Tshiluba
Mmunyi mundi mua kumvuangana ne mulongeshi wanyi?
https://cms-imgp.jw-cdn.org/img/p/500600108/univ/art/500600108_univ_sqr_xl.jpg
ijwyp tshiena-bualu 106

NKONKO IDI BANSONGA BADIELA

Mmunyi mundi mua kumvuangana ne mulongeshi wanyi?

Mmunyi mundi mua kumvuangana ne mulongeshi wanyi?

 Mulongeshi udi wenza buôwa

 Ku tototo nansha ku ndandanda, balongi pa kuamba bonso batu ne mulongeshi udi umueneka kayi muimpe, wenzejangana malu a bungi, anyi udi ne tshikisu.

  •   Luis udi ne bidimu 21 udi wamba ne: “Mvua ne mulongeshi mukuabu uvua wambangana mêyi mabi pa tshibidilu ne kayi unemeka balongi to. Bu mukavuaye pa kuangata pansio, pamuapa uvua udiambila ne: kabavua bamuipata ku mudimu to.”

  •   Melanie udi ne bidimu 25 udi uvuluka muvua mulongeshi wende umukengesha bikole. “Uvua wamba ne: uvua unkengesha bikole nanku bualu tshivua mu tshitendelelu tshinene to. Nunku bivua bikengela ngibidilangane ne mushindu uvuabu bankengesha au.”

 Wewe ne mulongeshi wa malu makole nanku, kudi malu audi mua kuenza bua bua tshidimu tshiebe tshia kalasa katshikadi tshia dikenga to. Teta kutumikila ngenyi idi ilonda eyi:

 Mibelu ya meji

  •   Dienzeja bua kuibidilangana. Balongeshi mbashilangane mu malu adibu basue bua balongi babu benze. Dienzeja bua kumanya tshidi mulongeshi webe ukulomba, wenze muebe muonso bua kutshitumikila.

     Dîyi dinene dia mu Bible: “Muena meji udi uteleja ne udi upeta malongesha a bungi.”​—Nsumuinu 1:5.

     “Ngakamona ne: mvua ne bua kuibidilangana ne mushindu uvua mulongeshi wanyi wenza malu, nunku ngakenza muanyi muonso bua kuenza malu anu muvuaye musue. Biakalua bipepele bua meme kumvuangana nende.”​—Christopher.

  •   Ikala ne kanemu. Dienzeja bua kuakula ne bukalanga ne balongeshi bebe. Kubandamunyi bibi to, nansha wewe mumone ne: mbakumbanyine kubandamuna nanku. Vuluka ne: badi bakumona bu mulongi, ki mbu muena diabu to.

     Dîyi dinene dia mu Bible: “Mêyi enu ikale mashême misangu yonso, mela mukele, bua numanye munudi ne bua kuandamuna muntu yonso.”​—Kolosayi 4:6.

     “Balongeshi kabatu misangu yonso bapeta kanemu kadi kabakumbanyine kudi balongi to, nunku didienzeja diebe bua kunemeka balongeshi bebe didi mua kushintulula mushindu udibu bakuenzela malu.”​—Ciara.

  •   Dienzeja bua kumvuilangana. Balongeshi mbantu pabu. Bidi biumvuija ne: badi ne ntatu ne tunyinganyinga anu bu bantu bonso. Nunku kuambi ne lukasa ne: ‘Mulongeshi wanyi mmubi’ anyi ne: ‘Mulongeshi wanyi mmunkine’ to.

     Dîyi dinene dia mu Bible: “Tuetu bonso tutu tuenza bilema.”​—Yakobo 3:2, dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.

     “Balongeshi badi ne mudimu mukole menemene. Ntu ndifuanyikija ne: tshiena mua kukumbana bua kulama bana bonso abu bimpe ne kubalongesha to. Misangu yonso ntu ndiambila ne: mbimpe mpepejile mulongeshi mudimu ne mmupeshe muana anu umue wa yeye kutabalela.”​—Alexis.

  •    Yukila ne baledi bebe. Baledi bebe ke badi mua kukuambuluisha bikole. Mbasue bua ukuate mu kalasa, mibelu yabu idi mua kukuambuluisha bua kumvuangana ne mulongeshi wa malu makole.

     Dîyi dinene dia mu Bible: “Malu malongolola adi apangila padiku kakuyi dishintakaja dia ngenyi.”​—Nsumuinu 15:22.

     “Baledi badi ne dimanya dia bungi dia mua kujikija bilumbu kupita bansonga. Nunku teleja mibelu yabu. Bidi mua kukuambuluisha bua kutshimuna.”​—Olivia.

 Mua kuyukila ne mulongeshi webe

 Imue misangu, udi mua kuyukila ne mulongeshi webe bua lutatu ludi pankatshi pebe nende. Kutshinyi to, etshi ki ntshilumbu tshia kukokangana to, kadi nudi nuyukila, ne bidi mua kuikala bipepele ne kupatula bipeta bimpe.

 Dîyi dinene dia mu Bible: “Tuipatshilayi malu adi afila ditalala.”​—Lomo 14:19.

 “Bikala mulongeshi umueneka bu udi ukuenzela anu wewe malu mabi, muebeja ni udi muenze bualu kampanda budi bumunyingalaje. Diandamuna diende didi pamuapa mua kukuambuluisha bua kumona muudi mua kuakaja malu.”​—Juliana.

 “Pamuapa mbimpe kumvuija mulongeshi bimpe pa nkayenu muudi umvua bua tshilumbu atshi kumpala kua kalasa anyi panyima pa kalasa. Tudi batekemene ne: kakuikala ne malu makole ne neanemeke mushindu uudi muenze bualu abu.”​—Benjamin.

 BUALU BULONDA

 “Bipeta bianyi mu kalasa bivua bibi, mulongeshi wanyi kavua ungambuluisha nansha kakese. Mvua musue kulekela kalasa bualu uvua muvuije nsombelu wanyi mubi.

 “Ngakaya kudi mulongeshi mukuabu bua kumulomba mibelu. Yeye kungambila ne: ‘Yeye ki mmukumanye bimpe to, wewe pebe kuena mumumanye bimpe to. Mbimpe umuambile ne: udi ne lutatu. Pamuapa wewe muenze nanku, bidi mua kuambuluisha too balongi bakuabu badi ne buôwa bua kuyukila nende.’

 “Tshivua musue kuenza nanku to. Kadi ngakela meji a tshivuaye muambe, meme kumona ne: tshivua tshimpe. Meme musue bua malu ashintuluke, bikengela nyukile ne mulongeshi wanyi.

 “Nunku dituku diakalonda, ngakaya kudiye, meme kumuambila ne kanemu konso ne: mvua nganyisha mushindu wende wa kulongesha ne mvua musue kuikala kumuteleja bimpe pavuaye ulongesha. Kadi mvua ntata, tshivua mumanye tshia kuenza to. Wakampesha ngenyi, uvua mene musue kungambuluisha panyima pa kalasa anyi kumfundila mukanda.

 “Biakankemesha bikole! Diyukila nende adi diakajikija tshilumbu tshivua pankatshi panyi nende ne nsombelu wanyi wa mu kalasa wakapepela bikole.”​—Maria.

 Mubelu: Wewe ne lutatu ne mulongeshi, mona lutatu alu bu dilongesha diakuambuluisha pawalua muntu mukole. Katie udi ne bidimu 22 udi wamba ne: “Nansha wewe mumane kujikija kalasa, pamuapa neupetangane ne bantu badi ne bukokeshi bikala kabayi ne bulenga misangu yonso to. Wewe mufike ku dipetangana ne mulongeshi wa malu makole, neufike kabidi ku dipetangana ne bantu bakuabu ba buena abu matuku atshilualua.”