Kuaʼan-ní nu̱u̱ iyo

Kuaʼan-ní nu̱u̱ índice

 LECCIÓN 13

¿Naguá steʼen Biblia ja kundoʼo religión ichi nu̱u̱?

¿Naguá steʼen Biblia ja kundoʼo religión ichi nu̱u̱?

1. ¿A ndɨʼɨ religión kuu ja vaʼa?

Nu̱u̱ ndɨʼɨ nda religión iyo ñayí ja vitá ini-ji ji nevaʼa-ji ɨn anu vaʼa. De ɨn tuʼun vaʼa kuu ja Yandios ndɨʼvɨ ini-Ya nu̱u̱ nda-ji de ndeʼe-Ya ja kánuu nda ñayí yaʼa. De ɨn tuʼun ndevaʼa kuu ja, kuaʼa ñayí jatiñu-ji religión tágua saʼa-ji tiñu xée̱n (2 Corintios 4:3, 4; 11:13-15). Iyo ta níni-yo nu̱u̱ noticia ja nda religión kɨ̱vɨnduu nu̱u̱ kana̱á nda ñuu, nu̱u̱ kuaʼa tuni tiñu xée̱n, suni iyo nda ja ka tíin xée̱n nda luli. ¡Ɨn tuʼun kukuéká ini kuu nda tuʼun yaʼa nu̱u̱ nda ñayí ja kandija-ji nu̱u̱ Yandios de nevaʼa-ji ɨn anu vaʼa! Kaʼvi-ní Mateo 24:4, 5, 11, 12.

Iini̱ religión nda̱a̱ saʼa súkún sɨvɨ Jeová, nda religión túʼu̱n kaʼan ndevaʼa sɨkɨ-Ya. Nda religión yaʼa kaʼan tuʼun stáʼvi sɨkɨ Yandios, sɨkɨ nda tuʼun ja nduu yoso nu̱u̱ Biblia ji naguá ndoʼo nda ñayí ja ni ji̱ʼi̱. De Jeová kúni-Ya ja nda ñayí kuni-ji ja nda̱a̱ sɨkɨ maa-Ya (Ezequiel 18:4). Kaʼvi-ní 1 Timoteo 2:3-4.

2. ¿Naguá steʼen Biblia ja kundoʼo religión ichi nu̱u̱?

Yandios nduu kandija-Ya nu̱u̱ nda ñayí ja kachi-ji ja kundaʼvi ini ji-Ya de ja nda̱a̱ kuu ja kutoo-ji ñuuyɨvɨ́ Tachi Juʼvi (Santiago 4:4). Biblia kachi ja ndɨʼɨ nda religión túʼu̱n nani “ñuu̱ téyíí Babilonia”, sɨvɨ ja ni nani ɨn ñuu nu̱u̱ ni kee nda religión túʼu̱n ta ni yaʼa Savi Xée̱n nda kɨvɨ Noé. Jaku ka de, xnaa sanaa-Ya nda religión ja stáʼvi ji ja stíví ñuuyɨvɨ́ yaʼa. Kaʼvi-ní Apocalipsis (Revelación) 17:1, 2, 5, 16, 17 ji 18:8.

De mita, Jeová née kuenda-Ya nda ñayí vaʼa ini ja iyo-ji nu̱u̱ nda religión túʼu̱n níí ñuuyɨvɨ́ de nastútú-Ya nda-ji. ¿Na̱sa saʼa-Ya ja yaʼa? Steʼen-Ya tuʼun nda̱a̱ nu̱u̱ nda-ji. Kaʼvi-ní Juan 6:45.

 3. ¿Naguá ku̱ú ja jiniñuʼun saʼa nda ñayí vaʼa anu?

Religión nda̱a̱ saʼa ja koo inuú ini ñayí

Jeová ndɨʼvɨ ini-Ya nda ñayí ja kundaʼvi ini-ji nda tuʼun nda̱a̱ ji kúni-ji saʼa-ji ja iyo vaʼa. Ja ñukua kuu ja jikan-Ya nu̱u̱ nda ñayí ja na kee-ji nu̱u̱ religión túʼu̱n. Nu maa ja nda̱a̱ ja kundaʼvi ini-ji Yandios, kánuu sa̱ma-ji de saʼa-ji ja taʼa̱n ini-Ya. Kaʼvi-ní Apocalipsis 18:4.

Nu̱u̱ ja ni yaʼa keʼen kuiya ja ni ji̱ʼi̱ Jesús, kuaʼa tuni ñayí ja ni nevaʼa-ji ɨn anu vaʼa ni kandija sii ini-ji nu̱u̱ tuʼun ja ni kaʼan nda apóstol. Jeová ni steʼen-Ya na̱sa sa̱ma nda ñayí yaʼa tágua ku̱ú ka kundeʼe sii ini-ji, de sukua koo ɨn ichi kiʼin-ji de suni koo ɨn ja vaʼa ja ka kundetu-ji ichi nu̱u̱. Tanu ja ni saʼa nda ñayí yaʼa, suni sukua saʼa-yo ja kaʼan Tuʼun Yandios de saʼa-yo xinañuʼun ja kúni Jeová. Kaʼvi-ní 1 Tesalonicenses 1:8, 9 ji 2:13.

Jeová ndakeʼen sii ini-Ya nda ñayí ja sndoo̱-ji religión túʼu̱n de kandija-ji nu̱u̱ religión nda̱a̱. Ndɨʼɨ nda ñayí yaʼa kitaʼan vaʼa-ji jín-Ya, ji ka kitaʼan vaʼa-ji jín ñayí ja ka chiñuʼun-ji Yandios de sukua ku̱ú kuteku-ji nɨkani. ¿A kusii ini-ní ni̱ʼi̱n-ní nda tuʼun vaʼa yaʼa? Jesús ni kachi: “Maa ja nda̱a̱ kachi-ni nu̱u̱ nda maa-ro: Ni̱ ɨn ja ni sndoo̱ veʼe, axi ñani̱, axi kuaʼa, axi naná, axi ta̱tá, axi seʼe, axi ñuʼun, ja jáʼa nduʼu ji ja jáʼa nda tuʼun vaʼa, ja ma ni̱ʼi̱n ɨn ciento ka tiempo mita: veʼe, ji ñani̱, ji kuáʼa, ji naná, ji seʼe, ji ñuʼun, ini nda tundoʼo, de nda kɨvɨ ja kiji ichi nu̱u̱ ku̱ú kuteku nɨkani” (Marcos 10:29, 30, TNM). Kaʼvi-ní 2 Corintios 6:17, 18.

4. ¿Naguá saʼa Yandios tágua ku̱ú koo vaʼa ñayí ji koo sii ini-ji nɨkaʼnu nu̱u̱ Ñuʼun yaʼa?

Ta xnaa-Ya religión túʼu̱n, saʼa-Ya ja ndu̱u̱ vaʼa ñuuyɨvɨ́. Nda religión túʼu̱n yaʼa ma ku̱ú ka stáʼvi ñayí ni ma saʼa síín ka ñayí. Níí ñuuyɨvɨ́ ku̱ú chiñuʼun-ji matuʼun ni̱ Yandios nda̱a̱. ¿A ma sú ja nda̱a̱ kuu ja ɨn tuʼun vaʼa kuu ja yaʼa? Kaʼvi-ní Apocalipsis 18:20, 21 ji 21:3, 4.