Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan secondary menu

Etal ñan laajrak in katak ko

Ri Kõnnaan ro an Jeova

Kajin M̦ajel̦

Ta eo Baibõl̦ Ej Lukkuun Katakin Kõj?

 KATAK 4

Wõn in Jijej Kũraij?

Wõn in Jijej Kũraij?
  • Ta jerbal eo eaorõk kar lel̦o̦k ñan Jijej?

  • Jijej ear itok jãn ia?

  • Kar kain armej rot Jijej?

1, 2. (1) Meñe kwõmaroñ jel̦ã etan juon armej ebuñbuñ, etke ejjab mel̦el̦ein bwe kwõlukkuun jel̦ã kajjien? (2) Ta ko armej rej ba kõn Jijej?

ELÕÑ armej rebuñbuñ ilo raan kein. Jet rebuñbuñ ilo bukwõn ak aelõñ ko aer wõt, bõtab ro jet rebuñbuñ ipel̦aakin lal̦ in. El̦aññe kwõjel̦ã etan juon iaan armej rein rebuñbuñ, mel̦el̦ein ke bwe kwõlukkuun jel̦ã kajjien? Ejjab. Ilo m̦ool, meñe kwõjel̦ã etan armej in, kwõjjab jel̦ã kajjien ak jel̦ã kõn aolepen mour eo an. Im kwõjjab jel̦ã kain armej rot e.

2 Meñe Jijej Kũraij ear mour ioon lal̦ in enañin 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k, elõñ armej rejel̦ã kõn etan. Jijej ej juon armej ebuñbuñ ipel̦aakin lal̦ in. Bõtab, elõñ armej rej pok wõt im rejjab lukkuun jel̦ã kõn Jijej. Ñan waanjoñak, jet rej ba bwe Jijej ear juon armej bajjek me ejouj im em̦m̦an. Bar jet rej ba bwe ejjel̦o̦k oktak Jijej jãn kar rũkanaan ro jet ilo iien ko etto. Im jet rej tõmak bwe Jijej ej Anij im jej aikuj kabuñ ñane. Ak m̦ool ke men in bwe Jijej ej Anij? Jej aikuj ke kabuñ ñan Jijej?

3. Etke eaorõk bwe kwõn jel̦ã kõn Jeova Anij im Jijej Kũraij?

3 Kwõj aikuj jel̦ã m̦ool eo kõn Jijej. Etke? Kõnke Baibõl̦ ej ba: “Im men in mour indeeo, bwe ren jel̦ã Kwe juon wõt Anij em̦ool, im Jijej Kũraij, eo Kwaar jilkintok.” (Jon 17:3) Mel̦el̦ein men in bwe el̦aññe jejel̦ã kõn Jeova  Anij im Jijej Kũraij, men in enaaj jipañ kõj bwe jen maroñ mour ñan indeeo ilo pedetaij ijin ioon lal̦. (Jon 14:6) Bareinwõt, Jijej ej joñak eo em̦m̦antata im elõñ men ko jemaroñ katak jãne. Jet iaan men kein ej kõn wãween ad aikuj mour ilo jim̦we im wãween ad aikuj kõm̦m̦an ñan ro jet. (Jon 13:34, 35) Ilo kar Katak 1, jaar katak kõn m̦ool eo kõn Anij. Kiiõ, jen etale katak ko rem̦ool kõn Jijej Kũraij me repãd ilo Baibõl̦.

MESSAIA EO KAR KALLIM̦UR KAKE

4. Ta mel̦el̦ein taitõl̦ kein “Messaia” im “Kũraij”?

4 Elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn an kar Jijej l̦otak, Baibõl̦ ear kanaan bwe Anij enaaj jitõñ juon armej  im kapiti. Enaaj lel̦o̦k ñan armej in juon jerbal el̦ap an aorõk. Ñe Baibõl̦ ej kõmel̦el̦e kõn armej in, ej kõjerbal naan in “Messaia” (kajin Hibru) im “Kũraij” (kajin Grik). Taitõl̦ kein rej jim̦or mel̦el̦ein “Eo Em̦õj Kapiti.” Ilo naaj bok in, jenaaj katak kõn wãween an naaj Jijej kõm̦m̦ane ijo kun̦aan ñan kõm̦m̦an bwe en jejjet kũtien aolepen kallim̦ur ko an Anij. Jenaaj bar katak kõn jeraam̦m̦an ko me Jijej ej litoki ñan kõj ilo raan kein. M̦okta jãn an kar Jijej l̦otak, elõñ armej rar kõttaretok Messaia eo. Elõñ remaroñ kar l̦õmn̦ak im ba: ‘Wõn eo Anij enaaj kããlõte bwe en Messaia?’

5. Wõn eo rũkal̦oor ro rar tõmak bwe ej Messaia eo?

5 Ilo raan ko an Jijej, rũkal̦oor ro rar lukkuun tõmak bwe Jijej ej Messaia eo kar kanaan kake. (Jon 1:41) Juon iaaer etan Saimõn Piter, ear ba ñan Jijej: “Kwe kwõj Messaia eo.” (Matu 16:16, UBS) Etke rũkal̦oor ro an Jijej ekoba kõj ilo raan kein jej tõmak bwe Jijej ej Messaia eo kar kallim̦ur kake? Ta ko rej kam̦ool bwe Jijej ej Messaia eo kar kallim̦ur kake?

6. Ewi wãween an kar Jeova jipañ armej ro bwe ren jel̦ã wõn Messaia eo? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

6 M̦okta jãn an kar Jijej l̦otak, elõñ men ko rũkanaan ro an Anij rar kanaan kaki kõn Messaia eo. Men kein remaroñ naaj kar jipañ ro jet ñan jel̦ã wõn Messaia eo. Ewi wãween? Eokwe ñan waanjoñak: Juon m̦õttam̦ ear kajjitõk ippam̦ bwe kwõn etal im ektake juon eo kwõjaje kajjien jãn erboot (airport) en̦ ak ob en̦. Kwõjaje kajjien armej in im kwõjjañin kar iioone. Im ijo kwõj ilo̦k im ektake jãne elukkuun lõñ armej ie. El̦aññe eo m̦õttam̦ ear jab kõmel̦el̦eik eok kõn armej in, enaaj ke kar pidodo am̦ kile im jel̦ã wõn e? Alikkar eban. Eo m̦õttam̦ ear aikuj lewaj jet mel̦el̦e ko ñan kwe kõn armej eo kwõj ilen ektake bwe kwõn maroñ in kile. Ejjel̦o̦k oktak men in jãn  men eo rũkanaan ro rar kõm̦m̦ane. Jeova ear kõjerbale er ñan kanaan kõn men ko Messaia eo enaaj kõm̦m̦ani im bar ta ko renaaj wal̦o̦k ñane. An jejjet kũtien kanaan kein ear jipañ armej ro ñan kile wõn Messaia eo Anij ear kããlõte.

7. Kwal̦o̦k ruo iaan kanaan ko rej kam̦ool bwe Jijej ej Messaia eo.

7 Jen etale ruo iaan kanaan ko kõn Messaia eo. Kein kajuon, elõñl̦o̦k jãn 700 iiõ ko m̦okta jãn an kar Jijej l̦otak, Maika ear kanaan bwe Messaia eo enaaj kar l̦otak ilo Betleem, juon bukwõn jidikdik ilo Juda. (Maika 5:2, UBS) Im kwõjel̦ã ke ia eo Jijej ear l̦otak ie? Eokwe, ear l̦otak ilo ejja bukwõn in wõt me kar kanaan kake! (Matu 2:1, 3-9) Kein karuo, kanaan eo an Daniel ear kaalikkar bwe Messaia eo enaaj kar wal̦o̦k ilo iiõ eo 29, ãlikin an Jijej l̦otak. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Daniel 9:25, UBS) Kanaan kein ruo im kanaan ko jet me rar jejjet kũtieer rej kam̦ool bwe Jijej ej Messaia eo Anij ear kããlõte.

Jijej ear erom Messaia ak Kũraij ilo iien eo ear peptaij

8, 9. Ta eo ear wal̦o̦k ilo iien eo Jijej ear peptaij me ej kam̦ool bwe ej Messaia eo?

8 Ekar bar wõr juon men ear wal̦o̦k ilo iiõ eo 29 im ear kam̦ool bwe Jijej ej Messaia eo. Eñin iiõ eo Jijej ear ilo̦k ñan ippãn Jon Ripeptaij bwe en peptaiji ilo Reba Jordan. Jeova ear kallim̦ur ñan Jon bwe enaaj kwal̦o̦k juon kõkal̦l̦e ñane bwe en maroñ kile wõn Messaia eo. Ke Jijej ear peptaij, Jon ear loe kõkal̦l̦e eo. Baibõl̦ ej ba, ‘Ke em̦õj an Jijej peptaij, em̦õkaj An wal̦o̦ktok jãn dãn; im emejal̦l̦o̦k lañ ñane, im ej lo Jetõb an Anij ej kãlal̦tak ãinwõt juon m̦ul̦e, im jok ioon.’ Im juon ainikien jãn lañ ej ba, “E in Nejũ jitõnbõro ippa, ij m̦õn̦õn̦õ kake.” (Matu 3:16, 17) Ãlikin an kar Jon roñ im loe men kein rar wal̦o̦k, ear kiiõ jel̦ã bwe Jijej ej Messaia eo Anij ear jilkintok. (Jon 1:32-34) Ilo iien  in ke jetõb eo an Anij, ak kajoor eo an, ear itok ioon Jijej, Jijej ear erom Messaia eo ak Kũraij. Im ear alikkar bwe Anij ear kããlõt e ñan an naaj erom Rũtõl im Kiiñ.Aiseia 55:4.

9 Jaar etale ruo men ko me rej kam̦ool bwe Jijej ej Messaia eo. Kein kajuon, ear jejjet kũtien kanaan ko ilo Baibõl̦ kõn e. Kein karuo, Jeova make ear ba bwe Jijej ej Messaia eo kar kallim̦ur kake. Ebar lõñ men ko jet Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kaki kõn Jijej, bõtab jenaaj etale ruo iaaer. Jijej ear itok jãn ia, im kar kain armej rot e?

JIJEJ EAR ITOK JÃN IA?

10. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn ia eo Jijej ear pãd ie m̦okta jãn an kar itok ñan lal̦ in?

10 Baibõl̦ ej ba bwe Jijej ear pãd ilañ m̦okta jãn an kar itok ñan lal̦ in. Ke Maika ear kanaan bwe Messaia eo enaaj kar l̦otak ilo Betleem, ear bar ba bwe Messaia eo ear ‘pãd jãn etto.’ (Maika 5:2, UBS) Elõñ alen an kar Jijej make ba bwe ear pãd ilañ m̦okta jãn an kar itok ñan lal̦ in. (Riit Jon 3:13; 6:38, 62; 17:4, 5) Ke Jijej ear pãd ilañ ãinwõt juon enjel̦, ear lukkuun epaake Jeova.

11. Ewi wãween an Baibõl̦ kaalikkar bwe Jijej ej make wõt jitõnbõro im aorõk ippãn Jeova?

11 Jijej ej eo Nejin Jeova me ej make wõt jitõnbõro im aorõk ippãn. Unin an ãindein kõnke Jijej ej menin kõm̦anm̦an eo m̦oktata an Anij. Baibõl̦ ej ba bwe ej ‘m̦aanje, im eutiej jãn menin kõm̦anm̦an ko otemjej.’ * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Kolosse 1:15, UBS) Bar juon un unin an Jijej aorõk ippãn Jeova ej kõnke ej ‘Nejin eo ej  make wõt.’ (Jon 3:16, UBS) Mel̦el̦ein men in bwe Jeova make ear kõm̦anm̦an Jijej. Bareinwõt Jijej wõt Jeova ear kõjerbale ñan jipañe ke Ear kõm̦anm̦an men otemjej. (Kolosse 1:16) Baibõl̦ ej bar n̦aetan Jijej “Naan” eo. (Jon 1:14) Mel̦el̦ein bwe Jijej ear rũkkõnono eo an Anij. Ejjel̦o̦k pere bwe e eo ear kwal̦o̦k ennaan ko im naanin tõl ko an Jemãn ñan enjel̦ ro im armej ro.

12. Ewi wãween an Baibõl̦ kaalikkar bwe Jijej im Jeova rejjab joñan wõt juon?

12 Jet armej rej tõmak bwe Jijej im Jeova rej joñan wõt juon. Bõtab ekkar ñan Baibõl̦, men in ejjab m̦ool. Ãinwõt ad kar katak kake ilo pãrokõrããp ko l̦o̦k im̦aan, Jeova ear kõm̦anm̦ane Jijej. Kõn men in, ekar wõr jinoin Jijej. Ak Jeova ejjel̦o̦k jinoin im ejjel̦o̦k jem̦l̦o̦kin. (Sam 90:2) Ejjel̦o̦k juon iien Jijej ear l̦õmn̦ak im kajjioñ kõm̦m̦an bwe en utiej im joñan wõt Jemãn. Baibõl̦ ej lukkuun kaalikkar bwe Jemãn eutiejl̦o̦k jãn Nejin. (Riit Jon 14:28; 1 Korint 11:3) Jeova ej Anij Ekajoor Bõtata. (Jenesis 17:1, UBS) Kõn men in, ejjel̦o̦k juon ej joñan wõt Anij im ejjel̦o̦k juon eutiejl̦o̦k jãne. *—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

13. Etke Baibõl̦ ej ba bwe Jijej ej ‘nemãmeen wõt Anij’?

13 Jeova im Nejin, Jijej, rar mour ippãn doon ilañ ium̦win elõñ pilien iiõ ko m̦okta jãn kar kõm̦anm̦an men otemjej ilañ im ioon lal̦. Kõn men in, kõtaan eo aerro ear lukkuun epaak. Jeova ear yokwe Nejin, im Nejin ear yokwe Jemãn. (Jon 3:35; 14:31) Jijej ear ãinwõt Jemãn. Eñin unin Baibõl̦ ej ba bwe Jijej ej ‘nemãmeen wõt Anij.’ (Kolosse 1:15, UBS) Juon ajri emaroñ bõdañe jemãn im kõm̦m̦ani ejja wãween ko wõt jemãn ej kõm̦m̦ani. Ãindeinl̦o̦k wõt, wãween an kar Jijej l̦õmn̦ak im kõm̦m̦an rekar ãinwõt Jemãn.

14. Ewi wãween an kar Nejin Anij maroñ l̦otak ãinwõt juon armej?

 14 Nejin Anij ear m̦õn̦õn̦õ in ilo̦k jãn ijo jikin eutiej ilañ, im itok ñan lal̦ in im mour ãinwõt juon armej. Bõtab, kajjitõk eo in: “Ewi wãween an juon eo ear mour ilañ maroñ wanlal̦tak ñan lal̦ in im l̦otak ãinwõt juon armej?” Eokwe, Jeova ear aikuj kõm̦m̦ane juon men ekabwilõñlõñ. Ear bõk mour eo an Nejin im likũti ilowaan lo̦jien juon jiroñ in Israel etan Meri. Meri ear jab aikuj pãd ippãn em̦m̦aan bwe en bõro̦ro kõn Jijej. Eñin unin niñniñ eo nejin Meri ear weeppãn. Ke ear l̦otak niñniñ in eweeppãn, kar n̦aetan Jijej.Luk 1:30-35.

KAR KAIN ARMEJ ROT JIJEJ?

15. Etke ad katak kõn Jijej enaaj kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn Jeova?

15 Men ko Jijej ear ba im kõm̦m̦ani ke ear pãd ilo lal̦ in rej jipañ kõj bwe jen jel̦ãl̦o̦k kõn e. Bõtab, ewõr juon men eaorõkl̦o̦k im jemaroñ katak jãn Jijej. Aolep men ko ear ba im kõm̦m̦ani rej kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn Jeova. Etke? Eokwe, keememej bwe Jijej ej nemãmeen wõt Jemãn. Eñin unin Jijej ear ba ñan rũkal̦oor ro an: “Eo ear lo ña, ear lo Jema.” (Jon 14:9) Bokin Gospel ko emãn, Matu, Mark, Luk, im Jon, rej kwal̦o̦k kõn mour eo an Jijej Kũraij im men ko ear kõm̦m̦ani ke ear pãd ioon lal̦ in. Rej bar kwal̦o̦k kõn kain armej rot e.

16. (1) Ta men eo el̦aptata Jijej ear katakin armej ro kake? (2) Im katak ko an rar itok jãn wõn?

16 Jijej ear buñbuñ ãinwõt juon “Rũkaki.” (Jon 1:38; 13:13) Ta ko ear katakin armej ro kaki? Men eo el̦aptata an kar katakin armej ro kake ej kõn nuuj eo em̦m̦an kõn ‘Aelõñ eo an Anij.’ Etke ej juon nuuj em̦m̦an? Kõnke Aelõñ in an Anij enaaj tõl aolepen lal̦ in im enaaj kõjem̦l̦o̦k aolep jorrããn im apañ ko rej wal̦o̦k ñan armej ro rej tiljek ñan Jeova. (Matu 4:23) Katak ko Jijej ear katakin armej ro kaki rar itok jãn wõn? Jijej ear ba, ‘Men ko ij katakin rejjab  aõ, ak rej itok jãn Anij, eo ear jilkintok eõ.’ (Jon 7:16, UBS) Jijej ear jel̦ã bwe Jemãn ekõn̦aan bwe armej ro ren eo̦roñ nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo. Jenaaj bar katak kõn Aelõñ in an Anij im men ko enaaj katõpraki ilo naaj Katak 8.

17. (1) Ia eo Jijej ear kwal̦o̦k katak ko an ie? (2) Im etke ear kamaat an maroñ im poub ilo an kwal̦o̦k naan im katakin armej ro?

17 Ia eo Jijej ear kwal̦o̦k katak ko an ie? Ilo aolepen jikin ko me armej ro rar pãd ie. Ear kwal̦o̦k naan ilo mel̦aaj ko, bukwõn ko reddik im rel̦l̦ap, jikin wia ko, im bareinwõt ilo m̦õko im̦õn armej. Ear jab kõtmãne bwe armej ro ren itok ñan ippãn. Ear jibadekl̦o̦k er ilo ijoko rej pãd ie. (Mark 6:56; Luk 19:5, 6) Etke Jijej ear kamaat an maroñ im poub ilo an kwal̦o̦k naan im katakin armej ro? Kõnke ear jel̦ã bwe eñin men eo Anij ear kõn̦aan bwe en kõm̦m̦ane. Jijej ear kabuñbũruon Jemãn iien otemjej. (Jon 8:28, 29) Bar juon un unin an kar Jijej kwal̦o̦k naan im katakin armej ro ej kõnke ear tũriam̦o kõn ro rar itok  ñan ippãn. (Riit Matu 9:35, 36.) Rũkaki in kabuñ ko ilo tõre ko an armej rein rar kõjekdo̦o̦n er im jab katakin er m̦ool eo kõn Anij im karõk ko an. Jijej ear jel̦ã bwe armej rein rej aikuj roñ kõn nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo an Anij.

18. Ta men ko rem̦m̦antata ippam̦ kõn Jijej?

18 Jijej ear yokwe armej ro kõn aolepen bũruon. Ear juon eo ejouj im epidodo an armej kepaake. Joñan, ajri ro rar jab mijak in etal ñan ippãn. (Mark 10:13-16) Jijej ear jab kalijekl̦o̦k. Ear lukkuun dike ñe ej nana im ejjab jim̦we an armej ro kõm̦m̦an ñan ro jet. (Matu 21:12, 13) Ilo tõre eo me Jijej ear pãd ioon lal̦ in, ekkã an em̦m̦aan ro kõjekdo̦o̦n kõrã ro im kajettokjãer. Bõtab, Jijej ear jab ãindein, ear jouj wõt im kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã ro. (Jon 4:9, 27) Jijej ear juon eo elukkuun ettã bũruon. Juon iien, ear kwal̦e neen rijjilõk ro an, juon jerbal me ettã im ekkã wõt an kar rũkõm̦akoko ro kõm̦m̦ane.

Jijej ear kwal̦o̦k naan ilo aolep jikin ko me armej rar pãd ie

19. Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kaalikkar bwe Jijej ear mel̦el̦e kõn eñjake ko an armej ro im kõn̦aan jipañ er.

 19 Jijej ear mel̦el̦e kõn eñjake ko an armej ro im ear kõn̦aan jipañ er. Ear alikkar men in ke jetõb eo an Anij ear pãd ippãn im kõmaroñe ñan kõmour elõñ rinañinmej ro ilo kabwilõñlõñ. (Matu 14:14) Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan elõba ear kajjitõk ippãn Jijej im ba, ‘El̦aññe kokõn̦aan, kwõn karreoik eõ.’ Kõn an kar Jijej tũriam̦o im mel̦el̦e kõn joñan an kar em̦m̦aan in eñtaan kõn nañinmej eo an, ear uñũri im ba: “Ikõn̦aan, kwõn erreo.” Ilo iien eo wõt em̦m̦aan eo ear mour jãn nañinmej eo an. (Mark 1:40-42) L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an kar em̦m̦aan in m̦õn̦õn̦õ!

EAR TILJEK ÑAN MEJ

20, 21. Etke Jijej ej juon joñak em̦m̦an kõn an kar tiljek wõt im pokake Anij?

20 Jijej ej joñak eo em̦m̦antata kõn an kar tiljek wõt im pokake Anij. Jijej ear tiljek wõt ñan Jemãn ium̦win elõñ kain apañ im mãlejjoñ ko. Meñe ear l̦ap an iioon jum̦ae im ear lukkuun nana an armej ro kõm̦m̦an ñane ak ear tiljek wõt. Bareinwõt, ke Setan ear kajjioñ kapo e, ear jutak pen wõt im jab po ilo menin kapo ko an Setan. (Matu 4:1-11) Juon iien, jet iaan armej ro nukũn rar jab kwal̦o̦k aer tõmak ilo e. Joñan, rar ba bwe ‘ewũdeakeak.’ (Mark 3:21) Bõtab, Jijej ear jab kõtl̦o̦k bwe armej rein ren kabbeere. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane jerbal eo Anij ear lel̦o̦k ñane. Meñe ro rar dike im jum̦aiki rar ba ñane naan ko reddo im kaeñtaane, bõtab ear ineem̦m̦an wõt im jab ukot nana kõn nana.1 Piter 2:21-23.

21 Jijej ear tiljek wõt ñan mej. Rũkõjdat ro an rar m̦ane ilo juon wãween elukkuun nana im kaeñtaanan. (Riit Pilippai 2:8.) Jen lale ta ko rar wal̦o̦k ñane ilo kar raan eo ãliktata ear mour ioon lal̦ in. Rar kalbuuji im jet armej rar  itok im riab n̦ae. Riekajet ro reriab rar n̦aruon kõn bõd ko rel̦l̦ap meñe ejjel̦o̦k ruon. Armej ro rar kajjirere kake im rũttarin̦ae ro rar kaeñtaane. Ilo iien eo ej ettoto ilo al̦al̦ eo rar dilaiki n̦a ie im ej itõn bõk kũtuon im mej, ear lam̦õj im ba, ‘Em̦õj!’ Jijej ear kadedel̦o̦k aolep men ko Jemãn ear jilkintok ñan lal̦ in bwe in kõm̦m̦ani. (Jon 19:30; Jerbal 5:30) Bõtab, ilo raan eo kein kajilu ãlikin an kar Jijej mej, Jeova ear kajerkakpejeiki bwe en bar mour ãinwõt juon jetõb. (1 Piter 3:18) Jejjo wiik tokãlik, ear jepl̦aak ñan lañ. Im ear “jijet ituanbwijmaroñin Anij” im kõttar m̦ae iien eo Anij enaaj lel̦o̦k maroñ ñane bwe en kiiñ in Aelõñ eo An.Hibru 10:12, 13, UBS.

22. Mej eo an Jijej ear kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan an armej ro maroñ ta?

22 Kõn an kar Jijej tiljek wõt ñan mej, ear kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan ad maroñ nãj mour indeeo ilo pedetaij ijin ioon lal̦. Eñin kõn̦aan eo an Anij jãn kar jinoin ñan armej ro. Ewi wãween an mej eo an Jijej maroñ letok ñan kõj jeraam̦m̦an in? Eokwe, jenaaj etale men in ilo katak in tok juon.

^ par. 7 Ñan kal̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e kõn kanaan eo an Daniel kõn Jijej, jouj im lale Kõmel̦el̦e ko Jet im katak eo etan “Wãween Kanaan eo ilo Bokin Daniel Ej Kwal̦o̦k kõn Itok eo an Messaia Eo.”

^ par. 11 Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ej ‘Jemãd’ kõnke ej Rũkõm̦anm̦an eo. (Aiseia 64:8) Ej bar ba bwe Jijej ej “Nejin Anij” kõnke Anij make ear kõm̦anm̦ane. Baibõl̦ ej bareinwõt ba bwe enjel̦ ro jet, ekoba kar armej eo Adam, rej nejin Anij kõnke ear kõm̦anm̦an er.Job 1:6; Luk 3:38.

^ par. 12 Ñan etale kein kam̦ool ko jet me rej kwal̦o̦k bwe Jijej im Jeova rejjab joñan wõt juon, jouj im lale Kõmel̦el̦e ko Jet im katak eo etan “M̦ool Ke bwe Jemãn, Nejin, im Jetõb Kwõjarjar Rej Joñan Wõt Juon?