiñ Saul bwe en pãleen, ear ba: “Wõn ña, im ewõr ke bõnbõnin nukũn eo aõ, bwe in pãleek lio nejin irooj eo?” (1 Sa. 18:18, UBS) Ta eo ear jipañ Devid bwe en ettã wõt bũruon? Ear jel̦ã bwe unin an kar wõr kadkad ko rem̦m̦an, kapeel, im jeraam̦m̦an ko ippãn ej kõnke Jeova ear “make kõttãik E” im jipañe. (Sam 113:5-8) Devid ear jel̦ã bwe eban kar wõr ippãn men kein rem̦m̦an el̦aññe Jeova ear jab lil̦o̦k ñane.​—Keidi 1 Korint 4:7, UBS.

7. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k ettã bõro?

7 Ãinwõt Devid, armej ro an Jeova ilo raan kein rej bar kate er bwe en ettã bũrueer. Kõn ad jel̦ã bwe Jeova, eo im Eutiejtata ej kwal̦o̦k an ettã bũruon, men in el̦ap an jelõt bũruod. (Sam 18:35) Jej kate kõj ñan l̦oore naanin kakapilõklõk in me ej ba: “Kom̦win kõn̦ak bũruon tũriam̦o, jouj, ettã bõro, ineem̦m̦an, kijenmej.” (Kol. 3:12) Bareinwõt, jejel̦ã bwe yokwe ‘ejjab kõmjãje im ejjab juwa.’ (1 Ko. 13:4, UBS) Ñe ro jet rej lo bwe ettã bũruod, remaroñ bar kõn̦aan katak ñan jel̦ã kõn Jeova. Ãinwõt an juon em̦m̦aan me ejjab rũttõmak kõn̦aan katak kõn Jeova jãn wõt an lo  an em̦m̦an m̦wilin kõrã eo pãleen, ãindein armej remaroñ bar kõn̦aan katak kõn Anij ñe rej lo an ettã bũruon rũkarejar ro An.​—1 Pi. 3:1, UBS.

WÃWEEN AD KÕM̦M̦AN ÑAN RO JET

8. (1) Ewi wãween an jet armej ilo raan kein l̦õmn̦ak kõn an ajri ro jab pokake jemãer im jineer? (2) Ta eo Baibõl̦ ej jiroñ ajri ro bwe ren kõm̦m̦ane?

8 Paul ear kõmel̦el̦e kõn wãween an naaj armej kõm̦m̦an ñan doon ilo raan kein ãliktata. Ear ba bwe ajri ro renaaj kipiliia ak jab pokake jemãer im jineer. Ilo raan kein, elõñ bok, pija in alwõj ko, im bũrookraam̦ ko ilo TV rej kwal̦o̦k bwe ejjab nana im ejjel̦o̦k jorrããn ñe ajri ro rejjab pokake jemãer im jineer. Ak ilo m̦ool, ñe ajri ro rejjab pokake, men in ej kam̦õjn̦o̦ik baam̦le ko aer, ak baam̦le ko el̦ap aer aorõk kõnke rej ejaake juon jukjukun pãd. Elõñ iiõ in an armej ro jel̦ã kõn men in. Ñan waanjoñak, ilo aelõñin Greece ilo iien ko etto, ñe juon em̦m̦aan ear lel̦o̦k pein ñan jemãn im jinen, naaj kadiwõjl̦o̦ke jãn bukwõn eo an. Bareinwõt, ekkar ñan kien eo an kar Rom, juon eo ear lel̦o̦k pein ñan jemãn enaaj kanooj l̦ap ruon, im naaj kar watõke bwe ej juon ruuror. Ilo Baibõl̦, Jeje ko ilo kajin Hibru im ilo kajin Grik rej jim̦or kakien ajri ro bwe ren pokake jemãer im jineer.​—Ex. 20:12; Ep. 6:1-3.

9. Ta eo enaaj jipañ ajri ro bwe ren pokake jemãer im jineer?

9 Ta eo emaroñ jipañ ajri ro bwe ren pokake jemãer im jineer meñe rej pãd ibwiljin ajri ro rejjab pokake? Eokwe, ñe ajri ro rej l̦õmn̦ak kõn aolep men ko rem̦m̦an jemãer im jineer rar kõm̦m̦ani ñan er, men in ej aikuj kõm̦akũt er ñan kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol im kõn̦aan pokake er. Ro reddik ekoba jo̦dikdik ro rej aikuj bar mel̦el̦e bwe Anij, Jemãdwõj ilañ, ej kõtmãne bwe ren pokake jemãer im jineer. Ñe ajri ro rej ba men ko rem̦m̦an kõn jemãer im jineer, renaaj bar jipañ ro m̦õttaer bwe en l̦apl̦o̦k aer kautiej jemãer im jineer. Em̦ool bwe el̦aññe jemãn im jinen ajri ro rejjab kwal̦o̦k aer yokwe ro nejier, emaroñ pen ñan an ajri ro pokake er. Ak el̦aññe ajri ro rej kile bwe jemãer im jineer rej lukkuun yokwe er, renaaj kõn̦aan pokake meñe jet iien emaroñ pen. Juon jeid im jatid jo̦dikdik etan Austin ej ba: “Meñe ekar wõr iien iar kõn̦aan kõm̦m̦ani wõt men ko iar kõn̦aan, ak kien ko jinõ im jema rar kõm̦m̦ani rar jab lukkuun eddo im pen, im ekkã aerro kõmel̦el̦eiki unin aerro kõm̦m̦ani kien kein, im rar bar kõm̦m̦an bwe en wõr iien amjel kõnono ippãn doon. Wãween in ear jipañ eõ bwe in pokake erro. Iar kile bwe el̦ap aerro kea kake eõ im men in ear kõm̦akũt eõ bwe in kõn̦aan kabuñbũrueero.”

10, 11. (1) Ta kadkad ko renana rej kwal̦o̦k bwe armej ro rejjab yokwe doon? (2) Ewi joñan an Kũrjin ro rem̦ool yokwe ro jet?

10 Paul ear bar kwal̦o̦k kõn kadkad ko jet me rej kwal̦o̦k an armej ro jab yokwe doon. Ãlikin an kar ba bwe ajri ro ‘renaaj kipliia ak jab pokake jemãer im jineer’ ear ba bwe armej renaaj jaje kam̦m̦oolol. Ejim̦we an kar Paul likũti naan kein ãlikin an ba bwe ajri ro ‘renaaj kipliia’ kõnke armej ro rejaje kam̦m̦oolol rejjab kaorõk men ko rem̦m̦an ro jet rej kõm̦m̦ani ñan er. Bareinwõt, Paul ear ba bwe armej renaaj jol̦o̦k aer jar ak jab kwal̦o̦k aer tiljek ilo mour ko aer. Im ear ba bwe armej ro renaaj lãj, mel̦el̦ein bwe reban kõn̦aan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn ro jet. Ear bar ba bwe armej renaaj rũkajjirere im rũketak, im renaaj ba naan ko rellãj im rekõmmetak kõn ro jet im men ko renana kõn Anij. Bareinwõt, enaaj wõr ro renaaj kõnnaan naanin riab ak ruruwe. Mel̦el̦ein bwe armej rein renaaj riab im kwal̦o̦k men ko rejjab m̦ool bwe ren ko̦kkure etan ro jet. *—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

 11 El̦ap an rũkarejar ro an Jeova oktak jãn armej ro ilo lal̦ in kõnke em̦ool aer yokwe ro jet. Im jãn etto in aer kwal̦o̦k wãween in ñan ro jet. Joñan an aorõk ad kwal̦o̦k yokwe, Jesus ear ba bwe kien eo ñan yokwe ro rũturid ilo kar Kien Moses, ej kien eo eaorõk im ej kein karuo jãn kien eo el̦aptata ñan yokwe Anij. (Matu 22:38, 39) Jesus ear bar ba bwe armej renaaj kile Kũrjin ro rem̦ool kõn aer yokwe doon. (Riit Jon 13:34, 35.) Joñan, Kũrjin ro rem̦ool rej yokwe ro rej kõjdate er.​—Matu 5:43, 44.

12. Ewi wãween an kar Jesus kwal̦o̦k an yokwe ro jet?

12 Jesus ear kwal̦o̦k an lukkuun yokwe aolep armej. Ear kaalikkar men in ikijjeen an kar itoitak jãn jikin ñan jikin bwe en karoñ armej ro kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij. Ear kõmour ro repilo, ro rekũrro, rũlõba ro, im ro rejarroñroñ im bareinwõt kõmour ro rar mej. (Luk 7:22) Jesus ear bar aje mour eo an ñan lo̦mo̦o̦ren aolep armej meñe elõñ rar dike e. Elukkuun alikkar an kar Jesus anõke Jemãn ilo an kar kwal̦o̦k yokwe. Im ipel̦aakin lal̦ in, Ri Kõnnaan ro an Jeova rej bar anõke Jesus ilo aer kwal̦o̦k aer yokwe ro jet.

13. Ñe jej kwal̦o̦k ad yokwe ro jet, ewi wãween men in emaroñ jipañ er bwe ren kõn̦aan katak kõn Jeova?

13 El̦aññe jej kwal̦o̦k ñan ro jet bwe jej yokwe er, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe ren kõn̦aan katak im jel̦ã kõn Jemãd ilañ. Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan ilo Thailand ear etal ñan juon kweilo̦k el̦ap im ke ear lo an ro jeid im jatid kwal̦o̦k aer yokwe doon, men in ear tõpar bũruon. Kõn men in, ãlikin an kar ro̦o̦l ñan m̦weo im̦õn, ear kajjitõk ippãn Ri Kõnnaan ro an Jeova ñe emaroñ katak Baibõl̦ ruo alen ilo juon wiik. Innem, ear jino kwal̦o̦k naan ñan aolep ro nukũn. Im ium̦win wõt jiljino allõñ tokãlik, em̦m̦aan in ear jino bõk kun̦aan im riit Baibõl̦ ilo Im̦õn Kweilo̦k eo. Innem, ñan etale kõj make el̦aññe jej kwal̦o̦k ad yokwe ro jet, em̦m̦an jen kajitũkin kõj make: ‘Ij kate eõ ke joñan wõt aõ maroñ ñan jipañ ro ilo baam̦le eo aõ, ro ilo eklejia eo, im ro ij iioone er ilo jerbalin kwal̦o̦k naan? Wãween aõ watõk ro jet ej ke ãinwõt an bar Jeova watõk er?’

 OL̦IP IM L̦AAM̦ KO

14, 15. (1) Ta kadkad ak wãween ko renana me elõñ armej rej kwal̦o̦ki? (2) Ewi wãween an kar jet ukot wãween ak kadkad ko kadkadier?

14 Ilo raan kein ãliktata, elõñ armej rej bar kwal̦o̦k kadkad ko jet renana me jej aikuj kõjparok kõj jãni. Ñan waanjoñak, elõñ armej rej jum̦ae im dike em̦m̦an. Armej rot rein rejjab kõmmaanwa, rekaamijak, ak relãj. Im jet iaaer rej kõm̦m̦an jet men m̦okta jãn aer l̦õmn̦ak kake, im rejjab kea kõn wãween an naaj kõm̦m̦an ko aer jelõt ro jet.

15 Elõñ armej rekõn kwal̦o̦k kadkad ko kadkadin menninmour ko rellãj ak em̦õj aer kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer. Kar kanaan kake ilo Baibõl̦ bwe men in enaaj kar wal̦o̦k. (Riit Aiseia 11:6, 7.) Jej riit bwe menninmour ko rawiia ãinwõt ol̦ip im l̦aiõn rej aenõm̦m̦an ippãn menninmour ko rawiie ãinwõt l̦aam̦ im koon in kau ko. Etke menninmour kein rej aenõm̦m̦an ippãn doon? Eokwe Baibõl̦ ej ba: “Bwe lal̦ enaaj obrak kõn jel̦ã Jeova ãinwõt dãn ko rej koobrak lo̦jet.” (Ais. 11:9) Kõnke menninmour ko rejjab maroñ katak kõn Jeova, kanaan in ej kõkkar kõn an armej naaj kõm̦m̦an oktak im ukot wãween ak kadkad ko kadkadier.

Naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ remaroñ ukot mour ko an armej! (Lale pãrokõrããp 16)

16. Ewi wãween an kar Baibõl̦ eo jipañ elõñ armej bwe ren ukot wãween ak kadkad ko kadkadier?

16 Elõñ iaan ro jeid im jatid m̦okta rekar ãinwõt ol̦ip ko rellãj ak kiiõ rej aenõm̦m̦an ippãn ro jet. Kwõmaroñ riiti jet iaan bwebwenato ko aer ilo katak eo “Baibõl̦ eo Ej Ukot Mour Ko” me epãd ilo jw.org. Ro rar katak im karejar ñan Jeova rejjab ãinwõt ro rej m̦wilin kwõjarjar, ak rej kaarmejjete kajoor eo an. Armej rein rej ba bwe rej kabuñ ñan Anij, ak kõm̦m̦an ko aer rej kaalikkar bwe rejjab. Ijoke, elõñ armej ro an Jeova me m̦okta rekõn lãj, ak em̦õj aer oktak im “kõn̦ak mour eo ekããl, eo kõm̦anm̦an ilo nemãmeen Anij, im ej make wal̦o̦k ilo mour eo em̦ool, eo ejim̦we im erreo.” (Ep. 4:23, 24, UBS) Ñe armej rej katak kõn Anij, rej kile bwe rej aikuj in l̦oori kien ko an. Men in ej jipañ er bwe ren ukot men ko rej tõmaki, wãween aer l̦õmn̦ak, im men ko rej kõm̦m̦ani. Ejjab pidodo ñan kõm̦m̦ani oktak kein, ak jetõb kwõjarjar eo an Anij enaaj jipañ ro relukkuun kõn̦aan kabuñbũruon.

“KWÕN EL̦L̦O̦K JÃN ARMEJ REIN”

17. Ewi wãween jemaroñ kõjparok kõj bwe jen jab l̦oor armej ro rej kwal̦o̦k wãween ak kadkad ko renana?

17 Ej alikkarl̦o̦k ad kile oktak ko ikõtaan armej ro rej karejar ñan Anij im ro rejjab. Jej aikuj lukkuun kõjparok bwe jen jab l̦oor wãween ak kadkad ko renana armej ro rejjab karejar ñan Jeova rej kwal̦o̦ki. Jekõn̦aan l̦oore naanin tõl eo an Jeova im el̦l̦o̦k jãn armej ro me 2 Timote 3:2-5 ej kwal̦o̦k kaki. Em̦ool bwe ejjab pidodo ñan ad el̦l̦o̦k jãn aolep armej ro rej kwal̦o̦k kadkad ko renana kõnke jemaroñ aikuj jerbal ippãer, jikuul̦ ippãer, ak jokwe ippãer. Ijoke, jejjab aikuj l̦oori l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko aer. Innem, ta eo emaroñ jipañ kõj? Jemaroñ kõkajoorl̦o̦k jem̦jerã eo ad ippãn Jeova ilo ad katak Baibõl̦ im kããlõt ñan m̦õttãiki ro rej bar yokwe E.

18. Ewi wãween an naan im kõm̦m̦an ko ad maroñ jipañ ro jet bwe ren kõn̦aan jel̦ã kõn Jeova?

18 Jekõn̦aan bar jipañ armej ro jet bwe ren jel̦ã kõn Jeova. Innem, jen pukot wãween ko repel̦l̦o̦k ñan ad kwal̦o̦k naan, im jen kajjitõk ippãn Jeova ñan jipañ kõj bwe jen ba naan ko rejim̦we ilo iien eo ejejjet im ekkar. Bareinwõt, jej aikuj kwal̦o̦k ñan ro jet bwe jej Ri Kõnnaan ro an Jeova. Innem, kõm̦m̦an ko ad rem̦m̦an renaaj bõktok aiboojoj im nõbar ñan Anij im jab ñan kõj make. Em̦õj an Jeova katakin kõj “bwe jen julo̦k mour in jaje Anij kab kõn̦aan ko renana an lal̦ in, ak jen mour ilo jatõr im jim̦we im wãnõk ilo lal̦ in.” (Tai. 2:11-14, UBS) El̦aññe jej anõke Jeova im kõm̦m̦ani men ko ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani, ro jet renaaj loe im remaroñ ba: “Kõm kõn̦aan iwõj ippemi kõnke kõmar roñ ke Anij ej pãd ippemi.”—Zk. 8:23, UBS.

^ par. 10 Naanin Grik eo ñan “riruruwe” ak “eo ej kananaik ro jet” ej di·aʹbo·los. Ilo Baibõl̦, naan in ej m̦õttan taitõl̦ ko an Setan, eo enana im ej ruruwe Anij.