Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan secondary menu

Etal ñan laajrak in katak ko

Ri Kõnnaan ro an Jeova

Kajin M̦ajel̦

Naan in Keeañ (Kein Katak)  |  Tijem̦ba 2017

Kajjitõk Ko Jãn Ro Rej Riit

Kajjitõk Ko Jãn Ro Rej Riit

Ewõr ke jorrããn ñe Kũrjin ro rej kõjerbal kein bõbrae bõro̦ro eo etan, IUD (intrauterine device)?

Kajjojo Kũrjin rippãlele ro rej aikuj kõjparok bwe pepe eo aer kõn kein bõbrae in (IUD) en kõm̦m̦an bwe en erreo wõt bõklõkõt eo aer. Ñan aer kõm̦m̦ane men in, renaaj aikuj lukkuun etale im lale ewi wãween an kein bõbrae in (IUD) jerbal, im el̦aññe ejjab n̦ae naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦.

Ilo jinoin Jeova ear kakien Adam im Iv im tokãlik Noa im baam̦le eo an ke ear ba: “Kom̦win timmon im orl̦o̦k.” (Jen. 1:28; 9:1) Ejjel̦o̦k eoon ilo Baibõl̦ ej ba bwe Kũrjin ro rej aikuj l̦oore kakien in. Kõn men in, kajjojo rippãlele ro me rekõn̦aan kõm̦m̦an joñan an wõr nejier, ak em̦õj aer pepe ñan jab kijer in neji, renaaj aikuj pepe kõn kein bõbrae bõro̦ro eo erro naaj kõjerbale. Ta ko rein rej aikuj l̦õmn̦ak kaki?

Ñe Kũrjin ro rej kõm̦m̦ani pepe ko aer kõn kein bõbrae bõro̦ro, rej aikuj lale bwe pepe kein aer ren pedped wõt ioon naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦. Eñin unin rejjab watõk bwe m̦an lo̦je ej juon wãween ñan bõbrae an wõr nejier. Ñe juon ej pepe in m̦an lo̦jien, men in ej n̦ae ta eo Baibõl̦ ej ba kõn kaorõk mour. Innem, juon Kũrjin eban tõn ko̦kkure juon mour me em̦õj an jino eo̦ñ im ejaak me tokãlik enaaj l̦otak im juon armej. (Ex. 20:13; Sam 139:16; Jer. 1:5) Ak ta kõn kein bõbrae eo etan IUD?

Ekar wõr juon katak ear wal̦o̦k ilo Naan in Keeañ eo an M̦ae 15, 1979 ilo peij 30-31 (ilo kajin Pãlle) me ej kõnono kõn kein bõbrae eo etan IUD. Kein bõbrae in (IUD) ilo tõre ko kar kõm̦m̦an jãn plastic im rej likũti ilo jikin niñniñ eo ñan bõbrae an juon kõrã bõro̦ro. Katak eo ear ba bwe ekar jab lukkuun alikkar wãween an kein bõbrae in (IUD) jerbal ilo tõre ko. Elõñ jaintiij (scientist) rej ba bwe jerbal eo an IUD ko ej ñan bõbraik an kij eo an em̦m̦aan im lep in kõrã ejaak. Innem, ñe ejab ejaak kij eo an em̦m̦aan im lep in kõrã eo, mel̦el̦ein bwe mour eo an juon niñniñ ear jab ejaak.

Bõtab, ewõr kein kam̦ool ko rar wal̦o̦k im rej kaalikkar bwe ewõr iien lep in kõrã eo im kij eo  an em̦m̦aan rar ejaak meñe kar kõjerbal kein bõbrae bõro̦ro eo etan, IUD. Im ñe men in ewal̦o̦k, lep eo me em̦õj an jino ejaak emaroñ eddek ilo ial̦ in lep eo (ectopic pregnancy) ak emaroñ em̦m̦akũt ñan jikin niñniñ eo. Innem el̦aññe lep eo ej pãd ilo jikin niñniñ eo, kein bõbrae bõro̦ro eo (IUD) emaroñ kõm̦m̦an bwe lep eo en jab eddek n̦a ilo jikin niñniñ, im jujen mej. Ñe men in ej wal̦o̦k, ej ãinwõt ñe kar m̦an lo̦jien kõrã eo. Ilo jem̦l̦o̦kin katak eo, ej ba: “Juon m̦oolin Kũrjin me ej inepata el̦aññe ekkar ñan kõjerbal kein bõbrae bõro̦ro in etan IUD, ej aikuj keidi mel̦el̦e ko kõn kilen an jerbal im lale el̦aññe ekkar ñan ta eo Baibõl̦ ej ba kõn kaorõk mour.”​—Sam 36:9, UBS.

Bõtab, jãn iiõ eo 1979 me kar je katak in, em̦õj an wõr mel̦el̦e ko rekããl jãn jaintiij ro im wõr wõnm̦aanl̦o̦k ko kõn kilen taktõ.

Ewõr bar ruo kain IUD ak kein bõbrae bõro̦ro in ilo raan kein. Juon iaaer ewõr kõba (copper) ie im ekar jino ajeededl̦o̦k ilo aolepen Amedka ilo iiõ eo 1988. IUD eo juon ewõr juon kain dãn ie me ej itok jãn ãnbwinnid (hormone), im kar jino wiakake ilo iiõ eo 2001. Ewi wãween an IUD kein ruo jerbal?

Kõba: Ãinwõt kar ba m̦oktal̦o̦k, jerbal eo an kajjojo IUD ej ñan kõm̦m̦an bwe en pen an kij eo an em̦m̦aan tõpar lep in kõrã eo. Bareinwõt, IUD eo me ewõr kõba ie ebaijin ñan kij eo an em̦m̦aan, innem jerbal eo an ej ñan m̦an kij in em̦m̦aan eo. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Kein bõbrae in ej bar kõm̦m̦an bwe tõrerein jikin niñniñ eo en mãni.

Hormone: Elõñ kain IUD ko me ewõr hormone ak juon kain dãn ie me eitõn ãinwõt dãn eo ej wal̦o̦k jãn uno in bõbrae bõro̦ro ko. IUD kein rej illik hormone ilo jikin niñniñ eo. Ippãn jet kõrã, IUD kein rej kabõjrak an ejaak lep ilo jikin lep eo ak rej bõbraiki jãn an diwõjl̦o̦k jãn jikin lep eo. Innem jejel̦ã bwe ñe men in ewal̦o̦k, eban maroñ ejaak juon ajri. Bareinwõt, IUD kein rej bar jelõt ijo jikin niñniñ eo im kõm̦m̦an bwe en mãni tõrerein. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) IUD kein rej bar kõm̦m̦an bwe en ikkillep mekak ko rej pãd ilo mour eo an juon kõrã (cervix) im pineje jãn an kij eo an em̦m̦aan del̦o̦ñel̦o̦k jikin niñniñ eo.

Ekkar ñan mel̦el̦e ko jaar etali kõn IUD kein, aolepeer rej jelõt jikin niñniñ eo im kõm̦m̦an bwe en mãni tõrerein. Innem ñe ebaj ejaak juon lep ilo jikin lep eo an kõrã, im lep eo im kij eo an em̦m̦aan rej ejaak, lep eo emaroñ em̦m̦akũt ñan jikin niñniñ eo. Bõtab, enaaj pen an lep eo eddek n̦a ilo tõrerein jikin niñniñ eo kõn an mãni tõrerein jikin niñniñ. Innem, emaroñ kõm̦m̦an bwe en m̦õkaj an mej lo̦jien kõrã eo. Bõtab, jaintiij ro rej ba bwe ejeja an men in wal̦o̦k, im bwe jet iien men in emaroñ bar wal̦o̦k ñan ro me rej idaak uno in bõbrae bõro̦ro ko.

Kõn men in, ejjel̦o̦k juon emaroñ ba bwe IUD ko me ewõr copper ak hormone ie rej naaj wõt bõbrae an lep eo ejaak im kõm̦m̦an bwe juon en bõro̦ro. Bõtab, mel̦el̦e ko jãn jaintiij ro me jaar etali kõn IUD kein im wãween aer bõbrae an lep eo ejaak, rej kaalikkar bwe ejeja an naaj men kein kõm̦m̦an bwe juon kõrã en bõro̦ro.

Ñe rippãlele ro me rej Kũrjin rej l̦õmn̦ak in kõjerbal IUD ñan bõbrae bõro̦ro, bõlen em̦m̦an ñe erro ej kepaake taktõ eo aer im kõnnaan ippãn. Innem taktõ eo emaroñ kwal̦o̦k kain IUD rot ewõr ippãer im bar kõn men ko rem̦m̦an im rekauwõtata me remaroñ wal̦o̦k ñe kõrã eo enaaj kõjerbale. Rippãlele rein rejjab aikuj kõjatdikdik ioon ro jet ak kõtl̦o̦k bwe ro jet ren kõm̦m̦ane pepe eo ñan er. Men in ebar kitibuj taktõ eo aer. (Rom 14:12; Ga. 6:4, 5UBS) Pepe in ej aikuj kõtaaerro wõt. Kõttõpar eo aerro ñe rej kõm̦m̦an pepe ej ñan kam̦õn̦õn̦õik bũruon Anij im bwe en erreo wõt bõklõkõt eo aer.​—Keidi 1 Ti. 1:18, 19UBS; 2 Ti. 1:3, UBS.

^ par. 4 Juon magazine jãn juon doulul etan England’s National Health Service ej ba: “Ñe el̦ap copper ilo kein bõbrae in (IUD) 99% enaaj l̦apl̦o̦k an jerbal. Mel̦el̦ein bwe iaan 100 kõrã ro rej kõjerbale IUD in, juon wõt enaaj bõro̦ro ilo juon iiõ. Bõtab, ñe edik copper ilo kein bõbrae in (IUD), enaaj dik an jerbal.”

^ par. 5 Kõnke IUD ko me ewõr hormone ie rej kõm̦m̦an bwe en mãni tõrerein jikin niñniñ eo, jet iien taktõ ro rej kõjerbale ñan kõrã ro el̦ap aer to̦o̦r ñe rej mejãn allõñ, ekoba jiroñ ro me rejjab rippãlele.