LUKONKO LUA 9
Ndiku ne bua kuitaba ne: bintu mbidienzekele anyi?
NTSHINYI TSHIUDI MUA KUENZA?
Fuanyikija bualu ebu: Alex udi ne dielakana. Utu witaba ne: Nzambi udiku ne bintu mbifukibue. Kadi lelu, mulongeshi wabu wa bioloji udi wamba ne dishindika dionso ne: dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele ndilelela, uleja ne: ndishindamene pa makebulula a kueyemena a bena sianse. Alex ki mmusue bua bamumone bu udi kayi ne lungenyi to. Udi udiambila ne: ‘Nansha nanku, bikala bena sianse bafile bijadiki bia mudi bintu bidienzekele, meme ndi nganyi bua kubela mpata?’
Bu wewe muikale Alex, uvuaku mua kuitaba ne: bintu mbidienzekele anu bualu mikanda idi ileja ne: bidi nanku anyi?
ANJI ELA MEJI!
Misangu yonso itu bantu bakokangana, batu bamba ne lukasa tshitubu bitaba kabayi bamanye menemene bua tshinyi badi batshitaba.
-
Bamue batu bitaba ne: bintu mbifukibue anu bualu ke muvuabu babalongeshe mu tshitendelelu tshiabu.
-
Bamue batu bitaba ne: bintu mbidienzekele anu bualu ke muvuabu babalongeshe mu tulasa.
NKONKO ISAMBOMBO YA KUELELA MEJI
Bible udi wamba ne: “Nzubu yonso mmuibaka kudi muntu kampanda, kadi uvua muibake bintu bionso nNzambi.” (Ebelu 3:4) Mbia meji bua kuitaba bualu ebu anyi?

Kuamba ne: muoyo kawena ne Mufuki wawu nkubula lungenyi, kudi anu bu kuamba ne: nzubu eu kena ne muntu udi mumuibake
TSHITU BANTU BAMBA: Tshintu tshionso tshidiku ntshifumine ku ditayika dia bimue bintu.
1 Nnganyi peshi ntshinyi tshivua tshisake bintu ebi ku ditayika?
2 Tshidi tshiumvuika bimpe nkuamba ne: tshintu tshionso ntshilue ku mpukampuka anyi nkuamba ne: tshintu tshionso ntshifuke kudi muntu kampanda?
TSHITU BANTU BAMBA: Bantu mbafumine ku nyama.
3 Bikala bantu bafumine ku nyama, tshilejilu ku ntshima, bua tshinyi kudi dishilangana dinene pankatshi pa meji adi nawu bantu ne adi nawu ntshima?
4 Bua tshinyi too ne tuntu tukese tudi ne muoyo tudi mu mishindu ya bungi mishilashilangane?
TSHITU BANTU BAMBA: Dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele didi ne bijadiki bilelela.
5 Bantu badi bamba nunku mbenzaku makebulula anyi?
6 Mbantu bungi kayi badi bitaba ne: bintu mbidienzekele anu bualu mbabambile ne: bena meji bonso badi bitaba dilongesha edi?
“Wewe mumone nzubu muimpe mu dîtu, udi mua kuamba ne: ‘Nzubu eu muimpe be! Mitshi mmikuluke anu mu mushindu uvua ukengela bua kuibaka nzubu eu.’ Bushuwa, kuena mua kuamba nanku to. Bualu ebu kabuena mua kuenzeka to. Kadi, bua tshinyi kuitaba ne: tshintu tshionso ntshilue ku mpukampuka?”—Julia.
“Ela meji ne: muntu udi ukuambila ne: nzubu wa dipatuila mikanda mmukuate mudilu, mâyi a mukanda mmamuangalake ku bimanu ne mu malata ne mmenze diksionere dijima. Newitabe bualu ebu anyi?”—Gwen.
BUA TSHINYI KUITABA NE: NZAMBI UDIKU?
Bible udi ukukankamija bua kuenza mudimu ne ‘tshieledi tshiebe tshia meji.’ (Lomo 12:1) Ebi bidi biumvuija ne: kuena ne bua kuitaba ne: Nzambi udiku anu bua
-
MUUDI UDIUMVUA (Ndi ngumvua anu bu ne: kudi muntu udi ne bukole bua bungi)
-
TSHIDI BAKUABU BENZA (Ndi musombele muaba udi bantu batendelela)
-
TSHIDIBU BAKUSAKA BUA KUENZA (Baledi banyi mbandongeshe ne: Nzambi udiku, nunku tshivua ne tshikuabu tshia kuenza to)
Kadi udi ne bua kuikala ne bijadiki bimpe bia malu audi witaba.
“Mu kalasa, pantu nteleja mudi mulongeshi umvuija mudi mubidi wetu wenza mudimu, bitu binjadikila ne: Nzambi udiku. Tshitupa tshionso tshia mubidi tshidi ne watshi mudimu, too ne ebi bidi bikese menemene, ne bitu bienza mudimu wabi katuyi tumanya. Mubidi wa muntu udi bushuwa ukemesha bikole!”—Teresa.
“Pantu mmona nzubu mule, mazuwa adi enda ne lubilu lukole anyi mashinyi, ntu ndiebeja ne: ‘Nnganyi udi muenze tshintu etshi?’ Bidi bikengela kuikala ne meji bua kuenza mashinyi, bualu bidi bikengela kulamakaja bimpe tubiamu tua bungi tukese bua mashinyi kuendawu. Bikalabi ne: kudi muntu udi muenze mashinyi, ke mudibi kabidi buetu tuetu bantu.”—Richard.
“Pantu ndonga malu a sianse, ntu mmona mudi dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele dia dishima. . . . Buanyi meme, mbikole bua kuitaba ne: bintu mbidienzekele, kadi mbipepele menemene bua kutaba ne: kudi Mufuki.”—Anthony.
BUALU BUA KUELELA MEJI
Nansha mudi bena sianse benze makebulula munkatshi mua bidimu bia bungi, ki mbanji kumvuangana bua dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele to. Bikala bena sianse badi bamueneka bu bamanyi bapiluke kabayi bapetangana bua dilongesha edi, udiku wenza bibi paudi udiela mpata anyi?