Filmit oqaatsinut hundredilinnut
Jehovap Nalunaajaasuisa nutserinermik suliaqartarnertik ilisimaneqaatigaat. Novembari 2014-ip tungaanut Biibili oqaatsinut 125-nut Biibililersaarutillu oqaatsinut 742-nut nutsersimavavut. Aamma filmit oqaasertaat nutsertarpavut. Januaari 2015-imi filmi Naalagaaffilersaarfimmi susoqartarpa? oqaatsinut 398-inut nutserneqareersimavoq, aamma filmi Sooq Biibilimik atuaqqissaartariaqarpit? oqaatsinut 569-inut nutserneqareersimavoq. Sooq aamma qanoq tamakku suliarineqarsimappat?
Marsimi 2014-imi Jehovap Nalunaajaasuisa Siulersuisoqatigiivisa immikkoortortaqarfiit nunani tamaneersut peqquaat Biibilimik atuaqqissaartarneq siuarsarniarlugu filminik sapinngisamik oqaatsinut amerlanerpaanut nutserisalernissaannut piareersaqqullugit.
Filmimik nutserinermi iliuuserisassat arlaliupput. Siullertut, filmimi oqaaserineqartut nutserisunit nutserneqartarput, aappassaattut, ilitsoqqussaralugu oqaasillit filmimut oqaasertaliisussat toqqarneqartarput. Taava nipilerisut oqaaserineqartut nutsikkat immiuttarpaat, killortarpaat filmimullu allagartalersuisarlutik. Naggataatigut nipit, allagartat assiliartallu kattutitittarpaat filminngortillugu nittartakkamullu aariaannanngorlugu.
Immikkoortortaqarfiit ilaat immiussisarfeqarput, tamakkuninngalu ilinniarsimasut sulisuusarput. Avinngarusimasumimi najugallit oqaasii nutserneqarsimasut?
Nipilerisartut angallattakkamik immiussivilerlutik silarsuaq tamakkerlugu immiussiartortarput. Nipilerisut mikrofoni computerilu angallattagaq nipimik immiussissutitalik atorlugit allaffinni, naalagaaffilersaarfinni angerlarsimaffinniluunniit immiussisarfiliorallarsinnaapput. Ilitsoqqussaralugu oqaasillit atuffassisuusinnaapput, aqutsisuusinnaapput kukkunersiuisutulluunniit tusarnaartuusinnaallutik. Immiussineq piareerpat akuerineqarpallu nipilerisup atortuni poortortarpai tullianullu ingerlaqqittarluni.
Taamaaliornikkut filmit oqaatsinut siornatigumut naleqqiullugu pingasoriaammik amerlanerusunut nutserneqarsimapput.
Filmimik isiginnaartut nuannaarutiginninnerat nalissaqanngilaq. Amerlasuut siullerpaamik oqaatsitik atorlugit filmimik isiginnaagaqarput.
Oqaatsit taakku ilagaat pitjantjatjara, Australiami inunnit 2.500-t missaanniittunit oqaaserineqartut. Alice Springsimi Northern Territorymiittumi oqaatsit taakku atorlugit immiussisoqarsimavoq. “Inuit filmi nuannareqaat,” Callan Thomas, immiussinermi suleqataasoq oqarpoq. “Inuit ussagarlutik isiginnaarput apeqqutigisarlugulu filminik taama ittunik allanik sumi pissarsisinnaanerlutik. Biibililersaarutit oqaatsinut taakkununnga nutsikkat qaqutigoorput. Inuit filmi tusaagaangamikku – ingammik takugaangamikku – nuannaartaqaat.
Jehovap Nalunaajaasui marluk Camerounip kuussuatigut umiariamik ingerlaartillutik nunaqarfimmi nunap inoqqaavi unillatsiarfigaat høvdingilu, atuarfimmi ilinniartitsisuujutigisoq, oqaloqatigalugu. Qatanngutit paasigamikku høvdingi bassatut oqaaseqartuusoq oqaasii atorlugit filmi Sooq Biibilimik atuaqqissaartariaqarpit? isiginnaartippaat. Høvdingi tupigusoqaaq atuagassianillu Biibililersaarutinik perusulluni.
Indonesiami nunaqarfiit ilaanni upperisarsiortut siuttuata, Jehovap Nalunaajaasuinik nuannarisaqanngitsup, atuagassiat agguaanneqarsimasut tamaasa ikuallattarpai, aamma allat naalagaaffilersaarfik ikuallanniarlugu sioorasaarisimapput. Tamatuma kingunerisaanik politiit Jehovap Nalunaajaasuisa ilaata angerlarsimaffianukarput taanna ilaqutaalu apersoriartorlugit. Paaserusuppaat naalagaaffilersaarfimmi susoqartarnersoq. Taava filmi Naalagaaffilersaarfimmi susoqartarpa? Indonesiamiutut isiginnaartippaat.
Filmi isiginnaareerlugu politiit ilaat ima oqarpoq: “Paasilerpara inuit paatsoorsimagaasi ilissilu pillusi ilisimasaqarpianngitsut.” Politeeq alla aperivoq: “Filmi pisinnaavara, allanut takutinniassagakku. Filmi Ilissi pillusi eqqortumik paasissutissiivoq.” Maanna politiit Jehovap Nalunaajaasuinut ajunngitsumik isiginnittaaseqalerput illersorniartalerlugillu.
Filmit taakku suli takusimanngikkukkit illit nammineq oqaatsinni takusinnaavatit!