Imarisai

Imarisai

Eqalussuarsuaq qaqortoq saassunneqarpoq

Eqalussuarsuaq qaqortoq saassunneqarpoq

Eqalussuarsuaq qaqortoq saassunneqarpoq

Silarsuarmi aalisakkanik uumasornianit annerpaaq, eqalussuarsuaq qaqortoq, uumassusillit takorloorsinnaasatta immaqa ersinarnersaraat. Taamaakkaluartoq Australiap, Brasiliap, Namibiap, Afrika Kujalliup USA-p Akullersuullu imartaanni amerlasuuni eqalussuaq taanna piniaqqusaanngilaq. Aammattaaq nunani allani arlallinni eqqissisimatitaanermut aalajangersakkat sukannernerulersinniarneqarput. Kisianni sooq toqutsisartoq illersorneqassava? Soorlu takussagipput taama pisariitsiginngilaq. Eqalussuaq qaqortoq pillugu inuit takorloortagaat piviusunik tunngaveqartuaannanngillat.

AARLUTTULLI affertullu kigutilissuartut eqalussuaq qaqortoq immami nerisariinni qullersaavoq. * Eqalussuit kunngigaat, eqalussuarnut eqalussuuvoq. Suna tamaat nerivaa — aalisakkat, aarluarsuit allaallu eqalussuit allat. Utoqqaliartortillunili, alliartortilluni arriilliartortillunilu puisit, isarukitsorsuit uumasullu toqungasut — ingammik arferit – piumanerulertarpai.

Eqalussuit amerlanerit nerisassarsiornerminni malugissutitik tamaasa, ilaatigut tappinnertik, atortarpaat. Sorluginnera eqqarsaatigalugu taagut ’qingaq naluumasoq’ eqqorluartuuvoq. Aammami tusaanngitsuugaqanngingajattuupput — tamatumunnga tunngatillugu eqalussuit ’siutit naluumasunik’ taaneqarsinnaapput.

Malugissutit saneraani cellit naqitsinermik malussajasut tutsarinnerulersippaat. Naalaarut tamanna, sajorujunnernik akiuunnermik – soorlu aalisakkap tuukkami pikinneranik – nalunaartunik, arajutsineq ajorpoq. Taamaattumik aqqartartut unaamik tuukkartalimmik aalisartut aalisakkat aanaartut pikittullu sukkanerpaamik qaqittariaqarpaat.

Aammattaaq eqalussuit malugissutaat arfiniliupput. Eqalussuit lorenzinske ampulle-qarallartillutik — sigguata eqqaani sulluarannguuttunik — piniagaasinnaasup uummataata tillinnerata, masit nukiilluunniit naluutsit aalanerisa innaallagiaqalaartitsinera malugisinnaavaat. Malugissutit arfernat taanna ima malussajatigaaq allaat immaqa Nunarsuup kajungersoqarfiata allanngorarneri eqalussuarnit malugineqarsinnaallutik avannaalu kujataalu immikkoortinneqarsinnaallutik.

Eqalussuup qaqortup ilisarnaatai

Taama ateqaraluarluni saava kisimi qaqortuuvoq qaamasuullunilluunniit. Qimerlua qasertoq taartuunerusarpoq. Qalipaatit taakkua marluk uumasumiit uumasumut allanngorartumik aalisakkap saneraani assigiinngitsumik ikaarsaarneqarput. Taamaannerata malunnaarsaarnerutissinnaavaat, misissueqqissaartartulli aamma eqalussuit ataasiakkat immikkortissinnaanerullugit.

Eqalussuaq qaqortoq qanoq atsigilertarpa? Atuakkami Great White Shark-imi allassimavoq: „Uuttorneqarsimasut annerpaat 5,8 meterit 6,4 meterillu akornanni takissuseqarput.“ Aalisakkat taama takitigisut 2000 kilo sinnerlugit oqimaatsigisinnaapput. Kingumulli sammisunik pingasunik teqeqqulinnik timaata torpedotut ilusillip iluasianik allanngortitsinngitsunik anguuteqarallartillutik uumasorsuit taakku qaartartutut igeriuttakkatut missilitut immami aallarsarsinnaapput. Paperorsuani illuttut assigiingajattoq aamma ilisarnaatigaa, eqalussuimmi allat amerlanerit paperuisa illugiinnginneri malunnartorujussuupput.

Eqalussuup qaqortup niaqorsua amiliartortoq, isai qernertut nillertut qanersualu pingasunik saneralinnik, ipilluinnartunik killavaartunillu kiguterpassualik ilisarnaataanit malunnarnerpaavoq ersinarnerpaallunilu. Kigutai ’saviit’ illuttut kiinallit napigaangata katakkaangataluunniit nutaanik taarserneqartarput.

Aava kissartoq

Eqalussuit Lamniformesinik taaguutillit, ilaatigut makohajit, tyrehajit eqalussuillu qaqortut, aavisa kaaviiaarnerat eqalussuarnit allanit arlalinnit allaanerulluinnarpoq. Aavat immamit avatangiisaannit 3 gradimit 5 gradimut kissarneruvoq. Aap kissarnerunerata aqajaqqup uutsinera sukkatsisittarpaa, nakuunerulersitsisarluni qasujaallisitsisarlunilu. Makohajit, aalisakkanik sukkasuunik, soorlu tuninik, nerisallit sivikitsukullammik nalunaaquttap-akunneranut 100 kilometeritut sukkatigilersinnaapput.

Eqalussuit nalukkaangamik anguutaasasa kiataanniittut kivitsaalisarpai. Sukkaappallaarunik timmisartutulli unittuussapput kivillutillu, naak tinguanni uuliap, eqalussuup tamarmi oqimaassusiata sisamararterutaattut oqimaatsigisup, kivinaveersaataa annertunerulersikkaluaraa. Eqalussuit assigiinngitsorpassuit anersaartorniarlutik aalajuartariaqarput, taamaalillutik imaq ilteqarluartoq masitik aqqusaarlugit qanermikkoortittaramikku. Tamatuma qungujulajuaannartippai.

Inuttuumasuuppat?

Eqalussuarnit assigiinngitsunit ilisimaneqartunit 368-iusunit 20-innaat ulorianartutut taaneqarsinnaapput. Silarsuarmilu tamarmi inunnik saassussinerit ukiumut 100-t nalunaarutigineqartartut amerlanersaannut taakkua ilaat sisamaannaat pisuupput. Saassunneqarnerit taakkua ilaat 30-t missaat toqussutaapput. Eqalussuit pisuusut tassaapput tyrehaj, immaqa eqalussuarnit allanit inuarnerpaasimasoq, tigerhaj, hvidspidshaj eqalussuarlu qaqortoq.

Tupinnartumik eqalussuarmik qaqortumik saassunneqarsimasut minnerpaamik 55 procentii — silarsuarmilu sumiiffiit ilaanni 80 procentit missaat — annassimapput qanorlu pisoqarsimaneranik oqaluttuarsinnaasimallutik. Uumasumik uumasorniartumit taama ersigineqartigisumik saassunneqarneq taama amerlatigisut qanoq anigorsinnaasimavaat?

Keeriarlugu oriarlugu

Eqalussuup piniakkani ikilerlugu siullermik keerujussuariarlugu oriartaraa ilisimaneqarpoq. Taava piniakkani neritinnagu toqutsiisarpaa. Taamatut pissuseqarnerata inuk annaanniarneqarsinnaatittarpaa. Qunusuilluni ikinngummik annaassiniarluni iluatsitsisoqarsimavoq, tamatumalu erseqqissarpaa kisimiilluni nalunnguannginnissamik siunnersuutip silatusaarnerunera.

Ilisarnaalli alla eqalussuup qaqortup ilisarnaatigingikkaluarpagu taamatut annaassiniarnerit imminornerussagaluarput. Eqalussuarmi qaqortoq aammik naasaqaraangami saassussineq ajorpoq, soorlu eqalussuit allat taamaattartut. Kisianni sooq eqalussuaq qaqortoq kiiseriarluni oriaasarpa?

Isini pillugit taamaaliortartoq misissueqqissaartartoq isumaqarpoq. Eqalussuaq qaqortoq, eqalussuit allat assiginagit, uisorersaatitut ittumik ameraasaqanngilaq isiminut illersuutigisinnaasaminik. Saassussigaangami uisorernani isini isilerfimminut morsuttittarpai. Saassussinermi isi soorlu puisip kukiinik inngigissunik eqqorteriaannaavoq. Taamaattumik eqalussuup qaqortup piniakkani toqussutaasinnaasumik kiipallariarlugu oriartarpaa.

Eqalussuup qaqortup naalungiarsuttulli suut tamaasa misissorniarlugit oqummiuttarpai. „Ajoraluartumik eqalussuup qaqortup ooqattarinera ajunaarutaasinnaavoq,“ Sydneymi immami uumasunik ilisimatooq John West oqarpoq.

Eqalussuaq qaqortoq ulorianartuugaluarluni uumasorujussuunngilaq ajorluinnartoq inuguttoq. Aqqartartup nalunaaquttap-akunnerini 6000-ni imaaniissimasup eqalussuit qaqortut marluinnaat takusimavai, arlaannaataluunniillu saassussimanngilaa. Tassami eqalussuaq inunnit qimaagajunneruvoq.

Immami misissueqqissaartartup Jacques-Yves Cousteaup ilaqarluni Kap Verdemi aqqartilluni eqalussuarujussuaq qaqortoq qaninngoorsimavaa. „Ilimaginngilluinnakkatsitut qisuariarpoq,“ Costeau allappoq. „Uumasorujussuaq annilaangaarami anarujussuariarluni sukkasoorujussuarmik qimaguppoq.“ Costeau naggasiivoq: „Eqalussuarmik qaqortumik misigisagut tamaasa eqqarsaatigalugit uumasoq taanna pillugu inuit takorloortagaat uagullu misigisagut qanoq assigiinngitsigisut eqqarsaatigiuarpara.“

Eqalussuaq qaqortoq piniakkatut

Eqalussuarsuaq qaqortoq pillugu inuit takorloortagaat atuakkamit oqaluttualiamit Dødens Gab-imit, 1970-ikkunni filmiliarineqarsimasumit, sunnerneqangaarsimavoq. Tassanngaannaq eqalussuaq qaqortoq diaavulutut isigineqalerpoq. Aamma „inuttuumasup taassuma niaquanik kiguserfiinilluunniit kissarsuummik qulaanut nivinngaaniarlutik taakku piinnarlugit piniartorpassuit siulliuniussimapput,“ atuakkami Great White Shark-imi allassimavoq. Sivitsunngitsoq Australiami eqalussuup kigutaa ujamiliaq 1000 dollarilerlugu tunineqarsinnaalerpoq, kiguserfiillu kigutai tamarmik atasut 20.000 dollarilerlugit.

Eqalussuilli qaqortut amerlanersaat inuussutissarsiutigalugu aalisartut qassutaanni ipisarput. Aammattaaq eqalussuarnik tunisassiorneq annertusiartuinnartoq pissutigalugu eqalussuit allat millionilikkuutaat ukiumut pisarineqartarput, ingammik avaleraasai soqutigineqarput. Ukiuni kingullerni pisarineqartut ikiliartortillugit aarlerinartoqarsorineqalerpoq, ingammik eqalussuaq qaqortoq pillugu.

Paasinninneruleriartorneq

Naluneqanngilaq eqalussuit aalisakkanik napparsimasunik, toqulersunik toqungasunillu immami ujarlertartut. Tassa eqalussuaqarluarpat immat peqqinnartuullutillu minguitsuussapput.

Species Survival Commissionip Naalagaaffiit Tamalaat Pinngortitamik Allanngutsaaliueqatigiiffiata (IUCN-ip) ataaniittup eqalussuit aarlerinartorsiortinneqarnerat paasilluaramiuk eqalussuarnik immikkut ilisimasalinnik eqalussuit pillugit ajornartorsiutinik tamanik misissuisussanik pilersitsisimavoq. Eqalussuarnilli qaqortunik misissuineq oqitsuinnaanngilaq — arriitsumik amerliartortarput uumasuutigineqarsinnaanatillu. Taamaattumik eqalussuit qaqortut pinngortitami avatangiisiminni misissoqqissarneqartariaqarput.

Inuit eqalussuarnik paasisaqarnerujartortillutik uumasunik taakkuninnga tupinnartunik isiginnittaasertik allanngortissimavaat. Eqalussuarsuarnulli qaqortunut tamanna allannguutaanngilaq. Naak akeraanngikkaluarluni, uumasuuvoq ulorianartoq mianersuutassaq mianerisassarlu — mianerilluagassaq! (gE 22/2 2000)

[Quppernerup ataani ilanngussaq]

^ imm. 3 Eqalussuarsuaq qaqortoq imaluunniit eqalussuaq qaqortoq assigiinngitsunik taaguuteqartinneqarpoq. Inuttuumasumik aamma taaneqartarpoq ilaannikkullu Australiami hvidspidshajimik, Afrika Kujallermi blåspidshajimik, taaneqartarluni.

[Qupp. 11-mi assiliartaq]

Eqalussuit taakku ersinartumik qanerujussuaqarput

[Qupp. 10-mi suminngaanneernerat]

Assit: Rodney Fox Reflections

South African White Shark Research Institute